Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Koostaja: ... Tartu 2014 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse on inimesele vajalike taimede (eeskätt kultuurtaimede) kaitsmine neid kahjustavate loomade, haigusetekitajate ning umbrohtude eest. Kultuurtaimede puhul on see oluline põllusaagi suurendamise viis. Sõltuvalt taimekaitsemeetoditest eristatakse nt agrotehnilist, keemilist ja bioloogilist taimekaitset. Tänapäeval kasutatakse sageli mitut meetodit koos (terviktaimekaitse). http://et.wikipedia.org/wiki/Taimekaitse
...................................................................................7 5.Mehhaanilis-füüsikalis tõrjevõtteid......................................................................................... 9 6.Keemilise tõrje tabelid........................................................................................................... 10 6.1Suvinisu ...........................................................................................................................10 6.2 Kartul ............................................................................................................................. 11 6.3 Raps.................................................................................................................................12 6.4 Maasikas..........................................................................................................................13 7.Kokkuvõte..............................................................................
Hiline külv vähendab aeg askospooridega nakkatumise jaoks sügisel. On vaja kasutada haigusekindlad sortid. Bioloogiline tõrje Õige külvikorra kasutamine. Nisu külv pärast, näiteks, rapsi,lina,päevalilli, eriti pärast liblikõielisi kultuuri nt. Hernes,kikkehernes,läätsed ja puhaskesa märgatavalt alandavad nakkatumise taset. Keemiline tõrje Keemiline helelaiksuse tõrje eelkõige sisaldab seemne puhtimine patogeenide allasuurumiseks seemne sees ja mullas. Keemiline suvinisu taimekaitse on vaja teha sõltuvalt arengustaadiumist. Esimene keemiline pihustamine läbi viiakse, kui tekivad esimised haigussümptomid, ja korratakse pihustamine nõudmisel.Kultuuri töötlemise aeg sõltub haiguse esinemise ajast. Haigusekindlus sõltub mineraalide kättesaadavust, eriti tsingi,mangaani ja vaske. Lehekaudse kasvuregulaatori kasutamine suurendab immunoloogilise vastupanu. Mõõduka haiguse arengu juhul majanduslikult otstarbekam kasutada
Künniaja valikul tuleks arvestada: mullastikku, kasvatatud ja kasvatamisele tulevat kultuuri ning umbrohtude kooslust Erilist tähelepanu vajavad savimullad. Savimuldadele on olnud efektiivsemaks eelnev kobestamine tüükultivaatoriga. Esimesel korral 10-12 cm sügavuselt 10-15 päeva pärast teistkordselt 15-18 cm sügavuselt Seejärel mõne nädala pärast künd 20-25 cm sügavuselt. Tülikatest umbrohtudest (harilik orashein, pujud, põldohakas, põldpiimohakas) saastatud teraviljapõllud vajavad kindlasti koorimist või Raoundupiga koristusjärgset või ka koristuseelset pritsimist. Künda tuleks künniperioodi lõppfaasis okt. II-III dekaad. Vähemtülikate umbrohtudega (suviumbrohud) põllud võib künda varem s.o oktoobri alguses või septembris. Kui põhk jäetakse põllule, siis on vajalik teraviljapõhu varajane muldasegamine ning sügisene hiline kündmine.
3. tõuseb rakumahla kontsentratsioon 4. kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 0 C karastumine on pöörduv protsess 17. Taliteraviljade koht külvikorras Taliteraviljade koht külvikorras Kesa põhitüübid: 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri põldhein, ristik lutsern varajane kartul segatis haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal Halvad eelviljad on keskmise ja pika kasvuajaga suviteraviljad. Kesa peab vabastama maa 1 - 1,5 kuud enne talivilja külvi. 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Taliteraviljade külvamine külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September külvisügavus: rukis 3 - 4 cm, nisu ~1 cm sügavamale
17 vallas on mulla boniteet alla 31 hp. Põllumaa pind (ha) inimese kohta igal aastal väheneb. Ratsionaalne maaviljelussüsteem: 1) Tavasüsteem põllumajanduslik tootmisviis mida iseloomustab rohke ostutoodete (näiteks pestitsiidid, väetised) ja muude tehnoloogiate (näiteks spetsiifilised aretusvõtted) kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta 2) Integreeritud süsteem integreeritud taimekaitse on kombinatsioon meetmetest, mille juures esmajärjekorras arvestatakse esmajärjekorras bioloogiliste, biotehniliste, aretuslike kui ka viljelus- ja kultuurtehniliste abinõudega, mis piiravad keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajalikule tasemele (Saksamaa taimekaitse seadusest) 3) Ökoloogiline süsteem mahepõllumajandus on tasakaalustatud toitaineringel ja suures osas kohalike taastuvate ressursside kasutamisel põhinev loodussäästlik tootmisviis. Taimekasvatuses ei
ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet. 2. Maaviljelussüsteemid (tava, integreeritud, orgaaniline), süsteemide iseloomustus, süsteemide avatus, GMO. Tavasüsteem - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete (nagu näiteks pestitsiidid, väetised) ja muude tehnoloogiate (nagu näiteks spetsiifilised aretusmeetodid) kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. Integreeritud taimekaitse on kombinatsioon meetmetest, mille juures esmajärjekorras arvestatakse bioloogiliste, biotehniliste, aretuslike kui ka viljelus- ja kultuurtehniliste abinõudega, mis piiravad keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajalikule tasemele. Ökoloogiline süsteem , Mahepõllumajandus Mahepõllumajandus on tasakaalustatud toitaineringel ja suures osas kohalike taastuvate ressursside kasutamisel põhinev loodussäästlik tootmisviis. Mahepõllumajandus on
ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet. 2. Maaviljelussüsteemid (tava, integreeritud, orgaaniline), süsteemide iseloomustus, süsteemide avatus, GMO. Tavasüsteem - põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete (nagu näiteks pestitsiidid, väetised) ja muude tehnoloogiate (nagu näiteks spetsiifilised aretusmeetodid) kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta. Integreeritud taimekaitse on kombinatsioon meetmetest, mille juures esmajärjekorras arvestatakse bioloogiliste, biotehniliste, aretuslike kui ka viljelus- ja kultuurtehniliste abinõudega, mis piiravad keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajalikule tasemele. Ökoloogiline süsteem , Mahepõllumajandus Mahepõllumajandus on tasakaalustatud toitaineringel ja suures osas kohalike taastuvate ressursside kasutamisel põhinev loodussäästlik tootmisviis. Mahepõllumajandus on
Teine faas - temperatuur alla 00 C (5 - 7 päeva) 1. intensiivne valgustus ei ole vajalik 2.varuained lõhustuvad 3. tõuseb rakumahla kontsentratsioon kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 C 17. Taliteraviljade koht külvikorras 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri (põldhein,lutsern, var kartul,segatis) 18. Kesade liigid Puhas ja kultuuridega kesa 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Mullaharimine Tavapärane mullaharimine Sügav sügiskünd(25cm)> kevadel pindmine mullaharimine> sügisel peale viljakoristust kõrrekoorimine> esimeste umbrohtude tärkamisel sügiskünd> kevadine põllu libistamine >kultiveerimine> külv Minimeeritud mullaharimine Sügisel pinnapealsem mullaharimine>sügisel peale viljakoristust kõrrekoorimine>kevadine
Juurte areng peatub, kui mullal on 5% õhku. O2 on vaja ka mikrobioloogilisteks protsessideks. O2 puuduse korral tekivad redoksprotsessid, milles osalevad anaeroobsed mikroorganismid ja mulda tekivad mürgised ühendid. Liigniiskus ja kõrge temp aitavad sellele protsessile kaasa. Mõju taimele: -O2 puudusel pidurdub juurte kasv -O2 puudusel tekivad mürgised ained mulda -O2 puudusel väheneb mullast veeneelamine juurte poolt Kultuuriti on erinev. Tatar pole kartlik õhupuudusele, aga kartul, hernes, nisu on tundlikud O2 puudusele. CO2 on keskmiselt 0,3-0,5%. Kõige tundlikumad on idanevad seemned, sest nende idanemine seiskub, kui sisaldus mullaõhus tõuseb 1%ni ja on taime aktiivsetele juurtele surmav. Heintaimed on vastupidavamad kui teised põllukultuurid. 21. Abinõud mullatihenemise vältimiseks (agrotehnika, erisurve mullale - ratta asukohast künnil, vaolaiendi, tehnorajad,Controlled Traffic Farming, kombineeritud mullaharimisriistad,
Lühiealised paljunevad peamiselt seemnetega, pikaaealised nii seemnetega kui ka vegetatiivselt. Umbrohu seemnete arv võib olla taime kohta väga suur. Seemned idanevad pika aja vältel nt 10 aastat. Idanemisaeg madal temperatuur kevadel. Umbrohi tärkab ennem kultuurtaimi. 7 Vegetatiivselt paljunevaid umbrohte on raske tõrjuda. Siia kuuluvad tülikad umbrohud, nagu ohakas, piimohakas, orashein jt. Levik Umbrihutde seemned kukuvad kasvukohal mullapinnale, osa satub koristamisel kultuuri seemnete hulka. Lendkarvadega, siis kannab neid tuul (võilill). Umbrohud kasutavad ära valgustingimusi. Umbrohud on kohanenud levima loomade karvades, seedetraktis jne. Vegetatiivselt levivavd umbrohud varre- või juureosade abil, kas mullas või selle pinnal. 8. Umbrohtude agrobioloogilised rühmad 1. Toitumisviis · mitteparasiitumbrohud
Taimekaitsevahendid Stefani Kask Pirita Majandusgümnaasium 9A Taimekaitse Põllukultuuride viljelus on seotud taimekaitsega, sest kultuuridega koos esinevad põllul ka umbrohud, taimehaigused ja kahjurid. Need pidurdavad kultuurtaimede kasvu, vähendavad saaki ja rikuvad saagi kvaliteeti. Taimekaitse ülesandeks on luua kultuuridele soodsad kasvutingimused ja hooldada neid agrotehnikanõuetele vastavalt tugevad ja elujõulised taimed suudavad konkureerida umbrohtudega, ei nakatu kergesti haigustesse ning on vastupidavamad kahjuritele.
taimekaitsemeetmete edendamine. Väljatöötatud standardid käsitlevad kahjustajaspetsiifilisi fütosanitaarmeetmeid (>300), fütosanitaarseid protseduure (>60), sertifitseerimisskeeme (30), kahjustaja riskianalüüsi skeeme (5), biotõrje ohutust (3), diagnostilisi protseduure (>30) ja taimekaitsevahendite kasutamise head tava. · ECPA www.ecpa.eu (European Crop Protection Association Euroopa Taimekaitseassotsiatsioon) Euroopa taimekaitse tööstust esindav võrgustik. Eesmärgiks kaasaegse põllumajandustehnoloogia arendamine jätkusuutliku arengu kontekstis. Tegevus suunatud pestitsiidide vajalikkuse tutvustamisele, panustades tervisliku toidu taskukohasusele, põllumajanduse konkurentsivõimele ning kõrgele elukvaliteedile. Riikideülesed kokkulepped · IPPC www.ippc.int (1951; revideeritud 1977 ja 1997) (the International Plant Protection Convention Rahvusvaheline Taimekaitsekonventsioon)
Külviaeg on üks tähtsamaid faktoreid maksimaalse saagi saamiseks. Soja tuleb külvata hõredalt, sest tiheda külvi korral ei moodusta kaunu. Taimede vahekaugus reas võiks olla alates 10 cm kuni 30 cm-ni seemnekasvatuskülvides. Külvata laia reavahega (45-50 cm), et oleks võimalik umbrohutõrjeks vahelt harida, kuna herbitsiidid on meil seni alles katsetamisel. Külvisügavus sama mis põldhernel (4-6 cm olenevalt mulla raskusest). Pärast külvi maa korralikult rullida, et seeme saaks mullaga hästi kontakti, sest soja vajab idanemiseks palju niiskust. Ka on tasaselt põllult sügisel parem kombainiga koristada, sest sojataimel on esimesed kaunad küllalt maapinna lähedal (8-10 cm). 7 3.5 Seemnete töötlemine Parim viis lämmastiku siduvate bakterite mulda viimiseks on seemnete inokuleerimine (töötlemine) bakterite preparaadiga. Ükskord mulda viidud bakterite populatsioon püsib mullas aktiivsena kaua aega. 3
NeemAzal-T/Si vesilahuse või 10%se lubjalahusega. Kahjurite väljapüügiks võib kasutada fermoonpüüniseid. Kollase karusmarja-lehevaablase kahjustuse korral aitab põõsase pritsimine tugeva veejoaga. Umbrohtumuse vähendamine Kõplamine või herbitsiidi kasutamine. Goltrix üheaastaste umbrohtude tõrjeks, orasheina ja teiste kõrreliste tõrjeks Agil. Preparaat toimib lehe kaudu, istandikku töödeldakse, kui orashein on 4-6 lehe staadiumis või 20-40 cm kõrgune. Enne ega pärast töötlemist ei tohi 2-3 nädalaa jooksul mulda harida. Taimestik hävib 2-3 nädala jooksul. Üldhävitava toimega herbitsiididest kasutatakse musta sõstra istandikes umbrohutõrjeks 9. Koristus 10. Sorteerimine 11. Hoiustamine 12. Masintehnoloogiale agronoomiline hinnang 13. Masingruppide iseloomustus: jõudlus, optimaalne võimsuse vajadus; tehnoloogilised
.............................................................................................4 2. MULLAHARIMINE..............................................................................................................4 2.1 Kündmine..........................................................................................................................5 2.2 Külvieelne mullaharimine.................................................................................................5 3. TAIMEKAITSE......................................................................................................................6 3.1 Umbrohu tõrje...................................................................................................................6 3.2 Putukatõrje........................................................................................................................6 3.3 Haigustekitajate tõrje.....................................................................
Taeravilju võib kasvatada kõikide kultuuride järel, vältida tuleb monokultuuris kasvatamist. Mullad Teravilju on võimalik kasvatada kõikidel mineraalmuldadel. Turvasmullad sobivad peamiselt kaera kavatamiseks. Lõimise järgi jaotatakse mullad kolmeks : kerge lõimisega ( liivad ja saviliivad ) , keskmise lõimisega mullad (kerged ja keskmised liivsavid), raske lõimisega mullad ( rasked liivsavid ja savid ). Põllu valik Teraviljapõld on ala, kus ei esine orashein , osi , paisleht, ohakas jt teraviljad raskesti tõrjutavad umbrohud Kaer- madalama viljakusega muld, sobib ka happelisema reaktsiooniga Nisu- kõrge viljakusega muld, mulla pH 7 Oder- keskmise viljakusega muld, mulla pH 7 Külvieelne mullaharimine teraviljapõllul Eesmärk: mullaveevaru optimeerimine, väetiste muldaviimine, umbrohtude hävitamine, seemnetele sobiva külvialuse loomine Väetamine Mõjutab nii saagi suurust kui ka selle kvaliteeti. Aluseks planeeritava saagiga põllult
tarbeks peetakse 24 kg/ ha kohta, optimaalne kaaliumi tarve on 4 t/ha saagi kohta 52 kg/ha kohta. Väetusviis suviteraviljadel on eeslitatid paiklik väetamine. Võrreldes hajusväetisega on võimalik kasutada lämmastikku 10 kg/ha rohkem, ilma et proteiinisisaldus terades tõuseks. Taim kasutab varasemas kasvufaasis lämmastiku kasvuks ja algarenguks, saak on kõrgem ja proteiiniprotsent jääb normi piiridesse (alla 11,5 %). Seeme ja külv Seeme pea olema puhtasordiline, teiste sortide lisandeid ei tohi olla üle 1,5%. Idanevus peaks olema vähemalt 92%, erandina ka 90%. Teiste taimede seemneid ei tohiks 1 kg seemne kohta olla üle 80tk, sealhulgas umbrohuseemneid mitte üle 20tk. oluline on veel see, et seeme oleks ühtlase suurusega ega sisaldaks kiduraid ja kõlujaid seemneid. Ühtlase suurusega ja hästi idaneva seeme kindlustab produktiivvõrsete ühtlase arengu ja see omakorda saagi teraühtlikkuse.
sügiskünnist. Põldu peaks koorima kohe pärast vilja alt vabanemist, et umbrohtudelt võtta assimilatsiooni võimalus. Kui mullatemperatuur on veel suhteliselt kõrge ja muld niiske, moodustuvad vegetatiivselt paljunevatel umbrohtudel mullas olevate organite puhkavatest pungadest uued lehed. Nende moodustamiseks on taim kulutanud oma varuaineid, seega ennast teatud määral kurnanud, mis ongi koorimise siht. Soovitavaks on koorida 8-10cm sügavuselt. Koorimine on efektiivne ainult koos sügiskünniga ühtses süsteemis. Ei tohiks unustada ka järgneva kultuuri jaoks PK- väetiste andmist enne kündi. Puudused: 1) kündmine toimub hilja ja lühikese sügise korral võib osa maid jääda kündmata, 2) künniga tuuakse pinnale umbrohuseemnest rikas kiht, mis idanevad kevadel ja umbrohustavad põldu.
haiguste mõju. Samas ei tohi ükski võte kahjustada ümbritsevat keskkonda. Seega on taimekasvatajal suure saagi saamiseks oluline jälgida järgmisi agrotehnilisi võtteid: 1. Mullaharimine ja väetamine loovad soodsad tingimused taimede varustamiseks vee ja toitainetega eri kasvuperioodidel. Seejuures tuleks jälgida mulla viljakust. 2. Sort kasvatatava kultuuri sort peaks vastama maa agrofoonile ja tootmisele. Enne külvi tuleks seeme sorteerida ja puhtida. 3. Külviaeg, -viis, -sügavus ja külvisenorm külvatakse kultuuri jaoks optimaalsel ajal, arvestades tundlikkust öökülmade suhtes. Järgides neid nõudeid, saavad taimed endale soodsad kasvutingimused, neil esineb vähem kahjureid ja haigusi ning lamandumist. 4. Külvide hooldamine õige hooldamine vähendab taimdelele ebasoodsate tingimuste mõju (mullakoorik, umbrohud, põud). 5
(Kas loomad söövad paremini väetatud või väetamata rohtu väetatud rohtu). Kõrrelistel on hea vastupidavus talvitumisele, haigustele, ebasoodsatele kasvutingimustele. Nad on pikema kestvusega. Kui liblikõielisi kasvatada puhaskülvis, jääb põld kohati hõredaks, saak langeb ja asemele tulevad umbrohud. Segus kasvatamisel täidavad vegetatiivselt kiiresti levivad kõrrelised tühjad kohad rooba olukorras ja takistavad umbrohtude levikut. Paremini levivad ( orashein, aasnurmikas, rebasesaba). Segu heina kuivatamine on hõlpsam, saadav sööt on kvaliteetsem, väiksete kuivatamis kadudega. Tühikuid täitev võrsumine on kõrrelistel erinev. Hästi võrsuvad kerahein, harlik aruhein ja karjamaa raihein. Kõrgekasvulistel kõrrelistel on tavaliselt saagis ülekaalus pikk võrsed, mistõttu neid nimetatakse pealiskõrrelisteks. Põldheinas kasvatataksegi põhiliselt pealisheinu. Niites saame kogu ssagi kätte. Näiteks : Timut, harilik aurhein, kerahein
valiku tulemuse tõttu muutunud, vastavalt nende liikide kultuuristamise eesmärkidele. Püsiv ja kindla kvaliteediga saak. Primaarsed- ehk loodusest pärit vormid; nisu, oder, riis, hernes, Sekundaarsed- taimed mis levisid algul levisid umbrohtudega, hiljem hakkati neid kasvatama kui kultuurtaimi. Eesmärg- toiduks, söödaks, tehniliseks tarbeks, Jaotus: 1. Tera ja kaunviljad rukis, nisu, kaer ja kaun- hernes, ub, lääts. 2. Mugul- ja juurviljad, kõrvitsad- kartul, maapirn, naeris, porgand, kaalikas, kõrvits, melon. 3. Põldheinad- timut, aruhein, kerahein, aasnurmikas 4. Õli- ja eeterõlikultuurid- raps, päevalill, magun, köömen, piparmünt 5. Kiukultuurid- kanep, lina 6. Narkootilised taimed- tubakas, magun, oopium. Agrotehnika Kasvukoha valik Kasvatamise koht külvikorras Seene ettevalmistamine Mulla harimine Külvitöö Kasvuaegne hooldus Korstustöö
TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta
inimorganismile vajalike aineid (C ja B-rühma vitamiinid). Kartulimugulate keemiline koostis Koostisosa Sisaldus, % Vesi 77,6 Kuivaine: 22,4 N-ta ekstraktiivained 19,0 Toorproteiin 1,7 Rasv 0,1 Toorkiud 0,6 Tuhk 1,0 Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. Eestisse jõudis kartul 1740...1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja ka loomatoiduna
Sellel on ka omad piirid, taimel peab jääma ass.pinda. Nii võib generatiivse pinna suurus ainult ulatuda 60%-ni. Eestis on Sangaste rukkisort, mille kõrrepikkus on 2-3 m. Kõrt üritatakse lühendada, sest seda pole vaja.Suurendamiseks on saadud liikidevahelisi hübriide. TRITICALE-nisu ja rukki hübriid. TRITICUM(emassort) x SECALE(isassort)= TRITICALE.Nisu on tolmendatud rukkitolmuga. Saagikust saab suurendada veel väetamise, taimekaitse ja niisutamise teel. Need aga peagi ammenduvad.Levimas on maaviljelus-pole tegemist keskkonnaprobleemidega.Geenitehnoloogia-sellega saab 2-3 x saaki suurendada. 4. Mere orgaanilise aine kasutamine. Arvatakse, et 85 % maakeral toodetavast orgaanilisest ainest toodetakse meres. Samal ajal kasut. in sellest 1-2 %. 5. Toiduainete tootmine otseselt taimede kaudu. (väärindamata loomade kaudu). Loomade kaudu saame väärtuslikumaid toiduprodukte, kuid loom on väikese
Sellel on ka omad piirid, taimel peab jääma ass.pinda. Nii võib generatiivse pinna suurus ainult ulatuda 60%-ni. Eestis on Sangaste rukkisort, mille kõrrepikkus on 2-3 m. Kõrt üritatakse lühendada, sest seda pole vaja.Suurendamiseks on saadud liikidevahelisi hübriide. TRITICALE-nisu ja rukki hübriid. TRITICUM(emassort) x SECALE(isassort)= TRITICALE.Nisu on tolmendatud rukkitolmuga. Saagikust saab suurendada veel väetamise, taimekaitse ja niisutamise teel. Need aga peagi ammenduvad.Levimas on maaviljelus-pole tegemist keskkonnaprobleemidega.Geenitehnoloogia-sellega saab 2-3 x saaki suurendada. 4. Mere orgaanilise aine kasutamine. Arvatakse, et 85 % maakeral toodetavast orgaanilisest ainest toodetakse meres. Samal ajal kasut. in sellest 1-2 %. 5. Toiduainete tootmine otseselt taimede kaudu. (väärindamata loomade kaudu). Loomade kaudu saame väärtuslikumaid toiduprodukte, kuid loom on
Segavilja koristamise aeg määratakse herne järgi. Koristamisel tuleb kombaini reguleerida nii, et herneseemne vigastused oleks võimalikult väiksed ja oder peast välja pekstakse. Valmimisperioodi niiskus ja soojus võivad pikendada seemnete valmimist, põhjustada kaunte pakatumist ning seemnete idanemist kaunas. Herneseeme kuivab teraviljast 2-5 korda aeglasemalt. Seemet kuivatatakse madalal temperatuuril (alla 40ºC), kusjuures niiskus ei tohi tunnis alaneda rohkem kui 1,5-2%. Seeme kuivatada 13% niiskuseni. Kasutatud pikk.ee materjale http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus Kasvufaasid Teraviljade kasv ja areng on omavahel tihedalt seotud protsessid. Kasvamise all mõistetakse taimede vegetatiivse massi suurenemist idanemisest loomiseni. Igas kasvufaasis toimuvad organite kvalitatiivsed muutused taime areng. Faaside kestus ja kvaliteet sõltub taimede pärilikest omadustest ja väliskeskkonna tingimustest.
ning juhib need varre sisse 2. Kinnitab taime substraadisse 3. Sünteesib mõningaid orgaanilisi aineid 4. Teostab sidet mulla mikroorganismidega 5. Varuainete säilitamise koht 6. Vegetatiivse paljunemise organ (iga juure jupp annab uue taime). Mõnel taimel juured maa peal, võtavad osa fotosünteesist, aitavad omastada hapniku nt hingamise juures. Kui seeme idaneb, siis seemnest areneb idujuur ja sellest saab taime peajuur, mis kasvab maa sügavusse. Peajuurest kasvavad külgjuured, mis omakorda võivad anda teise järgu külgjuuri. Enamikul mitmeaastastest taimedest on lisajuured. Need ei arene juurest vaid teistest taime organitest (lehest, varrest), võrsumissõlmkonnast, sibulast, mugulast, risoomist. Juurevõõtmed · Kasvukuhik(kõige all), mis on kaitstud juurekübaraga
Juurvili koosneb südamikust ja seda ümbritsevast paksenenud kooreosast. Nende vahel asub kambiumirõngas, milles toimub juurvilja jämeduskasv. Ristlõikes on südamik ja kooreosa kergesti eristatavad. Südamik on tavaliselt heledam ja puisem. Mida suurem ja heledam on südamik, seda halvem on üldreeglina porgandi maitse. (1) Bioloogiline iseärasus 7 Soojuse suhtes on porgand esimesel kasvuaastal võrdlemisi vähenõudlik. Seeme hakkab idanema juba temperatuuril 4- 5°. Tõusmed on öökülmadele võrdlemisi vastupidavad, -3 kuni -4° külm neid veel ei kahjusta. Pärislehed taluvad veelgi tugevamaid öökülmi Porgandi optimaalne kasvutemperatuur on 18-21°. Kõrgemal temperatuuril, eriti kui sellega kaasneb niiskusepuudus, porgandite kuju moondub ja maitse halveneb. Niiskusnõudlikkus on porgandil väiksem kui teistel juurviljadel. Niiskuse suhtes on eriti kriitiline idanemisperiood, mis kestab kaua
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist väljaspool Euroopa Liidu
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako
Kuna eraldatud valikseemnepuistud seisavad kasutamise ootel mõnikord isegi enam kui 10 aastat on otstarbekas vältida valikseemnepuistuteks üleseisnud puistute eraldamist. 2006. aastaks oli männi valikseemnepuistusid eraldatud 2550 ha. Neist eraldatud valikseemnepuistutest on 84% keskealised, 11% valmivad ja 5% küpsed metsad. Seemnete varumisel ja kasutamisel tuleb alati rangelt jälgida selektsiooninõuete1 täitmist. Varutud ja kasutatav seeme peab pärinema heade pärilike omadustega puudelt s.t. puud millelt seeme varutakse peaksid olema: ● kiirekasvulised ● sirgetüvelised ● kitsa võraga ● hästi laasunud ● haiguskindlad ● jne Vastavalt nendele nõuetele tuleb välja valida puud ja puistud seemnete varumiseks. metsaselektsioon¹ on teaduslikult põhjendatud tegevus, mille eesmärgiks on puude pärilike omaduste
Kasvatatakse peenral 3 - 4 rida kõrvuti. Külvivaeo tehakse 5 - 6 cm sügavused. Neisse külvatakse eelindatud, leotatud või kuivad herneseemned vahedega 4 - 5 cm. Varajased külvid tehakse idanemata seemnetega toidu valmistamiseks Maa tuleb sügisel sügavalt harida ja väetada. Salatiseeme külvatakse avamaale esimesel võimalusel reaskülvina hästi ettevalmistatud peenrale või tasasele maale 1 - 1,5 cm sügavusele. Seeme tuleb kinni vajutada ja katta kergelt kompost- või turbamullaga. Salat idaneb kiiresti. Paari nädala pärast tuleb taimi reas harvendada. Kasta tuleb nii, et vesi ei satuks salati Tarvitatakse värskelt toidu pea sisse. kõrvale seemned külvata varakevadel ja neist kasvavad toitude kaunistamiseks- väikesed tippsibulad, neid säilitatakse valmistamiseks, toatemperatuuril ja panna järgmisel kevadel maitsetaimena, varakult maha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
