TEGEVUSVÕIMELE Alguses kirjelda lühidalt, mida see häire endast kujutab. Liikumispuue on seotud liikumisfunktsiooni häire või kahjustusega. Halvemal juhul võib isegi olla liikumisfunktsiooni puudumisega. Liikumispuue võib olla kaasasündinud või tekkinud haiguse või trauma(de) tagajärjel. Liikumispuue võib olla erineva iseloomu ja raskusastmega. LIIKUMISPUUDE MÕJU LAPSE ARENGULE Kuidas liikumispuue mõjutab lapse kognitiivset arengut? Tavaliselt on liikumispuudega lapse kognitiivsed oskused maha jäänud. Mahajäämine on seotud ka vähese liikumise ja suhtlemisega. Arendada tuleb mängulisi oskusi kui ka kõiki tajuliike (eriti ruumi- ja kompimistaju). Kuidas liikumispuue mõjutab lapse sotsiaalset arengut? Liikumispuudega laps ei pruugi kõnes olla samal tasemel kui norm laps, teistel võib olla raske teda mõista. Ta ei pruugi osada ennast mõistetavaks teha. Kuid samas võib olla laps väga
TEGEVUSVÕIMELE Alguses kirjelda lühidalt, mida see häire endast kujutab. Liikumispuue on seotud liikumisfunktsiooni häire või kahjustusega. Halvemal juhul võib isegi olla liikumisfunktsiooni puudumisega. Liikumispuue võib olla kaasasündinud või tekkinud haiguse või trauma(de) tagajärjel. Liikumispuue võib olla erineva iseloomu ja raskusastmega. LIIKUMISPUUDE MÕJU LAPSE ARENGULE Kuidas liikumispuue mõjutab lapse kognitiivset arengut? Tavaliselt on liikumispuudega lapse kognitiivsed oskused maha jäänud. Mahajäämine on seotud ka vähese liikumise ja suhtlemisega. Arendada tuleb mängulisi oskusi kui ka kõiki tajuliike (eriti ruumi- ja kompimistaju). Kuidas liikumispuue mõjutab lapse sotsiaalset arengut? Liikumispuudega laps ei pruugi kõnes olla samal tasemel kui norm laps, teistel võib olla raske teda mõista. Ta ei pruugi osada ennast mõistetavaks teha. Kuid samas võib olla laps väga
· seostada keeleõpetus seda toetava liikumisega (liikumismängud, sõrmemängud, pantomiim, tants jms). 8 Õpetajaraamat Lasteaias keeleõpet alustades peame olema kursis lapse ealiste iseärasuste ja aren- gu eeldatavate tulemustega. Sellest sõltub õpetamismeetodite ja õppematerjali valik. Õppimine ja areng sõltuvad teineteisest, lapsele sobiv õpetus suunab arengut. Areng ei ole iseeneslik, vaid on tihedalt seotud elu jooksul omandatud kogemustega. Laps peegeldab oma teadmistes ja kogemustes sotsiaalsust ja kultuurilist reaalsust. Keeleõpe peaks arvestama laste vajadusi ja huve, võimaldama lapsel olla aktiivne ja algatuslik õppija. Kuna laps õpib uurides, küsides, võrreldes, kuulates, arutledes ning iseennast ja ümbritsevat vaadeldes, tuleb tema huvi eesmärgipäraselt suunata. Koolieelses vanu-
seetõttu tasuks 5-aastastele lastele mänge otsides vaadata ka nooremate hulka. 6-aastastele mänge otsides võib aga vaadata kõiki eelnevaid vanuseid. Mapist puuduvad praegu veel laulumängud. Ma tegin sellise valiku, kuna lasteaedades on eraldi muusikaõpetajad, kes neid mänge läbi viivad. Samas täiendan ma kindlasti seda mappi ning tõenäoliselt lisan tulevikus ka need. Mapi lõpus on ka lisad. Need on osade mängude vahendid, et need oleks olemas, kui on kiiresti mängu vaja. NÄPU- JA SÜLEMÄNGUD Eesmärgid: areneb peenmotoorika ja kõne, laps puutub kokku poeesiaga EMA KEETIS PUTRU Näpulastel on kõht tühi. Ema keetis putru, (ringita näpuga lapse peopesas) pani võid sisse, pani soola sisse, (imiteeri) puder sai valmis. Andis süüa Pöialpoisile, (anna pöidlale) andis süüa Kotinõelale, (nimetissõrmele) andis süüa Pikk-Peetrile, (keskmisele sõrmele) andis Nimeta-Matsile, (sõrmusesõrmele)
millega juuakse piima jne. Väljakutsutud laps valib vastava eseme ja nimetab seda. Variant. Õpetaja laseb lapsel tuua mängunurgast mingi eseme-mänguasja. Ta ei nimeta eset, vaid ainult kirjeldab seda. Näiteks: „Too see, millel nukk istub, millega teda sõidutatakse, milles keedetakse“ jne. Laps toob eseme ja nimetab seda. 8. Mänguasjade kauplus Eesmärk. Kinnistada sõnavara mänguasjade kohta. Vahendid. Mänguasjad. Käik. Õpetaja seletab lastele mängu ja näitab neile, kuidas tuleb osta üht või teist eset. Pöördudes „müüja“ poole, ütleb ta: „Andke mulle, palun, väike nukk punase pearätiga ja kollase kleidiga. Palju ta maksab?“ Õpetaja ise mängib müüja osa. Kauplusse tuleb Maie (tütarlaps hea väljendusoskusega): „Palun rohelises mantlis näärivana, seljas on tal kingituste kott ja kelk. Nägu on tal roosa, silmad sinised. Palju maksab?“ Õpetaja (müüja): „Lapsed! Maie jutustas nii hästi näärivanast, et
09.00-11.30 : Mõtlemismängud ja käeline tegevus. Viiakse läbi kolm erinevat tegevust: Laululinnu värvimine (vt lisa, värvi laululind), mõistatus ,,Leia kümme erinevust'' (vt lisa, leia erinevused), lauamäng ,,Laul läks kaduma''. 11.30-12.00 : Lõunasöök. Enne lõunasööki lauldakse koos lastelaulu ,,Head isu''. 12.00-13.00 : Vaba tund õues. 13.00-15.00 : Lõuna uinak. Uinutakse ,,Karumõmmi unelaulu'' saatel. 15.00-15.30 : Mõtlemismängud. Viiakse läbi kaks mängu, mis kontrollivad laste teadmisi ja õpitut toimunud nädalast. Esimene mäng on ,,Kuula ja paranda!'' ning teine mäng on ,,Arutame koos!''. 15.30-17.00 : Õhtusöök ja vanemate saabumine, laste ära saatmine ning kokkuvõtlik nädalaaraport vanematele. 12 ABIKS ÕPETAJALE 13 Tervislike eluviiside kujundamine eelkooli eas läbi muusika ja lastelaulude
.......................................................................... 96 ASJAD KOTTI................................................................................................................... 96 AARDEJAHT..................................................................................................................... 96 Artiklid:.................................................................................................................................. 97 Miljon mängu eest.............................................................................................................. 98 Parimad mängud sünnivad laste peades......................................................................... 101 9 Mängud alates sünnist: KALLI-KALLI · Hoia last süles ja kiiguta teda · Kiigutades ütle: "Kalli-kalli, oled kallis." vms,
.......................................9 3 Praktika sisu: Praktika aeg ja koht: 16.04.2007- 27. 04.2007, Turba Lasteaed Praktika juhendaja.: Maie Joaveski Minu praktikal viibise ülesandeks oli jälgida lasteaia igapäevategevust vaadeldes lasteaias kolme rühma õppe- ja kasvatustegevust.Alustasin vaatlemist nooremast rühmast, kus on 2-4 aastased lapsed. Jälgisin nende käitumist ja iseloomu, mängu, õppetööd ja kõnet. Sama tegin ka keskmise rühma(4-6 aastaste lastega) ja vanema rühma(6-7 aastaste lastega). , Kuna ma tegelsin lasteaias kolme rühmaga, siis ei vaadelnud ma igat last eraldi, vaid rühma kui tervikut. Samas tõin välja aga silmapaistvama käitumisega ja probleemsemad lapsed. LASTEAIA KORD Laste hommikune vastuvõtt Vanemad toovad lapsed hommikul lasteaeda , riietuvad riietusruumis lapsed lahti ,seejärel saadavad lapse rühma,kus neid võtab vastu õpetaja
Kõik kommentaarid