Samas on tagandada, kuid siis valitsusel õigus presidenti parlament paluda presidendilt tagandada ei tohi ka parlamendi laialisaatmist Presidendi vetoõigus Õigus lükata tagasi Presidendil on Suspensiivne e parlamendis parlamendis vastu edasilükkav vastuvõetud seadus võetud seaduste vetoõigus. Seejärel suhtes vetoõigus, kas võetakse seadus presidendi läkitusi uuesti vastu parlamendile ei tohi muutmata kujul ja
4) Seaduse väljakuulutamine ehk promulgatsioon  seaduse ametlik sanktioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. Seaduse väljakuulutamine on tema jõustumise eelduseks, teiselt poolt on see riigipeale võimalus kontrolliks. Promulgatsiooni instituudil on veto rakendamise võmalused: · Absoluutne veto  parlamendis vastuvõetud seaduse lõplik tagasilükkamine riigipea poolt. · Suspensiivne ehk relatiivne veto - seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jõustumise edasilükkamine. Põhiseduse § 7 järgi on EV presidendil suspensiivse veto õigus. Parlament võtab seaduse vastu President kuulutab Suspensiivne veto. seaduse välja Seadus saadetakse parlament tagasiuueks arutamiseks
rev'i. Kuninga põgenemine ja vabariiklike ideede sünd-inimesed kaotasid tööd.ajakirjanik Jean- Paul Marat,ajalehtL'Ami du people.Marat-naised-versaille-leivaga sahkerdajad.5.okt.naiste- Kari.6.okt.kolis kuningas Tuileries'I lossi. Asutava kogu istungikohaks sai manege.1789 2 Tähtsat otsust.saadik Talleyrand'I ettepanekul lahutati kirik riigist ning pandi müüki varad. Kuningriigi territoorium jagati 83.demartemanguks(enne provintsid).1790-vaidlus,veto või Suspensiivne õigus.veto-kuningas saab seadusi õigustühisteks kuulutada,Sus- kuningas Võib tagasi saata,kuid korduvalt võetakse vastu. Alguses oli veto õlekaalus kuid Mirabeau Suri 12.aprill,1791 ja maeti genevieve'I kirikusse.20.juuni 1791 põgenes kuningapere. Kuningas pistis pea kaarikust välja ja leiti Varennes'is-riiki saab valitseda ka ilma kuningatta 17.jub.1791-kuninga taganemist nõudev petitsioon-Linnapea Bailly kuulutas eriolukorra, La Fayette andis käsu märatseijaid tulistada
riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ja õigusloome põhialused. Seadusloome Eesti Vabariigis seaduseelnõu väljatöötamine  seaduse aögatamine  riigikogu juhatus  riigikogu komisjon  esimene lugemine täissaalis  teine lugemine  kolmas lugemine ja lõpphääletus  president allkirjastab seaduse o Absoluutne veto  parlamendis vastuvõetud seaduse lõplik tagasilükkamine riigipea poolt o Suspensiivne veto  seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jõustumise edasilükkamine Eesti Vabariigi põhiseadused 1920.a põhiseadus (Asutav Kogu)  · 20, ühekojaline riigikogu 100 liiget, võimude lahusus, puudus riigipea, rahvaalgatus 1933.a põhiseadus (rahvahääletus)  · 20, ühekojalises riigikogus 50 liiget, Riigivanem(5a), riigivanemal dekreediõigus 1938.a põhiseadus (Rahvuskogu) Â
neljateistkümne päeva jooksul, arvates saamise päevast, Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu võtab Vabariigi Presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab Vabariigi President seaduse välja või pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab Vabariigi President seaduse välja - Suspensiivne veto • Ametiisikute ametisse nimetamine - nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad (§ 78 p 2) - nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed (§ 78 p 10) - teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ametissenimetamiseks (§78 p 11)
 Seaduse vastuvõtmine – toimub hääletamise teel. Võetakse vastu poolthäälte enamusega. Va. Nende seaduste vastuvõtmisel, mis on loetletud PS § 104.  Seaduse väljakuulutamine e promulgatsioon – EV president kuulutab seaduse välja, st president võtab vastu drafarentse sisuga otsuse. Tal on sellega järelvale võimalus parlamendi töö üle. Seaduse väljakuulutav institutsioon on seotud veto õigusega. Eestis on edasilükkav ehk suspensiivne vetoõigus. Absoluutne veto. Vastuvõetud seadus tagastatakse parlamendile uueks aruteluks.  Seaduse avaldamine riigiteatajas – riigiteatajas 7 tööpäeva jooksul pärast tema väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need avaldatakse samuti riigi teatajas 7 tööpäeva jooksul pärast nende allakirjutamist. Seadus jõustub 10. päeval pärats riigi teatajas avaldamist. Mitmesugused
Argentiina Prantsusmaa Presidentalism · seadusandlik ja täidesaatev võim täiesti lahus · täidesaatev võim on seadusandlikust alamal asetsev · president ja ta valitsus saavad raha ainult nii palju, kui seadusandlik organ annab · presidendil vetoõigus  lükata vastuvõetud seadusi tagasi a) absoluutne- seadus ei saa enam kunagi arutlusse tulla b) suspensiivne e. edasilükkav- võib arutlusele tulla mõne aja pärast c) kvalifitseeritud enamusega ületatav- veto ületatakse, kui seadus võetakse 2/3 häälteenamusega uuesti vastu (USA) d) lihtveto- seda saab ületada, kui tagasilükatud seadus uuesti vastu võetakse · tänapäeval enamasti kvalifitseeritud enamusega ületatav veto · nõrkuseks võib olla diktatuuri teke
 Seaduse vastuvõtmine – toimub hääletamise teel. Võetakse vastu poolthäälte enamusega. Va. Nende seaduste vastuvõtmisel, mis on loetletud PS § 104.  Seaduse väljakuulutamine e promulgatsioon – EV president kuulutab seaduse välja, st president võtab vastu drafarentse sisuga otsuse. Tal on sellega järelvale võimalus parlamendi töö üle. Seaduse väljakuulutav institutsioon on seotud veto õigusega. Eestis on edasilükkav ehk suspensiivne vetoõigus. Absoluutne veto. Vastuvõetud seadus tagastatakse parlamendile uueks aruteluks.  Seaduse avaldamine Riigi teatajas
Vallavalitsus  määrused, korraldused Vallavanem ja linnapea  käskkirjad, kohustused Seadused Põhiseadus Konstitutsiooniline seadus Seadus Seaduste loomine Seaduse algatus (PS§103) Riigikogu liikmele Praktsionile Komisjonile Vabariigi valitsusele Presidendil on õigus algatada muudatuste sisseviimist PS Seaduse arutelu Lugemine Lugemine Lugemine Seaduse vastuvõtmine Hääletus Seaduse väljaandmine President. Tal on vetoõigus e. suspensiivne õigus Seadused Seadus kuulub avaldamisele seitsme päeva jooksul ,,Riigi Teatajas" Seadused jõustuvad 10-ndal päeval pärast RT avaldamist Õiguseaktide kehtivus Iga õigusakt on kehtiv: Teatava aja jooksul Teatavate isikute suhtes Teatud territooriumil Kehtestatud õigusakt reeglina ei oma tagasi ulatuvat jõudu. Aga on erandeid: Tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis sõnaselgelt seda sätestavad (ainult eraõiguslikes
Seaduste loomine Põhiseadus on rahva ja võimu vaheline kokkulepe. Seaduste loomine 1. Seaduse algatamine ( PS £103) Õigus selleks on Riigikogu liikmel, fraktsioonil, komisjonil,vabariigi valitsusel; presidendil põhiseduse muutmisesk 2. Seaduse arutelu 1. Lugemine 2. Lugemine- parandamine 3. Lugemine- sõna fraktsioonid 3. Seaduse vastuvõtmine (hääletus) 4. Seaduse väljakuulutamine. Vastavalt PS kuulutab seadusi välja president. Tal on vetoõigus ehk suspensiivne õigus. Seaduse avaldamine: Tuleb avaldada 7 päeva jooksul ,,riigi Teataja(RT)" Seaduse jõustamine 10ndal päeva pärast RT avaldamist Presidendi seadlused (PS £9) 1. Ta saab seda teha suhul kui Riigikogu ei saa kokku tulla 2. Kui sellks on edasilükkamatud riiklikud vajadused Valitsuse määrused Valitsuse normatiivid, kus valitsus täpsustab seaduse sisu. Valitsuse korraldused. Õigusaktide kehtivus Iga õigusakt on kehtiv 1) Teatava aja jooksul
Diligentiia quam in suis rebus-hoolsus, mida isik tavatseb rakendada oma asju ajades. Teist laadi hoolsus-custodia-võlgniku kohustus igati hoolitseda selle eest,et ära hoida tema käes oleva võõra asja hävimist,kadummist,riknemist  Tingumus-conditio-tulevane ja ebakindel-(ei teata, kas sündmus saabub v mitte) sündmus, mille saabumisest v mittesaabumisest oleneb vastava õigustehingu kehtima hakkamine või lõppemine. Edasilükkav ehk suspensiivne tingimus-conditio suspensiva-õigustehingut veel pole, see sõlmitakse alles tingimuse saabumisel Äramuutev ehk resolutiivne tingimus-conditio resolutiva- poolte vahel on algusest peale lepinguline vahekord.See lõppeb niipea kui täitub tingimus. Selle järgi, kuivõrd tingimuse saabumine sõltub asjaosalistest editest liigitatakse tingimusi: 1. Conditio potestativa- kui sündmuse saabumine sõltub asjaosalise tahtest 2
). Sellistes riikides on president riigipea ja riigi juht ühes isikus. Nendes maades valib kogu rahvas ka presidendi (otsesed valimised). 10 Teistes riikides on presidendil tasakaalustav ning esindusfunktsioon. Lihtsamalt öeldes: ta on riigipea, kuid ta ei ole riigi juht. Siis on tegu parlamentaarse vabariigiga, kus presidendil on üksnes suspensiivne õigus2. See tähendab, et president ei saa parlamendis vastu võetud seadust tühistada, ta saab üksnes sellele allakirjutamisest keelduda ja selle parlamenti täiendusteks tagasi saata. Eesti on parlamentaarne vabariik. Eestis rahvas presidenti otse ei vali. Meil valib presidendi 5 aastaks Riigikogu (kaudsed valimised). Kui parlament ei suuda presidenti valida, valib presidendi seaduse järgi kokku kutsutud valijameeste kogu.
ja uued parlamendivalimised korraldada. (Nii on Prantsusmaal, USA-s, Venemaal jm.) Sellistes riikides on president riigipea ja riigi juht ühes isikus. Nendes maades valib kogu rahvas ka presidendi (otsevalimised). Teistes riikides on presidendil tasakaalustav ning esindusfunktsioon. Lihtsamalt öeldes: ta on riigipea, kuid ta ei ole riigi juht. Siis on tegu parlamentaarse vabariigiga, kus presidendil on üksnes suspensiivne õigus2. See tähendab, et president ei saa parlamendis vastu võetud seadust tühistada, ta saab üksnes sellele allakirjutamisest keelduda ja selle parlamenti täiendusteks tagasi saata. Eesti on parlamentaarne vabariik. Eestis rahvas presidenti otse ei vali. Meil valib presidendi 5 aastaks Riigikogu (kaudsed valimised). Kui parlament ei suuda presidenti valida, valib presidendi seaduse järgi kokku kutsutud valimiskogu
päeva jooksul, arvates saamise päevast, Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu võtab Vabariigi Presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab Vabariigi President seaduse välja või poordub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab Vabariigi President seaduse välja - Suspensiivne veto - teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolori ja õiguskantsleri ametissenimetamiseks (§78 p 11) - nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed (§ 78 p 10) - teeb Riigikogule ettepanekud sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt põhiseaduse §-le 129 erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks ( § 78 p 17) - kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja
seadusega (Riigikogu koosseisu häälteenamus). 4) Seaduse väljakuulutamine - seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. Seaduse väljakuulutamise instituut on seotud veto rakendamise võimalusega. Tuntakse: o Absoluutne veto  parlamendis vastuvõetud seaduse lõplik tagasilükkamine riigipea poolt o Suspensiivne veto  seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jõustumise edasilükkamine Põhiseadus annab EV Presidendile suspensiivse veto õiguse. Ta võib jätta Riigikogus vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega Riigikogule uueks arutamiseks. Kui Riigikogu võtab tagasisaadetud seaduse muutmata kujul vastu, President - kuulutab seaduse välja või
1) valitsusel on seaduseelnõude algatamise õigus; 2) Riigikogu peab arvestama sellega, et kui ta valitsusele umbusaldust avalda, võib Vabariigi President parlamendi laiali saata ning kutsuda esile erakorralised valimised. Valitsus võib siduda seaduseelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega (st esitada ultimaatumi  kas seadus või me astume tagasi); 3) President võib vetoõigust (Eestis suspensiivne ehk edasilükkav veto) kasutades jätta seaduse välja kuulutamata. Kui Riigikogu uuesti seaduse muutma kujul vastu võtab, peab president, kui ta seadust välja kuulutada ei soovi, pöörduma Riigikohtu poole, näidates, et seadus on põhiseadusega vastuolus; 4) Kohtu kontroll seadusandja üle seisneb Riigikohtu järelevalves seaduste üle põhiseaduslikkuse järelevalve korras. Riigikohtu pädevusse kuulub põhiseaduse
Täidesaatva võimu mehhanismid seadusandliku võimu mõjutamiseks on järgmised: Valitsusel on seaduseelnõude algatamise õigus. Riigikogu peab arvestama sellega, et kui ta valitsusele umbusaldust avaldab, võib vabariigi president parlamendi laiali saata ning kutsuda esile erakorralised valimised. Valitsus võib siduda seaduseelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega (s.t esitada ultimaatumi  kas seadus või me astume tagasi). President võib kasutades vetoõigust (Eestis suspensiivne ehk edasilükkav veto) jätta seaduse välja kuulutamata. Kui Riigikogu uuesti seaduse muutmata kujul vastu võtab, peab president, kui ta seadust välja kuulutada ei soovi, pöörduma Riigikohtu poole näidates, et seadus on põhiseadusega vastuolus. Kohtupoolne kontroll seadusandja üle seisneb Riigikohtu järelvalves seaduste üle põhiseaduslikkuse järelvalve korras. Riigikohtu pädevusse kuulub vastavalt põhiseadusele ka
4) Seaduse väljakuulutamine Seaduse väljakuulutamine. Vastavalt põhiseaduse §107 kuulutab seadused välja Vabariigi president, s.t. president võtab vastu otsuse, mille sisu on trafaretne. Pärineb monarhia aegadest, teiselt poolt on see järelvalve võimalus parlamendi töö üle. Seaduste väljakuulutamise instituut on seotud veto õigusega. Eestis edasilükkav e. suspensiivne veto. Suspensiivne veto erineb absoluutsest vetost selle poolest, et vastuvõetud seadus tagastatakse parlamendile uueks arutamiseks. Absoluutse veto puhul veto kasutaja paneb seaduse seisma. Sellega on selle seaduse elu lõppenud. Vabariigi president võib jätta seaduse välja kuulutamata ja saata selle 14 päeva jooksul tagasi Riigikokku uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu muudab vastavalt oma seadust, kuulutab president selle välja. Kui
5) Sülmida ja parafeerida rahvusvahelisis lepinguid ex officio; 6) Teostada teatud spetsiifilisi haldustoiminguid; 7) Anda armu süüdimõistetuile; 8) Juhtida riigikaitset 9) Kuulutada välja seadusi, kasutades absoluutse ja suspensiivse veto õigust; 10) Teatud tingimustel õigus saata parlament laiali ja kuulutada välja selle ennetähtaegsed valimised. Absoluutne veto – Absoluutse vetoõiguse puhul võetakse küsimus millele veto pandud päevakorrast lõplikult maha. Suspensiivne veto - Suspensiivne vetoõigus on edasilükkav vetoõigus. Näiteks Eesti presidendi õigus keelduda seadus välja kuulutamast ning saata see Riigikogule uueks arutamiseks või pöörduda Riigikohtu poole. Riigipea volitused on erinevates riikides 4-7 aastat. Monarh on võimul kogu elu. Presidendiks võib üks ja sama isik olla ainult teatud arv kordi või see pole piiratud, nt Prantsusmaa. Valitakse otse või vahendatult.
ettepanekul lahutati kirik riigist ning pandi müüki (ametlikult  anti rahva käsutusse) kirikute ja kloostrite varad; b) kuningriigi territoorium jagati 83 departemanguks. Departemangude nimed tuletati jõgede, mägede, lahtede või orgude nimedest (näiteks Ülem-Seine'i departemang jt.). Enne seda oli riik jaotatud provintsideks (l'Île-de-France, la Normandie, la Bretagne, la Provence jt.). Aasta 1790 möödus vaidlustes, kas kuningale jääb riigipeana VETO- või SUSPENSIIVNE õigus. Riigipea vetoõiguse puhul saanuks kuningas parlamendi poolt koostatud seadusi õigustühisteks kuulutada. Suspensiivse e. edasilükkava õiguse puhul võib riigipea seadusprojekti küll parlamendile täiendusteks tagasi saata, kuid korduva tagasisaatmise puhul võtab parlament seaduse ikkagi vastu. Riigipea suspensiivse õiguse puhul olnuks kuningal üksnes esindusfunktsioon.(Eesti Vabariigis on presidendil just selline õigus, Prantsusmaal, USA-s, Venemaal jm. aga vetoõigus.).
ettepanekul lahutati kirik riigist ning pandi müüki (ametlikult – anti rahva käsutusse) kirikute ja kloostrite varad; b) kuningriigi territoorium jagati 83 departemanguks. Departemangude nimed tuletati jõgede, mägede, lahtede või orgude nimedest (näiteks Ülem-Seine’i departemang jt.). Enne seda oli riik jaotatud provintsideks (l’Île-de-France, la Normandie, la Bretagne, la Provence jt.). Aasta 1790 möödus vaidlustes, kas kuningale jääb riigipeana VETO- või SUSPENSIIVNE õigus. Riigipea vetoõiguse puhul saanuks kuningas parlamendi poolt koostatud seadusi õigustühisteks kuulutada. Suspensiivse e. edasilükkava õiguse puhul võib riigipea seadusprojekti küll parlamendile täiendusteks tagasi saata, kuid korduva tagasisaatmise puhul võtab parlament seaduse ikkagi vastu. Riigipea suspensiivse õiguse puhul olnuks kuningal üksnes esindusfunktsioon.(Eesti Vabariigis on presidendil just selline õigus, Prantsusmaal, USA-s, Venemaal jm. aga vetoõigus.).
lahendi, nt maakohus, siis on loomulik, et inimene ei soovi enam sama instantsio kohtuga tegemist teha, vaid kõrgema instantsiga. Devolutiivne ongi kaebus kõrgemale astmele. On leitud, et mõnikord on ehk mõistlik pöörduda madalamale või samale astmele – kaebus kohtumääruse peale. Kui sama instants ei taha midagi kuulda, siis kaebus kõrgemale. - Suspensiivsed ja mittesuspensiivsed – suspensiivne on selline kaebus, mis peatab vaidlustatud lahendi täitmise. Põhimõtteliselt on mõistlik, kui kaebetee on veel olemas, siis tuleb peatada täitmine ja kaevata. - Reformaatorlikud ja kassatoorsed – tinglik liigitus. Kriteeriumi põhimõte siin on selline: prantsuse kõrgeim instants ise käsi ei määri: kas kõik õige või kõik vale, tehke uuesti (kassatsioonikohus), reformaatorlik kohus teeb ka ise uue lahendi, selline ka Eesti RK.
Eelnõu II lugemist võib katkestada, kui kerkib esile uus aspekt või eelnõu pole ,,poliitiliselt küps" (seega võib kesta aastaid, katkestatakse ja jätkatakse) - III Lugemine: Seaduse eelnõu vastuvõtmisotsus antud kujul: jah/ei §107 Vabariigi Presidendi vetoõigus seaduseelnõudele - Absoluutne veto (president ütleb jah/ei  kui ei, siis Riigikogu läheb Riigikohtusse ning saab kontrollida Presidendi põhjendusi) - Suspensiivne veto (edasilükkamine või president läheb Riigikohtusse)  rohkem võimu, kuna saab jätta seaduse väljakuulutamata ,,poliitilistel kaalutlustel" (suspensiivne veto annab poliitilise mänguruumi) Seaduseelnõu avaldamine (§108 Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teisiti.) 12. Loeng (03.05) Vabariigi Valitsus. Vabariigi President. Kohtud.
· Seaduse vastuvõtmine  toimub hääletamise teel. Võetakse vastu poolthäälte enamusega. Va. Nende seaduste vastuvõtmisel, mis on loetletud PS § 104. · Seaduse väljakuulutamine e promulgatsioon  EV president kuulutab seaduse välja, st president võtab vastu drafarentse sisuga otsuse. Tal on sellega järelvale võimalus parlamendi töö üle. Seaduse väljakuulutav institutsioon on seotud veto õigusega. Eestis on edasilükkav ehk suspensiivne vetoõigus. Absoluutne veto. Vastuvõetud seadus tagastatakse parlamendile uueks aruteluks. · Seaduse avaldamine Riigi teatajas Õigusõpetus III Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine riigiteatajas  riigiteatajas 7 tööpäeva jooksul pärast tema väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need avaldatakse samuti riigi teatajas 7 tööpäeva jooksul pärast nende allakirjutamist. Seadus jõustub 10
Täidesaatva võimu mehhanismid seadusandliku võimu mõjutamiseks on: o Valitsusel on seaduseelnõude algatamise õigus. o Riigikogu peab arvestama sellega, et kui ta valitsusele umbusaldust avaldab, võib vabariigi president parlamendi laiali saata ning kutsuda esile erakorralised valimised. Valitsus võib siduda seaduseelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega (s.t esitada ultimaatumi - kas seadus või me astume tagasi). o President võib vetoõigust kasutades (Eestis suspensiivne ehk edasilükkav veto) jätta seaduse välja kuulutamata. o Kui Riigikogu uuesti seaduse muutmata kujul vastu võtab, peab president, kui ta seadust välja kuulutada ei soovi, pöörduma Riigikohtu poole, näidates, et seadus on põhiseadusega vastuolus. o Kohtupoolne kontroll seadusandja üle seisneb Riigikohtu järelevalves seaduste üle põhiseaduslikkuse järelevalve korras. Riigikohtu pädevusse kuulub vastavalt põhiseadusele
dekreete, oli kaitseväe kõrgeim juht, nimetas ametisse nii kõrgemaid sõjaväe- kui tsiviilametnikke. Riigivanem võis jätta seaduse välja kuulutamata. Suveräänsuse kandjaks oli võim, mitte rahvas, autoritaarne reziim, Vaikiv ajastu. 25. Võimukorraluds Eesti Vabariigi 1938.a Põhiseaduse järgi. Algas teatud tagasiliikumine rahva suveräämsuse suunas. Nähti ette kahekojaline parlament, piirati presidendi dekreediõigust, samuti piirdus tema suspensiivne vetoõigus ühekordse vetoga. Säilis aga valitsuse subordineeritus presidendile, mis avaldus tema aktide suuremas õigusjõus ning eriõiguses nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsus või selle üksikliige. Presidendi juurde loodi õiguskantsleri institutsioon, kelle nimetas ametisse ja vabastas ametist president ning kelle ülesandeks oli valvamine riigi- ja muude avalik- õiguslike asutuste tegevuse seaduspärasuse üleeelkontrolli vormis. 1938
kõrgeimad riiklikud funktsioonid kuuluvad valitavale rahvaesindusele. esindusdemokraatial on vabariigina 2 vormi: parlamentaarne ja presidentaalne vabariik. presidentaalses vabariigis valitakse riigipea ja esindusorgan(parlament) teineteisest sõltumatult. sõltumata sellest kas valitsus moodustatakse esindusorgani liikmetest(prantsusmaa) või selle väliselt(USA). vastutab valitsus oma tegevuses mitte parlamendi vaid presidendi ees. presidendil on parlamendi seaduste suhtes suspensiivne vetoõigus. kuid presidendil ei ole õigus parlamenti laiali saata. presidentaalsüsteemi sünnimaaks on USA. parlamentaarne vabariik on riigivorm, kus esindusorgan ehk parlament on kõrgeima riigivõimu kandja, selle moodustab esmane riigiorgan  rahvas. üldise valimisõiguse alusel. valitsuse moodustab parlament ja valitsusel peab olema ka parlamendi usaldus. president täidab parlamentaarses vabariigis põhiliselt esindusfunktsioone. Riigikorralduse põhivormid
2. Taotlus/kaebus 3. Kirjalikkus 50 lg 1 III MENETLUSLIIGID (15tk) Vabariigi Presidendi abstraktne proaktiivne normikontroll ïƒ PSJKS § 4 lg 2 ja 5 ïƒ PS § 107 lg 2 – Presidendi veto õigus ïƒ absoluutne veto – blokeeriks täielikult, aga § 107 lg 2 ei tee seda (kui oleks absoluutne, siis oleks Riigikogu see, kes pöörduks Riigikohtu poole, aga nii asjad ei käi!) ïƒ suspensiivne veto – saab seaduse vastu võtmist edasi lükata (relatiivne veto; president saadab tagasi, tuleb uuesti presidendile tagasi, ja president peab ise Riigikohtu poole pöörduma) – annab presidendile õiguse I korral seaduse tagasi lükata (nt põhiseadusega vastuolu korral), II korral kui president seadusega ikka nõus ei ole, peab ta võtma endale riski ja minema Riigikohtusse (suspensiivse vetoga taheti presidendi võimu piirata, tulemus on aga vastupidine;
eksistentsi alus); riigi vorm ning riigi valitsemise vorm: rahva osavõtu alus riigivõimu teostamisest, prof. Kliimanni tüpoloogia (politseiriik, konstitutsiooniline riik, moodne demokraatia, õigusriik); riigi vorm ning riigi valitsemise vorm: otsevalitsemine ning esindusdemokraatia, monarhia (absoluutne, dualistlik) ning vabariik (parlamentaarne, parlamendikeskne, presidentaalne, puhas võimude lahusus), valijamehed, veto (absoluutne, suspensiivne), dekreet; riiklik tsentralism: demokraatlik ning bürokraatlik (moodustamise viisid: valimine, nimetamine, määramine, kinnitamine, koopteerimine); föderatsioon kui subjekt ning föderatsiooni subjekt; antidemokraatlik poliitiline re?iim; autoritaarne poliitiline re?iim, erivolitustega re?iimid: politsei-, sõjaväe- ning bürokraatlik re?iim; riigi üldfunktsioonid: sise- ning välisfunktsioonid; riigiorganite funktsioonid (valitsemisala ehk valdkonnafunktsioonid);
võtta koos nende märkustega vastu või teistkordsel arutamisel jätta kõik muutmata. Mõlemal juhul tuleb see seadus uuesti esitada presidendile. Kui jäetakse muutmata ja esitatakse presidendile, siis on presidendil võimalus kas seadus välja kuulutada või pöörduda sellega riigikohtusse (riigikohus leiab, kas seadus on või ei ole vastuolus põhiseadusega). (Eksam! absoluutne ja suspensiivne vetoõigus) 5) seaduse avaldamine  seaduse avaldamine on seaduse kehtivuse eeltingimuseks. Meie põhiseadus määrab, et seadused avaldatakse ettenähtud korras ning täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. On ette nähtud, et pärast seaduse välja kuulutamist vaadatakse see Riigi teatajas ning avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul tema riigikantseleisse saabumise päevast. Seaduse avaldamine on tähtis sellest
erakorraliste valimiste väljakuulutamine kui see ei toimu § 97 lg 4 alusel, Riigikogu uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumine (PS § 66). 3. Iseseisev poliitiline funktsioon 3.1. seaduste väljakuulutamine (§ 78 p 6, § 107) PS § 107 lõike 2 järgi on presidendil õigus seadust mitte välja kuulutada ning sellega seaduse jõustumine edasi lükata (suspensiivne vetoõigus). Veto kasutamise põhjused võivad olla nii juriidilised kui ka mittejuriidilised. PS § 107 lõikest 2 ei selgu, millistel põhjustel võib Vabariigi President seaduse välja kuulutamata jätta. Seega võib järeldada. Et presidenti ei piira seaduste väljakuulutamata jätmisel üksnes juriidilised põhjused, vaid ta võib tugineda ka muudele kaalutlustele, s.t. tal on poliitilise veto õigus
on vastukaaluks riigikogu poolsele umbusaldamisele o Valitsus võib siduda seaduseelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega, ehk esitada ultimaatumi, kas seadus või me astume tagasi. o Presidendile kuuluv vetoõigus, ehk presidendi õigus jätta seadus väljakuulutamat, eesti põhiseaduse kohaselt ei ole presidendil absoluutset vetot vaid tal on suspensiivne ehk edasilükkav veto. Kui riigikogu võtab seaduse muutmata kujul uuesti vastu, siis president peab selle välja kuulutama või peab pöörduma riigikohtu poole kui ta leiab, et seadus on vastuolus põhiseadusega. o Teatud mööndustega riigikontrolli ning õiguskantsleri poolt teaostatud järelvalve seadusandja üle. Riigikontroll kontrollib eelkõige riigikogu kantselei majanduslikku otstarbekust
Diligentiia quam in suis rebus-hoolsus, mida isik tavatseb rakendada oma asju ajades. Teist laadi hoolsus-custodia-võlgniku kohustus igati hoolitseda selle eest,et ära hoida tema käes oleva võõra asja hävimist,kadummist,riknemist  Tingumus-conditio-tulevane ja ebakindel-(ei teata, kas sündmus saabub v mitte) sündmus, mille saabumisest v mittesaabumisest oleneb vastava õigustehingu kehtima hakkamine või lõppemine. Edasilükkav ehk suspensiivne tingimus-conditio suspensiva-õigustehingut veel pole, see sõlmitakse alles tingimuse saabumisel Äramuutev ehk resolutiivne tingimus-conditio resolutiva- poolte vahel on algusest peale lepinguline vahekord.See lõppeb niipea kui täitub tingimus. Selle järgi, kuivõrd tingimuse saabumine sõltub asjaosalistest editest liigitatakse tingimusi: 1. Conditio potestativa- kui sündmuse saabumine sõltub asjaosalise tahtest 2
Täidesaatva võimu mehhanismid seadusandliku võimu mõjutamiseks on järgmised: Valitsusel on seaduseelnõude algatamise õigus. Riigikogu peab arvestama sellega, et kui ta valitsusele umbusaldust avaldab, võib vabariigi president parlamendi laiali saata ning kutsuda esile erakorralised valimised. Valitsus võib siduda seaduseelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega (s.t esitada ultimaatumi  kas seadus või me astume tagasi). President võib kasutades vetoõigust (Eestis suspensiivne ehk edasilükkav veto) jätta seaduse välja kuulutamata. Kui Riigikogu uuesti seaduse muutmata kujul vastu võtab, peab president, kui ta seadust välja kuulutada ei soovi, pöörduma Riigikohtu poole näidates, et seadus on põhiseadusega vastuolus. Kohtupoolne kontroll seadusandja üle seisneb Riigikohtu järelvalves seaduste üle põhiseaduslikkuse järelvalve korras. Riigikohtu pädevusse kuulub vastavalt põhiseadusele ka
Täidesaatva võimu mehhanismid seadusandliku võimu mõjutamiseks on järgmised: Valitsusel on seaduseelnõude algatamise õigus. Riigikogu peab arvestama sellega, et kui ta valitsusele umbusaldust avaldab, võib vabariigi president parlamendi laiali saata ning kutsuda esile erakorralised valimised. Valitsus võib siduda seaduseelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega (s.t esitada ultimaatumi  kas seadus või me astume tagasi). President võib kasutades vetoõigust (Eestis suspensiivne ehk edasilükkav veto) jätta seaduse välja kuulutamata. Kui Riigikogu uuesti seaduse muutmata kujul vastu võtab, peab president, kui ta seadust välja kuulutada ei soovi, pöörduma Riigikohtu poole näidates, et seadus on põhiseadusega vastuolus. Kohtupoolne kontroll seadusandja üle seisneb Riigikohtu järelvalves seaduste üle põhiseaduslikkuse järelvalve korras. Riigikohtu pädevusse kuulub vastavalt põhiseadusele ka
Täidesaatva võimu mehhanismid seadusandliku võimu mõjutamiseks on järgmised: Valitsusel on seaduseelnõude algatamise õigus. Riigikogu peab arvestama sellega, et kui ta valitsusele umbusaldust avaldab, võib vabariigi president parlamendi laiali saata ning kutsuda esile erakorralised valimised. Valitsus võib siduda seaduseelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega (s.t esitada ultimaatumi  kas seadus või me astume tagasi). President võib kasutades vetoõigust (Eestis suspensiivne ehk edasilükkav veto) jätta seaduse välja kuulutamata. Kui Riigikogu uuesti seaduse muutmata kujul vastu võtab, peab president, kui ta seadust välja kuulutada ei soovi, pöörduma Riigikohtu poole näidates, et seadus on põhiseadusega vastuolus. Kohtupoolne kontroll seadusandja üle seisneb Riigikohtu järelvalves seaduste üle põhiseaduslikkuse järelvalve korras. Riigikohtu pädevusse kuulub vastavalt põhiseadusele ka
vabariigi president peaministri ettepanekul riigikogu laiali saata ning kutsuda esile erakorralised valimised. See on vastukaaluks riigikogupoolsele umbusaldamisele. Valitsus võib siduda seaduseelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega ehk esitada ultimaatumi, kas seadus või me astume tagasi. Presidendile kuuluv vetoõigus ehk presidendi õigus jätta seadus välja kuulutamata. Eesti põhiseaduse kohaselt ei ole presidendil absoluutset vetot vaid tal on suspensiivne ehk edasilükkav veto. Kui riigikogu võtab seaduse muutmata kujul uuesti vastu, siis president peab selle välja kuulutama või peab pöörduma riigikohtu poole kui ta leiab, et seadus on vastuolus põhiseadusega. Teatud mööndustega riigikontrolli ning õiguskantsleri poolt teostatud järelvalve seadusandja üle. Riigikontroll kontrollib eelkõige riigikogu kantselei majanduslikku otstarbekust Kohtu poolne kontroll seadusandja üle:
Tänapäeval on seaduse väljakuulutamine tema jõustumise eelduseks, teiselt poolt on see riigipeale antud võimalus kontrollida parlamendis vastuvõetud seaduse otstarbekohasust, juriidilist ja seadustehnilist kvaliteeti. Seaduse väljakuulutamise instituut on seotud veto rakendamise võimalusega. Tuntakse absoluutset ja relatiivset ehk suspensiivset vetot. Absoluutne veto tähendab parlamendis vastuvõetud seaduse lõplikku tagasilükkamist riigipea poolt. Suspensiivne veto on aga seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jõustumise edasilükkamine. Seaduse avaldamine on seaduse kehtimise eeltingimuseks. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see EV ametlikus väljaandes  Riigi Teataja. Vastavalt selle nõuetele avaldatakse seadus Riigi Teatajas 7 tööpäeva jooksul tema Riigikantseleisse saabumise päevast arvates (pärast väljakuulutamist kehtestatud korras). Seadus jõustub 10
1 Seaduse algatamine – õigus esitada parlamendile/Riigikogule seaduseeelnõu. EV põhiseadus §103. Seaduse eelnõu arutamine Seaduseelnõu vastuvõtmine seadusena Seaduse välja kuulutamine ehk promulgatsioon – on seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. Absoluutne veto – parlamendis vastuvõetud seaduse lõplikku tagasilükkamist riigipea poolt. Suspensiivne veto - seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks. Seaduse avaldamine – põhiseadus §3 lg 2, Riigi Teataja seadus §16 lg 1 Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude koostamisel? 1 Eelnõu peab vormistuselt vastama Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. Eelnõule kirjutab alla algataja või esitaja. Eelnõule lisatakse seletuskiri, milles põhjendatakse selle algatamist või esitamist.
konstitutsioonilise seadusega (nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus). 4. Seaduse väljakuulutamine e promulgatsioon on seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. Seaduse väljakuulutamise instituut on seotud veto rakendamise võimalusega. Tuntakse absoluutset ja relatiivset ehk suspensiivset vetot. Absoluutne veto tähendab parlamendis vastuvõetud seaduse lõplikku tagasilükkamist riigipea poolt. Suspensiivne veto on aga seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jõustumise edasilükkamine, mistõttu seda nim ka edasilükkavaks vetoks. 5. Seaduse avaldamine on seaduse kehtestamise eeltingimus, sest täitmiseks kohustuslikud saavad olla ainult avaldatatud seadused. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see Eesti Vabariigi ametlikus väljaandes, Riigi Teatajas. Lisaks seadustele võtab Riigikogu vastu ka otsuseid, mittenormatiivse sisuga akte, mis
o Osaline  selles ei saa vaidlustada faktiliste asjaolude tuvastatust. Kassatsioonikaebus. o devolutiivsed ja mittedevolutiivsed (evolutiivsed) o devolutiivne  kohtukaebus, mida lahendab vaidlustatud kohtulahendi teinud kohtu suhtes kõrgem kohtuinstants. o Mittedevolutiivne  kohtukaebuse lahendajaks on vaidlustatud kohtulahendi teinud kohus ise. o suspensiivsed ja mittesuspensiivsed o suspensiivne  takistab vaidlustatud lahendi seadusjõustumist ja seega ka täitmisele pööramist. Apellatsioon- ja kassatsioonkaebus. o Mittesuspensiivsed  kaebused vahistamismääruse, vahistamise tähtaja pikendamise määruse, vara arestimise määruse, posti- ja telegraafsaadetise arestimise määruse ja ametist kõrvaldamise määruse peale (KrMS 408 lg 5) o reformaatorlikud ja kassaatoorsed
annaabi.ee 
