LIITADVERBID (0)

LIITADVERBID (Kasik 381; 408–411)
Liitadverbid on erandlik liitsõnatüüp. Liitsõna on harilikult samast sõnaliigist kui selle põhiosa.
Läbipaistva moodustusstruktuuriga liitsõnu, kus põhiosa on määrsõna oma põhitähenduses, on vähe: ennevanasti, üleeile, ihuüksi, hirmruttu.
Ainus osaliselt produktiivne liitmismall on modifitseeriva esiosaga pool: poolärkvel, poolistukil, poolviltu.
Enamik liitsõnalisi adverbe on tekkinud määruse funktsioonis käändsõna -, verbi- või kaassõnafraasidest, mille TÄHENDUS on LEKSIKALISEERUNUD ja SÕNALIIK MUUTUNUD!
Sellise sõnaliigimuutuse tõttu kirjutatakse fraas kokku ning see muutub ortograafiliseks sõnaks.
Liitsõnades saab küll eristada leksikaalseid moodustusosi, kuid terviku sõnaliik ei vasta põhiosa sõnaliigile.
KÄÄNDSÕNAFRAASIPÕHISED
Liitsõnad , millele tänapäeval ei vasta samasuguse ehitusega fraas:
teinekord, ükskord, otseteed, suusoojaks, vaeseomaks, omapead , käsikäes, sedamoodi, teistmoodi, ühteviisi
Sh instruktiivivormilised käänd -sõnaühendid:
purjuspäi, pikisilmi, ummisjalu, kinnisilmi, paljapäi
VERBIFRAASI-PÕHISED
pealtnäha, möödaminnes, omateada, vahetpidamata, igatahes, mistahes, võib-olla
KAASSÕNAFRAASIPÕHISED
Kindlad liitsõnad,
mille tähendus on fraasi omast eristunud:
vastuoksa, vastumeelt, paugupealt, kõigepealt
või millele tänapäeval ei vasta samasuguse ehitusega fraas:

• praegusest erinevas järjestu-ses liitunud kaassõnafraasid
  

eelkõige, altkulmu, althõlma, altkäe, eeskätt

• määrsõnalise laiendosaga kaassõnafraasid
  

niiviisi, niipidi, vastupidi, kustkaudu, nõndamoodi
Morfosüntaktiliselt motiveerimata liitsõnad (kaassõnafraaside laiendosaks on nimetavas käändes asesõna ):
seepeale, mispeale, seetõttu, mispärast
Kuna liitsõna esiosa tavaliselt ei muutu, kipub laiendosa kuju argikeeles püsistuma: *kuspoolt, *tagapoole, *väljaspoole.
Komplekssete adverbide hulgas on:
PAARISMÄÄRSÕNAD
ühendavad sama skaala antonüüme:
edasi-tagasi, varem-hiljem, enam-vähem
Ka tüvekordusega lt-liitelised määrsõnad :
tund-tunnilt, leht-lehelt
KORDUSMÄÄRSÕNAD
minimaalse fonoloogilise muutusega korduv sama või lähedase tähendusega sõna/tüvi
(sageli deskriptiivne ):
tipa- tapa , risti-rästi, tipp- topp , sinka-sonka
Ka ilma sidekriipsuta: ääriveeri, uisapäisa
Ka liitmäärsõnad, milles korduvad sama või lähedase tähendusega lekseemid:
ennevanasti, ennemuiste, tasahilju