Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tegusõna aspektid (0)

1 HALB
Punktid
Vene keel - vene keelsed luuletused

Esitatud küsimused

  • Kellegi või millegi omast tegevust Vastavad küsimusele TEEN MIDA?
Виды глагола. Tegusõna aspekt.
Venekeelsetel tegusõnadel on eriline grammatiline kategooria, aspekt ehk laad , mida nimetekse вид. Aspekti järgi jagunevad tegusõnad kahte rühma:
глаголы несовершенного вида (НСВ);
глаголы совершенного вида (СВ)
Глаголы несовершенного вида väljendavad piiritlematud, kestvad , korduvad, tavapärast, kellegi või millegi omast tegevust. Vastavad küsimusele TEEN MIDA?
Глаголы совершенного вида väljendavad piiritletud , lõpetatud, viivulist, ootamatud tegevust. TEEN ÄRA MILLE?
Ma lahendasin rasket ülesannet (mida?). Я решал трудную задачу.
Ma lahendasin raske ülesande (mille?). Я решил трудную задачу.
Ma lugesin seda raamatut (mida?) kaua aega.Я долго читал эту книгу.
Ma lugesin selle raamatu (mille?) kiiresti läbi. Я быстро прочитал эту книгу.
Aspekti valik vene keeles oleneb sellest, mida me antud tegusõnaga väljendada tahame – kas piiramata või piiratud, kestvat või lõpetatud tegevust.
Глаголы несовершенного вида (НСВ)
Глаголы совершенного вида (СВ)
Отвечают на вопрос : что делать?
писать
Имеют времена:
1) прошедшее - я писал
2) настоящее - я пишу
3) будущее сложное - я буду писать
Отвечают на вопрос: что сделать?
написать
имеют времена:
1)прошедшее – я написал
2) нет
3) простое будущее – я напишу
Указывают на:
1.действие,которое происходит,происходило и будет происходить – процесс действия
tegevuse protsess
2. повторное действие,которое происходит
всегда,постоянно,часто,обычно, долго, мно-
го раз,каждый день- многократное действие
korduv, kestev tegevus
Указывают на:
1.результат действия
tegevuse tulemus
2.действие,которое произошло один
раз – однократное и внезапное действие
ühekordne tegevus
3. Kui me tahame rõhutada, et tegevus kestab, kestis või saab ka tulevikus kestma, tegevus kordub, kordus või saab ka tulevikus korduma siis valime piiritlemata tegevust näitava tegusõna – глаголы несовершенного вида (НСВ)
Kui me tahame rõhutada, et tegevus juba lõppes või saab tulevikus tingimata lõpetatud, tegevus toimus võib saab toimuma üksainus kord; toimus äkiliselt, ootamatult, tegevus algas või algab tulevikus, siis valime piiritletud tegevust näitava tegusõna – глаголы совершенного вида (СВ)
Jägmised sõnad ja sõnaühendid väljendavad
piiritlematust:
часто, несколько раз, иногда, редко, пять минут, два часа,целый день,месяц, весь год,
целую неделю,каждый день,месяц,год,по утрам,каждый раз, обычно, постоянно,всегда
ежедневно, ежегодно, всё чаще, продолжительно,долго и т.п.
после глаголов: начинать, начать, кончать, кончить,стать,продолжать,переставать,пере-стать, учиться,научиться, понравиться, полюбить и др.
Он каждый день смотрел телевизор.
Она долго болела.
Järgmised sõnad ja sõnaühendid väljendavad piiritletust:
наконец, мгновенно, в одну минуту,
вдруг, внезапно, неожиданно, впервые, в первый раз, до конца,за час,за день, за неделю,за год, вполне,
моментально,в один момент,случайнo и др.
Мальчик неожиданно заплакал.
Сегодня он впервые посмотрел телевизор.
Она вдруг заболела.
Признаки видов. Aspekti tunnused.
Признаки.Tunnused.
Несовершенный вид.
Совершенный вид.
Приставка. Eesliide
1 ,, «на»
2. ,, « про»
3. ,, « вы»
4. ,, « по»
5. ,, « за»
6. ,, «у»
7. ,, «с»
8. ,, «при»
9. ,, «под»
10. ,, «об»
11. ,, « рас»
12. ,, «раз»
писать - kirjutama
читать - lugema
учить - õppima
обедать - lõunatama
платить - maksma
видеть - nägema
делать - tegema
готовить - valmistama
готовиться ette valmistama
радоваться - rõõmustama
сердиться - vihastama
будить – äratama
написать
прочитать
выучить
пообедать
заплатить
увидеть
сделать
приготовить
подготовиться
обрадоваться
рассердиться
разбудить
Суффикс. Järelliide
1.Суффиксы «-а»;»-и»
2. ,, « -а»;»-ну»
3. ,, «-ыва»;»-а «
4. ,, »-ива»; «-и»
5. ,, «-ва»
решать- lahendama
прыгать - hüppama
рассказывать- jutustama
проветривать - tuulutama
вставать – üles tõusma
решить
прыгнуть
рассказать
проветрить
встать
Другой корень:
Teine tüvi.
говорить, ложиться – pikali heitma
брать,-võtma,класть- panema ,ловить-püüdma садиться- istuma
сказать, лечь
взять,положить
поймать, сесть
Tegusõna aspektid #1 Tegusõna aspektid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-06-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor levtolstoi Õppematerjali autor
vene keele tegusõna aspektid tekitavad raskusi, siis see materjal on sobiv, et enda jaoks asi selgeks teha.

Sarnased õppematerjalid

VENE KEELE GRAMMATIKA
54
pdf

VENE KEELE GRAMMATIKA

Põhiarvsõnade kasutamine nimisõnaga 21 Järgarvsõnade kasutamine nimisõnaga 22 Järgarvsõnade kasutamine ajamäärustes 23 TEGUSÕNA 24 Tegusõnade algvorm 24 2 Tegusõnade pööramine 24 Olevik 25 Minevik 28 Tulevik 30 Enesekohased tegusõnad 33 Tegusõna 35 Abitegusõnad , , , 37 Tegusõnade aspekt 40 Imperfektiivne aspekt 42 Perfektiivne aspekt 43 Kõneviis 44 Käskiv kõneviis 44 Tingiv kõneviis 46 Tegumood 47 Isikuline tegumood 47

Vene keel
Grammatika edasijõudnule
44
doc

Grammatika edasijõudnule

õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ainult abimeheks. Tegelik töö käib tunnis läbi praktilise tegevuse. Soovin Sulle edu! Autor 2 : 1. .................................................

Vene keel
Morfoloogia alused
42
docx

Morfoloogia alused

ühilduvad arvus põhisõnaga. Nt Kumb õde sulle rohkem meeldib? Missugused inimesed nad tegelikult on? Mitmendas klassis Mari käib? 6) umbmäärased (indefiniitpronoomenid) Viitavad mingile täpselt määratlemata või tundmatule asjale, nähtusele või tunnusele. iga,igaüks, igamees,kõik, mõlemad, kumbki,emb-kumb, kogu, terve, keegi, miski, mingi, mingisugu ne, miskisugune,ükski, mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes-setmes, mõni, mõningane, paljud,üks, tein e. 9. Tegusõna e verb, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Tegusõnad on tüüpjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis muutuvad sõnad, mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena. Nt Ta elab Pärnus. Nad sõitsid suveks maale. Vormiliselt jagunevad tegusõnad liht-, liit-, ühend- ja väljendtegusõnadeks. Lihttegusõnad on tegusõnad, mis koosnevad ühest (liht- või tuletatud) tüvest, nt elama, õppima.

Eesti keel
EESTI KEELE STRUKTUUR
27
doc

EESTI KEELE STRUKTUUR

Ning i ülivõrre on tema poolt mõeldud. SÕNALIIGID SÕNAD Muutumatud Muutuvad sõnad sõnad Käändsõnad Pöördsõnad Määrsõna Kaassõna Sidesõna Hüüdsõna Arvsõna Nimisõna Tegusõna Asesõna Omadussõna Muutuvad sõnad Käändsõnad: Nimisõna. Sõnad, mis nimetatakse asju, olendeid ja absoluutseid mõisteid (käega mitte katsutavad). Näide: haige (nimisõna) lebas voodis. Sõnad, mis käituvad nimisõna kontekstis kui mõnes teises juba omadussõnana. Näide: haige (omadussõna) koer lamas minu ukse taga. Omadussõna. Mingi eseme, asja omadusi näitavad sõnad, sellisteks

Eesti keel
TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused-2016
30
docx

TÜ Keeletüpoloogia kordamisküsimused (2016)

Wilhelm von Humboldt (raamatust Jaava saare Kaavi keelest) • Isoleeriv – pole mingeid tunnuseid, lõppe (teevad kõik asjad ära sõnajärjega) • Aglutineeriv – lisatakse tüvele osakesi, morfeeme • Flekteeriv (e fleksiooniline)– pakivad tähendusi kokku (bring-brought) • Polüsünteetiline – väga palju erinevaid morfeeme, mis liidetakse kokku, tunnuseks on tavaliselt see, kui ühte sõnasse pannakse kokku mitu tegusõna Morfoloogilise sünteesi astme järgi jagunevad keeled  Analüütilisteks – iga sõna lauses koosneb ühest morfeemist (sõnu ei muudeta)  Sünteetilisteks – sõnad koosnevad mitmest morfeemist  Polüsünteetilisteks – morfeeme on äärmiselt palju 4. Tüpoloogia empiirilisus ja andmete kogumise põhimõtted. Tüpoloog peab usaldama, aga …. Paljusid keeli ei ole uuritud või on uuritud halvasti.

Keeleteadus
Sissejuhatus keeletüpoloogiasse
11
docx

Sissejuhatus keeletüpoloogiasse

Implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 4. universaal: SOV-keeled on üldiselt postpositsioonikeeled · Greenberg 3. universaal: VSO-keeled on alati prepositsioonikeeled Komplekssed implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 5. universaal: kui domineerib SOV ja peasõnale järgneb genitiiv, siis tõenäoliselt ka adjektiiv järgneb oma peasõnale 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Klassifikaatorid sõnaliigina · Substantiiv ­ nimisõna · verb ­ tegusõna · adjektiiv ­ omadussõna · adpositsioon, prepositsioon ja postpositsioon (vahel, sees, ümber) · abiverb ­ pidama, tegema, olema · determinant ­ määratleja (need, mõned, see) · adverb (hästi, kiiresti, õnneks · proadverb ­ adverbi asendaja (kuidas või sedaviisi) · modaalverb ­ võima, tohtima, saama, pidama, tulema, näima · afiksaalverb ­ ühendverbid (peale käima, üle ajama, juurde lõikama, üles ütlema) · konjunktsioon (ja, või, nagu)

Eesti keel
Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
22
doc

Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine

mhmh (tagasisidesignaalid); noh, no (kõnevooru alustamise vahendid). 4) Onomatopoeetilised interjektsioonid: 4a) elusolendite häälitsusi matkivad sõnad, nt mjäu, piiks, auh-auh, ha-ha-haa; 4b) tegevustega kaasnevaid häälitsusi matkivad sõnad, nt prõks, müts, tik-tak, pots, klips- klõps. Onomatopoeetilised sõnad on tihti reduplikatiivsed, nt kiiga-kääga, piiri-pääri, kill-kõll, müta-mäta. 15. Tegusõna e verb (verbi liigid tähenduse, objekti käände, struktuuri ja süntaktilise funktsiooni alusel) - Tegusõna väljendab tegevust või olemist ja vastab küsimusele mida tegema? Morfoloogiliselt on verb pöördsõna, süntaktiliselt esineb ta lauses öeldisena. Tähenduse järgi võib verbe jagada: 1. Tegemisverbid, mis vastavad küsimusele mida tegema?, nt jooksma, mõtlema, vedama, töötama, lugema, magama. 2

Eesti keel
Eesti keele lauseõpetus 2010 2011
22
doc

Eesti keele lauseõpetus 2010/2011

Eesti keele lauseõpetuse kordamisküsimused 2010/2011 1. Mille poolest erinesid 19. sajandi eesti keele grammatikad ja nende süntaksikäsitlused varasematest? Esimesed grammatikad (17.-18. saj.) olid rakenduslikud. Saksa ja ladina malli järgi, kontrastiivne vaatenurk. 19. saj. keeleuurimine, võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelesugulus, soome grammatikate eeskuju. Ajakirjas "Beiträge..." (1813-1832, J.H. Rosenplänter) soome keele eeskujul käändevormide tähendusfunktsioone. Deskriptiivsed grammatikad. 2. Mida on EKG süntaksimudelil ühist, mida erinevat võrreldes traditsioonilise süntaksiga? EKG süntaksimudel - Moodustajad + funktsioonid; süntaktiline ja semantiline struktuur vastavuses; moodustajad pronominaliseeritavad. Traditsiooniline süntaks. Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm. EKG mudel on lineaarne, analüüsitakse lause sees, traditsiooniline mudel on joonis. 3. Milliste grammatiliste seoste a

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun