Katku villu (2)

Katku Villu
referaat
koostaja : Anita Kivest
9. klass
2004
Sisukord
sisukord……………………..…2
sissejuhatus……………………..…3
Katku Villu……………………..…4
minu arvamus Katku Villust……………………..…5
kokkuvõte……………………..…6
lisa 1 A. H. Tammsaare ……………………..…7
lisa 1 A. H. Tammsaare……………………..…8
Sissejuhatus:
Katku Villu oli 29-aastane mees, kes elas Katku talus koos oma ema ja isaga. Villu oli ainus Katku talu pärija, ta üks vend hukkus sõjas. Noorel peremehel oli laps, sauna Eeviga, kes elas koos emaga Kuusiku saunas , ta ema oli väga haige, suremas, kui ema suri, pidi Eevi välja kolima . Villu sattus vangi, kuna ta tappis teibaga ära ühe inimese, kes teda pussiga ähvardama oli tulnud ning osati ka sauna Eevi pärast. Kui ta vangist saabus, oli tal see suur töötahe, rügas päeval hunniku tööd, kuigi tema isa arvates oli see mõttetu vaev, sest Villu alustas alati valedest ja võimatutest asjadest, näiteks ehitas ta keldri, suure ja võimsa, aga Katkul polnud vaja sellist suurt keldrit, selline oleks sobinud vaid Kõrbojale. Ühel jaanipäeval täis peaga kive laskma läinud Villu jääb sandiks, varemalt oli ta ühest silmast pime, Anna torkas tal selle ühe silma välja, tahtmatult, nüüd oli tal käsi kah haige ja teine silm ei näe ka eriti hästi. Ühel hetkel hakkas Villu mõtlema, kas ta sobib Katkule, sellisena? Ja ta jõuab järeldusele, et ei sobi, ta laseb end maha. Ning tema isa ja ema olid arvamusel, et nende poeg ei osanud elada, aga suri kui täismees.
Katku Villu
Villu oli huvitav isik, kellel on suur roll romaanis “Kõrboja peremees ”
Kirjanik kirjeldas Katku Villut, kui jäärapäist olendit, kes vastu teiste tahtmist ikka oma unistuste poole trügis.
Kui Villu vanglast koju sai, märkasid kõik, tema muutumist. Tal oli töötahe tekkinud. Isegi tema isa jälgis kõrvalt, kui töökaks poeg oli muutunud. Katku noorperemees ise ütles selle kohta sedasi, et ainult töö teda elus hoiab ning Katkul on veel palju teha, alustades kasvõi katkisest aiaväravast.
Villu polnud paha loomuga. Ta tappis inimese sellepärast, et too teda pussiga ähvardas, osati ka sauna Eevi pärast, kellel oli Villuga laps.
Katku Villu oleks jõudnud isa talus nii mõndagi ära teha, kui ta poleks purjus peaga läinud jaanipäeval Kõrboja Anna auks kive taevasse laskma. Sellest hetkest oli ta sant ning enesehinnang langenud, kuid töötahe püsis ikka sees, ka haige käega ja ühe silmaga.
Katku Jüri ( Villu isa) oli arvamusel, et Villust ei saa kunagi peremeest, õiget peremeest ning kahetses siiralt, kuna pidi talu just sellisele “peremehele” jätma. Hiljem tema arvamus natuke muutus.
Kui Anna Villut Kõrbojale kutsus, siis too keeldus. Ta ütles vaid, et see kutsumine oleks pidanud varem tulema , siis kui tal käsi alles ja silm peas, kuid sellisena nagu ta sellel hetkel oli, ta Kõrbojale minna ei saanud. Villu plaanis Eeviga abielluda ning ta Katkule koos pojaga elama tuua, et poeg suureks kasvatada, uueks peremeheks.
Ühel hetkel hakkas Villu mõtlema, kas ta üldse Katkule ka peremeheks sobib?
Ning järgmisel päeval tema ema leidis ta surnult, Villu oli käe eneseelu külge pannud . Isa kostis selle peale vaid: “ Ainuke mehe temp tema elus.”
Minu arvamus Katku Villust.
Minu arvates oli Katku Villu üks töökas perepoeg, kes õppis oma vigadest, nagu iga teine inimene. Kurvastas ainult see, et paljud vihkasid teda, kuid kui nii võtta, oli neil ka põhjus, sest Villu oli ju tapnud inimese, kuid ta oli selle eest vanglas istunud ja oma elu üle järgi mõelnud, kuigi selle inimese tapmise kohapealt midagi ei muutunud, õppis Villu vanglas palju. Ta õppis tööd armastama, sest kui ta tagasi Katku tallu tuli siis ta ainult hommikust õhtuni tööd rügas. Tal olid omad unistused ja püüdles nende poole, kuigi osad jäid ainult mõteteks. Ühe suure lollusega sai Villu minu meelest kah hakkama, see oli see, et purjus peaga kive laskma läks.
Minu arust oli selles romaani tehtud Katku Villu õnnetuks tegelaseks, temaga juhtus palju nukraid asju, kuigi ometi oli ta abivalmis inimene, näiteks siis kui Eevi kurtis talle, et kui ema sureb jääb, ta elukohast ilma, Villu lohutas teda ikka, et ta räägib isaga ning loodab, et isa lubab Eevil Katkule elama tulla või näiteks siis kui ta Kõrboja Anna päästis uppumisest. Alati kui ta kellelegi midagi head tegi, sai ta halba vastu, mulle jäi selline mulje. Igatahes Villu ei mõelnud ainult endale, seda ta tõestas sellega, et ei läinud Katkule peremeheks, sest ta teadis, et vigaselt ei suuda ta midagi seal ära teha.
Kokkuvõtte
See romaan oli hästi hingelähedane, minu arust oli selles isegi palju tänapäeva sees. Inimesed elavad ikka muredes ja rõõmudes, see teos toob välja just paljude inimeste rõõmud ja mõnede õnnetused.
Kahju hakkas kui lugesin seda, kuidas enamus inimesi Villut vihkas, selleks polnud ju erilist põhjust neil, ma saaks aru kui selle tapetud inimese lähedased. Peale selle, et vihkasid nad ka kiusasid teda. Kuigi minu mällu jäi üks suur küsimärk, nimelt keda siis Villu armastas ? Kas Kõrboja Annat või sauna Eevit, millegi pärast arvan, et Annat, kuid kes teab?
Kahel suvel õnnestus mul mängida Vargamäel Rakvere teatri etenduses Kõrboja peremees, massi osatäitjat. Ja siis juba ma nagu elasin ise sellele tükile väga kaasa ning raamatut lugedes tundus kõik nii ehtne , nagu toimuks päriselt.
Ühesõnaga tahan vaid öelda, et see oli suurepärane romaan.
Lisa1
ANTON HANSEN TAMMSAARE
(18. I 1878 – 1. III 1940)
Eesti prosaist , näitekirjanik ja esseist. Sündis Järvamaal, õppis H. Treffneri gümnaasiumis, küpsuseksamid Narvas. Elas kaasa 1905. – 07. aasta revolutsioonile, kuigi ei võtnud aktiivselt osa revolutsioonilisest võitlusest. Õppis Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, jäi lõpetamata. Alates 1919 asus elama Tallinna, kus ka suri. Loomingulist teed alustas külaelu kujutajana, toetudes kodupaiga miljööle ja seal tundmaõpitud inimtüüpidele; elutunnetus lähendas teda juba esimestes teostes kriitilisele realismile. Varasemad lühipalad ja jutustused paistsid silma huvitava karakterijoonistuse ja tabava olustikukujutusega. Tegelikkust kopeeriv naturalism oli talle võõras, tema areng kulges filosoofiliselt mõtestatud realismi poole. Varasema perioodi silmapaistvam teos oli jutustus "Vanad ja noored"(1903), milles konflikti kahe generatsiooni vahel põhjustab omanditunne ja võitlus peremeheõiguste eest talus. 1905. – 07. aasta revolutsioon tõi Tammsaare loomingusse uue ainestiku . Kõige jõulisemalt on revolutsiooni mahasurumise julmus jäädvustatud jutustuses "Raha-auk"(1907). Teisel loominguperioodil valis Tammsaare ainestiku linnamiljööst, keskseks tõusis naise saatuse jälgimine seoses emantsipeerumisideedega. Jutustuses "Üle piiri"(1919) on peategelaseks naine, kes suudab ületada kodanlikud eelarvamused.1920-ndail aastail jõudis Tammsaare oma loomingu kõrgperioodi. Tema loomingut iseloomustab psühholoogiline läbinägevus ja avarate panoraamide loomise ning ühiskonna probleemide käsitlemise juures ühtlasi tundeintensiivsus. Ta andis ulatuslikke läbilõikeid oma ajastust, tema kujutamislaadi rikastasid kord satiir, kord lürism või haarav dramatism. Draama "Juudit"(1921) andis omapoolse tõlgenduse piibli Juuditi raamatu ainestikule; nimitegelast on kujutatud võimuahne ja kirgliku naisena , kes toimib puhtegoistlikel ajenditel ja murdub oma süütegude koorma all. Teose idee on suunatud võltspatriotismi, rahvahulkade petmise ja religiooni vastu. Väljapaistvaks saavutuseks kujunes romaan "Kõrboja peremees"(1922), milles realistliku karakteri- ja olustikukujutusega ühineb tugev lüüriline tundeelevus; peategelane on komplitseeritud karakteri ja hingeeluga inimene, kes hukkub sisemise konflikti tagajärjel.
8