Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Meedia mõju nüüdisaegses maailmas (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Millega meedia meie elusid täpsemalt teistsuguseks teeb?
Meedia mõju nüüdisaegses maailmas #1 Meedia mõju nüüdisaegses maailmas #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Olematu Õppematerjali autor
Meedia mõjutab maailmas paljut. Kaasnevad ka muutused, mis on nii positiivsed kui ka negatiivsed. Paljud inimesed isegi ei märka, kuidas meedia nii mõndagi muudab. Kuid millega meedia meie elusid täpsemalt teistsuguseks teeb?

Meedia avaldab lugusid valikuliselt. Igapäevased sündmused ja teod saavad kordades vähem tähelepanu kui haruldased juhtumid. Kajastatakse lood ...

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
21
doc

McQuail "Massikommunikatsiooniteo oria"

Püramiidi igal madalamal tasandil kasvab üksikjuhtumite arv, igal tasandil on oma uuritavate probleemide ja teoreetiliste käsitluste spetsiifika. Kui massikommunikatsiooni vaadelda kommunikatsiooniuurimise kontekstis, siis ta asuks teiste samadele kriteeriumitele vastavate protsesside püramiidi tipus. Kaasaegses ühiskonnas on sageli olemas üks suur, tavaliselt massimeedial põhinev avaliku kommunikatsiooni võrgustik, mis jõuab iga kodanikuni ja kaasab neid erineval määral, kuigi mõju avaldavad muidugi ka kõiksugu teised tegurid (regionaalsed, sotsiaalsed jms). Sellise võrgustiku olemasoluks on vajalikud vahendid sõnumite levitamiseks ja vahetamiseks. Lisaks peab toimime pidev teadete voog, milles enamik selle tasandi subjekte osalevad. Sellest tasandist allapoole jääb järjest enam erinevaid kommunikatsioonivõrgustike liike, mis põhinevad mõnel ühisel igapäevaelu tunnusel: lähem keskkond, huvi, vajadus või tegevus. Selle tasandi põhiküsimused

Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse
thumbnail
24
doc

TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE

TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Moonika Tanila TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata

Pedagoogika
thumbnail
45
doc

Suhtekorralduse eksami materjal

imago puhul ettevalmistava analüüsi ülesanne selgitada välja potentsiaalsed ohud ning toimuda võivad muutused, mis organisatsiooni ning tema sihtgruppide suhteid kahjustaksid. Eelanalüüs on suhtekorralduse mõistes pidev süstemaatiline info kogumine erinevate situatsioonide kirjeldamiseks ja mõistmiseks ning sihtgruppe puudutavate eelduste kontrollimiseks eesmärgiga võimalikult täpselt ennustada suhtekorraldustegevuste mõju ja tagajärgi. Eelanalüüs ei pea tingimata olema kulukas avaliku arvamuse uuring, ta on pigem pidev "avatud olek", et koguda informatsiooni eri tasanditel. Seega on suhtekorraldustöötaja esmane ülesanne hoida "silmad ja kõrvad lahti", et teada saada, mida räägitakse ja arvatakse. Ühtki suhtekorraldusprogrammi või projekti ei saa üles ehitada ainult organisatsiooni enda seisukohast, justkui klaaskupli alt, kust väljaspool toimuv paistab kõverpeeglis.

Suhtekorraldus
thumbnail
17
rtf

Tarbimissotsioloogia eksami kordamisküsimused ja vastused

ja võimu juurde jõdmise vahend. Need omadused sõltuvad tarbija võimest valida, hankida, kasutada ja nautida materiaalseid objekte. Douglas ja Isherwood - rääkides asjadest kui informatsioonikandjatest - väidavad, et vaesus ei tähenda mitte depriveeritust materiaalsetest objektidest vaid depriveeritust sotsiaalsest maailmast, suhtlusest. Tarbimisühiskond või kultuur ongi modernne maailm - sedavõrd kui ,,modernsus" hõlmab vaba, ratsionaalset tegutsejat maailmas, mida ei juhi traditsioonid vaid teadmised ja ratsionaalsus. Silmapaistva tarbimise ideoloogia. Lisaks sellele, et tarbimine on hea elu sünonüüm, on see mehhanismiks, millega sotsiaalseid erinevusi märgitakse ja hoitakse. Maailma arengu majandusideoloogia. Peale kommunistliku bloki kokkukukkumist ja riigi või plaani jaoks tootmise lõppu on kõrgema elustandardi tagaajamine üha vähgem reguleeritud majanduses enamus maailma edasiviivast majandusideoloogiast

Tarbimissotsioloogia
thumbnail
168
pdf

E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE

kirju läbi mobiiltelefoni, mis tõstatab organisatsioonide jaoks olulise teemana oma lehekülgede 8 ja uudiskirjade optimeerimise selliseks, et soovitud sõnumid jõuaksid kasutajani sõltumata sellest, kas ta vaatab kodulehte või uudiskirja läbi arvuti või mobiiltelefoni. Lisaks toon ära sotsiaalmeedia definitsiooni, kuna see on e-turunduse üks viimasel ajal kiiremini kasvavaid valdkondi. ―Lihtsalt ja lühidalt: sotsiaalne meedia on kasutajate poolt loodav sisu ja selle jagamist võimaldavad keskkonnad ning lahendused. Sotsiaalne meedia põhineb inimeste suhtlus- ja väljendusvajadusel. Tuntuimad sotsiaalmeedia keskkonnad: Facebook, Twitter, Youtube, Orkut, Flickr, Digg, Linkedin jt. Samuti foorumid, blogid, kommentaariumid jms. Sotsiaalne meedia ja eriti võrgustikud (Facebook, Orkut, Twitter) on tänaseks oma populaarsuselt ületanud seni liidrikohta hoidnud pornotööstuse.‖ (Kalda: Mis on sotsiaalne… 2009) 1.2

Turundus
thumbnail
190
pdf

Kriminaalse käitumise vallandaja: keskkond või geneetika

........... 30 3.1.3 Konstruktivistlik õppimine läbi keskkonna ............................................................. 31 3.1.4 Humanistlik õppimine läbi keskkonna .................................................................... 31 3.2 Kriminaalse käitumise suurmõjutajad elukeskkonnas .................................................... 32 3.2.1 Majanduslik keskkond kui kriminaalse käitumise eeskuju ..................................... 32 3.2.2 Inimsuhete mõju kriminaalse käitumise .................................................................. 33 3.2.3 Erinevad kommunikatsioonivahendid kui kriminaalse käitumise mõjutajad .......... 36 3.2.4 Erinevate joovet tekitavate keemiliste ainete mõju kriminaalsele käitumisele ....... 44 3.2.5 Isiku individuaalsed tegurid ning kogemused kui kriminaalse käitumise põhjustajad ............................................................................................................

Käitumine ja etikett
thumbnail
45
doc

TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED

Liiga palju on kujutatud meie ühiskonna lõhestumust ja teosest teosesse kordub sama hala. Annan endale aru, et see paneb küll mõtlema, aga tüütab samal ajal, seepärast mõjub ergastavalt klassikaline kirjandus, see ei unune ja puudutab, paneb mõtlema. 8 Mina kui noor lugeja arvan, et tänapäeval on raamatud paljuski nagu uks iseendasse, mille vahelt sisse vaatamata ei saa õigesti aru maailmas toimuvast, iseendast rääkimata. Meenub 2.01.2009 Eesti Televisioonis nähtud Vahur Kersna saade ,,Helenduvad olendid", kus intervjueeritav, näitlejast laulutekstide autor, praegu Vilsandi saarevaht Jaan Tätte põhjendas, miks ta üksildasel Vilsandi saarel telerit vaadata ei taha ja sellele tegevusele pigem lugemist eelistab. Tema arvates tõmbavad sisutühjale meelelahutusele orienteeritud telesaated pea mõtetest tühjaks. 1.2.2. Tarbetekstid

Eesti keel
thumbnail
57
doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

nende eraelusse on lubamatult sekkutud ja pole edastatud nende sõnu. See kahjustab ka ajakirjaniku mainet. Ajakirjanik ei saa avaldada oma arvamust, vaid peab seda laskma teha lugejal. Tema edastab ainult loo. Peab jääma viisakaks. Mitte mingil moel ei tohi olukorda sekkuda ega kedagi mõjutada. Tuleks vältida omadussõnade, metafooride ja umbisikulise tegumoe kasutamist. Taotlema konkreetsust. Uudise põhikriteeriumid: · Sündmuse värskus. · Sündmuse mõju lugejatele. · Sündmuse geograafiline või emotsionaalne lähedus. · Sündmuses osalejate tuntus. · Sündmuse konfliktsus. · Sündmuse erakordsus. · Sündmuse päevakajalisus (Kask 2005: 66). 5 Mida värskem on uudis, seda enam seda lugeda tahetakse. Eelmisel päeval avaldatu on juba vana ja igav, sest on teada - tuntud. Sündmuse lähedus mõjutab lugejat kõige enam.

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun