SUUNAVAID KÜSIMUSI KIRJALIKUKS TÖÖKS Hegel (1770-1831) ja Kant: (1724-1804) 1) abstraktse mõtlemise määratlused (Hegel) • Kahte objekti või nähtust samastatakse. Sel juhul pannakse 2 otseselt mitteseotud objekti võrduma. • Ühe objekti teatud omadused kantakse teisele üle. Sel juhul kantakse mingi nt. Inimesele kuuluva asja omadus inimesele endale üle. 2) mis on otsustus, ; mis on loogiline Subjekt ja mis on loogiline Predikaaat Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Loogiline Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab(ei iseloomusta) teatud predikaat. Loogiline Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab Subjekti teatud omadust. 3) mis on analüütiline ja sünteetiline otsustus (vt abimaterjal Hegel ja Kant) Analüütiline otsustus on otsustus, mis ei avarda meie teadmisi, vaid selgitavad juba olemasoleva...
ristküsitlus. Ristküsitlust iseloomustab tõendina kasutatavate ütluste saamine kohtus eeskätt ja põhiliselt kohtumenetluse poolt ühise ja teine teise tõendiallikaid pidevalt ja aktiivselt kontrolliva tegevuse tulemina. Eeskätt just isikuliste tõendite uurimisel (seega eeskätt just ristküsitluses) avaldub kohtu oluliselt neutraalsem roll võrreldes KrMS-i eelse perioodiga. 14. Esmas-, teises- ja kordusküsitlus lk. 344, 345 p. 288 lg. 2 - Esmasküsitlusel ei või esitada suunavaid küsimusi. Esmaküsitlusele järgneb teisesküsitlus vastaspoolelt. lg. 3 - Teisesküsitlusel võib esmasküsitlusel antud ütluste kontrollimiseks esitada suunavaid küsimusi. Teisesküsitlusel ei ole lubatud suunavaid küsimusi esitada uute asjaolude kohta. lg. 4 Esmaküsitleja võib tunnistajat uuesti küsitleda teisesküsitlusel antud vastuste selgitamiseks. Suunavaid küsimusi võib esitada ainult teisesküsitlusel käsitletud uute asjaolude kohta. 16
Ankeedi koostamise rusikareeglid 1. Väljenduda selgelt ja täpselt 2. 2.Vastusevahemikud ei tohi kattuda 3. Kasutada lihtsat keelt 4. Küsimustes ei tohiks olla suunavaid sõnu või fraase 5. Tuleb vältida kahekordseid küsimusi 6. Kas küsimusele on võimalik vastata nagu me soovime 7. Alternatiivide vajalikkus 8. Valiidsuse ja usaldatavuse kriteeriumid 9. Ei tohi kasutada mitemeti tõlgendatavaid sõnu. Skaala ei tohiks olla kallutatud, ehk siis positiivseid ja negatiivseid vastuseid peab olema võrdselt. Korrektne on kasutada sõna Valim. Üldkogum on tervik.
Arvamusküsimused Faktilised küsimused Intervjueerija küsimused 1 Jälgitakse kindlat metoodikat Küsimuste blokid koostatakse: Eelmise töö kohta Töö tulemuste kohta Tulevase töö kohta Isiku enda kohta Kandidaat vestlusel Ole täpne Saabumisel tervita ja tutvusta ennast selgelt Püüa olla vaba ja sundimatu Hoia silmsidet Mõtle, enne kui räägid Näita üles huvi ja entusiasmi Intervjueerija ABC Ole professionaalne Ära näita oma suhtumist vastustesse Ära esita suunavaid küsimusi Ära domineeri vestluses, lase kandidaadil rääkida Kohtle kandidaate võrdselt Kuula "ridade vahelt", tee märkmeid Vajadusel julgusta kandidaati vestlema TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
“ ja laps vastab „käed“ Kontrollimiseks ja kinnistamiseks võib samu küsimusi küsida hiljem riidessepanelul garderoobis. 2. Lapse vanus: 4-5 a., 72. aste Eesmärk: Laps kasutab sõnu „õde“, „vend“, „vanaema“ ja „vanaisa“. Vahendid: foto oma perest. Mängu käik: Õpetaja vaatab lapsega koos tema perefotot või pilti perekonnast. Õpetaja küsib lapse käest: „Kes on pildil?“. Kui laps vastab nimeliselt, siis esitatakse suunavaid küsimusi nagu näiteks „Kes ta sulle on?“ Nii saab õpetaja infot, kes on pildil õde, vend, vanaisa, vanaema jne. 3. Lapse vanus: 5-6 a., 86. aste Eesmärk: Laps vastab „miks?“ ja „milleks?“ küsimusele selgitusega. Vahend: Muinasjuturaamat. Mängu käik: Õpetaja loeb lastele muinasjuttu „Inetu pardipoeg“. Peale jutu lugemist toimub arutelu ja õpetaja esitab lastele küsimusi: „Miks teised arvasid, et pardipoeg oli inetu
2.1 Viitamine Viitamissüsteem Tekstisisene viide (Kask, 2012) (Uurimistöö koostamise juhend, 2016) Joonealune viide 1 Perekonnanimi, lk 159. (Uurimistöö koostamise juhend, 2016) Numberviide Tamm [1] 3 Meetod Kuidas uurin? Lugemine, katsetamine, arutlemine, internetist otsimine, küsitlus, mõõtmine, intervjuu, vaatlus Kirjelda võimalikult täpselt kuidas uuringu läbi viisin, nii et seda oleks võimalik teisel isikul korrata. Kuidas valisin uuritavad? Küsimustik: Väldi suunavaid küsimusi. Küsimused peavad olema korrektsed. Küsimused tuleb koostada nii, et vastused oleksid lihtsad. Küsimused ei tohi olla mitmeti mõistetavad. Lihtne sõnastus. Ei tohi vastajat ärritada. 4 Tulemused ja analüüs Andmetabeli puhul antakse igale veerule nimi. Igas lahtris tohib olla üks väärtus e. üks ühik infot. Ühes veerus tohivad olla ainult üht tüüpi andmed. Filtreerimisega kontrolli andmete õigsust. 5 Järeldused 6 Kokkuvõte
Teenindus peab jätma kliendile kauakestva positiivse mulje, õigustades kliendi ootusi ja vajadusi Teenindajast sõltub firma maine; Kliendil tekkib ettekujutus firma usaldusväärsusest, abivalmidusest ja teeninduse kvaliteedist töötajate (töötajast tippjuhini) põhjal. Iga klient on tähtis; Et võita kliente, tuleb kulutada aega kliendi harjumuste jälgimiseks, osata esitada suunavaid küsimusi ning kuulata, millest klient pajatab; Kogemus on vundament, millele saab rajada oma ainulaadse ja isikupärase viisi osutada tipptasemel teenust. http://www.google.ee/url?sa=t&source=web&cd=1&ved=0CBMQFjAA&url=http%3A %2F%2Fkoolielu.edu.ee%2Fmerlevilson%2Foppematerjalid %2Fpositiivne_klienditeenindus_pildiseeria.ppt&rct=j&q=klienditeenindus&ei=VbzbTO e_HoT4sgbG6v2hBA&usg=AFQjCNElPFBbdS5LxFNv9Ic58A-SHzAQmw
Suur mõju oli ka Lord Henryl, kes rääkis, et nii ongi õige elada. Seetõttu oli Dorianil sealt veelgi raskem välja saada. Inimestel on võimalus ka ise oma elu suunata. Kui nad satuvad sõprade otsa, kes juba ise on halval teel ning püüavad teisigi endaga kaasa tõmmata, peaksid normaalse eluga inimesed püüdma aru saada sellest, et neid mõjutatakse ja üritama iga hinnaga selle eest pääseda. Nad peavad ise tegema oma elu õigele teele suunavaid otsuseid, mitte laskma seda teha nendel, kes ainult enda peale mõtlevad. Sattudes aga ise valesid otsuseid tehes allakäigutrepile, peaks ennast kokku võtma ja püüdma oma elu taas õigele teele saada. Allakäiku on võimalik peatada, kuid selle jaoks on vaja väga suurt tahtejõudu. Näiteks inimesed, kes on sattunud halvale teele liiga suure koguse alkoholi tarbimise tõttu, ei saa alatihti sealt sügavikust enam välja. Nad võivad sealt pääseda ainult siis, kui keegi neil seda
saaks ta alati ise sinu poole pöörduda. Peamised tegevusnäitajad Kujundab müügikoha sisustuse ja väljapaneku, tehes vajadusel koostööd spetsialistidega, arvestades müügikoha eripära. Valmistab kauba müügiks ette ning paigutab müügisaali, arvestades müügikoha eripära. Koostab ja käsitleb kauba saatedokumente ja kaubaaruannet ning kontrollib kaupade laoseisu vastavalt vajadustele. Selgitab välja kliendi vajadused, esitades suunavaid küsimusi ning arvestades kliendi võimalusi ja soove, kultuuriruumi ja T Ä1 KÕ M 25.05. K traditsioone. Vormistab kliendilt saadud tellimuse ning korraldab selle täitmise, arvestades tellimuse eripära. Nõustab klienti ja tutvustab kaupa, soovitades erinevaid variante ja võimalusi
Veel enam, jäätmete taaskasutus pole kindlasti piisav, et lahendada kogu probleem. Tekkiva prügi kogust tuleks üleüldiselt vähendada. Selleks, et tarbimisühiskonnast saaks säästev, peab inimkonna suhtumine muutuma ettenägelikumaks ja rohelisemaks. Hetkel moodustab hädavajalik tarbitavast vaid imeväikese osa ning suurem hulk on kasutatud mugavuseks või näiteks paremaks väljanägemiseks. Usun, et riik peaks rohkem korraldama erinevaid säästvale tarbimisele suunavaid kampaaniaid, et inimesi teavitada ja mõtlema panna. Näiteks Eestimaa looduse fondi algatusel ettevõetud prügikoristuspäeva ,,Teeme ära 2008" saatis ootamatu populaarsus. Projekti eesmärgiks ei olnudki metsaalused ühekordse aktsiooniga puhtaks teha, vaid muuta inimeste mõtteviisi. Mind pani mõtlema Epp Petrone vanapaberil välja antud teos ,,Roheliseks kasvamine". Läbi oma naljakate püüdluste pisikeses Tartus ja hiigellinnas New Yorkis jääda oma roheliste
näiteks, et palun loe muinasjuttu. Jutustamisoskus- Tüdruk jutustab lihtlausetega ja vaid tähtsama, mis jääb esimesena silma. Näiteks, kui täitsime tõõvihikut pidid lapsed ära värvima pildi ja seejärel igaüks individuaalselt jutustama, mis on pildil ja mis seal tehakse, siis tema jutt oli selline: Lapsed seisavad. Poiss õunu toljab (korjab). Poiss ledelil (redelil). Seened on maas. Õun puuotsast kukub alla. Kui mina küsin suunavaid küsimusi, et kus peal poiss õunu korjab ja mis värvi on poisi müts, siis oli tükk aega vaikust ja ütles, mõne muu asja kohta lause. Kõnemõistmine (erinevad grammatilised konstruktsioonid)- Kõnet vahel mõistab ja vahel mitte. Tempo, rütm, intonatsioon, tugevus- Tempo on kiire, kuna tahab hästi palju rääkida ja arvab, muidu et ei jõua kõike ära rääkida. Intonatsioon ei ole rea, kuna vahel ei saa, midagi
Küsimused peavad olema sõnastatud hästi läbimõeldult arusaadavalt, selgelt ja võimalikult lihtsalt Küsimustiku koostamise üldisi näpunäiteid (3) Küsimustiku täitjal peaks olema tunne, et küsitluse andmetest on uurijal kasu ning vastaja panus on tegelikult oluline Seetõttu peaksid küsimustikus leiduma viisakuselemendid ning vastamine peaks olema lihtne ja hästi sooritatav, mitte raskepärane Ei peaks kasutama suunavaid küsimusi Küsimustiku koostamise üldisi näpunäiteid (4) Alati peaks jätma ka võimaluse vastata `ei ole arvamust' või `ei oska öelda' Mida vähem küsimusi, seda vähem võtab vastamine aega ning seda tõenäolisem on saada vastused kõigile küsimustele ning kõik ankeedid täidetult tagasi Tähtis on ka küsimuste järjekord Peaks püüdma vältida liigset oskuskeelt, spetsiifilisi termineid, abstraktseid ja
(meeles on midagi, mis näiteks teiste antud sündmuse juures viibinu inimeste arvates üldse ei toimunud); antud kontekstis ja antud küsitlusviisi korral pole info kättesaadav (ei tähenda, et info oleks lõplikult mälust kadunud) konteksti mõju inimesel on kalduvus asju meelde jätta ja seletada, lähtudes eelnevatest kogemustest ja keskkonnast; eriti tugevad valed (re)konstruktsioonid tekivad juhtudel, kui meeldetuletamisel esitatakse suunavaid küsimusi, mis viitavad otseselt mõnele eksitavale detailile sündmustes (näide autoõnnetusest); motiveeritud unustamine (puudutab eelkõige episoodilist mälu) ei taha meenutada amneesia ajukahjustusest põhjustatud mälukaotus; kaua aega arvati, et amneesiahaiged ei suuda üldse mingit infot pikaajalisse mällu salvestada, kuid uuemad uuringud on näidanud, et amneesiahaiged suudavad salvestada
Värsseepost ei ole kerge lugeda. Samas ei saa öelda, et mida keerulisem tekst, seda vähem seda loetakse. Piibel ei ole ka väga kerge kirjandus, Vanas Testamendis sisalduv tavaõigus ja ajalugu on arusaadav ainult Vana Testamendi uurijatele ülikoolide juures. Uurimistöö hüpotees oli, et enamus inimestest, kes on läbinud haridussüsteemi Eestis, ei ole eepost tervikuna läbi lugenud. Samas on püütud viidata ka põhjustele, miks see nii on olnud. Kuna küsimustikus on ka viitavaid-suunavaid vastuseid, siis on mõneti lihtsustatud põhjuste leidmist puudutavad asjaolud. 3 1 MEETOD JA KÜSITLUSVORM Käesoleva uurimistöö kvantitatiivseks meetodiks valisin küsitluse struktureeritud ankeedina, mille valimi liige pidi täitma soovi olemasolemise korral. Valimisse kuulus 50 inimest (mehi 28 ja naisi 22) vanuses 22-34. Valimi moodustasin tuttavate kaudu Interneti teel. Valimi liikmetele esitasin järgneva küsimustiku: KÜSIMUSTIK:
Kroonika - see on hea ajakiri uudishimulikule inimesele põnevatest isikutest. Nimetatud ajakirjandus väljaannete tiraazi kasv läbi aastate. 3 Millest ajaleht või ajakiri koosneb? Artikkel on põhiline arutlev ajakirjanduszanr, mida kasutatakse ühiskonnaelu käsitledes, ka mitme arutlevat laadi zanri (juhtkirja, kommentaari ja muu sellise) üldnimetus. Laiemas tähenduses igasugune arutlev kirjutis (näiteks teaduse alalt). Artikkel eritleb faktide ja sündmuste seoseid ning teeb neist suunavaid üldistusi. Intervjuu on ajakirjaniku eesmärgistatud vestlus mõne avaliku elu inimesega. Intervjuu korraldatakse siis, kui soovitakse kellegi seisukohtadest täpsemat ülevaadet saada. Seda juhib ajakirjanik, kes esitab küsimusi. Intervjueeritav on vastaja rollis. Lugejakiri on avaldatud kiri lugeja oma arvamusega. Siia alla võib tinglikult lugeda ka interneti kommentaarid. Reportaazi eesmärk on jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat.
Eduard Trük, Hando Kompus, Oskar Põlla, Ilmar Tammur, Voldemar Panso, Gunnar Kilgas, Mikk Mikiver, Elmo Nüganen jt. Reek: "Ma ei sa öelda, et mul oleks töö kellegagi paremini või halvemini sobinud. Peaasi, kui roll on huvitav. Siis ei saa tekkida niisugust asja, et mulle ei meeldi lavastaja. Näitleja õpib ennast tundma erinevatest tahkudest, kuna üks lavastaja õpib sind tundma ühest, teine jälle teisest kandist." Salme Reek vajas Lavastajat tema suunavaid nõuandeid, tähelepanekuid, julgustavat sõna. Ilmselt aitas tal paljude erinevate lavastajate tööriistaga kohaneda tema püüe nende taotlusi mõista. Reek oli paindlik näitleja, valmis lavastaja nägemustega õhinal kaasa minema ja vastavalt sellele oma lavakuju vormima. Reek: "Rolli teeb näitleja muidugi ise, aga see, mis kunstist kunsti teeb, tuleb vastastikusest mõistmisest lavastajaga." Noore näitleja jaoks pidas Salme oluliseks laval pausi pidamist. Salme Reek:
Mängijad koostavad küsimusi. Punkti saab iga arukalt koostatud ja valikvastuste andmise eest, samuti peab õpilane andma ka õige vastuse oma küsimusele. Soovitan kasutada abivahenditena raamatuid! Aeg: Oleneb küsimuste arvust. Voorud toimuvad erinevatel päevadel. Küsimuste koostamine võib jääda kodutööks. Mängu võib mängida pikal perioodil (kuu, veerand) vastavalt soovile. Mängu lõppedes toimub arutlelu. Arutelu juhib õpetaja, kes esitab järgmisi suunavaid küsimusi ning teeb vajadusel endale märkmeid: 1. Kuidas end tunnete pärast mängu lõppu? 2. Mida tundsite mängu käigus? 3. Kirjeldage oma emotsioone? 4. Mis tegelikult toimus? 5. Kuidas suhtusite klassikaaslastesse mängu ajal? 6. Kas korraldasite vastastikku oma käitumist? 7. Arutlege võistluse ja koostöö üle (mida tegite, et rohkem punkte saada?) 8. Mida te õppisite? 9. Kas saite teada midagi uut või kinnitust millelegi, mida te juba varem teadsite?
Selle põhjal saab teha järelduse.Katset on võimalik korraldada ka uue teabe hankimiseks. Seega korraldatakse katseid kas oletuste kontrollimiseks (ka väidete kinnitamiseks) või uue teadmise saamiseks.Kui lapsed ise katse läbi teevad, on tõenäolisem, et saadud teadmine kinnistub kiiremini ning põhjalikumalt - individuaalselt kui paaristööna ja ka väikestes rühmades. 4. Kuidas juhtida loodusalast arutelu? Peab esitama mõtlemist virgutavaid ja suunavaid küsimusi, arendama arutlemise oskust ja tunnustama õpilast nähtuste mõtestajana.Õpetaja saaks vastuse andmise asemel hoopis laste uudishimu virgutada ja iseseisvalt avastusi tegema suunata - abistavad küsimused. Oletades ja ise tegutsedes oletust kontrollides jõuab laps vastuse ja järelduseni. Õpetaja roll küsimusi esitades on juhtida lapsi oletusi tegema, oletusi kontrollima, võrdlema, järeldama 5
Kannatlik, mitte liiga lobisev Merle Vilson 20 Hea klienditeenindaja iseloomuomadused (6) Hea kuulaja, tugev psühholoog Merle Vilson 21 Hea klienditeenindaja iseloomuomadused (7) Taktitundeline, valmis taluma pinget Merle Vilson 22 Klientideta pole tööd Iga klient on tähtis; Et võita kliente, tuleb kulutada aega kliendi harjumuste jälgimiseks, osata esitada suunavaid küsimusi ning kuulata, millest klient pajatab; Kogemus on vundament, millele saab rajada oma ainulaadse ja isikupärase viisi osutada tipptasemel teenust. Merle Vilson 23 Kliendi ootused (1) Usaldusväärsus (täidab kliendi soovi õigeaegselt) Merle Vilson 24 Kliendi ootused (2) Kindlus (asjatundlikkus, viisakus, oskus äratada usaldust, naeratada, pakkuda abi) Merle Vilson 25
vabavestlust. Esimese intervjuu lõpus tehti 30 minuti pikkune paus, lastele anti värvipliiatsid ja lapsed võisid senikaua joonistada. Siis paluti neil uuesti rääkida kõigest juhtunust. Tulemused Lapsed jaotati vanusegruppidesse: 6-10 aastased (19tk) ja 11-13 aastased (21tk). Esimeses intervjuus oli rohkem ütlusi kui teises. Kõige rohkem ütlusi tuli vabavestluse käigus. Teine intervjuu koosnes rohkem vabavestlusest, vähem oli suunavaid küsimusi. Seega esimeses intervjuus saadi teada rohkem üksikasju kui teises, pigem avatud kui kindlapiiriliste ütluste kaudu ja pigem keskse kui perifeerse loomuga. Ka ilmnes see, et vanemad lapsed andsid rohkem olulisemaid detaile ja fakte juurdluse jaoks. Võrreldes esimese intervjuuga anti teises intervjuus 23,56% uut informatsiooni. Uutest detailidest 14,10% olid kesksed (asjasse puutuvamad) ja 9,45% olid perifeersed.
Iga foto on pealkirjastatud ning selle juures on ka skemaatiliselt kujutatud looma kujud. Teemade ja ülesannete pealkirjad on värviliselt esile toodud, on pilkupüüdvad ning tähelepanuköitvad. Põhiteemad on sinist värvi ja trükitud suuremate tähtedega, alateemad on väiksemad ning kas punast või helesinist värvi Tööraamatus on rohkesti skeeme, tabeleid, mis tooetavad materjali omandamist, teevad selle arusaadavaks ja kergendavad õppimist. Samuti on esitatud ka lugemist suunavaid ülesandeid. Näiteks, tööraamatu leheküljel 24 on olemas tekst ,,Veetaimed ja nende erinevus maismaataimedest". Teksti põhjal pakutakse lahendada ülesannet: kirjutada tekstist välja erinevate taimede nimetused. Ülesande täitmine nõuab kindlasti teksti mitmekordset lugemist. Lugemistekste tööraamatus ei ole eriti plaju, enamik neist on alateema alguses. Esimeses osas on iga teema juurde umbes kolm kuni kuus rida lugemiseks Nad pigem juhatavad teema sisse,
õpetamise kõrval on väga tähtis lapse heaolu, sest kui laps tunneb rahulolu oma elu ning ümbritseva keskkonna suhtes, siis on ta vastuvõtlikum ka uutele teadmistele. Referaadi eesmärk on uurida, kuidas käsitletakse tervist ja heaolu alushariduses. Alusharidus ei hõlma ainult lapsi vaid ka lasteasutuse personali, kuid selles referaadis on rõhk just laste tervisel ja heaolul. Tervisedenduseks on loodud hea projekt, millega saavad kõik soovijad lasteasutused liituda ning mis annab suunavaid põhimõtteid, kuidas tagada tervist edendav keskkond. Lisaks on välja toodud mõned punktid erinevatest seadustest, mis annavad lastele õiguse heale tervisele ning rahulolule. 3 1. LAPSE ÕIGUS TERVISELE JA HEAOLULE Üheks peamiseks lapse õigusi reguleerivaks õigusaktiks on 1989. aastal vastu võetud ÜRO lapse õiguste konventsioon, millega Eesti ühines 1991. aastal. Selles konventsoonis on mainitud
Innukus (õigel ajal märgata kliendi nõutust, pakkuda abi ja lisateavet) Teenindus peab jätma kliendile kauakestva positiivse mulje, õigustades kliendi ootusi ja vajadusi Teenindajast sõltub firma maine; Kliendil tekkib ettekujutus firma usaldusväärsusest, abivalmidusest ja teeninduse kvaliteedist töötajate (töötajast tippjuhini) põhjal. Iga klient on tähtis; Et võita kliente, tuleb kulutada aega kliendi harjumuste jälgimiseks, osata esitada suunavaid küsimusi ning kuulata, millest klient pajatab; Kogemus on vundament, millele saab rajada oma ainulaadse ja isikupärase viisi osutada tipptasemel teenust. Kasutatud kirjandus: http://www.google.ee/url?sa=t&source=web&cd=1&ved=0CBMQFjAA&url=http%3A %2F%2Fkoolielu.edu.ee%2Fmerlevilson%2Foppematerjalid %2Fpositiivne_klienditeenindus_pildiseeria.ppt&rct=j&q=klienditeenindus&ei=VbzbTO e_HoT4sgbG6v2hBA&usg=AFQjCNElPFBbdS5LxFNv9Ic58A-SHzAQmw Sihtturundus
Selle põhjal saab teha järelduse. Katset on võimalik korraldada ka uue teabe hankimiseks. Seega korraldatakse katseid kas oletuste kontrollimiseks (ka väidete kinnitamiseks) või uue teadmise saamiseks. Kui lapsed ise katse läbi teevad, on tõenäolisem, et saadud teadmine kinnistub kiiremini ning põhjalikumalt - individuaalselt kui paaristööna ja ka väikestes rühmades. 4. Peab esitama mõtlemist virgutavaid ja suunavaid küsimusi, arendama arutlemise oskust ja tunnustama õpilast nähtuste mõtestajana. Õpetaja saaks vastuse andmise asemel hoopis laste uudishimu virgutada ja iseseisvalt avastusi tegema suunata - abistavad küsimused. Oletades ja ise tegutsedes oletust kontrollides jõuab laps vastuse ja järelduseni. Õpetaja roll küsimusi esitades on juhtida lapsi oletusi tegema, oletusi kontrollima, võrdlema, järeldama. 5
4. KOKKUVÕTE Laste korduvküsitlemine võib olla väga efektiivne moodus saada kriminaaluurimise jaoks vajalikku infot. Et see info oleks täpne ning asjakohane tuleb küsitlus läbi viia lapse jaoks mugavas ja turvalises keskkonnas. Lapsele tuleb selgitada küsitluse käik ning väga oluline on, et küsitleja saavutaks temaga hea kontakti. Küsitlus tuleks läbi viia kasutades vaba meenutuse strateegiat, vältida tuleks suunavaid küsimusi. Otseseid küsimusi tuleks küsida alles siis, kui avatud küsimused on ennast ammendanud. Korduvküsitluste puhul on oluline,et küsitluste vahel ei oleks pikka viivitust, see vähendab ebatäpsete ütluste andmise riski. Uuringus osales 40 väidetavalt seksuaalselt kuritarvitatud last, kes olid 6 13-aastased. Uuring viidi läbi tuginedes NICHD protokollile. 5. KASUTATUD MATERJALID 1. Hershkowitz, I, Terner, A, The Effects of Repeated Interviewing on Children's
ja õppimisprotsess. geneetiliste et lapsed peaksid õppima jäljendamine lapseeas’’ armastuse kogemine, et saaks 1909 teooria protsesside poolt. koguaeg endast 1945(fantaasia ja sümbolismi kasvada terved täiskasvanud. ’’psühholoogia peab Neid suunavaid vanematega, et oleks teke lapseeas). Õppimine Ta kirjeldas oma arenguetapid olema lõpuni protsesse nimetas mingi väljakutse ja toimub läbi adaptsiooni (normaalne autism, objektiivne’’. ’’küpsemiseks’’. tulemused oleksid mehhanismi. Kognitiivse arengu normaalne sümbioos,
6. Miks ta väidab, et meie vaimne keskkond on saastunud? Sest kõikjal vohab kõikehaarav meedia, mis inimestest elavad muumiad teeb. Aju peab toime tulema pideva informatsioonitulvaga, telekas on saanud elu mõtteks ning inimesed kaugenevad seeläbi üha enam iseendast ning loodusest. 7. Kuidas toimib reklaam ja miks nimetab Lasn seda vaimseks saasteks? Reklaam toimib ajupesu põhimõttel: inimesele antakse korraga mitmeid "suunavaid" sõnumeid, mis peavad mõjutama nende hilisemat käitumist. Lasn nimetab seda vaimseks saasteks, kuna reklaam on täiesti mõttelage, samas ummistab see inimeste ajusid igal sammul ning ei lase rahus isegi mitte oma loomulikke vajadusi rahuldada (ekraanid meeste tualetis pissuaaride kohal). 8. Kelle huve ja milliste mehhanismide kaudu esindab a) kommertsmeedia; b) avalik-õiguslik ringhääling
tasakaalu ei tule otsida mitte ainuüksi tarbija ja tootja vahel, vaid kolme faktori koosmõjus, milleks on tarbijate vajadused ja soovid, ettevõtte eesmärgid ja ühiskonna elukvaliteet (Kotler 1991). Seega peaks kaasaegne turundustegevus olema nii tarbija kui ka ühiskonnakeskne ning paljusid ettevõtteid täna iseloomustabki just selline käitumine. Antud ideoloogiast tulenevalt on algatatud ka mitmeid ettevõtteid vastutustundlikkusele suunavaid projekte nii maailmas kui Eestis. Vastutustundlik ettevõtlus on hästi juhitud ettevõtte kvaliteedimärk, mis on sageli eelduseks rahvusvaheliste klientidega majandussuhtesse astumiseks. See on organisatsiooni vastutus oma otsuste ja tegevuste mõjude eest ühiskonnale ja keskkonnale läbipaistva ja eetilise käitumise kaudu, mis: panustab kestvasse arengusse, sealhulgas ühiskonna tervisesse ja heaolusse; arvestab huvirühmade ootustega;
Täienda ja kombineeri varemöeldut Seejärel teatasin meie ajurünnaku teema, mille peale tuli kõigilt reaktsioon et väga hea teema. Ajurünnaku teema kirjutasin ka Wordi dokumendi pealkirjaks, et see oleks kõigile nähtaval kohal. Leppisime kokku et välja tohib öelda vaid ühe idee korraga, siis läheb sõnajärg naabri kätte nii ringiratast Esimesena pakuti erinevaid teenuseid just äppide tasandil, ma ei tahtnud nende mõttekraane kinni keerata ning hakkasin küsima suunavaid küsimusi et saada välja äppitasandilt. Tuli palju häid ideid kuid ikka kippus asi minema üle naljatamiseks. Ajurünnakus osalejad ise ütlesid, et neil on probleem et nad ei suuda mõelda. Ei oska mõelda, sest keegi seda ju ei ole iseenesest õpetanudki. Arvan et sellepärast kipuvad inimesed endale seadma piiranguid ning looma harjumusi, mis segavad mõtlemist ning uued ideed tulevad sedavõrd raskemini pähe.
.... POOLIK .... 16. Millised tegurid mõjutavad liidri tegevuse efektiivsust lähtuvalt Situatsiooniliste teooriate põhimõttest? Liidristiili efektiivsust mõjutavad: ülesande (projekti) olemus: selle liik, komplektssus, tehnoloogia ja maht; otsese juhi liidristiilid; rühmanormid; kontrolli ulatus; välisohud ja surve ja organisatsioonikultuur. 17. Mida nimetatakse coachinguks? See mõiste pärineb spordist. Verb ,,coach" tähendab- juhendama, treenima, suunavaid vihjeid andma, vajaliku informatsiooniga varustama. Coaching päästab valla inimese sisemise jõu ja inimene suudab tänu sellele toimida parimal võimalikul viisil. 18. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. Selle mõte on olla katalüsaatoriks positiivsete muutuste saavutamiseks antud isikule kõige efektiivsemal viisil ja aidata tal võtta oma võimetest maksimum. 19. Millised on tulemusliku coachi eeldused? Emotsionaalne intelligentsus
.... POOLIK .... 16. Millised tegurid mõjutavad liidri tegevuse efektiivsust lähtuvalt Situatsiooniliste teooriate põhimõttest? Liidristiili efektiivsust mõjutavad: ülesande (projekti) olemus: selle liik, komplektssus, tehnoloogia ja maht; otsese juhi liidristiilid; rühmanormid; kontrolli ulatus; välisohud ja surve ja organisatsioonikultuur. 17. Mida nimetatakse coachinguks? See mõiste pärineb spordist. Verb ,,coach" tähendab- juhendama, treenima, suunavaid vihjeid andma, vajaliku informatsiooniga varustama. Coaching päästab valla inimese sisemise jõu ja inimene suudab tänu sellele toimida parimal võimalikul viisil. 18. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. Selle mõte on olla katalüsaatoriks positiivsete muutuste saavutamiseks antud isikule kõige efektiivsemal viisil ja aidata tal võtta oma võimetest maksimum. 19. Millised on tulemusliku coachi eeldused? Emotsionaalne intelligentsus
välised ohud ja surve, organisatsioonikultuur 40. Mida nimetatakse coachinguks? Sind aidatakse, mitte ei õpetata. Coaching päästabvalla sisemise jõu ja inimene suudab tänu sellele toimda parimal võimalikul viisil. 41. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. 1. positiivsete muutuste saavutamine kõige efektiivsemal viisil 2. aitab võtta oma võimetest maksimumi 3. juhendama, treenima, suunavaid vihjeid andma 4. lühiajaline sekkumine eesmärgiga parandada töösooritust 5. kindla kompetentsi arendamine 42. Millised on tulemusliku coachi eeldused? Nimetage mõned Eesti tuntud coachid. Huvitunud Hea kuulaja Erapooletu Toetav Kannatlik Järjekindel Läbinägelik Enesekindel Tähelepanelik Teadlk Mõtleb inimese potentsiaalist, mitte senistest tulemustest 43. Selgitage coachingu ja mentorluse erinevust. Treener (inimene, kes viib coachingut läbi) ei pea
kuulasid indiaani legendi ja jutustasid selle hiljem ümber mitmed olulised, kuid üliõpilastele kultuuriliselt võõrad detailid olid ära jäetud, segi aetud või muudetud vastavalt oma ettekujutlusele taolistest tegelastest ja sündmustest. St mälu ei ole üksnes rekonstrueeriv (taasloov) vaid ka konstruktiivne protsess). Eriti tugevad rekonstruktsioonid tekivad, kui meeldetuletamisel esitatakse suunavaid küsimusi, mis viitavad otseselt mõnele eksitavale detailile sündmustes. Niisugune olukord esineb sageli siis, kui mingite kuritegude või õnnetusjuhtumite korral analüüsitakse pealtnägijate tunnistusi. (Selliste tunnistuste korral nõutakse mälult tegelikult tavalisest natuke enamat. Ülesande erakordsus on niisuguste tunnistuste puhul selles, et kasu pole sündmuse üldisest, põhimõttelisest mäletamisest nagu
(Downey, 2003) · Juhendaja on koostööpartner, kes töötab koos juhendatavaga, et aidata saavutada eesmärke, lahendada probleeme, õppida ja areneda (Caplan 2003) · Coachingu mõte on olla katalüsaatoriks positiivsete muutuste saavutamiseks antud isikule kõige efektiivsemal viisil ja aidata tal võtta oma võimetest maksimum (Wilson, 2007) · Verb ,,coach"- juhendama, treenima, suunavaid vihjeid andma, vajaliku informatsiooniga varustama. 41. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. 42. Millised on tulemusliku coachi eeldused? 3. Tulemusliku coachi eeldused- · Emotsionaalne intelligentsus. · Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. · On väga aus ja eetiline. · Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse.
küsimused võivad erinevate intervjueeritavate korral varieeruda · struktureerimata / süvaintervjuu - olemas on ettekujutus teemast, mida tahetakse uurida; konkreetsed küsimused arenevad intervjuu käigus; uurija peab valdkonda väga hästi tundma ning omama intervjueerimise kogemust Avatud küsimused annavad võimaluse kirjeldada sündmusi ja tegevusi. Partneri avamiseks võib kasutada ka osaliselt suunavaid küsimusi. Kokkuvõtvad küsimused abistavad intervjueeritaval oma seisukohti täpsustada ning interpreteerivad küsimused omavad täpsustavat eesmärki, kui midagi jäi arusaamatuks. Intervjueerimine: · Usalduse loomine · Vaikimine kuld, rääkimine hõbe · Ehita järgnevad küsimused ülesse intervjueeritava poolt öeldule · Küsi üle, kui ei saanud aru · Väldi suunavaid küsimusi · Küsi avatud küsimusi · Küsi konkreetseid jutte/lugusid
tulemuslikkus, õppimine ja areng (Downey, 2003) Juhendaja on koostööpartner, kes töötab koos juhendatavaga, et aidata saavutada eesmärke, lahendada probleeme, õppida ja areneda (Caplan 2003) Coachingu mõte on olla katalüsaatoriks positiivsete muutuste saavutamiseks antud isikule kõige efektiivsemal viisil ja aidata tal võtta oma võimetest maksimum (Wilson, 2007) Verb „coach“- juhendama, treenima, suunavaid vihjeid andma, vajaliku informatsiooniga varustama. 18. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. Eduka juhi strateegia on kasutada coachingut nii enda, kui meeskonna arendamiseks. Coaching aitab panna täpse fookuse, luua motivatsiooni ja ning leida parimaid viise juhtimisalaste probleemide lahendamisel. 19. Millised on tulemusliku coachi eeldused? Emotsionaalne intelligentsus.
Ilmselt ongi see meid õlast tõmmanud ja veega loopinud,» oletab naine, kes on suure murega appi kutsunud hulga teadmamehi. Siiani pole ükski neist suutnud peret aidata. «On ainult öelnud, et vanainimesest siia jäänud halb energia on siirdunud lapselapsesse. Kui pojatütar oli spordilaagris, oli tõepoolest vaiksem. Nüüdseks on teada, et kummitus on ikkagi surnud vanainimene. Kui temalt testimise käigus suunavaid küsimusi päriti, vastas kõik tema andmetele,» lisab perenaine. Evi tahtnud viimases hädas koguni kutsuda kirikuõpetaja kummitust peletama, kuid ei söanda jumalasulast oma koju paluda. «Saab ka veel tassiga vastu pead! Mis sa siis teed». Naine ütleb, et tal on süda siiski rahulikum - kirikuõpetaja lubas pere eest palvetada. 4 Anomaalsete nähtuste uurija Igor Volke ütleb, et tegu on klassikalise poltergeistiga.
KORRALDUS • Eesmärgi püstitamine • Osalejate valik: võõrad, teemaga seotud, juhuslik valik, mitu paralleelgruppi • Diskussiooniplaan • Moderaator • Andmete salvestamine ja töötlemine • Tulemuste kasutamine INTERVJUEERIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED • Nõusolek, tutvustus ja eesmärgi selgitamine • Anonüümsus. Salvestamisluba • Intervjueerija ei kommenteeri vastuseid, ei anna mitteverbaalset tagasisidet • Väldi suunavaid küsimusi! • Algmaterjali hävitamine • Tagasiside võimaldamine • Tänamine ANKEETKÜSITLUSED • Mis? Andmekogumine kirjalikult esitatud küsimuste abil • Miks? Lihtne, kiire, töödeldav (täpsus? usaldusväärsus?) • Kus? Avalik arvamus, hoiakud/eelistused, valikud, seos ja mõju, tagasiside, turu- uuringud, personalivalik… KÜSITLUSE ETTEVALMISTAMINE • Eesmärk selgeks! Operatsionaliseeritud muutujad. Lisateemad.
lasteaia ruumist lastelaule, need võiksid olla laulud, mis sel nädalal lastega läbi kuulatakse ja lauldakse ning mängitakse. Lastevanematele võiks näidata stendi, kus on kogu nädalaplaan. Arutelu ringis Kõigepealt räägitakse lastele lühidalt, mis on selle nädala teema ning millisel teemal räägitakse täna. Nädala teemaks on tervislike eluviiside kujundamine läbi lastelaulude. Päeva teemaks on tervislik toitumine. See järel võiks lastelt hakata küsima teemasse suunavaid küsimusi. Esmalt muusika ja laulude kohta. Näiteks: Lapsed, kas teile meeldib laulda? Miks teile meeldib laulda? Mis on teie lemmik laul? Seejärel tuleks rääkida ise, miks on muusika ja laulmine hea. Nagu sissejuhatuses öeldud, tuleks kindlasti öelda lastele, et muusika kaudu õpime eneselegi märkamata arvutama, lugema, teistega arvestama. Saame tugevamaks, osavamaks, hoolivamaks, abivalmimaks, kannatlikumaks, julgemaks. Areneb keel ja sõnavara. Tutvume ümbritseva maailmaga
3. Valede taastamistunnuste olemasolu või õigete puudumine näide palk. See et meile asi ei meenu, ei tähenda veel seda, et ta on meil meelest, vaid antud kontekstis ja antud küsitlusviisi korral ei ole ta kättesaadav. 4. Konteksti mõju inimestel on kalduvus asju meelde jätta ja seletada, lähtudes eelnevatest kogemustest ja keskkonnast. Eriti tugevad (re)konstruktsioonid tekivad juhtudel, kui meeldetuletamisel esitatakse suunavaid küsimusi, mis viitavad otseselt mõnele eksitavale detailile sündmustes. Nt pealtnägijate tunnistuste analüüsimine. 5. Motiveeritud unustamine Elusündmuste mälu. Nt sündmused mida inimene ei taha meenutada. Me püüame unustada ebameeldivaid sündmusi/ asju. Mõtlemine on vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta. Nimeta ja kirjelda probleemide lahendamise etappe.
Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud, mõtted, tunded. Suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol teisele inimesele
Mina rääkisin sulle, mis minuga juhtus. Laps jutustab. Esitan Sina rääkisid, mis sinuga juhtus. toetavaid ja Millised tegelased olid sinu loos? suunavaid Kellest või millest saab veel lugusid küsimusi, lapse jutustada? Mõned lood on päriselt Muinasjutu jutustust ei toimunud, teised aga on inimeste poolt paranda.
– kinnitusel peab olema üheselt arusaadav vastaja nimi, kinnituse teemakohasus – Pisteline algallikast ülekontrollimine – Töömahukam ja ebamugavam chattide jne. korral – läbi mõelda Kasulikud küsimuste stiilid: Küsimused, mis aitavad välja tuua konkreetse küsimuse erinevaid aspekte (Mida teie arvate?) Täpsustavad küsimused: aitavad paremini mõista seda, mida intervjueeritav tegelikult mõtles (Palun tooge näide) *Väldi suunavaid küsimusi! Sisuanalüüs – mitu korda kasutas intervjueeritav teatud sõna. Mõnel juhul kiputakse valima 1-2 vastuskategooria vahel, teistel juhtudel lõpus või alguses olevad variandid. Likert-skaala kasutamine (n. 5 – täiesti nõus, ... 1 – ei ole üldse nõus) 4-astmelise skaala puhul antakse positiivsemaid vastuseid kui 5- astmelise puhul (sest keskmist väärtust skaalal ei ole) (Churchill, 1995: 416) 5-astmeline on omadustelt sarnane 7-astmelisega Big Five:
mõne koolituse kohta. Isegi suurt hulgiladu külastades on kohviku töötajatel kaasraääkimis võimalus kaupade valimisel. Kollektiivi ühendab igaaastane väljasõit. Eesmärk luua töötajatele võimalus ühisteks ettevõtmisteks, külastada huvitavaid kohti, sest iga töötaja jaoks kuuluvustunne on oluline Omavahelised probleemid püütakse lahendada koheselt. Suurt rolli mängib loomulikult pikaajaline töökogemus, mis vähendab lahkhelisid. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Seda tagasisidet saadakse eelkõige teistega vahetult suheldes. Igale töötajale on oluline kui tema toodet või teenindamist teised märkavad, nii ettevõttesiseselt kui ka väljaspoolt ettevõtet tulevad kiidusõnad püütakse töötajatele koheselt edasi anda. Kahjuks eestlased eriti head komplimentide tegijad ei ole,
***• Juhendamine on kunst käivitada teises inimeses tulemuslikkus, õppimine ja areng (Downey, 2003) • Juhendaja on koostööpartner, kes töötab koos juhendatavaga, et aidata saavutada eesmärke, lahendada probleeme, õppida ja areneda (Caplan 2003)20.. • Coachingu mõte on olla katalüsaatoriks positiivsete muutuste saavutamiseks antud isikule kõige efektiivsemal viisil ja aidata tal võtta oma võimetest maksimum (Wilson, 2007) • Verb „coach“- juhendama, treenima, suunavaid vihjeid andma, vajaliku informatsiooniga varustama. 20. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu. Ülemus TEAB mis toimub • Ülesande täitja VALIB vastutuse võtmise • Coachimise käigus juhi küsimustele vastates saab alluv teadlikuks ülesande igast aspektist ja tegevusest, mida ülesande täitmiseks vaja. • Coachiv juht saab alluva vastuseid kuulates aimu mitte ainuüksi tegevusplaanist, vaid ka selleni viinud mõttekäigust.
jne. 27 Optimistlik ja meeldiv teretus ja silmside panevad aluse meeldivaks kontaktiks. a. lähtu alati kliendi ootustest ole empaatiline b. tunne huvi kliendi kui isiksuse vastu c. naerata d. kutsu klienti võimalusel nimepidi e. ole hea kuulaja ja julgusta klienti endast kõnelema (vajadusel esita lahtiseid ja suunavaid küsimusi) f. kõnele asjust, mis klienti huvitavad (vajadusel tekita huvi) g. lase kliendil tunda end teretulnu ja tähtsana Parimad soovid ja viisakas kontakti lõpetus, panevad aluse järgmisele tulevikus tekkivale kontaktile ja suhtumisele teenindajasse ehk siis firmasse. 7. Käitumine kriisisituatsioonides Konfliktide vältimine KÕIGE KERGEM VIIS VAIDLUSES VÕITA, ON MITTE VAIDLUSESSE LASKUDA!
Isegi suurt hulgiladu külastades on kohviku töötajatel kaasraääkimis võimalus kaupade valimisel. Kollektiivi ühendab igaaastane väljasõit. Eesmärk luua töötajatele võimalus ühisteks ettevõtmisteks, külastada huvitavaid kohti, sest iga töötaja jaoks kuuluvustunne on oluline Omavahelised probleemid püütakse lahendada koheselt. Suurt rolli mängib loomulikult pikaajaline töökogemus, mis vähendab lahkhelisid. Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Seda tagasisidet saadakse eelkõige teistega vahetult suheldes. Igale töötajale on oluline kui tema toodet või teenindamist teised märkavad, nii ettevõttesiseselt kui ka väljaspoolt ettevõtet tulevad kiidusõnad püütakse töötajatele koheselt edasi anda. Kahjuks eestlased eriti head komplimentide tegijad ei ole, seda suurem rõõm kõigile kui neid
ülekuulamisprotokolli allkiri. Vajaduse korral selgitatakse tunnistajale, et sihilikku vaikimist talle teadaolevatest asjaoludest käsitatakse ütluse andmisest keeldumisena. (3) Tunnistaja võib ütlust andes kasutada arvandmete ning nimede ja muude raskesti meelespeetavate andmete kohta märkmeid ja muid dokumente. (4) Tunnistajat võib üle kuulata üksnes tõendamiseseme asjaolude kohta. Keelatud on esitada suunavaid küsimusi. (5) Tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, on tõendid üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. (6) Tunnistajale võib esitada küsimusi kahtlustatava, süüdistatava ja kannatanu kõlbeliste omaduste ning harjumuste kohta üksnes juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks olevat tegu tuleb hinnata lahutamatus seoses nende varasema käitumisega. § 37. Kannatanu
Kas ta ise oskab öelda eelnevast elust mingeid probleeme, mis võivad olla põhjuseks või seotud Sotsiaalset/seksuaalset arengut uurida Uurida tema ressursse (oskused, sotsiaalsed suhted, raha, tervis jms), kohanemistaset Kliendi enesekirjeldus Tema ettekujutus tulevikus, ravieesmärk Veel midagi, millest klient soovib rääkida Lönnqvist, Heikkinen jt 1999 Jäta intervjueeritavale enda loo jutustaja roll. Võimalikult vähe küsimusi, ainult suunavaid. Anda mõista et tegeletakse tema isiku ja probleemiga. Püüa jätta muljet, et olete huvitatud probleemist. Lähene teemadele, mida klient näib vältivat ja tee seda vabalt, sundimatult. Aita oma kommentaaride ja kuulamisega kaasa vabale jutustamisele. Küsi otse võimalikust vägivaldsusest ja enesetapumõtetest. Tõsta vajaduse korral esile sinu arvates olulisi teemasid. Esita otse küsimusi diagnoosimiseks vajalike spetsiifiliste sümptomite kohta. Pööra tähelepanu kliendi jõuvarudele
tegevuse iseärasusi. Nimetatud strateegia on otstarbekas, kui toimingu operatsioonid ja struktuur vajavad teadvustamist ning seejärel automatiseerimist. Teistel juhtudel saab kasutada imiteerimist ja tuginemist näidistele. Ülesandes orienteerumise suunamiseks kasutatakse abiõppe emakeeleõpikutes kõige rohkem mitmesuguseid graafilisi vahendeid (šrift, alla joonitud keelendid, sümbolid ja muud graafilised orientiirid), õpitoimingu sooritamise näidiseid, skeeme, suunavaid küsimusi-korraldusi. Tulemuse kontrollimist võimaldavad sellised ülesanded nagu resultaadi võrdlemine originaaliga (etaloniga), skeemide valik sõnade juurde pärast lünkade täitmist (tähelünk, lõpulünk), keeleüksuste rühmitamine pärast esmase ülesande täitmist (nt. õigekirjaharjutustes sõnade rühmitamine häälikupikkuse järgi pärast tähelünkade täitmist) jne. Enesekontrollioskuse õpetamiseks on kõige sagedamini tarvitusel korrektuurülesanded
annaabi.ee 
