Kas armastus võib tappa (1)

Kas armastus võib tappa inimese?
Koostas:
Grupp:
Juhendaja :
Mis on armastus? Armastuse tähendust saab igatepidi võtta, igal inimesel on omad arvamused armastuse tähendusest. Armastus on mitmetahuline nähtus ja seda on väga raske üheselt ning ammendavalt defineerida. Armastus on tundeline ja mõtteline side; positiivseid elamusi esile kutsuva isiku, eseme või abstraktse nähtuse kõrge väärtustamine ning püüdlemine selle poole. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes, hoiakutes ja käitumises ning põhineda näiteks vanemlikel instinktidel (ema armastus lapse vastu), harjumustel ja kasvatusel (kodumaa-armastus) või seksuaalsel külgetõmbel ( erootilis -romantiline armastus). Sõna "armastus" võidakse kasutada erineva intensiivsusega tundesideme tähistamiseks. Enamikes keeltes puuduvad spetsiifilised sõnaühendid tähistamaks mehe armastust naise suhtes, ema armastust lapse suhtes, armastust kodumaa vastu, armastust raha vastu jne. Kui räägitakse lihtsalt armastusest, peetakse kõige sagedamini silmas armastust kahe inimese vahel, eeskätt mehe ja naise vahelist erootilis-romantilist armastust. Armastusel on kolm faasi mida pakkus välja Helen Fisher, nendeks on iha, kiindumus ja seotus . Armastus algab ihaga, mille juures mängivad tähtsat rolli seksuaalinstinktid ning füüsilised signaalid. Kiindumuse staadiumis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile. Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 2-3 aasta jooksul.Armastus on see, mis teeb paremaks inimeseks . Et kohe on helge . Ja tahaks olla hea. Ja teha head. Aga – mis siis, kui see toob meis inimestes välja just halvima? Et meil endal on küll hea, aga mina ise olen kõike muud kui hea? Mitte et ma tahaks olla halb, või teha halba aga – kas see saab siis ka olla armastus, kui see ja ainult see, et MUL oleks tore, saabki peamiseks, isegi ainsaks? Armastusele on kerge haiget teha, kuid võimatu on seda tappa. Armastus ei sure , vaid sul on tahe see tappa. Kui sooviksime, siis saaks armastust ka sinisest taevast... Kui mõõdetakse partneri igatsaamu, siis pole tegu armastusega. Pigem lihtsalt kadedus . Kadedus on kahe objekti vahel, tekitatud ühe objekti poolt ja suunatud teisele. Kadeduse ajendiks on hirm... Hirm kaotada seda, mis me arvame, et meil on. Inimene kardab kaotada objekti, keda ta ihaldab. Armastad , siis pole objekti. On vaid tunded, mis on suunatud teatud suunas. Teine inimene, keda armastada , on nagu konkreetne abivahend millegi suurema suunas. Abivahend, mida austatakse ja usaldatakse, kuid mida ei hoita kinni.
'Armukadedusest' saakski umbes nii lahti, nagu seal lingis on öeldud: lase asjadel oma teed minna. Lihtsalt ärme kadetseme seda, mida me arvame, et me oleme kaotamas. Ja me oleme kindlasti ainukesed, kes selle kaotavad , seepärast peabki armastusest nii kramplikult kinni hoidma. Et äkki teistel on ja ma olen ainuke imelik, kel pole. Mida valgem/puhtam on armastus, seda kauem ta vastu peab pikkade vahemaade tagant. Mida rohkem on suhtes füüsilise objekti iha, seda kiiremini armastus kaob. Suhtes ja armastuses on vaja füüsilist kontakti, kuid see ei tohiks olla rajatud ihale. Iha tekitab tunnet nagu kuulutaks üksteisele ja ollakse omandid, kuigi tegelt ollakse iseseisvad ja vabad. Inimene allutab end teisele ja teeb end orjaks, kuna see pakub turvatunnet. Turvatunne on seotud hirmu kõrvaldamisega ja tahtega olla tulevikus teistele kasulik. Samas igainimene tahab tunda end turvaliselt ja olla kindel, et teda armastakse, kuid tuleks leida mingi piir vabaduse ja 'lõksu' vahel. Vabana armastades saab ka end turvaliselt tunda. Lihtsalt see nõuab rohkem pingutust. Kui kaotad, kellegi, keda armastasid, siis oleks aeg edasi minna, mitte seda iha taga nutta. Kogemused ju jäävad ja järgmine kord on kergem. Armastus on ikka sama, lihtsalt abivahend on teine. Kuigi üldsielt pole vahet mismoodi sa armastad ja mis teed käid. Oluline on see, et inimene on endaga ja ümbritsevaga rahul ning ei virise mõttetult. Elus tekib inimeste vahel kõigepealt tutvus, siis usaldus ja lõpuks armastus. Erinevalt eelnevalt inimese elust, lapsepõlvest ja kasvatusest hakkab ta vanemas eas kui ta leiab endale kaaslase ka temasse vastav suhtumine olema. Kui on olnud tavaliselt mehel lapsepõlves või noorukieas kogemused allasurutusega või temaga mittearvestamisega on see variant 100% kui hakkab koos elama kellegiga , siis tekib tal võimu tunne. Sellega võivad, aga kaasneda vastassugupoole allasurutuse kompleksid ja hirmud , kui inimene ei oska leida tuge nii teistelt inimestelt või abi leida õigusasutustest kannab ta minema kaasa nii öelda inimesega, kes teda valitseb ja ise jääb energeetiliselt järjest nõrgemaks, teine seevastu tugevneb tema nõrkustest mille tagajärjeks hakkab olema alkohol , narkootikumid ja kõige lõpuks enesetapud. Inimeses peab olema enese tugevuse sümbol, et mitte minna koos alla, vaid eirata selliseid või kui inimene on langenud sinna küüsi, et on kõrvuni sees, siis peab katsuma asjast kuidagi välja tulla. Ning lõpetama ja unustama jäägitult suhte ja sellega seotud nähtused, mis tekitavad probleeme, sest sellest tulevad ka kõik haigused kui oleksime psühhilises pinges . Kõige parem on oodata ära see õige kes tuleb ja leiab meid ise ülesse, ükskõik kust ja mis seisus. Mitte kunagi ei tasu ennast kaela riputada, sest see viib su ise armastuse enesetapuni.