piiritlemata tegevust näitava tegusõna toimuma üksainus kord; toimus äkiliselt, () ootamatult, tegevus algas või algab tulevikus, siis valime piiritletud tegevust näitava tegusõna () Jägmised sõnad ja sõnaühendid väljendavad Järgmised sõnad ja sõnaühendid piiritlematust: väljendavad piiritletust: , , , , , , , , , ,, , , , , , ,,, , , , , , , , , , , , , , , , , ,o , .
nagu kas, kus, kuhu, mis, mida, kes, keda, miks, millal. · Määrsõnad Kindlasti läheb vaja aja- ja kohamäärusi nagu all, peal, juures, taga, kohe, hilja, varsti, enne, pärast jne. Neid peab õpetama ka käänatult nagu alla, peale, pealt jne. Sõnade käänamisel ei pea õpetama kõiki 14 käänet neid on liiga palju. Tuleks õpetada sõnu neis käändes, mida me kõige rohkem kasutame Näiteks sõnast laps võib õpetada veel lapse, last ja lapsega. Sõnaühendid, väljendid ja laused Sõnaühendid nagu kollane õhupall, näljane vihmauss, märjad juuksed jne; väljendid nagu Tere hommikust, Head isu, Head aega jne; ning laused nagu Ema sööb., Vaal ujub meres. Jne. Sõnad võivad olla eraldi kaartide peal aga võib olla ka terve lause ühe kaardi peal. See õpetab last, et lugeda tuleb vasakult paremale. Sõnakaartide soovitatav arv ja suurused 1.Etapp Kolmekuuse imiku jaoks on vaja 7 sõnakaarti suuruses 15x50cm. Tähtede kõrgus
Tähtede hääldus j see u üü oi ua On, om [o] n Sõnaühendid eu öö ien ijö ai ee ou uu En, an [a] n gn G + e/i/y ss il ij je söö G+a/o/u g C + e/i/y ss au oo in [e]
1.Esita küsimus 1. ........ ? . 2. ........? . 3. ..............? . 4. ................? . 5. ................? . 6. ................? . 7. ..................? . 2.Koosta sõnaühendid (omadussõna ja nimisõna) ? ? ? ? , , , , , , , . , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , . 3.Tõlgi Erilised tundemärgid, valged hambad, roosad põsed, pikad jalad, ilus keha, lai laup, kitsad kulmud, lühike keel, mustad ripsmed, pikk kael, ilusad sõrmed, paks kõht, suured kõrvad, hallid silmad. 4.Ideaalne neiu või noormees. Kirjelda plaani järgi. , , , , , , , , , . !!!!!!! Vene keele omadussõnad võivad olla mees-, nais- ja kesksoost. Ainsuses ja mitmuses on omadussõna lõpud
KOKKU JA LAHKUKIRJUTAMINE MÕISTEREEGLI PÕHJAL KIRJUTATAKSE SÕNAD KOKKU SIIS, KUI ON TEGEMIST UUE MÕISTEGA (autojuht) KINNISTÜVI, NIMETAVALINE VÕI LÜHENENUD TÜVEGA SÕNA KIRJUTATAKSE JÄRGNEVA SÕNAGA KOKKU(põldmari, inimvaenulik) ÜLDREEGLI PÕHJAL KOKKUKIRJUTATAVAD SÕNAD KIRJUTATAKSE LAHKU, KUI ESIMESEL SÕNAL ON LAIEND (suure puu leht) ÜLDREEGLI PÕHJAL LAHKUKIRJUTATAVAD SÕNAD KIRJUTATAKSE KOKKU, KUI ON VAJA VÄLTIDA KAHEMÕTTELISUST (koguduse liige, aga iga koguduseliige tundis huvi) SAGEDASTI TARVITATAVAD SÕNAÜHENDID VÕIB KOKKU KIRJUTADA KA SIIS, KUI NAD TULEKS ÜLDREEGLI JÄRGI LAHKU KIRJUTADA (kojuminek, metsaminek, aga haiglasse minek) PIKKI SÕNAÜHENDEID TULEKS LAHKU KIRJUTADA KA SIIS, KUI ÜLDREEGEL EELDAB KOKKUKIRJUTUST (luuleõpik, astronoomia õpik) KUI SÕNAÜHENDI ESIMENE SÕNA ON LIITSÕNA, SIIS KIRJUTATAKSE ÜHEND ENAMASTI LAHKU ...
suusoojaks, vaeseomaks, omapead, olla kõigepealt käsikäes, sedamoodi, teistmoodi, või millele tänapäeval ei vasta ühteviisi samasuguse ehitusega fraas: praegusest erinevas järjestu- Sh instruktiivivormilised käänd- ses liitunud kaassõnafraasid sõnaühendid: purjuspäi, pikisilmi, ummisjalu, eelkõige, altkulmu, althõlma, altkäe, kinnisilmi, paljapäi eeskätt ● määrsõnalise laiendosaga kaassõnafraasid niiviisi, niipidi, vastupidi, kustkaudu,
Kinnistüvi (liht-, eba-, üli-), lühenenud tüvi või nimetavakujuline tüvi kirjutatakse jägneva sõnaga kokku. Lihtliige, ülivõimas, inimvaenulik, kõrgharidus, raudkang, puulennuk · Kontekst Selguse mõttes tuleb kokku kirjutada tavaliselt lahus seisvad sõnad. Naised läksid oma meeste asju ajama mehed läksid oma meesteasju ajama. Muuseumi töö väärib tunnustust muuseumitöö ei sobi mulle. · Sagedus Sagedasti kasutatavad sõnaühendid kirjutatakse kokku. Teejoomine, kohvijoomine sake joomine Tööleminek näitusele minek · Pikkus Pikk sõnaühend kirjutatakse lahku, kuigi reegel eeldab kokkukirjutamist. Aastalõpu koosviibimine sünnipäevapidu Keskkonnakaitse teemaline looduseteemaline · Traditsioon Hoitakse kinni kokkulepitust, arvsõnades: sajad ja kümned kirjutatakse kokku. Kakskümmend, kolmsada
Skalaarne vastandus- e.antonüümia. seob omavahel kaht tähendust, mis vastanduvad mingi skaala alusel, kaldudes normist kas ühele või teisele poole. Süntagmaatilised suhted- mõnedel sõnadel on kalduvus esineda tavaliselt koos ja mõned sõnad ei esine kunagi koos. Kollokatsioon- sõnade harjumuslik koosesinemine. Sõnadel on teatav paariline, nn kinnistunud kontekst,millega see seostub ( hobune hirnub, oja vuliseb,meri mühab). Püsiühendid- sõnaühendid e.tarindid,mis on suhteliselt püsivalt fikseeritud, kuigi mõningane varieerumine on võimalik, aga see muudab ühendi tähendust. Idioomid- kivistunud sõnaühendid,tavaliselt tekkinud metafoori või metonüümia kaudu. Osi ei saa laiendada ega asendada sünonüümidega. Leksikaalsemantiliste suhtete võrgustik- kujuneb paradigmaatiliste, süntagmaatiliste ja assotsiatiivsete seoste alusel. Võrgustikul on tuum ja perifeeria, mingi perifeerne element võib olla teise võrgustiku tuumaks
· Armastus- emotsionaalne tunne,mis on iseloomulik inimestele, ennastsalgav meeldmus teise inimese,looma või mingi asja vastu · Tihti räägitakse armastust inimeste vastu,nt vanemate või mehe või naise vastu · Sõna "armastus" võidakse kasutada erineva intensiivsusega tundesideme tähistamiseks. Enamikes keeltes puuduvad spetsiifilised sõnaühendid tähistamaks mehe armastust naise suhtes, ema armastust lapse suhtes, armastust kodumaa vastu, armastust raha vastu jne. Kui räägitakse lihtsalt armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist erootilis- romantilist armastust. Inimestevaheline armastus · Inimestevaheline armastus esineb eri vormides mitmesugustes inimsuhetes perekonnaliikmete, sõprade ja partnerite vahel
ALLKEEL erinevad keelekujud (släng, argikeel, üldkeel, ametikeeled) IDIOLEKT isikukeel FORMAALKEEL kunstlikult loodud märgisüsteem, tehiskeel, mis on välja arendatud teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades OBJEKTKEEL üksikkeel, mis on uurimise objektiks METAKEEL kirjeldustes kasutatav keel KOMMUNIKATSIOON suhtlus KÕNE kahe inimese vaheline keeleline suhtlus SÕNALINE/VERBAALNE keeleline suhtlus, selle tähtsaimad elemendid on sõnad ja sõnaühendid MITTEVERBAALNE SUHTLUS zestides, miimikas ja kehakeeles avalduv suhtlus FÜLOGENEETILINE inimese arenguloo seisukoht ONTOGENEETILINE ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukoht KONVENTSIOONILINE kokkuleppeline KOOD süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad) SEMANTILINE INFORMATSIOON selle väljendamiseks kasutab kõneleja sõnade kokkulepitud tähendusi ja teisi keelestruktuuri elemente
Liitsõnu on soovitatav poolitada liitumiskohalt (nt: riigi-kogu, huvi-juht). 5. Lühendamine Algustähtlühend: võetakse sõna esimene täht (nt: e ehk, a aasta). Katkendlühend: võetakse sõna algustähed kuni mõne järgneva silbi täishäälikuni (nt: kod kodanik, õpil õpilane). Valiktähtlühend: võetakse mingi osa tähtedest (nt: nr number, hr härra). Suurtähtedega lühendatakse tavaliselt suure algustähega algavad sõnaühendid (nt: TÜ Tartu Ülikool; ETV Eesti Televisioon). Suurtähtedega võib kirjutada ka teisi algustäht- ja valiktähtlühendeid (nt: AS aktsiaselts, OÜ osaühing, EM-võistlused Euroopa meistrivõistlused). Võõrkeelsete sõnaühendite puhul kasutatakse kas lähtekeelset või tõlgitud lühendit (nt: USA United States of America (Ameerika Ühendriigid), HIV human immunodeficiency virus (inimese immuunpuudulikkuse viirus)).
.....................................8 3. KOKKUVÕTE.......................................................................................12 KIRJANDUS............................................................................................13 1. SISSEJUHATUS Fraseologism on enamasti lausest väiksem üksus, sõnaühend või üksiksõna. Tegemist on kõne kujundliku struktuurielemendi, retoorilise vahendiga. Fraseologismid on metafoorsed, piltlikud, kindla püsivusastmega sõnaühendid, liitsõnad, laused või lausekatked, näiteks vesi on ahjus, vanajumala seljataga, hinge vaakuma, a ja o olema, Achilleuse kand, rikas nagu Riia kikas, Taavet ja Koljat. Fraseoloogilistel sõnaühenditel on oluline koht keele ilmekate väljendusvahendite hulgas, taotledes keelelise väljenduse vaheldust, mitmekesisust ilmekust. Fraseoloogia on universaalne keelenähtus ehk seda esineb kõigis keeltes. Fraseologisme on keeles üle 10 000. Need võivad olla algupärased või laenulised. Eesti
kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa- armastus) või seksuaalsel külgetõmbel (erootilis-romantiline armastus). Sõna "armastus" võidakse kasutada erineva intensiivsusega tundesideme tähistamiseks. Enamikes keeltes puuduvad spetsiifilised sõnaühendid tähistamaks mehe armastust naise suhtes, ema armastust lapse suhtes, armastust kodumaa vastu, armastust raha vastu jne. Kui räägitakse lihtsalt armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist erootilis-romantilist armastust. Armastusel on kolm faasi mida pakkus välja Helen Fisher, nendeks on iha, kiindumus ja seotus. Armastus algab ihaga, mille juures mängivad tähtsat rolli seksuaalinstinktid ning füüsilised signaalid
Madal ehk kerge stiil- kõnekaunistusteta ning mõeldud teadete edastamiseks ja õpetamiseks Keskmine stiil- kujundirikkam, mõeldud meelelahutuseks, keskuteluks ja vestluseks. Kõrge ehk suursugune stiil- nõuab kõnekaunistusi, on mõeldud kirgede õhutamiseks ja elamuste esilekutsumiseks. Idiolekt- ühele inimesele omane keelekasutus. Sünonüümid- teisendsõnad on tähenduse poolest sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. Fraselogismid- tähenduselt ühtesulanud sõnaühendid ,,leiba luusse laskma´´,,keelt kandma´´ Kujundid Kõnekujundid- moodustatakse sõnu ja väljendeid ebaharilikult suhestades, et kasutada neid ülekantud tähenduses. Epiteet- kaunistav või kirjeldav täiend, mis väljendab põhisõna omadust, tunnust või kõneleja emotsionaalset suhtumist sellesse. (armsad kaasmaalased) Võrdlus- kõrvutamine mingi ühistunnuse alusel sidesõnade kui, nagu, otsekui abil.
laiendiks aga nimisõna. Näiteks: iga mats, viies ratas vankri all jne. Fraseologism kui paarissõna (substantiiv + substantiiv), mis on isikunimetustena rajatud kas vastandusele (Taavet ja Koljat, tuli ja vesi) või samasusele (Mikud ja Mannid, sukk ja saabas). (Õim 2001B) 2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste moodustamine Fraseoloogilised isikunimetused on kujunenud kas keelelisel või keelelisel ja keelevälisel alusel. Esimesel juhul moodustavad fraseologismi sõnaühendid, mis on semantilise teisenduse käigus fraseologiseerunud (kärnane lammas, villis venelane), teisel juhul on fraseologismil nii keeleväline (süzee vms) kui ka keeleline alus: 6 halastaja samaariamees, Buridani eesel. Fraseoloogilise nominatsiooni aluseks olevad tunnused võivad avalduda väljendi struktuuris erinevatel viisidel:
abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel (erootilis-romantiline armastus). Sõna "armastus" võidakse kasutada erineva intensiivsusega tundesideme tähistamiseks. Enamikes keeltes puuduvad spetsiifilised sõnaühendid tähistamaks mehe armastust naise suhtes, ema armastust lapse suhtes, armastust kodumaa vastu, armastust raha vastu jne. Kui räägitakse lihtsalt armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist erootilis-romantilist armastust. ("Armastus on sisemine rahu - selline rahu ,et mitte ükski probleem ei ole liiga suur ja kõigele on lahendus . See on turvaline pesa inimese enda südames . See tunne ei nõua kellegi muutmist ega
Just sellel õppetasemel omandatud oskused aitavad õppuril kujuneda otsustus- ja vastutusvõimeliseks ühiskonnaliikmeks. Sellele lisandub iseseisev õppimine ehk mitteformaalne haridus. Valmistuda tuleb üleminekuteks nii põhikoolist kutsekooli kui ka kutsekoolist tööellu. Siin aitavad kaasa nii põhikooli kui ka kutsekooli õpetajad. Toon siinkohal näiteks mõned meie haridustekstides kasutatavad märksõnad ja sõnaühendid: õpetaja on võti; õpime õppima; õppuri erivajadustega arvestatakse; keskharidus kõigile; kutseharidus tagab valmisoleku tööeluks; kõrgharidus paljudele; haridussüsteem on ühtne ja salliv; õpinõustamine tõhusaks; tööalane ja vabahariduslik koolitus kõigile. Need on ilusad ja arusaadavad sõnad, mille taga on keerulised ülesanded ja ideed, mis väljendavad projekti eesmärke ja mida on käsitletud seminaridel ja õppustel. Õpetaja peab
moodustamisel ja lahushoidmisel. See on nähtus, mis on saanud rahvusvaheliselt üldkeeleteaduselt kõige rohkem tähelepanu ning mille uurimisel on paljudes maades osalenud tippklassi teadlasi. Eesti keele morfoloogia süsteemis on mitugi nähtust, mis on selgelt omapärased, kuid eesti keele morfoloogia üldised, tüpoloogilised vahendid on Mati Hinti sõnul samad, mida kasutavad vist kõik Euroopa keeled. Enamikule Euroopa keeltele on tagasõnalised sõnaühendid võõrad, nende asemel on eessõnalised ühendid. Sugulaskeelte seisukohalt on Euroopa keelte mõjul eesti keeles kujunenud eessõnalised võimalused üle jõe, pärast sõda jne uuenduslikud. Eesti keel ei kasuta peaaegu üldse eesliiteid, üksnes eba- on produktiivne prefiks, paljudes keeltes on prefiksid tavalised. 7 Eesti keele morfoloogia eripäraks peab Hint suurt grammatiliste tunnuste ja lõppude hulka, mis
kakskümmend viis kilo kaaluv kott kollaste vöötidega kass - väikest kasvu korvpallur - kaks päkka pikk vahemaa - kahe maja vahel asetsev aed - naftarikas piirkond - pinnapoolsed kihid jope seespool asetsev tasku juurepoolne varreosa laps, kellel puudub kodu mees, kellel ei ole edu naine, keda ei saa usaldada sajast kümnest mehest koosnev rühm põranda all asuv kelder - oma välimuselt käppa meenutav taim potti meenutav kübar 3. Asenda sõnaühendid ja liitsõnad tuletistega (30p) pööblile omane (märatsemine) põranda all asuv (kelder) - sõna, mis ei käändu - poiss, kel on pikad juuksed - süüdistus, millel puudub alus aeglustav aine või seade - ühe telgi seltskond - Gailitile iseloomulik - kinnitusvahend - tipus asetsev - punaste põskedega - umbrohtu kasvama - reipaks tegema - oma ea poolest - noolekujuliselt - küljed vastamisi - eesti keelde tõlkima - indu andma -
samme, hakkas koer saba liputama. A________, des,mata-lauselühend, Ö____________ -des,-mata lauselühend, Ö A___________________ A Ö__________, -des, -mata lauselühend - Üldiselt kirj. sõnad lauses väikese tähega, ainult esimene sõna kirj. suure algustähega. Sõnu, mis tähistavad olendite, asjade ja nähtuste liiki ja nende üldisi omadusi, kutsume nimetusteks. Nimetused kirj. väikese algustähega. Nimed on sõnad või sõnaühendid, mis osutavad kindlale olendile, isikule, kohale jne, nimesid kasutatakse ka ametlikkuse rõhutamiseks. Nimed kirj. läbiva suurtähega. Näiteks kui ütleme Ants, siis mõtleme ühet kindlat inimest, mitte inimest kui liiki. Nime juurde kuuluvad nimetused kirj. reegli järgi väikese tähega. (Vabaduse plats). Nimi võib olla: - isikul, olendil: Eno Raud - maailmajaol, kohal, linnal, veekogul, ehitisel, taevakehal: Eesti, Lõvi tähtkuju
- omasõna-võõrsõna paarid, nt osastav = partitiiv - põhitermin koos argivariantidega, nt transformaator trafo - pragmaatilised, kontekstist tingitud variandid (jõe säng vs jõesäng; täiendite ärajätt) Terminite allikad tulenevad - eesti kirjakeelest · sõnade ühendamine a) iseloomulik paljudele keeltele, nt prantsuse b) vähem liitsõnalembestele keeltele, nt eesti c) terminid on püsiva koosseisuga sõnaühendid, nt alla laadima d) sõnade ühendamisel ei teki uued sõnad, vaid terminid · sõnamoodustus - tulemus on uus sõnavaraüksus a) keelendihange = sõnamoodustus + laen + tehisloome; kasutatakse olemasolevaid tüvesid b) sõnade liitmine oskussõnade loomise seisukohalt ammendamatu moodus, tavaline eesti k. Probleemid: kas nimetavaline või omastavaline liitmine? 3-osaliste terminite kokku-lahkukirjutamine, omadus- ja nimisõna liitmine, liitmise jrk.
kokku(valitsusvastane, kuigi on samatähenduslik, kui valitsuse vastane) kontekstireegel: a) üldreegli põhjal kokkukirjutatavad sõnad kirjutatakse lahku,kui esimesel sõnal on laiend.(puuleht---- > suure puu leht) b) üldreegli põhjal lahkukirjutatavad sõnad kirjutatakse kokku, kui on vaja vältida kahemõttelisust.(koguduse liige---- > Iga koguduseliige tundis endal suurt vastutust.) Sagedusreegel: Sagedasti tarvitatavad sõnaühendid võib kokku kirjutada ka siis, kui nad tuleks üldreegli järgi lahku kirjutada.( kojutulek, metsaminek, teejoomine) Pikkusreegel: Pikki sõnaühendeid tuleks lahku kirjutada ka siis, kui üldreegel eeldab kokkukirjutust.(matemaatika õpetaja, astronoomia õpik) Liitsõnareegel: Kui sõnaühendi esimene sõna on liitsõna, siis kirjutatakse ühend enamasti kokku.
tohiks olla üle 1/10 töö põhiosa mahust. LOETELUD Loetelu punktid tähistatakse kas araabia numbritega, väiketähtedega või mõttekriipsuga. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Järjekorda võib tähistada numbrite või tähtedega, mille järel ümarsulg. Näiteks: Aine võib esineda järgmistes olekutes: 1) tahkes; 2) vedelas; 3) gaasilises. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid või laused (milles esineb ka koma, sulud jms.), siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga punkti uuelt realt. Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja loetelu osad eraldatakse üksteisest semikooloniga. Kui kasvõi üks loetelu osadest koosneb kahest lausest, asendatakse sulg järjekorranumbri järel punktiga ja alustatakse suure tähega. Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis tähistatakse üldisema loetelu punktide
-1930. Aastad 1920ndail 1920. Aastail 1905.-1907. a sündmused 1994.-95. õa, 1994/95. õa LÜHENDID Lühendusviisid 1) algustähtlühend – võetakse sõna esimene täht (a, R, P-Ameerika) 2) katkendlühend – võetakse tähed sõna algusest kuni algus- või järgsilbi esimese täishäälikuni (tr, lüh, õpil, Lad-Ameerika) 3) valiktähtlühend – võetakse mingi ilmekas osa tähtedest (nr, hr, nt, lp, jne, SEJ) Suurte tähtedega eelkõige suure algustähega kirjutatavad sõnaühendid: TTÜ - Tallinna Tehnikaülikool, KK - Keel ja Kirjandus. Suurtähtedega saab lühendada ka väikese algustähega kirjutatud sõnu: AS – aktsiaselts, HEJ – hüdroelektrijaam, E- esmaspäev, MM-võistlused, EVP – erastamisväärtpaber. Suurtähtlühendis võib olla väiketähti: EKmS – Eesti Kirjameeste Selts, EKS – Eesti Kirjanduse Selts. Üht sõna on vahel võimalik lühendada mitmel viisil: tänav – t, tn, tän;
See kujutab endast sõnakogu, kus sõnad (väljendid) on organiseeritud mitte tähestikuliselt, vaid sisuseoseid (semantilisi seoseid) pidi. Arvutis eksisteerib tesaurus andmebaasina, kus sisaldub info nii märksõnade tähenduste kui nendevaheliste seoste kohta. 17. Mis on sünohulk? EKsauruse elementaarosake on sünonüümirida - sünohulk (ingl. synonym set, synset), mille moodustavad ühte mõistet (concept, meaning) väljendavad sünonüümsed (sama tähendusega) sõnad ja sõnaühendid. 18. Millega tegeleb suulise kõne uurimisrühm? Rühm tegeleb eesti suulise kõne lindistamise, litereerimise ja uurimisega. Üheks eesmärgiks on koostada suulise kõne korpus, mis oleks piisavalt mahukas ning sisaldaks erinevat tüüpi suulisi tekste. 19. Mida sisaldab eesti dialoogikorpus? Dialoogikorpus kui eestikeelse kasutajaliidese alus. (2003)(M. Koit) 20. Mis on Filosoft ja kuidas ta on seotud arvutuslingvistika uurimisrühmaga? Filosoft on keeletarkvarafirma
Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Loomeprotsessis eristatakse seitset astet: 1) ettevalmistus, 2) inkubatsioon, 3) ilmumine, 4) viimistlemine, 5) hindamine, 6) nautimine, 7) puhkamine. Või Loomeprotsessis eristatakse seitset astet: a) ettevalmistus, b) inkubatsioon, c) ilmumine, d) viimistlemine, e) hindamine, f) nautimine, g) puhkamine. Kui loetelus on pikemad sõnaühendid või laused, milles esineb koma, sulud jms, siis võib need kirjutada üksteise alla eraldi ridadena, eraldades üksteisest semikooloniga. Loetelu punkti järjenumbri või tähe järel on ümarsulg. Loetelu punkti alustatakse väiketähega. Küsitlusele esitatakse rida nõudeid: 1) küsimused on sihipärased, mitte juhuslikud; 2) küsimused peavad olema arusaadavad kõigile küsitletavatele; 3) küsimus eeldab üheselt hinnatavat vastust;
vajadus on eesti keeles viimasel kümnendil olnud suuremgi kui stabiilsemalt arenenud riikide keeltes. Laene on mitut sorti. Teisest keelest vahetult, ilma kolmanda keele abita laenatud keelendid on otselaenud. Näiteks bagi, lift, start, soul, sport, tennis. Teistest keeltest mingi kolmanda keele vahendusel laenatud keelendid on kauglaenud. Nt admiral < sks Admiral < pr a(d)miral < ar emir-al-bahr. Väga suure sõnavarakihi moodustavad tõlkelaenud. Need on liitsõnad või sõnaühendid, harvemini tuletised, mis on teisest keelest sõna-sõnalt või morfeem- morfeemilt tõlgitud ja millel on samast laenatud tähendus. Nt raamatupidaja (sks Buchhalter), ajaviide (sks Zeitvertreib), eeskuju (sks Vorbild). Praegusaja näited on seebiooper (ingl soap opera) ehk seebikas, tüdruksõber (ingl girlfriend), müügijuht (sm myyntipäälikkö). Tõlkelaenude hulgas on ka hulgaliselt fraseologisme. Väga palju on tõlkelaene
1. Emotsioon ja emotsioonisõnade liigid 3 0.1. Emotsioon Üldiselt peetakse emotsiooniks organismi seisundit, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt teadvustatakse mingi tundmusena ja mille nimetamiseks on keeles oma sõna. (Allik J., Rauk M. 2001: 188) 0.2. Emotsioonisõnade olemus Emotsioonisõnavara moodustavad leksikaalsed üksused (sõnad, sõnaühendid, püsiväljendid), mille tähendus viitab emotsioonidele. Funktsiooni põhjal jaguneb emotsioonisõnavara kahte liiki: ekspressiivseteks ja deskriptiivseteks. Ekspressiivsed emotsiooniväljendid on keelendid, mida kasutatakse vahetult emotsioonide väljendamiseks, nt kurat võtaks!, ups!, issake!, jestas! jne. Ekspressiivi kasutamise ja teda esile kutsunud emotsiooni vahel on kas ajalise samaaegsuse või vahetu järgnevuse seos. Ekspressiivi
Eks mine ja taipa, mis on aina tarbimine. · Luuletsitaati on võimalik paigutada ka proosateksti sarnaselt, kuid siis tuleb värsirea lõpu märkimiseks kasutada kaldkriipsu. · NÄIDE: Lihtsate detailide valik H. Runneli luules "ümber põllu lepistikud / herneaias kepistikud / koduküla, kodumaa" muudab autori mõtte mõistetavaks igale lugejale. Tsitaatväljendid: · ...on teisest keelest üle toodud tuntud sõnaühendid, mida kasutatakse mingi olukorra ilmestamiseks. · Näide: Tolstoile olid oma romaanides sümpaatsed need kõrgseltskonna esindajad, keda iseloomustas comme il faut käitumine. · Sellised väljendid tuleb ülejäänud kirjastiilist eristada. Trükituna kasutatakse kaldkirja; käsikirjalises tekstis tõmmatakse alla laineline joon (ei vaja joonlauda). Moto: · ..
Tavalises keelekasutuses esineb mõiste ,,keel" rohkem või vähem metafoorselt: kehakeel, zestid, miimika, spetsiaalsete eesmärkide jaoks loodud kokkuleppel põhinevad zestide keeled (nt lennujaamades, tuletõrjujatel), viipekeel, morse. Üksikkeelt, mis on uurimise objektiks, nimetatakse objektkeeleks, kirjelduses kasutatav keel on metakeel. Verbaalne suhtlus Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Keelelist suhtlust toetab muuhulgas zestide ja miimikana avalduv mitteverbaalne suhtlus. Loomuliku keele vahendusel väljendatud sõnumid vahendavad sisu, mis ei ole sõnumi välise vormiga otseses suhtes. Keelelise sõnumi ja selle sisu suhe on keelesidus ning põhineb konventsioonil, st on kokkulepeline. Konventsioonid ehk kokkulepped on kodeeritud süsteemi, mis ongi loomulik keel. Igas keeles on olemas väljendid igapäevaelu põhivajaduste ja olukordade väljendamiseks.
(nt.autojuht-elukutse esind. auto juht- kindla auto juht) *vormireegel:Kinnistüvi,nimetavaline või lühenenud tüvega sõna kirjut. järgneva sõnaga kokku. (nt.põldmari,korvmööbel,inimvaenulik,purilennuk) Alati tähtsam kui mõistereegel! KLK Erireeglid: *1.Üldreegli põhjal kokkukirjut.vad sõnad kirjut. lahku,kui esimesel sõnal on laiend.(nt. puuleht,- suure puu leht) 2.Üldreegli põhjal kirjut.kokku,kui on vaja vältida kahemõttelisust. *Sagedasti tarvitatavad sõnaühendid võib kokku kirjutada.(nt. kokku: kojutulek, metsaminek, teejoomine, aga lahku: haiglasse minek,randa tulek ja kumõssi joomine.) *Pikki sõnaühendeid tuleks lahku kirjutada(nt.luuleõpik kokku,-astronoomia õpik lahku) *Kui sõnaühendi esimene sõna on liitsõna,siis kirjut. ühend enamasti lahku.(nt.puuleht, potikaas, aga vahtrapuu leht, supipoti kaas) *Liiki või laadi väljendav omastavakujuline täiend kirjut. põhisõnaga kokku, kuuluvust väljendav täiend lahku.
terviklikke metakeeli ehk mõistesüsteeme). Keeleteaduses kasutatakse metakeelena mingit loomulikku keelt, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Kommunikatsioon saatja saadab sõnumi teate vastuvõtjale. Sõnumi ülesandeks on info edastamine. Ülesanne on täidetud kui vastuvõtja reageerib. Suhtluse eelduseks on kanal (suulises suhtluses helilained). Keeleline suhtlus on sõnaline ehk verbaalne, selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Keelelist suhtlust toetab zestide ja miimikana avalduv mitteverbaalne suhtlus. Keeleline suhtlus on aegruumiline ainukordne tegevus, mida tuleb lahus hoida keelest kui süsteemist. Suurema osa infost võtab inimene vastu nägemistaju vahendusel. Kõne aga põhineb oluliselt kuulmistaju kasutusel. Kõne arenemine tulenebki kuulmisaistingute töötlemisest ajus ning nende põimumisest ajju talletatud keelesüsteemiga. Kõne on primaarne, kirjutamine sekundaarne: 1
Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Järjekorda võib tähistada numbrite või tähtedega, mille järel ümarsulg. Näiteks: Valmistamise järgi eristatakse: 1) valmistooteid, 2) pooltooteid, 3) lõpetamata toodangut. Või: Valmistamise järgi eristatakse: a) valmistooteid, b) pooltooteid, c) lõpetamata toodangut. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid või laused (milles esineb ka koma, sulud jms), siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada igat punkti uuelt realt. Numbri või tähe järel on ümarsulg, 5 alustatakse väiketähega ja loetelu osad eraldatakse üksteisest semikooloniga. Näiteks: Kui kasvõi üks loetelu osadest koosneb kahest lausest, siis asendatakse sulg
.............................................. .................................................................................. ................................................................................. ................................................................................. ................................................................................. : , , , , , , , , , , , , . 11. . Koosta sõnaühendid ja kirjuta need 4 tulpa. 4 ............... ................. ............... ................. ............... ................. ............... ................. ..........
1. Keele mõiste. Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub žestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur ,keele allsüsteemid , keelesüsteemi avatus . Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile
tunnus) · liited (nimisõnaliited -nt mine(jooksmine); us (võistlus); omadussõnaliited: -ne(jahune); - line(plekiline); verbiliited: -sta(kurvastama); -le(kaeblema) · Ees-ja tagasõnad · Sidesõnad · Abimäärsõnad (kuuluvad tegusõna juurde): läbi paistma, vastu võtma Morfeemivariandid ehk allomorfid Morfofonoloogia= morfeemivariantide vaheldumine Sõnavormid(morfiloogilised sõnad) -keeleüksuse nimetus, koosneb ühest (teo) või mitmest morfeemist (nukku/de/le) Sõnaühendid: peasõna koos laiendiga TULEB MITTE AINULT PIRNE, ÕUNU ÕPETADA ÜTLEMA, VAID SÕNAÜHENDID SELGEKS TEHA, ÕPETADA KASUTAMA MÕTTEGA SÕNU. · värske ajaleht · rippus nööril Laused Sidusad lauserühmad/tekstid (vt kõneloome osa) NB! Madalama tasandi ükstustest moodustatakse kõrgema tasandi üksused. Mentaalne leksikon- mälus väiksemad keeleüksused olemas, kõrgema tasandi üksusi moodustame võttes mälust kindlate süsteemide abil teatud morfeeme ja foneeme. (telliskivide
on koostatud loomulike keelte sarnaselt. ,,Loomade keel" enamasti signaalidele (mitte sümbolitele) tuginevad. Automaatsed ja keskkonnast sõltuvad. Objektkeel üksikkeel, mis on uurimise objektiks. Metakeel mõistesüsteem. Kirjelduses kasutatav keel. Keeleteaduses levinud kasutatakse mingit loomulikku keelt, mida täpsustatakse teoreetiliste mõistetega. Nt objektkeel: inglise keel ja metakeel eesti keel. Verbaalne suhtlus Tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Keeleline suhtlus ja seda toetab muuhulgas zestide ja miimikana avalduv mitteverbaalne suhtlus. Kõne põhineb oluliselt kuulmistaju kasutusel. Inimese suhtlusvõime arenguajalooline keskendumine kuulmismeele alale tuleneb mitmetest selle meele poolt pakutavatest eelistest. On võimalik suhelda ka siis, kui silmsidet pole, samuti on käed vabad muu tegevuse jaoks. Keemilisi aistinguid ehk haistmist ja maitsmist
Eesti erinevate väljaannete keele korrektsuse üle. Vaatluse all olid Eesti trükiväljaanded. Ajalehtedest Postimees (PM), Eesti Päevaleht (EPL), SL Õhtuleht (SLÕ), Eesti Ekspress (EE), Sakala ning nende väljaannete lisad: Arter, Versus, Areen, Hip. Ajakirjadest Muusika, Teater. Muusika. Kino (TMK), Kroonika, Stiina ja Eesti Naine. Uurimismaterjaliks said tekstides esinenud muusikateemalised võõrapärased sõnad ja sõnaühendid. Sõnad on kantud sedelitele koos viitega. Sedeleid sai kokku 164.Kõrvale jäid vanemad muusikaalased sõnad, mis on varasemast ajast kasutusel olnud, sest need on oma kindla koha ja väljakujunenud kirjapildiga stabiilselt keelekasutuses käibel (enamasti pärinevad need itaalia keelest). Uurimise aluseks said uuemad ingliskeelsed mõisted ja sõnad. Sedelid on jaotatud viide alagruppi (......järgneb gruppide kirjeldus). Nende alajaotuste põhjal on loodud ka töö osad
hulgast. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näiteks: ,,Modernistlikud kunstivoolud on impressionism, ekspressionism, sümbolism, konstruktivism ja kubism." või ,,Modernistlikud kunstivoolud on 1) sümbolism, 2) impressionism, 3) ekspressionism, 4) kubism ja 5) konstruktivism.". Viimases on nummerdus, kuna rõhutatakse nende ajalise esinemise järjekorda. Kui loetelus on pikemad sõnaühendid või laused, milles esineb koma, sulud jms, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise alla eraldi ridadena semikooloniga eraldatult. Näiteks: 1996-1997. aastal viidi läbi uuring, mille eesmärgid olid: diagnoosida 3.-6. klasside õpilaste mõtlemisoskuse taset; uurida õpilaste oskusi koostada ise mõtlemisülesandeid; analüüsida ja võrrelda õpetaja sihipärase töö tulemusi, õpilaste mõtlemise arendamisel
kui tekstis soovitakse mõnele neist viidata. Muudel juhtudel on soovitav kasutada märgiseid (*, - , · ). Igasugusele loetelule peab lisama kommentaari või hinnangu. Loetelu paigutus ja kirjavahemärkide kasutamine oleneb loetelu punktis olevate sõnade hulgast. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Näiteks: 1) ,2) ,3) . või a) ,b) ,c) . Kui loetelus on pikemad sõnaühendid või laused, milles esineb koma, sulud jms, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise alla eraldi ridadena semikooloniga eraldatult: __________ ; __________ ; __________ . Kui loetelu mingis osas on kaks või enam lauset, siis pannakse järjekorranumbri järele sulu asemel punkt ja loetelu iga osa lõppu samuti punkt: _______________ .______________ . _________ . _______________ . Kui mõni loetelu sisaldab omakorda loetelu, siis üldisema loetelu osad nummerdatakse ja
kasutamisest, keeleväljendite tähendusest. Intensionaalseteks nim. kontekste, milledes ei kehti vastastikuse asendamise printsiip (asendamine sünonüümsete väljenditega). Sellise konteksti tähendus on sõltuvuses mitte asjade objektiivsest seisust, vaid subjekti vaatepunktist teadmised, kahtlused, usk jmt. Intensionaalsed kontekstid teatud modaalsed ja kõik epistemoloogilised kontekstid, arvamuse kontekstid, samuti otsene ja kaudne kõne. Predikaatori (sõnad või sõnaühendid, mis tähendavad omadusi või suhteid, mida väidetakse või eitatakse subjekti suhtes) E. on vastav klass. Predikaatori I. on vastav omadus. "Ni" E. on klass "inimene", "Ni" I. on inimese omadus.
konverents, õpil õpilane. 3. Valiktähtlühend võetakse ilmekas osa tähtedest (sõnaühendi puhul võetakse harilikult sõnade algustähed): nr number, hr härra, nt näiteks, stj saatja, kt kohusetäitja, lp lugupeetud, õa õppeaasta, skp selle kuu päeval, jne ja nii edasi. Millal kasutatakse suurtähtlühendeid? Suurtähtlühendeid annavad eelkõige suure algustähega kirjutatavad sõnaühendid: TTÜ Tallinna Tehnikaülikool, KK Keel ja Kirjandus. Suurtähtedega lühendatakse ka asutuste ja ettevõtete või muid tüübinimetusi: AS aktsiaselts, RP raamatupidamisosakond, E esmaspäev, MM-võistlused maailmameistrivõistlused, EVP-d erastamisväärtpaberid. Kas üht ja sama sõna saab mitut moodi lühendada? Üht ja sama sõna või sõnaühendit on sageli võimalik lühendada mitmel viisil: tänav t, tn, tän, sealhulgas sh, sealh, televisioon tv, TV.
- ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahendeid. Inimkeele olemuslikud omadused: - Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol) - Keelemärgi diskreetsus e eristatavus - Keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: (häälikute süsteem: keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest e häälikutest; tähenduste süsteem: keelesüsteem koosneb tähendusega
lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus (lk. 27), keele allsüsteemid lk. 30), keelesüsteemi avatus (lk. 40)). Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb
lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus (lk. 27), keele allsüsteemid lk. 30), keelesüsteemi avatus (lk. 40)). Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb
mõttekriipsuga. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Järjekorda võib tähistada numbrite või tähtedega, mille järel ümarsulg. Näiteks: Valmistamise järgi eristatakse: 1) valmistooteid, 2) pooltooteid, 3) lõpetamata toodangut. Või: Valmistamise järgi eristatakse: a) valmistooteid, b) pooltooteid, c) lõpetamata toodangut. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid või laused (milles esineb ka koma, sulud jms), siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada igat punkti uuelt realt. Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja loetelu osad eraldatakse üksteisest semikooloniga. Näiteks: Kui kasvõi üks loetelu osadest koosneb kahest lausest, siis asendatakse sulg järjekorranumbri järel punktiga ja alustatakse suure tähega. Kui mõni loetelu
lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt seostub verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. Suurema tajutavast informatsioonist saab inimene nägemistaju vahendumisel. Kõne põhineb eelkõige kuulamistaju kasutusele.Inimese kuulamine ei tulene füsioloogiliselt vaid
- ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahendeid. Inimkeele olemuslikud omadused: - Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol) - Keelemärgi diskreetsus e eristatavus - Keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: (häälikute süsteem: keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest e häälikutest; tähenduste süsteem: keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest e märkidest).
mõttekriipsuga. Kui loetelu koosneb üksikutest sõnadest või sõnaühenditest, siis kirjutatakse loetelu punktid üksteise järele ja eraldatakse komaga. Järjekorda võib tähistada numbrite või tähtedega, mille järel ümarsulg. Näiteks: Valmistamise järgi eristatakse: 1) valmistooteid, 2) pooltooteid, 3) lõpetamata toodangut. Või: Valmistamise järgi eristatakse: a) valmistooteid, b) pooltooteid, c) lõpetamata toodangut. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid või laused (milles esineb ka koma, sulud jms), siis võib need kirjutada üksteise järele või alustada igat punkti uuelt realt. 5 Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja loetelu osad eraldatakse üksteisest semikooloniga. Näiteks: Kui kasvõi üks loetelu osadest koosneb kahest lausest, siis asendatakse sulg järjekorranumbri järel punktiga ja alustatakse suure tähega
üksteisest komaga. Näide: Traditsioonilised juhtimisstiilid on autokraatne, bürokraatlik, demokraatlik ja passiivne. või Traditsioonilised juhtimisstiilid on: 1) autokraatne, 2) bürokraatlik, 3) demokraatlik, 4) passiivne. või Traditsioonilised juhtimisstiilid on: a) autokraatne, b) bürokraatlik, c) demokraatlik, d) passiivne. või Traditsioonilised juhtimisstiilid on: autokraatne, bürokraatlik, demokraatlik, passiivne. Kui loetelu sisuks on pikemad sõnaühendid, milles esineb koma, siis alustatakse iga loetelu punkti uuelt realt. Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja loetelu osad eraldatakse üksteisest semikooloniga. Näide: Kuulamisoskusel on oluline: 1) olla tähelepanelik; 2) näidata välja, et kuulad teist inimest; 3) julgustada rohkem rääkima; 4) veenduda, et oled mõtet tabanud; 5) küsida avatud küsimustega; 6) vältida ,,miks" küsimusi.
annaabi.ee 
