налагаемых волостными судьями“).*19 Käesolevas artiklis on tähelepanu koondatud just usuvastastele süütegudele, mida rahukohtu nuhtlusseadustik ja vallakohtu nuhtlusseadustik ei reguleerinud. Olgu need siin nimetatud vaid selleks, et anda lugejale ülevaade kriminaalseadustike rohkusest. Rahukohtu nuhtlus- seadustik oli allikas, mis sätestas karistused vähem tähtsate süütegude ja üleastumiste eest*20, mille eest ettenähtud karistused ei ületanud ühte aastat ja kuut kuud vangistust*21 ning mis kuulusid rahukohtute pädevusse.*22 Vallakohtute nuhtlusseadustiku puhul oli algusest peale tegemist ajutise aktiga. Seadustik sätestas, et see pidi kehtima kuni vallakohtute määratavaid karistusi reguleeriva üldriikliku seaduse vastu- võtmiseni. Siiski püsis akt jõus kuni Vene keisririigi lagunemiseni.*23
§118 Raske tervisekahjustuse tekitamine Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Tea Talupoeg 2017 Mõisted • Karistus • Süütegu=kuritegu/väärtegu • Kriminaalkoodeks=karistusseadustik • Süüteokooseis • Objektiivsed ja subjektiivsed tunnused Karistusseadustik • Süütegude temaatikat käsitlev Eesti seadus • Seadustik vastuvõetud 6.juunil 2001 ning jõustunud 1.septembril 2002 • Enne karistuseadustikku kehtis Eestis kriminaalkoodeks • § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala • (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. • (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette
Üldosa 1. Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus Õiguse ülesanne on anda võimalus väga erinevate ühiskondlikke suhete reguleerimiseks seadusandja poolt kehtestatud reeglite alusel. Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste e. õigushüvede kaitse. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast.
Karistusõigus Inimene ja õigus 10. klass Allikad • Põhiseadus – põhiõiguste ja vabaduste tagamine • Karistusseadustik (KarS) • Muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse Põhimõtted • Seaduslikkus – nullum crimen nulla poena sine lege • Topeltkaristamise keeld (ne bis in idem) Ülesanne • Tagada inimestele sotsiaalse kooselu aluste kaitse • Määrab kindlaks nt süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused Ajaline kehtivus • Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi • Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud • Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu
KARISTUSÕIGUS Karistusõiguse ülesanne, allikad ja kehtivus: Ülesanne: · tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse, · määrab kindlaks süüteod, · süütegude eest kohaldatavad karistused, · kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid Allikas: · karistusseadustik Kehtivus: · seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu v.a. siis kui seadus välistab teo karistatavuse või kergendab karistust, · ruumiline kehtivus - EV territoorium ja Eestis registreeritud vee- või õhusõidukil olenemata asukohast,
Näiteks koondatakse karistusseadustikku ka haldusõigusrikkumised. Nendeks on väiksemad õigusrikkumised, nagu autoga lubatud kiiruse ületamine, bussis ilma piletita sõit jne. Haldusõigusrikkumised nimetatakse ümber väärtegudeks, samas kui kuriteo nimetus jääb samaks. Mõlemad väärtegu ja kuritegu hõlmatakse aga ühise nimetusega süütegu. Karistusseadustik jaguneb üld- ja eriosaks. Üldosas on kirja pandud üldised põhimõtted kõigi süütegude ja karistuse kohta. Eriosas on kirjeldatud üksikuid süütegusid ja ettenähtud karistus nende toimepanemise eest. 3 Väljavõte karistusseadusest § 3. Süütegude liigid: (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele
3) võimaldatakse osaleda menetlusaluse isiku kaitsjal Tsiviilprotsessiõigus · reguleerib kohtuorganite ja protsessis osalejate tegevust kodanike õiguse kaitsmisel · normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused · reguleerib protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus Kriminaalprotsessi õigus · reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust menetluse teostamisel kriminaalasjades · eesmärgiks on, et süütegude toimepanijad saaksid kohase karistuse ning et ühtki süütut ei mõistetaks süüdi
printsiip ning kuriteo seadusega maaratlemise printsiip. 2 2. KARISTUSEADUSTIKU KEHTIVUS Käesolevas peatükis käsitlen milline on karistuseadustiku ajaline kehtivus ning milline on ruumiline kehtivus ning nimetan maailmakuriteod. Karistuseadustik kehtib kõigi süüteo toime pannud teo- ning süüvõimeliste füüsiliste isikute kohta olenemata kodakondsusest. Süütegude eest võetakse vastutusele ka välisriikide kodanikud juhul kui isikul ei ole välislepingutest tulenevat puutumatust. Samamoodi võetakse vastutusele ka eraõiguslikud juriidilised isikud. 2.1 Karistuseadustiku ajaline kehtivus Karistusseadustik kehtib ajaliste piiridega paika pandult, kindlal territooriumil ning teatud isikute suhtes. Tegu, mille eest isikut karistatakse, peab olema süüteona karistatav vastavalt kehtivale seadusele
ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut Taavi Käärid NARKOKURITEGUDE KOHTULAHENDITE JA SEADUSLOOME ANALÜÜS Uurimustöö Juhendaja: Marianne Paimre Tallinn 2010 Sissejuhatus Narkootikumidega seotud süüteod on kehtivas karistusseadustikus XII peatükis, rahvatervisevastaste süütegude alla. Seadusandja on siinkohal väga oskuslikult ja ka põhjendatult liigitanud selle kui rahva, ja ka tegelikkuses ühiskonna, füüsilist kui ka mentaalset tervist kahjustava süüteona. Tegu on siis üldiselt inimese närvisüsteemi stimuleeriva ainega, mille tarvitamine mõjub uimastavalt ning lõppkokkuvõttes põhjustab sõltuvust, mis tihtipeale ilma vajaliku abi saamata lõppeb tarvitajale fataalselt ületoosiga.
Kuid minu arvates oli tema elus siiski domineerivad halvad teod. Minu jaoks ei olnud kalevipoeg hea mees. Esimese põhjune miks ma seda väidan . Tooks välja tema alkoholiprobleemi. Ta jõi palju ning tegi ka joobes olekus palju rumalaid tegusid. Minuarvates on Kalevipoeg ehtne tavalise eesti mehe prototüüp. Enda arust ilgelt kõva mees , joob palju ja landib ohtrates kogustes naisi. Teise pahena tooksingi välja kalvipoja kui naistemehe. Ta käitus sageli naiste vastu lugupidamatult . Tema süütegude nimekirja võib ju panna ka vägismie ning ka Saarepiiga surma. Ta lasi tüdrukul arvata et vägilane on teda kosima tulnud ning kui Saarepiiga hiljem tõe teada sai tegi ta enesetapu. Kalevipoeg oli väga kättemaksuhimuline ja halastamatu. Näiteks kui ta ema, Linda rööviti, otsis ta Tuuslarit senikaua kuni ta üles leidis. Süüdlane leitud, tappis ta tema halastamatult. Samuti oli Kalevipoeg väga egoistlik ning kontrollimatu. 1 põhjus
rajati ka raekoda|Suureks ohuks linnadele keskajal olid tulekahjud ja "must surm" e.katk|Tallinnas oli 15 sajandil 7000- 8000 elanikku, Tartus 5000-6000|Kui talupoeg oli linnas olnud 1 aasta ja 1 päev siis kaitses linn tema isikut,s.t."linnaõhk tegi vabaks"|USK-Kõrgeim kohapealne kiriklik võim oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, Saare-Lääne piiskopkond| Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik, ta õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi.
vaimse hälbega lapsed, rehabilitatsiooni vajavad lapsed, puudega lapsed ja andekad lapsed. Inimene saab oma elukvaliteeti parendada ise, see oleneb tema isiklikust seisundist, tema haridusest ja tööst, tema perekonnast ja sõpradest ning sellest, millega ta sisustab oma vaba aega ning mis on tema hobid. Inimene, kellel ei ole motivatsiooni parendada oma elukvaliteeti, sooritab kergekäeliselt süüteo. Süütegude rühma kuuluvad kuriteod ja väärteod. Väärtegu on see, kui nt. sülitatakse tänavale, huligaanitsetakse avalikus kohas, valetatakse või solvatakse kedagi. Kuriteoga kaasneb suurem vastutus. Kuritegu on see, kui nt. varastatakse või veelgi hullem - mõrvatakse kedagi. 14-18 aastasele inimesele võib kohaldada vanglakaristust tingimisi, täisealisele aga kohaldada reaalset vanglakaristust. Kui alaealine rikub seadust ning ei käi koolis saadetakse ta kas Tapa, Puiatu või Kaagvere erikooli
· Töö on vaheldusrikas ja pakub rohkesti väljakutseid (töötamine nii sise- kui ka välistingimustes). · Ametikohal kohaldatakse summeeritud tööaega ja öötööd, mis tähendab, et töötatakse vahetustega. Töö iseloom · Patrullpolitseiniku tööks on patrullimine, ennetada, tõkestada ja avastada korrarikkumisi, teenindada politsei hädaabinumbrile 112 laekunud väljakutseid, menetleda väärtegusid, teha liiklusjärelevalvet, võtta vastu avaldusi süütegude kohta ning teha vajaduse korral esmaseid menetlustoiminguid. Isikuomadused · Patrullpolitseinik peab käituma eetiliselt, olema paindlik, inimesele orienteeritud ning oskama rakendada oma õigusteadmisi. · Tööülesannete täitmisel tuleb kasuks hea suhtlemisoskus, otsustusvõime ja enesedistsipliin. · Korrarikkumiste ja muude rikkumiste tõkestamisel võib vaja minna ka füüsilist jõudu ja oskust relva käsitseda, seetõttu peab
Alguse peksmised olid sellised nõrgemad, aga mida 3 aeg edasi, sest karmimaks need peksmised läksid. Juba kooli ajal hakkas Sass seadusi rikkuma. Alguses olid need väärteod. Pidevalt jäi ta vahele ühistranspordis piletita sõitmisel, pisivargused, pubis söögi eest tasumatajätmine ja kaklused, mille tõttu sattus Sass esmakordselt politsei huviorbiiti. Põhikooli sai ta siiski lõpetatud. Mees jätkas järjest uute süütegude toimepanemist. Ta viibis alkoholijoobes avalikus kohas ja põhjustas liiklusõnnetuse juhtides mootorsõidukit lubadeta ning joobnuna. Need rikkumised päädisid rahatrahvidega. Hiljem pani ta toime varguseid. Süüteod läksid järjest tõsisemaks ja vägivaldsemaks. Kuid koheselt vangi ei sattunud, Sassile ehmatusena ei mõjunud ja teda õiguskuulekale teele ei suunanud. Üks kord röövisid nad kahekesi ühte meest. Mees sai raskelt vigastada. Lühikese
AVALIKU TEENISTUSE SEADUS AVALIK TEENISTUS: Avaliku võimu teostamine riigi või kohaliku omavalitsuse üksuses (avalik - õiguslik teenistussuhe - ametnik) Avaliku võimu teostamist toetav töö riigi või kohaliku omavalitsuse üksuses (eraõiguslik töösuhe – töötaja) AMETNIK ON ISIK, KES TEOSTAB AVALIKKU VÕIMU: Ametiasutuse juhtimine Siseaudit Riigi julgeoleku tagamine Riigi sõjaline kaitsmine Süütegude menetlemine … TÖÖTAJA TEEB AVALIKU VÕIMU TEOSTAMISE TOETAVAT TÖÖD: Raamatupidamine Personalitöö Asjaajamistöö Hankespetsialisti tegevus Haldustöötajate tegevus Infotehnoloogide tegevus AMETNIKU TEENISTUSSE VÕTMINE Vähemalt keskharidus Teovõimeline EV kodanik Eesti keele oskus TEENISTUSSE EI LUBATA ISIKUT: Karistatus kuriteo eest
Politsei riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega. Kaitsepolitsei riikliku järelvalvet teostav ja riikliku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega. Prefektuur politsei territoriaalne üksus, mida juhib prefektuur. Konstaabel võiksema piirkonna politseiametnik. Politsei ülesanded: · Avaliku korra tagamine · Süütegude ärahoidmine, tõkestamine ja avastamine. · Kuritegude kohtualune uurimine · Väärtegude kohtuväline menetlemine jne Riigikaitse · Riigikaitse kõrgeim juht on Vabariigi President. · Kaitseväe juhataja on kindral Ants Laaneots. · Kaitsevägi -riigikaitseks korraldatud relvastatud jõud,mis moodutatakse tegevteenistusse võetud kodanikest. o Maavägi, merevägi, õhuvägi, kaitseliit.
kohaldamise jälgimine, tasumisele kuuluva maksusumma ja intressi arvestamine ning määramine; 3. maksuvõlgade sissenõudmine, maksuvõla tasumise ajatamine, maksuvõla mahakandmine ja kustutamine; 4. enammakstud või hüvitatavate summade tagastamine ja tasaarvestamine; 5. kaupade ebaseadusliku käitlemise tõkestamine; 6. tollieeskirjade rakendamine ja nendest kinnipidamise tagamine; 7. maksu ja tollialaste süütegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine; 8. riikliku sunni kohaldamine tollieeskirjade ja maksuseaduste rikkujate suhtes seaduses sätestatud korras ning ulatuses; 9. ameti tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta arvamuste andmine; 10. vaiete menetlemine, kaebuste läbivaatamine ja lahendamine; 11. isikute juhendamine ja informeerimine maksunduse küsimustes ja tolli valdkonnas; 12. ameti teenistujate koolituse (sealhulgas täiendus ja ümberõppe) korraldamine; 13
mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade […] Käesoleva töö autori arvates on ideoloogia kirjapandud piisavas selguses ja koguses ning omapoolseod täiendusi lisada ei ole. Karistusseadustiku õiguslik ideoloogia on esitatud karistusseadustiku esimeses paragrahvis järgmiselt: § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. Käesoleva töö autori arvates võiks põhjalikumalt seletada seadustiku eesmärki, lisada distsiplineerimise ja süütegude ennetamise eesmärgi. 4. Mittetäielike õigusnormide ja täielike õigusnormide-ettekirjutuste liigid Tartu Ülikooli seaduses Õigusnormid jagunevad täielikeks ja mittetäielikeks õigusnormideks. Täielikud õigusnormid on sellised õigusnormid, mis toovad endaga kaasa vahetult õigusliku tagajärje
Ayrton, kes pärast ebaõnnestunud mässukatset Duncanile vangi võeti, lubab rääkida kõike, mida ta kapten Granti asukohast teab,üksnes juhul, kui teda Briti võimudele välja ei anta, vaid jäetakse mõnele asustamata saarele. Kuigi Ayrtoni tunnistustest kasu ei ole, peab Glenarvan sõna ning Duncan suundub asustamata Tabori saarele, kust juhuse läbi leitakse ka kapten Grant koos kahe Britannia madrusega. Ayrton jäetakse üksinda saarele, et ta seal oma süütegude üle järele mõtleks ning meelt parandaks. Ayrtoni edaspidisest elukäigust annab ülevaate Jules Verne'i hilisem romaan "Saladuslik saar". "Kapten Hatterase seiklused" on Jules Verni seiklusromaan. Romaani tegevus algab 1861. aastal, mil kapten John Hatterase juhitud Briti ekspeditsioon suundub prikil Forward põhjapoolust avastama. Ülimalt raskete tingimuste, karmi talve ning Hatterase kinnisideede tõttu puhkeb mäss, mis päädib priki püssirohukambri plahvatuse ning laeva hävimisega
teistega ei tee? Kas keegi tõesti usub, et vanglasüsteem tuleb püstitatud eesmärkidega toime ja trellide tagant väljuvad seadusekuulekad mehed ja naised? Mina seda ei usu ja arvan, et vaja on muutusi. Ühe alternatiivina näen ma surmanuhtluse taaskehtestamist. Humanistid-patsifistid ütlevad, et on vale otsustada teise inimene elu üle ja ka vangide inimõigusi tuleb austada, aga mina arvan, et on vale kohaldada samu karistusi niivõrd erinevate süütegude eest, kui meil seda praegu tehakse. Näiteks - Karistusseadustiku järgi on maksimumkaristus orjastamise või piinamise eest viis aastat sama, mis varguse eest avalikus kohas vägivalda kasutamata. Tundub justkui ebaloogiline. Mis puutub vangide inimõigustesse, siis kas ei tundu veider, lausa paradoksaalne, et isikud, kes on räigelt rikkunud teiste õigusi, näiteks õigust elule, hakkavad vanglasse sattudes
Järgmisena toob autor välja täiendavat informatsiooni KarS'i vastavuse EL'i õigusele KarS'is, mis sisaldub käesoleva uuritava seaduse eelnõu algtekstist, kus on uuritava seaduse koostamisel arvesse võetud Euroopa Nõukogu ministrite soovitusi.22 KarS'i koostamisel on arvesse võetud Euroopa Nõukogu ministrite soovitusi juriidilise isiku karistatavuse ja üldkasuliku töö sätestamisel. Soovitused kajastuvad ilmekalt näiteks § 14 ja 69. KarS'i isikuvastaste süütegude ning alaealise ja perekonna vastu suunatud süütegude peatüki väljatöötamisel on arvestatud Euroopa Liidu liikmesriikide poolt heaks kiidetud ühismeedet võitlemaks inimkaubanduse ja laste seksuaalse ekspluateerimise vastu. Näidetena toob autor siinkohal käesolevast õigustloovast aktist välja § 133 ja 179. Samuti on arvestatud ka ettepanekuid, mis puudutavad ametialaste süütegude peatükis
lõppvaatlus oli 20. veebr. 1842. a. Kavastu mõisas kohtukivi juures. 1863.a. kehtestatud passiseadus andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse kogu keisririigi piires. Kuigi väljaränne Eestist ei omandanud massilist iseloomu, ulatus kodumaalt lahkunute hulk kümnetesse tuhandetesse. Tugeva hoobi sai teoorjuse süsteem mõisnike kodukariõiguse kaotamisega 1865. a. Kodukariõigus oli feodaalse maaomaniku õigus karistada tema maal elavaid talupoegi kergemate süütegude eest ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. Seda õigust hakati Eestis rakendama pärast maa läänistamist vasallidele. 1765.a. piirati Liivimaal seda suvalist karistusmäära 30 hoobini ja 1804. a. 15 hoobini või kahepäevase arestini. Aleksander II valitsusaja edumeelsemaks seaduseks eestlase jaoks sai uue vallakorralduse kehtestamine 1866.a. Selle seadusega loodi Baltimaade talupoegadele mõisast sõltumatu kogukondlik omavalitsus . Suur võim vallas
· Rahutused olid ka mujal eestis · Ülestõusid liivlased · Eestlasi tunnistati rahvuvaheliselt · Eestlaste eesmärk oli taastada vabadus Eestlaste olukord halvenes. Talupojad pidid oma töövahenditega töötama tasuta mõisa põllul. 16.sajandi alguseks oli eestis kehtestatud pärisorjus. Neid võis müüa, kinkida,vahetada või pärandada. Katolik kiriks ja reformatsioon Vana liivimaal kuulus kiriklik võim Riia peapiiskopile. Ta oli kõrgeim kohtunik kiriklike süütegude asjus ja pani ametisse vaimulikud. 16.sajand oli eestis 97 kihelkonda, kus töötasid preestrid. Preester õpetas kogudusele jumala sõna. Järk järgult süvenes rahulolematus kiriku vastu. Nõuti usu lihtsustamist ja tagasi pöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde. Liivi sõda 1558-1583 Rootsi,Taani Vana-Liivimaa-Venemaa-vajas sadameid 1) Tartu piiskoppel 2) Saare-lääne 3) Orduriik Poola-Leedu
tundis, et ta peaks oma tegu kahetsema, ei teinud ta seda."Kuritöö ja karistuse" Raskolnikov üritas paaniliselt oma tegu endale õigustada, ta ei lasknud mõttel, et ta midagi valesti tegi, pähegi tulla. Sarnaseid analooge leidub pea kõikides kirjatükkides, iga ilukirjanduslik teos kätkeb endas tegelast, kelle üheks negatiivseks jooneks on just selline ignorantne egoism. Taolised tegelased on sõltuvalt olukorrast nii teiste süütegude hukkamõistjad kui ka kuriteo toimepanijad. Petlik tunne, et neis on midagi rohkemat, kui teistes, suunab pea automaatselt tolle "üli-inimese" ka seda isikut, kes mõne reegli vastu eksis, karistama. Olgu tema kuriteoks olnud üldlevinud tabu, nagu näiteks mõrv või abielurikkumine või siis hoopis midagi, mis puudutab otseselt ja isiklikult vaid eespoolnimetatud üliinimest, isehakanud kohtunikku - too kohtunik annab oma parima, et eksinu oma paraja palga saaks
inimeste võrdsus seaduste ja teotöö. ees, keelati salajased Kuulutati välja usuvabadus, arreteerimised, piinamine kuid kaotati paljud pühad ja ülekuulamisel ning tähtpäevad - näiteks jõulud ja nõiaprotsessid. lihavõtted. Kohtuistungid muutusid Asutati esimene avalikeks. vaeslastekodu, hakati sillutama Kaotati surmanuhtlus teid ning tänavatele pandi nimed. mitmete süütegude eest. Taani 18.sajandil 1771.-1772.aasta ikalduse, tööpuuduse ja näljaga, hakati rahvale müüma odavat leiba. Mõisnike sissetulek hakkas seetõttu kahanema. Rahvarahutusi põhjustas see, et kõigile ei jätkunud leiba. Reforme oli palju, kuid nende väljakuulutajad ei muretsenud nende elluviimise pärast. 1772.aastal viidi läbi riigipööre. Kuningas oli sunnitud alla kirjutama 17 inimese, sealhulgas Struensee arreteerimiskäsule. Järgnes poliitiline arveteõiendamine, kus Struensee ja
suuruse järgi mõistetavast sanktsioonist. Eriti siis, kui isik, hoolimata varasematest karistustest, jätkab vabadusse saades kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul on ilmselge, et mõistetud karistused ei ole olnud piisavad mõjutamaks teda uusi kuritegusid mitte toime panema. Et tuvastada, millised on võimalused inimesest ja kuritegudest lähtuva ohu tõkestamisel ning ärahoidmisel, tuleb lähtuda isiku ohtlikkusest. Paljudes maades on tulevaste süütegude ärahoidmiseks kasutusel vabadusekaotuslik mõjutusvahend, mille eesmärk on reageerida kurjategijast lähtuvale ohule, püüdes nii takistada tema tulevaste kuritegude toimepanemist. Tänaseks on ka Eesti kriminaalpoliitikas tehtud oluline muudatus eespool nimetatud eesmärkide täitmiseks. Nimelt täiendati 2009. aasta juulis karistusseadustikku4 (edaspidi KarS) uue meetmega karistusjärgne kinnipidamine,
K rakendava toimepanemi d, mida distsiplinaars . T te organite se eest kohaldatakse üütegude, st - järgi kohaldatavad väärtegude töölepingu mõjutusvahe S sunnivahendi eest. Neid seaduses ndid, mida I d. Nad on rakendab ettenähtud rakendatakse sätestatud selleks süütegude tsiviilõiguslik O karistusseadu volitatud nn eest. Neid e O stikus, neid kohtuvälise kohaldab üleastumiste rakendab menetlejana tööõiguslikes eest. Iseloom N ainult kohus haldusorgan( suhetes sõltub sellest, ja nad on politsei, tööandja või kas
1 1https://www.juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/2001/8/6624.SUM.php 4 2. HALDUSMENETLUSE EESMÄRK Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. Haldusmenetlusega puutuvad ilmselt kõik kokku igapäevaselt, seda ise teadvustamata. Haldusmenetlus on nii suhtlus avaliku sektoriga, kohaliku omavalitsusega, avaliku sektori, k.a kohalike omavalitsuste õigusaktide andmine ja täitmine, nende aktide või toimingute vaidlustamine. Haldusmenetlus võib ise olla pikk protsess, kuid kätkeb endast tavaliselt väga lühikesi vaidlustus tähtaegu. 2
16. saj Tallinnas 20 tsunft (ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing), tsunfti elu juhtis skraa (põhikiri) Käsitöölised olid tähtsad, et kaupmehed ei ujutaks turgu üle importkaubaga. Tsunftid võitlesid aktiivselt tsunftijänestega ehk vussermeistritega. Kirikukorraldus Eesti alal: Kõrgeim kohapealne kiriklik võim oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, Saare-Lääne piiskopkond. Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik, ta õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi Usupuhastus ehk reformatsioon: Reformatsioon ümberkorraldused katoliku kirikus. Põhjused: 1. katoliku kiriku liigne rikkus 2. vaimulike liiga ilmalik elulaad ja harimatus 3. indulgentside (patukustutuskirjade müük) * 16
aga samuti hoolitseda, et kohtuvaidluse üks osalistest ei saaks protsessis ebaausat eelist teise suhtes. Protsessinormide oluline rikkumine võib kaasa tuua näiteks kohtuotsuse tühistamise. Kriminaalprotsessi õigus on seotud karistusõigusega. Kriminaalprotsessiõigus reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust menetluse teostamisel kriminaalasjades. Kriminaalprotsessi eesmärgiks on, et süütegude toimepanijad saaksid kohase karistuse ning et ühtki süütut ei mõistetaks süüdi. Tsiviilprotsessiõigus on seotud tsiviilõiguse ja selle allharudega. Tsiviilkohtumenetlusega reguleeritakse tsiviilasjade lahendamise korda, kohtu ja protsessiosaliste tegevust, mis on vajalik kodanike õiguse kaitsmisel. Tsiviilprotsessiõiguse normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused ning reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid
10 Rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi eristatakse: 1. Kriminaalõiguslikud sanktsioonid on kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad sunnivahendid, mida rakendab kohus. 2. Haldussanktsioonid on sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude eest. 3. Distsiplinaarsanktsioonid on karistused distsiplinaarsüütegude st. töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest. 4. Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid on mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike ülesastumiste eest.31 Struktuuri järgi: 1. Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohandamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest. 2. Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest. 3
rohkem, kui 30 päeva. Rahalise karistuse määr võib olla 30-500 päevamäära. Vangistus võib olla 30 päeva kuni 20 aastat või eluaegne. Lisakaristus- tegutsemiskeeld kuni kolmeks aastaks, ettevõtluskeeld ehk keeld tegutseda majanduslikult vastutavatelt kohtadelt, sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, relva- ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine kuni viieks aastaks Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud Karistust kergendavad asjaolud on · Süütegude kahjulike tagajärgede ärahoidmine · Kannatanule abiandmine · Kahju vabatahtlik hüvitamine · Süü ülestunnistamisele ilmumine või süüteo avastamisele kaasaaitamine · Süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul · Süüteo toimepanemine ähvarduse, sunni või sõltuvussuhte tõttu · Süüteo toimepanemine afektiseisundis · Süüteo toimepanemine raseda või kõrgemas eas isiku poolt
näha ja kuulda, sest nad annavad tunnistust elust ja edasikestmisest, mida tuleb kuulutada rõõmuga. Käitumine vanainimestega on niisama eeskujulik. Hispaanlased hoolitsevad oma eakate pereliikmete eest, vanadekodusid on vähe ja seal elavad ainult need õnnetud, kellel tõesti pole kedagi, kes nende eest hoolt kannaks. Üldjuhul ei suhtu hispaanlased kommetesse nii ametlikult kui teised rahvad. Sõnu "vabandust" ja "tänan" ei kuule just kuigi sageli. Vabandamist väiksemate süütegude pärast ei oodatagi ning heldekäelisi inimesi ei külvata tänusõnadega üle. Hispaanlaste meelest on niisugune käitumine kunstlik ja võlts. Kui nad on tänulikud, siis näitavad nad seda ka välja, samuti ei tee nad erilisi pingutusi oma pahameele varjamiseks. Inimeste omavaheline suhtlemine Hispaanias on ilmselt kõige mitteametlikum kogu maailmas. Keeles on olemas viisakas usted (teie) ja omamehelik tu (sina), kuid
viisil vedu toetava või abistava iseloomuga (sealhulgas haruteed ja muud eriotstarbelised teed). Konkurentsiamet a. raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotamise kohta esitatud kaebuste menetlemine; b. raudtee-ettevõtjatele tegevuslubade andmine või andmisest keeldumine, tegevuslubade kehtivuse peatamine või lõpetamine või tegevuslubade kehtetuks tunnistamine. c. seadustes sätestatud konkurentsialaste süütegude ennetamine, tõkestamine ja avastamine ning nende süütegude menetlemine (väärtegude kohtuväline menetlemine ja kuritegude kohtueelne menetlemine); d. konkurentsiolukorra analüüsimine, ettevõtjate nõustamine; e. ettevõtjate koondumiste kontrollimine kõikides majandusvaldkondades. Tehnilise järelevalve amet TJA teostab seadusega sätestatud ülesannete ulatuses juhtimisfunktsiooni ja riiklikku
) ja muud tsunfti siseelu puudutavad reeglid Gild- kutseorganistasioon ( võis olla ka usuline või poliitline) Kanuti gild- peamiselt sakslastest käsitöölistele Oleviste gild- peamiselt eestlastest käsitöölistele Toomgild- Toompea käsitöölistele 3. usuelu tundmine-katoliiklus, mida preester teeb - üks kolmest kristluse põhiharust aluseks on Piibel missa-pidulik jumalateenistus liturgia-vaimulik laul ja koguduse laul Piiskop-oma valdustes kirikuelu juht ja kiriklike süütegude vallas kõrgeim kohtunik, pühitses sisse kirikuid ja õnnistas ametisse vaimulikke Preester on vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. Usuelu maal igas kihelkonnas 1 kirik ja mõned kabelid preestrit peeti ülal: neile erladati maatükk, tehti annetused Preestri kohustused: jagas 7 sakramenti: ristimine, leer, armulaud, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine
ja Kontinentaal-Euroopa õigusperekonna aluspõhitmõtetele. Objektiivne õigus-Pärimisõigus on normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivne õigus- konkreetsele isikulesadusega antud mingit võimalust või talle seadusega pandud kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes. 15. Karistus – süütegude ligiitus, hädakaitse, hädaseisund, objektiivne- ja subjektiivne süüteokooseis (Õigusõpetus, ptk. 14)[Jaan Sootak (et al), Karistusõigus (Tallinn: Juura, 2012)] Süütegu- kuriteod ja väärteod Hädakaitse- seotud õigusvastaseründe tõrjumisega. Tegu ei ole õigusvastane kui isiktõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades seejuuresründaja
3 on sinu meelest tegu faktide tuvastamise raskustega. Esita lühidalt juhtumi sisu ning põhjenda, miks antud juhul on raske fakte tuvastada Noorte tutvumisportaalis tegi mitmete noormeestega tutvust ennast hispaanlannana tutvustav isik, kes kogus poiste kohta intiimseid kompromiteerivaid fotosid ja videolõike ning hiljem ähvardas neid ja soovitas koguni suitsiidi teha. Seda isikut ja süütegude fakte on väga raske tuvastada, kuna isik tegutseb Interneti kaudu ja väga raske on kindlaks teha, kes on see isik, kes istus teisel pool arvutit ja esitles end noore hispaania tüdrukuna, kes soovib Eesti poistega tutvust teha. 6. Lahenda ülesanne Liiklusseaduse eesmärgiks on kujundada võimalikult turvaline ja viisakas liikluskultuur ning jätab selle saavutamiseks politseinikule laia kaalutlusõiguse rikkumiste sanktsioneerimisel: suuline ja kirjalik hoiatus, trahv 10-100 päevapalga
Tema loomingut iseloomustab psühholoogiline läbinägevus ja avarate panoraamide loomise ning ühiskonna probleemide käsitlemise juures ühtlasi tundeintensiivsus. Ta andis ulatuslikke läbilõikeid oma ajastust, tema kujutamislaadi rikastasid kord satiir, kord lürism või haarav dramatism. Draama "Juudit"(1921) andis omapoolse tõlgenduse piibli Juuditi raamatu ainestikule; nimitegelast on kujutatud võimuahne ja kirgliku naisena, kes toimib puhtegoistlikel ajenditel ja murdub oma süütegude koorma all. Teose idee on suunatud võltspatriotismi, rahvahulkade petmise ja religiooni vastu. Väljapaistvaks saavutuseks kujunes romaan "Kõrboja peremees"(1922), milles realistliku karakteri- ja olustikukujutusega ühineb tugev lüüriline tundeelevus; peategelane on komplitseeritud karakteri ja hingeeluga inimene, kes hukkub sisemise konflikti tagajärjel. 8
Tema loomingut iseloomustab psühholoogiline läbinägevus ja avarate panoraamide loomise ning ühiskonna probleemide käsitlemise juures ühtlasi tundeintensiivsus. Ta andis ulatuslikke läbilõikeid oma ajastust, tema kujutamislaadi rikastasid kord satiir, kord lürism või haarav dramatism. Draama "Juudit"(1921) andis omapoolse tõlgenduse piibli Juuditi raamatu ainestikule; nimitegelast on kujutatud võimuahne ja kirgliku naisena, kes toimib puhtegoistlikel ajenditel ja murdub oma süütegude koorma all. Teose idee on suunatud võltspatriotismi, rahvahulkade petmise ja religiooni vastu. Väljapaistvaks saavutuseks kujunes romaan "Kõrboja peremees"(1922), milles realistliku karakteri- ja olustikukujutusega ühineb tugev lüüriline tundeelevus; peategelane on komplitseeritud karakteri ja hingeeluga inimene, kes hukkub sisemise konflikti tagajärjel. 8
Ta selgitas rahvale liturgilisi ettekirjutusi ja seadusi, mis pidid reguleerima iisraellaste ühisliitu. Pilvest, pasunahelidest, piksest ja välgust vapustatud rahvas nõustus innukalt püha lepingut täitma. Siis kutsus Jahve Moosese uuesti Siinai mäele ja rahvas jäi kuulekalt Moosese tagasitulekut ootama. Iisraellaste juht viibis mäel nelikümmend päeva. Selle ajaga suutis Jumal kõik vajalikud seadused kirja panna. Mooses sai kaks kivitahvlit, kus oli kirjas kümme käsku, seadused süütegude hüvitamise kohta, kõlbluse ja usu seadused, seadused inimestevahelise käitumise kohta jne. Kuna Mooses oli Siinai mäel 40 päeva, tüdines rahvahulk tema ootamisest ja pöördus tagasi oma endiste, Egiptuse-aegsete jumalate juurde. Rahvas kogunes Aaroni ümber ja Moosese vend ütles neile: ,,Rebige ära kuldrõngad, mis on kõrvus teie naistel, poegadel ja tütardel, ja tooge need mulle!" Inimesed kogusidki kuldehted kokku ja tegid endale kuldvasika - maise mammona sümboli
Selle äärde rajati raekoda tähtsaim ühiskondlik hoone. Rahvastik. Tallinnas ulatus elanikkond XV sajandil u8000ni. Tartus u6000ni. Kodanikkonna hulgas etendasid suuremat rolli sakslased. Katoliku kirik ja usupuhastus Kirikukorraldus Eesti alal. Eesti alal kujunes usuelu tõsikristlikumaks, kui see üldiselt mujal oli.Kõrgeimaks kohapealseks kiriklikuks võimuks sai Vana-Liivimaal Riia peapiiskop. Piiskop oli kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik. Missa pidulik jumalateenistus. Usuelu maal. XVI sajandil oli Eestis 97 kihelkonda. Kihelkonna keskuseks oli kihelkonnakirik. Kloostrid. Ametliku kirikliku organisatsiooni kõrval oli meie maal keskajal rida mitmesuguste murgaordude kloostreid. Tsisterlaste ordu, dominiiklaste ja frantsisklaste kesjusmungaordu, augustiinlaste ordu. Kloostrid olid oma suurte valdustega nn. kollektiivsed mõisnikud. Usupuhastus e. reformatsioon
ametnik) Avaliku võimu teostamist toetav töö riigi või kohaliku omavalitsuse üksuses (eraõiguslik töösuhe töötaja) Ametnikule kohaldatakse avalikus teenistuse seadust ATS Töötajatele kohaldatakse Töölepingu seaduse järgi Ametnik on isik, kes teostab avalikku võimu: Ametiasutuse juhtimine Siseaudit Riigi julgeoleku tagamine Riigi sõjaline kaitsmine Süütegude menetlemine EV diplomaatiline esindamine Kohtute töö VV, KOV üksuse otsuste rakendamine Töötaja teeb avaliku võimu teostamise toetavat tööd: Raamatupidamine Personalitöö Asjaajamistöö Hankespetsialisti tegevus Haldustöötajate tegevus Infotehnoloogide tegevus Ametniku teenistusse võtmise tingimused: Vähemalt keskharidus, teovõimeline, EV kodanik, Eesti keele oskus
aasta juhendite järgi korraldatud nõnda, et vähemates süütegudes toimetasid juurdlust valdades konstaablid, kriminaalpolitsei ametnikud sõitsid kohale üksnes suuremais ja tähtsamais asjus. Seoses kriminaalpolitsei haridustaseme tõusu ja praktikakogemuste suurenemisega, samuti tehnilise varustuse täiustamise, ajakohase kriminaalregistratsiooni loomise ja kohtuekspertiisi võimaluste laialdase kasutamisega paranesid märgatavalt töötulemused - süütegude avalikuks tegemine. 1920.aastal oli süütegude avalikuks tegemise protsent vaid 50 (1921 -55, 1922 -49) aga 1937.aastal oli see juba 70 ja 1938.aastal 69. Seejuures rõhutatakse politsei kutseajakirjas, et kuritegude avastamise protsent oli kolmekümnendate aastate lõpul kuriteoliigiti suuresti erinev. Tapmiste ja röövimiste puhul oli see rea viimaste aastate vältel 98 -99%, vargustest avastati vaid 50-55% (arvele oli võetud iga tühisemgi vargus). (1: 173)
Riigikaitseküsimused Ettepanekud kõrgete ametnike nimetamiseks Riigikohtu esimees,riigikotrolör,jne Põhiseaduse muutmise algatamine Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutaminevalitsuse umbusaldamisel(kui suur on vabadus otsustada) Seadusandlus(millal rakendub_piirangud) KOHUS KOHTU FUNKTSIOONID 1)ÕIGUSEMEÕISTMINE · Süüasjades · Kriminaalasjad,ja Väärteoasjad · Olemuseks süütegude tuvastamine ja karistuse mõistmine · Tsiviialsjades · Eraisikute vahelised vaidlused · Haldusasjades,ehk avaliku võimu kontroll · Põhiseaduslikkuse järelevalve · Seejuures vaid Riigikohus on pädev tunnistama õigusakti põhiseadusega vastuolus olevaks KOHTU FUNTKSIOONID 1)Õigusemõstmise välised funktioonid · Täitevvõimu ülesanded · Registrite üidamine(nt kinnistusraamat,äriregister)
Mõiste riigivõimule pandud haldusülesannete täitmine.Täidesaatev tegevus, mis on avaliku võimu üks põhifunktsioone. / Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Liigid- Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. Ülesanded avaliku korra ja julgeoleku kaitse - üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine. - ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine - avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine - haldusvõime korralduslik tagamine - haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid 2
õiend, kinnitus, kooskõlastus, heakskiit jne. Lisaks ka näiteks palga maksmine. Haldusorgani tegevus hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, haldusorgani avalik- ja eraõiguslikke tahteavaldusi, reaaltoimingute tegemist, lepingute sõlmimist jne. Sama seaduse mõistes ei loeta haldusmenetluseks tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlust või riigihangete teostamist ja vaidluste lahendamist. Samuti ei ole haldusmenetlus ka väärteomenetlus ning süütegude kohtueelne uurimine.1 1.1 Haldusmenetluse eesmärk Haldusmenetluse eesmärgiks on efektiivselt ellu viia seadusi ning teha seda õigusriigi põhimõtetest lähtuvalt. See tähendab, et peamiseks eesmärgiks on seega haldusorgani õiguspärase ning otstarbeka tegevuse kindlustamine leides ning tehes haledusotsuseid. Haldusmenetlusel on ka teine eesmärk, milleks on isikute õiguste tagamine ning nende materialiseerimine haldusotsuste abil.2
Kuritegevuse preventsioon Preventsioon jaguneb: 1) Üldpreventsioon (sotsiaalne, olustikuline e situatsiooniline) 2) Eripreventsioon Sotsiaalsed ennetusmeetmed süütegusid põhjustavate tegurite mõjutamine sotsiaal-, haridus-, pere-, noorte-, kultuuri-, kiriku-, majandus-, liiklus- jms poliitika abil eesmärgiga luua eeldused iga inimese kaasamiseks ühiskonnaellu, et sel moel ära hoida tema hälbiv käitumine. Olustikulised ennetusmeetmed süütegude toimepanemisele kalduvate inimeste või kriminogeensete olukordade ja kohtade mõjutamine süütegude ennetamise eesmärgil. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb: 1) raskendada süütegude toimepanemist 2) suurendada süütegude avastamise tõenäosust 3) vähendada süütegudega saadavat kasu Tapjatest on 73% üle 25 a, 15% vanuses 21-25, 6% vanuses 19-20, 7% kuni 18a. Vanuserühma osakaal Vanuserühmas Vanuserühma osakaal Kuritegeliku
.................................. 9 49. Töölepingu lõpetamine tööandja tegevuse lõppemisel............................................................................ 9 50. Töölepingu lõpetamine töötajate koondamisel........................................................................................ 9 51. Töölepingu lõpetamine töötaja mittevastavuse tõttu............................................................................... 9 52. Töölepingu lõpetamine töötaja süütegude tõttu ...................................................................................... 9 53. Töölepingu lõpetamine töötaja vanuse tõttu ......................................................................................... 10 54. Tööandja vastutus töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel.................................................................... 10 © 2001 - Ivari Horm (ranger@deepdust
Normid panevad teatud raamid ühiskonna käitumisele, et vältida hullu käitumist. Üldistest normidest on osa, mille eesmärgiks on kaitsta isikud ja õiguskorda isikuvastaste ründate eest. Rõhutatakse karistusõiguses. PS on ka need loetletud, kuid puudub sanktsioon. Sanktsioon on toodud ära KarS-is ja Väärteoseadustikus. ÕN on täitmisele kohustusliku kas kõigile või nendele, keda nad puuduvad (määramata arv isikuid, keda puuduvad). Need normid, mis on seotu süütegude määratlemisega (mis on süütegu? Kuidas neid menetleda? Kes neid menetleb? Mis on karituseks? jne) need on koondatud kriminaalõigusesse. Selle kogumi ülesanne (miks seda vastu võetakse? Miks ta nii on? millepoolest on ta vajalik?) on kaitsta isikuid õigusvastaste ründate eest. Kes on isik? Füüsiline ja juriidiline (oluline, mis sõna tähendab). KÕ ülesanne on määratleda, mis on süütegu. Süütegu hõlmab 2 gruppi õigusrikkumisi: kuriteod ja väärteod. Kes neid lahendab
· Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, *kaubanduse ja käsitöö soodustamine, *linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne. *Raad pidas ka kohut. KIRIKUKORRALDUS EESTI ALAL: · Kõrgeim kohapealne kiriklik võim oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, SaareLääne piiskopkond. · Piiskop oli oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike süütegude asjus kõrgeim kohtunik , ta õnnistas ametisse madalamaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi, · Vaimulikku järelvalvet teostati sinodite (vaimulike koosolekud) ja visitatsioonide (kirikukatsumised, mille käigus kontrolliti, kuidas on preestrid suutnud kohapeal usutõdesid levitada) kaudu.
annaabi.ee 
