Ajakirjandus ühiskonna mõjutajana (4)

Keila Gümnaasium
Ajakirjandus
Uurimustöö
Õpilane: Mikk Kelement Klass: 8.a Juhendaja : Eva Samolberg
Sisukord
Sissejuhatus……………………………..2
Diagramm………………………………..3
Millest koosneb ajalkiri või ajaleht…….4
Kasutatud kirjandus…………………....5
1
Sissejuhatus – Mis ajakirjandus üldse on? Ajakirjandus on tänapäeva olulisim info levitaja . Ajakirjandus on teabe perioodilise, kiire ja massilise levitamise vahendeid. Ajakirjandus täidab paljusid ühiskondlike ülesandeid: 1) levitab ja ühtlustab valitsevaid väärtushinnanguid ja norme, vahendab ja kujundab avalikku arvamust,  mõjutab ja toetab ametkondade tegevust, organiseerib massilist tegevust ja üritusi 2) pakub värsket uudislikku ja praktilist teavet, avardab silmaringi ja kujundab maailmapilti 3) vahendab, edastab ja propageerib kultuuriväärtusi, 4) sisustab vaba aega .
Ajakirjandus Eestis
Eesti ajakirjanduse algust loetakse aastast 1766 , mil Põltsamaal hakkas Peter Ernst Wilde väljaandel ilmuma arstiteadusliku sisuga lehekene "Lühhike öppetus, mis sees monned head rohhud teäda antakse...". Et Wilde ise ei vallanud eesti keelt küllaldasel määral, hoolitses eestikeelse väljande sisu eest Põltsamaa kirikuõpetaja August Wilhelm Hupel.1806. aastal hakkasid Johann Philip von Roth ja Gustav Adolph Oldekop Tartus välja andma tartukeelset ajalehte "Tartoma Rahva Näddali-Leht".Järjepideva ajakirjanduse ja lehelugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni 1857 asutatud "Perno Postimees ". Suur tähtsus oli Carl Robert Jakobsoni "Sakalal". 19. sajandi lõpus ilmus eesti keeles juba paarkümmend ajalehte.
POSTIMEES
 “Postimees” oli algselt Tartu ajaleht, mis asutati 1886 . aastal ja mida toimetas 1896. aastani Karl August Hermann. “Postimees” on “Perno Postimehe” järglane (1905-1930 aastatel avaldati ka Pärnu väljaannet). Ilmus 1886-87 nädalalehena ja 1887- 1891 3 korda nädalas, sa 1891 esimeseks eesti keelseks päevaleheks ( 6 korda nädalas, 1922-1940 iga päev). J. Tõnissoni toimetatuna (1896-1935 tegelikult peatoimetaja, 1930. aastani ka väljaandja) oli tema juhtivate parteide häälekandja. Olnud septembrist 1940 NSV Liidu võimuorganite käsul suletud, jätkas ilmumist Saksa okupatsiooni ajal (1941-1944). Kandis septembrist kuni detsembrini 1944. aastal nime “Uus Postimees”. 1945- 30. aprillini 1948 hakkas uuesti kandma nime “Postimees”. 1948-1990 aastani kandis nime “Edasi”. Praegu on “Postimees” Eesti üks juhtivamatest üleriigilistest päevalehtedest.
KEILA LEHT
Keila Leht on suhteliselt uus kohalik nädalaleht (2007), mis ilmub regulaarselt kord nädalas reedeti. Leht on ilmunud praeguseks 27 korda ja tema populaarsus rahva seas kasvab pidevalt. Lehte jagatakse tasuta Keilas elavatele inimestele postkastidesse. Leht kajastab sisupoolest kohalikke uudiseid, tulevasi üritusi jpm vajalikku linnakodanikule. Lehe vastutav väljaandja on noor ajakirjanik Doris Matteus .
2
KROONIKA
Ajakiri Kroonika on Eesti suurima lugejaskonnaga ajakiri, mis ilmub igal teisipäeval juba üle 12 aasta.Kroonika pajatab elu säravast poolest – Eesti ja välismaiste staaride elust ning tegemistest. Kroonika liigub seal, kus on kuulsusesära, ning lubab oma lugejal piiluda "läbi ajakirjandusliku lukuaugu" nii hollywoodlikku sädelust ja glamuuri kui ka vippidega seotud skandaale. Kroonika on alati kohal kõikvõimalikel seltskonnaüritustel - suurejoonelisest presidendiballist eri firmade tähtpäevabankettideni välja.
Kroonika luusib nii Eurovisiooni lauluvõistluse kui ka muude suurkontsertide telgitagustes ja kuluaarides ning kirjutab sellest, mida teised meediakanalid ei pruugi märgata. Lisaks huvipakkuvatele persooni-intervjuudele sisaldab ajakiri kommenteeritud telekava ja tervele perele mõeldud ristsõnu ning nädala horoskoopi.Eesti populaarseimat ajakirja teeb 20liikmeline toimetus , mida juhib peatoimetaja Margus Müil. Kroonika - see on hea ajakiri uudishimulikule inimesele põnevatest isikutest.
Nimetatud ajakirjandus väljaannete tiraazi kasv läbi aastate.
3
Millest ajaleht või ajakiri koosneb? Artikkel on põhiline arutlev ajakirjandusžanr, mida kasutatakse ühiskonnaelu käsitledes, ka mitme arutlevat laadi žanri (juhtkirja, kommentaari ja muu sellise) üldnimetus. Laiemas tähenduses igasugune arutlev kirjutis (näiteks teaduse alalt). Artikkel eritleb faktide ja sündmuste seoseid ning teeb neist suunavaid üldistusi.
Intervjuu on ajakirjaniku eesmärgistatud vestlus mõne avaliku elu inimesega. Intervjuu korraldatakse siis, kui soovitakse kellegi seisukohtadest täpsemat ülevaadet saada. Seda juhib ajakirjanik, kes esitab küsimusi.  Intervjueeritav on vastaja rollis.
Lugejakiri on avaldatud kiri lugeja oma arvamusega. Siia alla võib tinglikult lugeda ka interneti kommentaarid.
Reportaaži  eesmärk on jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat. Autor peab ise olema sündmuse pealtnägija või osaleja. Sellega võib olla liidetud ka intervjuu. Reportaaži iseloomustab avar probleemikäsitlus ja püüd üldistusele samuti ka palju pilte ja üksikasjalik kirjeldus.
Retsensioon on arvustus või arvamus. Käsikirja, trükise, teatrilavastuse,  filmi või muu sellise kriitiline analüüs ja argumenteeritud hinnang. 
Uudis on ajalehe põhižanr, see on lühike, jutustav tekst, mille eesmärk on teate edastamine . Teated on esitatud sündmuste toimumise järjekorras. Uudis koosneb kolmest osast: algab pealkirjaga, mis peab äratama tähelepanu ja olema tabav . Järgneb jämedalt trükitud uudise pea ehk juhtlõik, mille ülesanne on esitada sõnum lühidalt. Kolmas on sündmus või nähtus lahtikirjutatult. Oluline on uudise aktuaalsus. Uudis ei analüüsi probleeme ega anna neile hinnangut .
Ajakirjanik- kas vereimeja ?Iga päev loeme me ajalehti, kuulame uudiseid ja vaatame televiisorit. Televiisori puhul me ei mõtle, et ka sealsed uudised on kirjutanud ikkagi ajakirjanikud. Miks rahvale ei meeldi ajakirjanikud? Osalt kindlasti sellepärast, et paljud ajakirjanikud on valmis väga hea loo pärast tegema ükskõik mida.Aga ajakirjanikud pole alati halvad.  Tihti aitavad just ajakirjanikud tuua päevavalgele sündmusi, mis muidu poleks kindlasti avalikuks tulnud. Tihti satuvad aga ajakirjanikud tihti tule alla, kuna nad tõid just tõe päevavalgele. Inimesed on tihti ajakirjanike suhtes väga kriiti lised – suhtumine on, et mis nad oma nina siia topivad ja see pole üldsegi nende asi.
Mida mina sellest kõigest arvan.Uurimustööd tehes sain kohe palju targemaks. Esiteks kindlasti ajakirjanduse ajaloo kohta. Postimehe kerge leida. Mõistete seletamine oli lihtne. Inimeste seas on tähelepanu pälvinud tõsiasi, et ajakirjandus suudab kõiki mõjutada. Ma usun, et mingil määral see nii ongi. Mõju kahjulikkus või kasulikkus sõltub eelkõige just sellest, kuivõrd inimesed jäävad uskuma seda, mida ajakirjanduses kajastatakse. Ilma meediata vaevleksime teadmatuses , mis on palju valusam ning kahjulikum kui infoga üleküllastatus
4
Kasutatud kirjandus
ENE 1 lehekülg 98. Kirjastus “Valgus”, Tallinn 1985.
EE 7 lehekülg 430. Kirjastus “Valgus”, Tallinn 1994
ENE 1 lehekülg 314. Kirjastus “Valgus”, Tallinn 1985.
EE 8 lehekülg 111. Kirjastus “Valgus”, Tallin 1995
http://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/7teema/kirjandus/ajakirjanduse%5Fkonspekt.ht m              
http://www.eall.ee/tiraazhid/index.html
http://www.kroonika.ee/
http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_ajakirjanduse_ajalugu
http://web.keila.ee/
5