esinemine võib olla tingitud mitmest põhjusest. Nii näiteks viitab roomav tulikas liigniiskusele, mida põhjustab kas ülevesi tihenenud mullas, suur sademete hulk, halb vee ärajuhtimine rasketel muldadel või siis väike huumuse sisaldus. Roomav tulikas võib osutada ka kõrgele põhjavee seisule. Et tegelikku põhjust teada sada, peab maakasutaja labida mulda lööma. Nii nagu üks pääsuke ei too veel suve, ei näita ka üks umbrohutaim mulla seisundit. Kogu taimekooslus peab tüüpiline olema. Õigeid otsuseid võimaldab teha taimekoosluse analüüs. Kui roomava tulika esinevad veel põldosi, paiseleht ja hanijalg, vajavad mulla alumised kihid kobestust kas sügavkobestiga või sügava juurestikuga kultuurtaimede (lutsern, mesikas, raps jne) abi. Esinevad aga veel ka valge karikas, väike oblikas ja nälghein, siis võib olla tegemist happeliste muldadega. Kui mulla analüüs seda kinnitab, siis tuleks lubjata (E
koguda. Sellisel juhul on tegemist orasheina paljundamisega. Seepärast orasheinaga umbrohtunud põldudel ei tohi külvieelsel mullaharimisel kasutada randaali. Umbrohutõrje jätkub kultuuride külvijärgse mullaharimisega - teraviljaoraste äestamine. Äestamine tõrjub ainult seemnest tärkavaid umbrohte. Õige aeg äestamiseks on siis, kui mullapinnalt ilmuvad kraapimisel nähtavale umbrohtude niitjad idandid. Kui umbrohutaim on juba hästi väljaarenenud idulehtedega, on äestamise mõju tagasihoidlik. Tuleb meeles pidada, et kõik kõrsviljad on äestamise suhtes tundlikud 1,5-2 lehe faasis. Seega selles kasvufaasis neid äestada ei tohi. Oraste äestamiseks sobib keskmise raskusega võrkäke. Iga mullaliigi ja kultuuri korral on mullaharimine erinev, mida tuleb arvestada. Kui põld on väga tugevalt umbrohtunud, võib selle jätta mustkesasse. Põhjendatud on see ainult siis, kui
esinemine võib olla mitmest põhjusest tingitud. Nii on roomav tulikas tüüpiline niiskuse näitaja, mis võib olla põhjustatud tihenenud mulla tõttu põhjustatud ülaveest, suurtest sademete hulgast, halvast vee ärajuhtimisest rasketel muldadel ja väikesest huumusesisaldusest. Ta võib osutada ka kõrgele põhjavee seisule. Et tegelikku põhjust teada saada, peab maakasutaja labida mulda lööma. Nii nagu üks pääsuke ei too veel suve, ei näita ka üks umbrohutaim veel mullaseisundit. Taimekooslus peab tüüpiline olema. Seejuures peab kogu taimekooslust analüüsima, et piisavalt õigeid otsuseid teha. Kui roomava tulika kõrval esinevad veel põldosi, paiseleht ja hanijalg, peab mulla alumisi kihte kobestama (sügavkobesti või sügavale ulatuvate juurtega kultuurtaimed lutsern, mesikas, raps jne). Esineb aga veel valge karikakar, väike oblikas ja nälghein, siis võib olla tegemist happeliste muldadega ja kui mullaanalüüs
annaabi.ee 
