siseruumides. See soodustas vabafiguuride loomist, näiteks ratsanikufiguur Bambergi katedraalis , mis kujutab endast rüütliideaali. Naumburgi katedraalis seisab aga krahvipaar Ekkehard ja Uta, mis mõjuvad väga isikupäraselt ja loomulikult. · Sakslaste looming võrreldes prantslastega on tundeküllasem. See ilmneb Kristuse kannatusloo ja Neitsi Maarja teemade käsitlemisel. Nii Kristus kui Maarja Kristuse surnukehaga mõjuvad traagiliselt, ning neis pole jälgegi prantsuse figuuride rahust ja ilust. · Portreeliselt kujutatakse hilisgootika ajal suurnikke nende hauaplaatidel. Maalikunst: · Klaasimaal ehk vitraazikunst kõige olulisem. Kirikute aknad kujundatud maalikunstnike poolt. Kirkad värvid, aknad kujundatud eri värvi klaasitükkidest, mida ühendasid tinaribad langedes kokku kujutise piirjoontega. Tänu värvilisi aknaid
tekkimine põssa tapmine ralpi tagaajamine. Missugused olid Ralphi reeglid? 61 koosolekul sai rääkida ainult see kelle käes oli karp 62 nädal tuli käia selleks ettenähtud kohas. 63 sarel mäe otsas pidi kogu aeg põlema tuli ja näha olema suits. 64 tuld ei tohtinud teha mujal kui mäe otsas. Need ei meeldinud eelkõige jackile, kuid ka teistele kooripoistele. Miks ei julgenud Jack ja teine poiss tuld valvata? 7. Sest mäe otsas oli langevari, koos surnukehaga, kuid pimedas polnud mud näha, vaid oli kuulda langevarju plaginat mis tekkis tuule tõttu. Nemad kujutasid aga ette, et see on koletis keda nad kõik kartsid. MIda kujutas endast `'koletis''? 8. See koletis oli välja mõeldud, kuid nad kujutasid ette, et mäe otsas olev kinnijäänud langevari koos surnud mehega ongi see koletis. Mida ohverdasid poisid koletisele? 9.Nad ohverdasid koletisele oda otsa pandud sea pea Miks esines lahkhelisi poiste kampade vahel? 10
mida loendati nööri otsa aetud helmestega. Palved olid suunatud Neitsi Maarjale kui Taevaste Roosile. Palved keskenduvad Neitsi Maarja elule, mis rõhutavad rõõmu-, valu- ja aurikaste sündmuste sarju Notre-Dame'is on 34 Neitsi-Maarja kujutist. Kujutatakse ka krooniga, kuigi siis on ta legendi kohaselt surnud ja taevas Inglite Kuninganna. Gooti stiili perioodil süvenes Neitsi Maarja kultus ning kõige leivinumaks skulptuurigruppideks olid Maarja Kristuse surnukehaga nn Pieta ja Maarja Kristus- lapsega. Esimese ja kuulsaima pieta on loodud Michelangelo poolt, millele järgnesid mitmed jäljendid.
Inglismaa 123m Gooti stiil 1220 ORVIETO TOOMKIRIK Itaalia Ehitust alustati 1290. aastal ja valmimiseni kulus väidetavalt 300 aastat. Gooti stiil DOODŽIDE PALEE Gooti stiil Itaalia, Veneetsia 1424 STRASBOURGI TOOMKIRIK Saksamaa Gooti stiil 1892-1897 STRASBOURGI KATEDRAAL 1015-1439 Saksamaa Gooti stiil TRONDHEIMI KATEDRAAL Norra Gooti stiil 1070-1090 RIIA TOOMKIRIK 1211 Läti Gooti stiil PIETAA Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga Saksamaa Gooti stiil BAMBERGI RATSANIKU KUJU 13 saj Saksamaa Gooti stiil “KRISTUSE TAGANUTMINE”- GIOTTO DI BONDONE Fresko Itaalia 14saj Gooti stiil “KRISTUS RISTIL”-GIOTTO Itaalia 14 saj Fresko Gooti stiil Itaalia Gooti stiil VENNADD LIMBOURGIDE MINIATUURMAALID Prantsusmaa Gooti stiil CHARTRES´ VITRAAŽAKEN Gooti stiil Prantsusmaa SAINT CHAPELLE Prantsusmaa 14saj Gooti stiil MALBORKI KINDLUS 1406 Gooti stiil Saksamaa
· Tegelaste tunded kujutatud jahedalt · Piltide meeleolu suursugune, piduik · Vihje surma paratamatusele ja aja vääramatule kulgemisele · On maalinud nn ideaalmaastikke ei ole kujutatud tegelikku maastikku, vaid on koondatud põnevad , sageli antiigile vastavad üksikasjad · Heroiline maastik kui ideaalmaastiku foonil on kujutatud mütoloogilised kangelased · ,,Poeedi inspiratsioon" · ,,Maastik Phokioni surnukehaga" CLAUDE LORRAIN: · Arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi · Pildi külgedel asuvad tumedate massidena puud, varemed vms, keskel aga avaneb vaade kaugusesse. · Laad oli maalilisem ja barokilikum kui Poussinil, kuid ikka selge ja ülevaatlik · ,,Hommikune sadam" · ,,Troojalannad põletavad oma laevad"
Voldistiku alt oli inimkeha aimatav. Peatähelepanu oli endiselt näol ja kätel. Süveneb inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isikuna. Platonism hakkas taanduma, edasi arendati Aristotelese liini (meelelise maailma hindamine). 13. sajandi skulptuur on monumentaalne, katedraali skulptuuridele on omane rahu, ilu ja suursugusus. 14. sajandi skulptuuri ilmub tundeküllasem laad ja Kristuse kannatuslood. Skulptuur on väiksemõõdulisem. Pieta on skulptuurigrupp Maarja ja Kristuse surnukehaga. 15. sajandi skulptuuris levib armastusväärsete, kaunite Madonnade kujutamine. Madonnaks on Maarja koos Jeesuslapsega. Tasakaaluks oli sõdade, katkude ja tuleriitade teema. Eestisse levis gootika 13. sajandi lõpul. Vanim skulptuur asub Saaremaal, Kaarma kirkus (puuskulptuur ,,Maarja Jeesuslapsega"). Rohkesti on Eesti gootikat Ridala ja Karja kirikutes. Tuntud on ka Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid. Maalikunstis oli kõige silmapaistvam vitraazikunst
Rooma kunstist ning renessansist. Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli NICOLAS POUSSIN. Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus ideaalmaastike looja. Tema maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus. Igale tema maastikule oli joonistatud juurde ka alati üks inimene. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Tema teosed on "Maastik surnukehaga". Veel üheks tuntuks maastikumaalijaks oli CLAUDE LORRAIN. Tema maastikes laiuvad kaugusesse minevad vaated, mille esiplaanil on puudegrupid, sambad, varemed. Tema töödes valitseb selgus ja rahu. Tema kuulsaim teos on "Odysseuse loovutamine". Maalikunsti väljendusvahenditeks on jooned ja värvid kahemõõtmelisel pinnal. Varasematest aegadest on meie aegadeni säilinud põhiliselt seina- või laemaalid. Sedalaadi
Ka matemaatika oli egiptlastel heal tasemel, nad oskasid välja arvutada kolmnurga ja ringi pindala ja peale selle ka püramiidi ja silindri ruumala. Selleks pidid nad tundma ka pii-arvu. Tänu nende kujundite suuruste arvutamisele, oli neil ka kergem ehitada hiiglaslikke püramiide. Osad neist on ka tänapäevani säilinud ning kuuluvad seitsme maailmaime hulka. Püramiidid olid haudehitised, kus oli hauakamber kuhu paigaldati palsameeritud surnukehaga sarkofaag, siis asus seal veel mõni ruum ningi veel olid seal käigud, mis viisid nende ruumideni. Suurim ja vanim püramiid oli Cheopsi püramiid, selle kõrgus oli 146 meetrit. Ka matemaatikas on egiptlased väga suurt rolli mänginud, sest ilma pii-arvuta oleks võimatu tänapäeval ringi ja silindri mõõtmeid välja arvutada. Rääkides Egiptuse kunstist, siis peale selle, et nad ehitasid püramiide ja templeid, oli neil ka pinnakunst väga tähtsal kohal
oli, kui palju Frederic armastas Catherine. Armastus süvenes just pärast sõjatandrilt eemaldumist. Võib-olla just seepärast, et tahtis rindeloleku aega unustada ja pühenduda naisele ja koos olemisele. Mina-tegelane korrutas koguaeg kui väga ta naist armastab ja ainult temaga on ta õnnelik. Seda kurvem oli raamatu lõpplahendus, kui suri nii laps kui Cathrine. Sellega kaotas Frederic Henry kõik, mis talle tähtis oli. Ja loo lõpp jäigi lahtiseks, kirjeldades, kuidas mees pärast naise surnukehaga hüvasti jätmist hotelli tagasi kõndis. "Hüvasti relvad" oli hea raamat, mis andis ülevaate, kuidas mõjutas sõda mehe elu ja mõtlemist ja tuletab meelde, et inimesed peavad olema õnnelikud selle üle, mis neil on ja hindama iga päeva, lähedaste kõrval olles, õnnelikuks. Hedi Mikiver 11. klass
ehk portreed. Dorian nõustub talle portreed näitama ning seda nähes mõistab Basil, et jutud olid tõesed. 7. Ta pöördub oma sõbra teadlase Mr. Campelli poole, lootes abi saada laibast lahti saamisega. Algul Mr. Campell keeldub. Kuid siis kui Dorian hakkab mehelt teenet väljapressima, ähvardades saata kirja, mis avaldaks Campelli saladused, allub mees lõpuks ja nõustub aitama. Dorian viib doktori kõige kõrgemale korrusele ja jätab ta kooliruumi koos surnukehaga. Tunde hiljem naaseb Campell kahvatuna tagasi alla ja teatab, et töö on tehtud. 8. Ta minestab, kuna näeb Sibyl’i venda James Vane’i. 9. Ta otsustab pildi hävitada, kuna ta ei suuda enam nautida portreed, mis teda sellisel viisil kujutab. Samuti muretseb ta, et see võidakse üles leida ning seostada Basil’i mõrvaga ning muude väärtegudega. Ta kasutab sama nuga, millega oli tapnud Basil’i, ja pussitab portreed
14.saj touseb inimese keha kujutamine esikohale. Figuuridele antakse isikupara. Zatre katedraal. Perspektiivportaal laheb sissepoole. Kõrg gootikasse kuuluvad ransei katredaali figuurid. Vaba figuurid ehk seisavad taiesti vabalt. Keha hasti kujutatud. Tahtis on tunnete kujutamine. Puuti figure liikuma panna. Enam pole tegu madalreljeefiga. MÕISTED. madonna teema - neitsimaarja / jeesuslaps Krutsifiks - jeesus ristil/risti loodud kristus. Pieta - neitsi maarja jeesuse surnukehaga. S-poos ei tuntud tugiposti ja keha oli s kujuga vaandes. Saksamaa - skulptuur varem kui arhitektuur. Vabafiguurid, pole seotud arhitektuuriga. Kasutatakse ka ilmalikke teemasid. Kujutatakse reaalseid inimesi. Tihti tundekyllase. Avaldub kristluse kannatuslugudega. Levib 14 saj. MAALIKUNST GOOTI STIILIS. vitraaz on tähtsaim kuna kirikute aknad häästi suured. Fresko ehk usulised pildid. Põhiliselt kujutatakse inimfiguure. Õpetaja korgitser ja buss. Itaalias seina ja tahvelmaal
Reimsi katedraal. Viimne kohtupäev. Iga figuur eri poosis, isikupärased. SAKSAMAA Naumburgi katedraal. Ekkehard ja Uta Eeskuju prantsusmaalt. Skulptuur rohkem siseruumides, kui väljas. 14.saj peateemaks saksamaal kristuse kannatuslugu ja neitsi maarja kujutamine. Pieta Maarja kristuse surnukehaga Madonna Neitsi Maarja jeesuslasega S-tähte kujutav figuuripaigutus on isel. Gooti stiilile. PILT: MADONNA skulptuur Klaasimaal e. vitraaz (prantsusmaa) Vitraaz koosneb erivärvilistest klaasitükkidest, mille vahel tinaribad, mis jäid kujutisel kontuuriks. Väiksemad detailid maaliti eraldi, värvid kirkad ja hõõguvad. Eesmärgiks jutustav sisu. PILT....Chartresi katedraali Ilusa Madonna klaasalus. PILT.... Saint Chapelli külgvitraazid
· Firenze katedraal · Peetri kirik Roomas l · Louvre`i läänefassaad · Palazzo Medici · Leidlaste kodu Autor oli · Lorenzo Ghiberti · Donatello · Michelangelo Renessansile oli iseloomulik 1. Uued maadeavastused Esikohal inimene kui indiviid 2. Rüütlikultuur Monarhia õitseng 3. Tugev kiriku ülemvõim Huvi kadumine antiikkultuuri vastu BOTTEGA oli · Õli värvide segamiseks · Meistri töökoda · Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga Renessansi-inimese moto oli · "Ilu on vaataja silmades" · "Parim kaitse on rünnak" · Eesmärk pühitseb abinõu" HUMANISM pidas oluliseks · Usku inimese võimetesse · Kiriku mõju inimesele · Inimese abitust universumi ees See joonis väljendab mõistet Kuldlõige Jumalikud proportsioonid · Universaalne inimene · · · Pazzi kabel · Leidlaste Kodu (autor Brunelleschi) · Palazzo Rucellai
N: Chartres’i „Kuninglik portaal“ Amiens’i „Õpetav Kristus“ („Ilus Jumal“) Reims’i „Maarja ja Elisabeth“ 14. sajandi plastikas tekivad paralleelid mitmete usuliste ja müstiliste liikumistega. Motiividena tulevad kasutusele kannatuse, surma ja piinadeteemad – Kristuse kannatuslugu (Kristus süütu ohvrina). Süveneb Neitsi Maarja kultus, väga populaarsed Pieta-grupid (Maarja Kristuse surnukehaga), Maarja Kristus-lapsega. Vorm muutub tinglikumaks, kasutusele tuleb S-kurv ehk (gooti poos – kaarekujuline poos). Väheneb jutustav-literatuurne külg, rõhk eelkõige tunnete väljendamisel. Hakatakse tähelepanu pöörama kujude individualiseerimisele, igas inimeses nähakse isikupära. Plastika on väiksemamõõtmelisem, kasutatakse enamasti siseruumides, ning skulptuur on arhitektuurist vähemsõltuvam. 15
järelikult halb vibukütt. Ilmselt ei kandnud vibukütt rasket turvist, kuna enamasti kasutas ta vaid kaugrelva ja oli nii otsesest ohust väljas, pealegi juhul, kui rüütlid neid ründasid, oli hea kui nad olid kiired, et vaenlaste eest põgeneda, kuna enamasti ei jäänud nad rünnakule vastu võitlema. Meie aladelt ei ole kahjuks vibusid säilinud selle tõttu, et vibu omaniku surres pandi see talle hauda kaasa või põletati koos surnukehaga. Maailmas on muuseumitesse kogutud suur hulk vibusid mida on põhjalikult uuritud. Ammukütid olid keskajal väga spetsialiseerunud ja nõutud seltskond. Neid kasutati väga laialdaselt ning neile maksti isegi rohkem palka. On tõenäoline, et keskaja sõjavägedes oli suhteliselt palju ambureid. Seda esiteks nende paljuräägitud efektiivsuse tõttu. Teine põhjus oli ammu kasutamaõppimise lihtsus.
Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist. Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli Nicolas Poussin. Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus ideaalmaastike looja. Tema maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus. Igale tema maastikule oli joonistatud juurde ka alati üks inimene. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Tema teosed on "Maastik surnukehaga". Veel üheks tuntuks maastikumaalijaks oli Claude Lorrain. Tema maastikes laiuvad kaugusesse minevad vaated, mille esiplaanil on puudegrupid, sambad, varemed. Tema töödes valitseb selgus ja rahu. Tema kuulsaim teos on "Odysseuse loovutamine". Claude Lorrain (1600-1672) Claude Lorrain (õieti Gelée) oli üks parimaid prantsuse maalikunstnik. C. Gellée sündis 1600.aastal Lorraine'i hertsogiriigis (sealt ka tema kunstnikunimi!), mis 17. sajandi I poolel
° Nukker vihje aja vääramatule kulgemisele, surma paratamatusele ° Maalinud ka ideaalmaastikke ° Ei kujuta ühtegi tegelikku maastikulõiku ° Koondatud põnevad, sageli antiigile viitavaid üksikasju ° Kui sellel tegutsevad mütoloogilised kangelased heroiline maastik ° Mõistuspärane, valitsevad kord, selgus ja mõõdukus, meeleline värskus ° Prantsuse maitse oluliseks kujundajaks tänaseni ° ,,Maastik Phokioni surnukehaga" ° ,,Poeedi inspiratsioon" ° Keskseks valgusejumal, kunstide kaitsja Apollon lüüra ja loorberipärg ° Poolõde armastusluule muusa Erato pilk taevas, ootab inspiratsiooni ° Amor ° Eriline luuleline meeleolu Claude Lorrain ° Orb, jäi teenriks ühe kunstniku juurde ° Arendas edasi maastikumaali stiili ° Päikese ja vastu valgust maalimine, veel peegelduva valguse kujundamine jne ° Uus kompositsiooniskeem
1) kirikute kaunistamine 2) olla nn vaeste piibel Võrreldes romaani ajastuga on gooti skulptuur loomulikum, looduslähedasem. Figuurid on siiski veidi pikaks venitatud, saledad, nõtked. Rüüd on rikkalikult volditud, näod ilmekad. Reljeef hakkab üha rohkem asenduma vabaplastikaga. Siiski mõeldud eelkõige eestpoolt vaatamiseks. Sagedamini kujutatud piiblistseenid ja tegelased: · Viimne kohtupäev · Neitsi Maarja Kristus-lapsega (S-poos) · Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga (Pietà) · Kristuse kannatuslood Skulptuuride paigutuses oli kindel kord ja sisemine loogika. Skulptuurid moodustasid ühtse terviku kirikuhoonega. Ornamentikas olid ka uuendused võrreldes romaani stiiliga: lihtsustatud akantuslehe asemele tulid värsked, looduslähedased taimemotiivid (viinapuuväädid, vaher, tamm). Näiteid: Kõik eelpoolnimetatud suured katedraalid on rikkalikult kaunistatud skulptuuridega, neid võib olla kokku tuhandeid
Neile meeldis meelitused jm.Sellega ta võluski naisi. Nipernaadi pakkus kohe tööjõudu ning ta võeti vastu. Kuna Nipernaadi oskas käituda vastavalt , et teda usaldataks. 6. Loki- Keegi ei külastanud neid seal. ( Elas isaga saarel, isa oli omamoodi metsavaht). Aga Nipernaadi tuli , ning tahtis just nende juures öömaja saada. Mall- Nipernaadi hakkas talle meeldima aga tema Malli ei tahtnud. Milla- Perenaine Liis-( Krootuse talus) Puutus kokku tema surnukehaga. Hoolitses selle eest, et saaks korralikult ta maetud ning aitas tema poegi. Tralla- Kõigest lihtne tööline. Nipernaadi rääkis talle igasuguseid ilusaid sõnu , meelitas. Ello- Pirtsakas, hiljem palus Nipernaadi ta endaga kaasa tulema. ( kuid Nipernaadi läks ennem minema, lubades küll ta kaasa võtta) Anne- Mari - (Maarjamäe soo juures, oli ka see kõrtsmik Küüp) ja ta mees Juirus- vanglas oli Maarja Mets- Nipernaadi andis õnnistuse Toomas Parviga abiellumises.
lahutamatult seotud religiooniga. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kunsti, mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Vanad egiptlased uskusid hingede rändamisse nad uskusid, et teatud pikema aja möödudes, pärast inimese surma, elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Selleks, et hingel oleks kuhugi tagasi tulla, püüti hoolikalt säilitada surnukehasid. Preestrid kandsid hoolt kõigi surnukehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid surnukeha vastu, viisid matmiskambrisse. Surnukeha balsameeriti, muudeti muumiaks ning maeti kindlatesse haudehitistesse. Lõpuks surmasid kõik orjad, kes olid protseduuridel abiks olnud, kindlustamaks vaarao matmiskoha saladuse. Palsameeritud surnukeha paigutati sarkofaagi. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis, juhuks kui keha peaks siiski lagunema. Et surnu saaks ka
Kasutas antiikmütoloogia ja kirjanduse teemasid. Kujutab üllaid ja tõsiseid tegusi. Tegevus kujuneb antiikkultuuri taustal. Teatraalsus. Tunded on jahedad. Tihti viitab aja kulgemisele ja surma saabumisele. Traagiline alatoon. On maalinud ka ideaalmaastikke - maastikku kokku kogutud antiigile iseloomulikke loodusasju. Lisab veel mütoloogilised kangelased (heroiline maastik). Tema looming on Prantsusmaa maine kujundajaks tänapäevani. *"Poeedi inspiratsioon" *Maastik Phokioni surnukehaga CLAUDE LORRAIN Arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi(pildi külgedel asuvad kulissidena puud, varemed jms, keskel avaneb vaade kaugusesse). Tema maal baroklikum, maalilisem, lüürilisem kui Poussinil. Oskab hästi kasutada õhku ja valgust. Tema töödes on maal nagu teatrilava. Ohtralt viljeldi portreekunsti, eriti õukondlastest. Kujuneb välja omapärane paraadportree.
Sellele kirjutati musta tindiga, punase tindiga märgiti suured algustähed ja taandread. Hieroglüüfkiri on Arhitektuur Vana riigi ajal olid tähtsamateks ehitusmälestisteks vaaraode ja ülikute hauakambrid. Nende ehitamine oli seotud uskumusega surmajärgsesse ellu. Ülikute haudehitised mastabad koosnesid maa-alusest hauakambrist, kus asus kirst palsameeritud surnukehaga, ja massiivsest maapealsest ehitisest. Mastaba idaseinas oli niss ja selles petikuks. Niss oli ühtlasi ohvrite toomise kohaks ja petikuks sümboolseks ukseks ka´le. Niss oli ühtlasi ka ohvrite toomise kohaks. Hiljem hakati mastabade maapealseid osi kõrgusesse suunama. Kõrge haudehitise idee tehti arvatavasti teoks vaarao Dzoseri hauakambri ehitamisel. Sellel astmikpüramiidil oli suur tähtsus egiptuse arhitektuuri arenemisele. Dzoseri püramiid oli keerulise hoonetest ja õuedest
Vanad egiptlased uskusid, et pärast inimese surma elab inimese hing edasi ja tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püüti surnukehi hoolikalt säilitada, need palsameeriti ja maeti kindlatesse hauaehitistesse. Et surnu saaks ka hauatagust elu nautida, pandi talle hauda kaasa tarbeesemeid ja teenrite kujukesi. Juhuks, kui surnukeha peaks hävima, tehti temast veel kujukesi, et hing siiski nendesse pöörduda saaks. Preestrid kandsid hoolt kõigi surnukehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid surnukeha vastu, viisid matmiskambrisse, valmistasid keha ette ja lõpuks surmasid kõik orjad, kes olid protseduuridel abiks olnud, kindlustamaks vaarao matmiskoha saladuse. Palsameeritud surnukeha paigutati sarkofaagi. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis, juhuks kui keha peaks siiski lagunema. Kokkuvõte Egiptuse kunst on olnud eeskujuks paljudele teistele kunstiliikidele just oma
jumalikuks vormiks. Surnuteraamat sisaldas mitmeid loitse, mis olid suunatud lahkunud keha säilitamiseks, mida võidi ette lugeda mumifitseerimise protsessi käigus. Süda, mida peeti olemise aluseks, mis kaasas ka intelligentsuse ja mälu, oli samuti loitsudega kaitstud ja juhul kui midagi juhtus füüsilise südamega, oli tavaline matta kalliskividega kaunistatud skarabeusekujuline ripats koos laibaga, et pakkuda asendust. Ka, elujõud, jäi koos surnukehaga hauakambrisse ja nõudis ülalpidamist toidu, vee ja viirukite näol. Kui preestrid ja sugulased ei suutnud neid ohvreid tuua, sisaldas Surnuteraamat loitsu ka rahuldamiseks. Maetu nimi, mis moodustas nende isikupära, oli kirjutatud paljudesse kohtadesse ning oli samuti enda loitsuga kaitstud. Ba, keda kujutatakse kui inimese peaga lindu, oli see, kes suutis päevaga liikuda edasi hauakambrist maailma. Kui kõik need inimese
Abstraktse kõrval on näha looduslikumat ornamenti-taimelehti. Oluline avada inimese hingeellu. Inimest üritati kujutada kordumatu üksikisikuna. Reimsi katedraali külgportaali figuurid- kõrggootika hea näide. Gooti poos- S tähe kujuline (Madonna- ema motiiv, esile tõstetud ema armastus) Saksamaale jõuab skulptuur varem kui arhidektuur, seal luuakse iseseisvaid skulptuure (ei ole seotud arhidektuuriga). Hakati kujutama kaasaegseid inimesi. Pieta- Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga. Seinamaalist praktiliselt rääkida ei saa, sest kirikute aknad läksid väga suureks ja seega jäi seina pind väiksemaks. Maalid kolivad seintelt akentele ehk õide puhkeb vitraaž. Aknad kokku pandud erinevat värvi klaasidest, mis on kokku pandud tinaribaga. Saint-Chappelle Pariisis, Louis IX poolt ehitatud. Itaalias on au sees seina- ja tahvelmaal. Austatakse ikoone. Firenze koolkond, Giotto di Bondone eesotsas (seinamaali suurmeister ja uue stiili rajaja)
Nad kujutavad endast lõplikult arenenud kirjutamise süsteemi, mille keeruka tähendusliku informatsiooni abil saab suhelda. Arhitektuur Vana riigi ajal olid tähtsamateks ehitusmälestisteks vaaraode ja ülikute hauakambrid. Nende ehitamine oli seotud uskumusega surmajärgsesse ellu. Ülikute haudehitised mastabad on lubjakivist längseinte ja lameda katusega ehitised, mis koosnevad massiivsest maapealsest ehitisest ja maa- alusest hauakambrist, kus asus kirst palsameeritud surnukehaga. Mastaba idaseinas oli niss ja selles petikuks. Niss oli ühtlasi ohvrite toomise kohaks ja petikuks sümboolseks ukseks Ka´le (inimese kaitsevaim). Niss oli ühtlasi ka ohvrite toomise kohaks. Hiljem hakati mastabade maapealseid osi kõrgusesse suunama. Kõrge haudehitise idee tehti arvatavasti teoks vaarao Dzoseri hauakambri ehitamisel. Sellel astmikpüramiidil oli suur tähtsus egiptuse arhitektuuri arenemisele. Dzoseri püramiid oli keerulise hoonetest ja õuedest koosneva
Skulptuur jaotakse: 1. Musta surma eelne e kõrggootika, parim näide Reimis ja Amiensi katedraali figuurid rahulikkus 2. Musta surma järgne ehk hilisgootika nt Pieta piinatus Lisaks veel : Ratsanikufiguur Bambergi katedraalis Naumbergi katedraalis krahvipaar Ekkehard ja Uta Hermann ja Rode Naumbergi toomkiriku läänekoor Saksmaal · Peateema Kristus ristil ja Maarja Kristuse surnukehaga · Ka Neitsi-Maarja Jeesus lapsega · Nt Maarja kuju Magdeburgi toomkirikus Maalikunst-vitraazikunst · Aknad suured · Kujutati inimfiguure · Kandsid edasi mingit lugu · Nt Chartrese katedraal, saint-Chapelle kabel Itaalias seinamaal ja tahvelmaal · Giotto di Bondone Firenze koolkond, freskod San Fransesco kirikus · Simone Martini Siena koolkond, kasutas temperavärve munakollasega · Duccio Siena koolkonna rajaja, ratsaportree Miniatuurmaalikunst
kõrgaeg. Skulptuuridel on monumentaalne iseloom, kasutatakse just välisarhitektuuri ilmestamiseks. (Chartres'i ,,Kuninglik portaal"; Amiens'i ,,Õpetav Kristus" (,,Ilus Jumal"); Reims'i ,,Maarja ja Elisabeth") 14. sajandi plastikas tekivad paralleelid mitmete usuliste ja müstiliste liikumistega. Motiividena tulevad kasutusele kannatuse, surma ja piinadeteemad Kristuse kannatuslugu (Kristus süütu ohvrina). Süveneb Neitsi Maarja kultus, väga populaarsed Pieta-grupid (Maarja Kristuse surnukehaga), Maarja Kristus-lapsega. Vorm muutub tinglikumaks, kasutusele tuleb S-kurv ehk (gooti poos kaarekujuline poos). Väheneb jutustav-literatuurne külg, rõhk eelkõige tunnete väljendamisel. Hakatakse tähelepanu pöörama kujude individualiseerimisele, igas inimeses nähakse isikupära. Plastika on väiksemamõõtmelisem, kasutatakse enamasti siseruumides, ning skulptuur on arhitektuurist vähemsõltuvam. 15. sajandil pöördutakse uuesti realismi poole, eelkõige Saksa gootikas
otsest eeskuju võeti Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist. Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli Nicolas Poussin. Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus ideaalmaastike looja. Tema maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus. Igale tema maastikule oli joonistatud juurde ka alati üks inimene. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Tema teosed on "Maastik surnukehaga". Rokokoo -18.saj - asvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent hiilgav õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Oli enim levinud Prantsuse õukonnas. Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku oli pandud poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Maalid olid
autoriteedi ja määrab edasi akadeemilise kunsti. Avatakse Prantsuse akadeemia Roomas. Roomas töötasid Prantsuse kunsti parimad esindajad. Nicolas Poussin sai klassikalise kunstihariduse, kasutab antiikkirjandusest ja –kunsti. Põhiliselt kujutab üllaid ja suuri tegusi, mis toimuvad antiikarhidektuuri taustal. Inimeste emotsioone eriti ei kujuta. Töödes on vihje ajakulgu. Ta on maalinud ka ideaal maastikke (tegu ei ole reaalse maastikuga, vaid on ise kokku pannaud). „Maastik Hykooni surnukehaga“. Tema kunsti peetakse väga mõistuspäraseks. „Poeet inspiratsioon“. Saab prantsuse kunsti eeskujuks. Poussini kõrval tegutses ka Claude Lorrain, kes oli prantslane ja elas Itaalias. Temast sai üks tähelepanuväärsemaid maastikumaalijaid. Maalid on kompositsioonilt väga sarnased. Kasutatud on antiikseid varemeid ja hooneid „Odüssus loovutab Kriseja oma isale“. Oma maalimislaadilt baroklikum ja maalilisem aga jääb selgeks. Maalid on lüürilised.
Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist. Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli Nicolas Poussin. Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus ideaalmaastike looja. Tema maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus. Igale tema maastikule oli joonistatud juurde ka alati üks inimene. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Tema teosed on "Maastik surnukehaga". IMPRESSIONISM Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti akademismi reeglitest. Nad ei lähtunud joontest, vaid värvidest, võttes eeskuju näiteks Eugène Delacroix'st. Samuti võtsid nad kasutusele uusi töömeetodeid, näiteks natüürmortide ja portreede maalimine väljaspool ateljeed. Impressionismi tehnikad muutusid tasapisi tunnuslikemaks. Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid
2.1 Egiptuse arhitektuur 2.1.1 Vana riik Egiptuse arhitektuuri ja kõikide kunstiliikide väljakujunemine toimus Vana riigi ajal. Tähtsamad ehitusmälestised sellest ajast on vaaraode ja ülikute hauakambrid. Nende ehitamine on seotud surnute kultusega vaaraode ning ülikute surnukehad palsameeriti ning säilitati hauakambrites, sest usuti, et hing elab pärast inimese keha surma edasi. Ülikute haudehitised mastabad koosnesid maa-alusest hauakambrist, kus asus kirst palsameeritud surnukehaga, ja massiivsest maapealsest ehitisest. Mastaba idaseinas oli niss ja selles petikuks sümboolne uks ka'le (inimese teisik, kes elas pärast inimese keha surma edasi hauakambris). Algselt oli mastaba ühe ruumiga ehitis, kuid Vana riigi ajastu lõpuks kujunes välja paljude saalide ja panipaikadega ehitis. Vaaraode võim suurenes ning neid ei rahuldanud enam madal ja pealt lame mastaba. Arhitektuuris hakati ehitise maapealseid osi kõrgustesse suunama. Kõrget haudehitist tehti
Skulptuuridel oli monumentaalne iseloom ja neid kasutati peamiselt välisarhitektuuri ilmestamiseks. 14. sajandi plastikas võib täheldada teatud paralleele mitmesuguste usuliste ja müstiliste liikumistega. Usuliste motiivide hulgas hakkavad sagenema sellised, kus räägitakse kannatusest, surmast ja piinadest. Eriti innukalt viljeleti Kristuse kannatusloo stseene. Süvenes ka Neitsi Maarja kultus. Kõige levinumateks skulptuurigruppideks saavad Maarja Kristuse surnukehaga nn (Pieta). Kunstis vähenes mõistusliku jutustuse osa ja tugevnes tunnete väljendus. 14. sajandi plastika oli üldiselt väiksemamõõtmeline ja arhitektuurist palju vähem sõltuv kui eelmise perioodi oma. 15. sajandil tugevnesid uuesti realistlikud tendentsid. Itaalias oli sel ajal keskaja kunst juba kadunud või kadumas. Usulise motiivi sisuline tähtsus vähenes. 14. sajandi laad jõudis oma äärmuslikumate avalusteni. Seda perioodi iseloomustab pessimistlik ja meeleheitlik põhitoon
naiskaaslane, esindas emalikkust, peeti toidujumalannaks.Nephthys oli Sethi naissoost kaaslane, Anubise ema. Tegutseb surnute riigis, kus seisab Osirise selja taga.Osiris Isise abikaasa, surnuteriigi valitseja.Anubis koera (saakali) peaga, tegutseb surnuteriigis.Thot iibisepeaga, oli jumalate kirjutaja ning tarkuse ja teadmiste jumal. Surmajärgsus Egiptlased uskusid ,et suru jätka oma elu enam-vähem tavapõrasel viisil ka põrast surma .See oli aga võimalik ainult juhul kui surnukehaga tehti rituaalid mis säilitasid keah peaaegu täielikul.Mumifitseerimine moodustas Egiptuse matusetalituse suurima ja tähtsama osa.matusetseremoonia ise algas surnu välja kandmisega ja palsameerimissmajja viimisega.See toimus valju halamise saatel.Kuulsaimad hauakambrid on loomulikud püramiid. Ettekujutlus surmast oli omapärane .Ba ja Ka mõiste egiptlaste ettekujutustes oli inimestel sündides kaasa antud hing Ba ja teisik, elujõud Ka. Teisik on inimese täpne koopia, ta
hulgas hakkavad sagenema sellised, kus räägitakse kannatusest, Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda surmast ja piinadest. Eriti innukalt viljeleti Kristuse kannatusloo klaasimaali, vitraazikunsti. Seda tunti juba ammu, kuid nüüd stseene. Süvenes ka Neitsi Maarja kultus. Kõige levinumateks omandas see erilise tähtsuse. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju skulptuurigruppideks saavad Maarja Kristuse surnukehaga nn selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki - seda asendasid (Pieta). Kunstis vähenes mõistusliku jutustuse osa ja tugevnes hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi seinamaalikunst tagaplaanile. tunnete väljendus. 14. sajandi plastika oli üldiselt Suurtes katedraalides jäid aknad peamiseks maalikunstnike väiksemamõõtmeline ja arhitektuurist palju vähem sõltuv kui tegevusväljaks
lipud, pahade vaimude eemale peletamiseks, pülooni ees paiknesid kolossaalsed vaarao figuurid, väravapostide vahelt tohtisid siseneda ainult vabad inimesed ehk siis orjad ei tohtinud, tehti kaljutempleid, raiuti kivist välja; o Haudehitis vaaraodel ja ülikutel, tähtsamad on hauakambrid, Mastabad esialgsed, koosnesid maaalusest hauakambrist, kus asus kirst balsameeritud surnukehaga ja massiivsest maapealsest ehitisest(trapetsi kujuga), idaküljele tehti ukselaadne asi, Kaa-le, sinna toodi ohvriande, ohverdati seal, seinade ja katusega sissekäigulaadne asi ; Astmikpüramiidid tähtsal kohal Egiptuse arhitektuuris, sellest järgmine kohe püramiid, millel oli lihtsalt igale astmele üks kiviplokk lisatud ja plaatidega kaetud; Püramiid kujunes välja juba Vana Riigi ajal, suurimad säilinud
kreeka aegse plastikaga. Skulptuuridel oli monumentaalne iseloom ja neid kasutati peamiselt välisarhitektuuri ilmestamiseks. 2. 14. sajandi plastikas võib täheldada teatud paralleele mitmesuguste usuliste ja müstiliste liikumistega. Usuliste motiivide hulgas hakkavad sagenema sellised, kus räägitakse kannatusest, surmast ja piinadest. Eriti innukalt viljeleti Kristuse kannatusloo stseene. Süvenes ka Neitsi Maarja kultus. Kõige levinumateks skulptuurigruppideks saavad Maarja Kristuse surnukehaga nn (Pieta). Kunstis vähenes mõistusliku jutustuse osa ja tugevnes tunnete väljendus. 14. sajandi plastika oli üldiselt väiksemamõõtmeline ja arhitektuurist palju vähem sõltuv kui eelmise perioodi oma. 3. 15. sajandil tugevnesid uuesti realistlikud tendentsid. Itaalias oli sel ajal keskaja kunst juba kadunud või kadumas. Usulise motiivi sisuline tähtsus vähenes. 14. sajandi laad jõudis oma äärmuslikumate avalusteni
Nõukogude Liidu poolt. Kirjeldatud puurilinnud on eestlased, eesti rahvas. Pruut, ehk siis Eesti, näeb, mis on tehtud tema rahvaga nad on puuri pistetud ja seda nähes ta minestab. Jutustaja otsustab minna tagasi mööda tuldud koridori. Ta satub koridoride ja treppide hämarasse rägastikku. Tema orienteerumisvõime on selleks hetkeks täielikult kadunud. Lõpuks jõuab ta eesriideni, mille taga on suur ruum. Ruumi keskel on avatud kirst surnukehaga ja selle ümber neli auvalves sõdurit. Nähes surnut liigub Jutustaja mõte paratamatult surmale. Teda valdab kirjeldamatu surmahirm ja ta tormab ruumist minema. Nii jõuab ta järjekordse ukseni. Kuid see uus uks on teistest veidi erinev, sellel on kiri ,,Võõrastele sissekäik keelatud". Sellega lõpeb teose esimene osa. Järgneb ,,Kiri proua Agnes Rohumaale". Kirjast selgub, et keegi Agnes Rohumaa on avaldanud pettumust kirjaniku töö näilise allakäigu suhtes
Liidu poolt. Kirjeldatud puurilinnud on eestlased, eesti rahvas. Pruut, ehk siis Eesti, näeb, mis on tehtud tema rahvaga nad on puuri pistetud ja seda nähes ta minestab. Jutustaja otsustab minna tagasi mööda tuldud koridori. Ta satub koridoride ja treppide hämarasse rägastikku. Tema orienteerumisvõime on selleks hetkeks täielikult kadunud. Lõpuks jõuab ta eesriideni, mille taga on suur ruum. Ruumi keskel on avatud kirst surnukehaga ja selle ümber neli auvalves sõdurit. Nähes surnut liigub Jutustaja mõte paratamatult surmale. Teda valdab kirjeldamatu surmahirm ja ta tormab ruumist minema. Nii jõuab ta järjekordse ukseni. Kuid see uus uks on teistest veidi erinev, sellel on kiri ,,Võõrastele sissekäik keelatud". Sellega lõpeb teose esimene osa. Järgneb ,,Kiri proua Agnes Rohumaale". Kirjast selgub, et keegi Agnes Rohumaa on avaldanud pettumust kirjaniku töö näilise allakäigu suhtes
Mees lasi mõõga alla. Peagi lausus võõras: "Kui sõjamehed tulevad ja su pea päikeseloojangu ajaks ikka veel oma kohal on siis kutsu mind." Siis uuris poiss välja, kus ratsanik elab ja ratsanik osutas lõunasse. Poiss mõistis, et oli kohanud Alkeemikut. Järgmine päev varjas end palmipuude all 2000 relvastatud meest. Poisil oli õigus, sest peagi ilmus silmapiirile 5000 sõjameest. Neil olid relvad. Oaasimehed piirasid ratsanikud ümber. Poole tunni pärast oli maa kaetud 499 surnukehaga. Armu anti vaid ühele sõjamehele, sõjasalga pealikule. Ja kuna oli rikutud kõrbe Tava, siis lasti pealik autul viisil hukata, ehk siis poodi kuivanud palmipuu otsa. Hõimupealik kutsus poisi enda juurde ja andis talle 50 kuldmünti. Palus tal hakata oaasi Nõuandjaks. Järgmine päev läks poiss Alkeemiku juurde. Ja nad arutlesid poisi Oma Loost. Poiss ei tahtnud lahkuda oaasist kuna armastas Fatimat, aga siiski sai Alkeemik ta lõpuks nõusse
aegse plastikaga. Skulptuuridel oli monumentaalne iseloom ja neid kasutati peamiselt välisarhitektuuri ilmestamiseks. 14. sajandi plastikas võib täheldada teatud paralleele mitmesuguste usuliste ja müstiliste liikumistega. Usuliste motiivide hulgas hakkavad sagenema sellised, kus räägitakse kannatusest, surmast ja piinadest. Eriti innukalt viljeleti Kristuse kannatusloo stseene. Süvenes ka Neitsi Maarja kultus. Kõige levinumateks skulptuurigruppideks saavad Maarja Kristuse surnukehaga nn (Pieta). Kunstis vähenes mõistusliku jutustuse osa ja tugevnes tunnete väljendus. 14. sajandi plastika oli üldiselt väiksemamõõtmeline ja arhitektuurist palju vähem sõltuv kui eelmise perioodi oma. 15. sajandil tugevnesid uuesti realistlikud tendentsid. Itaalias oli sel ajal keskaja kunst juba kadunud või kadumas. Usulise motiivi sisuline tähtsus vähenes. 14. sajandi laad jõudis oma äärmuslikumate avalusteni. Seda perioodi iseloomustab pessimistlik ja meeleheitlik põhitoon.
karmi kliima tolerantsust ning vähendas täide levikut. Parukad tehti inimjuustest, lamba villast või taimekiududest. Need olid populaarsed, kallid ning nende eest kanti regulaarselt hoolt. Neile määriti peale erinevaid taime õlisid või loomade rasva. Peole minnes pandi vahatükk pähe, mis õhtu jooksul sulas ja eritas meeldivat lõhna. Egiptlastel oli enda pea pesemine kujunenud rituaaliks. parukad maeti surnukehaga koos, sest oli uskumus, et parukaid läheb peale surma vaja. Nii parukat kui ka päris juukseid oli tavaks värvida. Värviks kasutati veelgi kasutusel olevat hennat, mis annab juustele punaka tooni. · Egiptus (lk 137) - Egiptus on riik Aafrika kirdeosas, teda loetakse Lähis-Itta kuuluvaks. Egiptuse koosseisu kuulub ka Siinai poolsaar, mis asub Aasias. Egiptus piirneb Iisraeli, Liibüa ja Sudaaniga. Temast itta jääb Punane meri, põhja Vahemeri.
ROSENCRANTZ: (hüüab) Hamlet! GUILDENSTERN: Hamlet! ROSENCRANTZ: (hõikab) Prints Hamlet! Tuleb HAMLET. HAMLET: Kindlalt peidus. ROSENCRANTZ JA GUILDENSTERN: Hamlet! Prints Hamlet! HAMLET: Mis kisa see? Kes hüüab Hamletit? Oo, sealt nad tulevadki. Tulevad ROSENCRANTZ, GUILDENSTERN jt. ROSENCRANTZ: Mu prints, mis tegite te surnukehaga? HAMLET: Eks liitsin põrmuga, kust ta ju pärit. ROSENCRANTZ: Öelge meile, kus ta on, et saaksime ta kabelisse viia. HAMLET: Ärge seda uskuge. ROSENCRANTZ: Mida? HAMLET: Et ma teie saladust oskan pidada ja enda oma mitte. Pealegi, kui küsijaks on käsn, mis vastuse peaks kuningapoeg andma? ROSENCRANTZ: Kas te peate mind käsnaks, mu prints?
surnutekultusega. See vajutas pitseri kogu Egiptuse kunstile. Egiptlaste saavutused teaduses olid silmapaistvad. Astronoomia, matemaatika ja meditsiin. Suurimaks saavutuseks oli hieroglüüfkiri, kirjutati papüürosele, savile, nahale. Papüürosele kirjutati mustatindiga. Põhiline anum oli savinõu. Väga oluline oli vilja nendes hoida, kuna vili voolas. Arhitektuur Hauakambrid (tähtsamatel ülikutel ja vaaraodel) * mastaabad- hauakamber asus maa-all, kirst palsameeritud surnukehaga. * astmikpüramiid 1) kõige võimsamad Kairo lähedal, Giza väljal (3 vaaraod) 2) ehitati looduslikust kivist 3) iga plokk 2,5 tonni 4) väga täpselt paigutatud/raiutud 5) keeruline käikude süsteem 6) külje pikkus on 233m ja kõrgus on 146m Keskmise tähtsusega olid kaljuhauad. Peasissekäik asus templi kitsamal küljel. Püloon koosnes kahest längus seintega tornist ja nende vahelisest portaalist. Värava ehituse juures asusuid obeliskid (kandilised tornid).
karmi kliima tolerantsust ning vähendas täide levikut. Parukad tehti inimjuustest, lamba villast või taimekiududest. Need olid populaarsed, kallid ning nende eest kanti regulaarselt hoolt. Neile määriti peale erinevaid taime õlisid või loomade rasva. Peole minnes pandi vahatükk pähe, mis õhtu jooksul sulas ja eritas meeldivat lõhna. Egiptlastel oli enda pea pesemine kujunenud rituaaliks. parukad maeti surnukehaga koos, sest oli uskumus, et parukaid läheb peale surma vaja. Nii parukat kui ka päris juukseid oli tavaks värvida. Värviks kasutati veelgi kasutusel olevat hennat, mis annab juustele punaka tooni. Paise (lk 113) - pindmiste selgepiiriliste mädapõletike rahvapärane nimetus. Furunkul - karvanääpsust või naha rasunäärmest lähtuv mädapõletik, koeranael; Karbunkul - laiema
1) kirikute kaunistamine 2) olla nn vaeste piibel. Võrreldes ro maani ajastuga on gooti skulptuur loo mulikum, looduslähedase m. Figuurid on siiski veidi pikaks venitatud, saledad, n õtked. Rüüd on rikkalikult volditud, näod il me kad. Reljeef hakkab üha rohke m asendu ma vabaplastikaga. Siiski m õ eldud e elkõige e estpoolt vaatamiseks. Sagedamini kujutatud piiblistseenid ja tegelased: a) Vii mne kohtupäev b) Neitsi Maarja Kristuslapse ga (Spoos) c ) Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga (Pietà) d) Kristuse kannatuslood. Skulptuuride paigutuses oli kindel kord ja sise mine loogika. Skulptuurid m o odustasid ühtse terviku kirikuhoone ga. Ornamentikas olid ka uuendused v õrreldes ro maani stiiliga: lihtsustatud akantuslehe ase m ele tulid värsked, looduslähedased taime m otiivid * nn Külastusgrupp Rei msi katedraali peaportaali palestikus * Ba mbergi katedraalis Saksa maal ka väga kuulus Külastusgrupi m otiiv
Inimese surm ei muuda nakkusohtu. Vastupidi kõik bakterid paljunevad tõhusamalt immuunsüsteemi puudumisel. Piisk- ja õhklevinakkuste levimise oht väheneb, v.a lahkamise 6 ajal, kus tekivad aerosoolid. Surnukeha käsitsemisel ja transpordil järgitakse põhiliselt kontaktnakkuse isolatsiooni nõudeid. Kõikide surnukehadega tegelemisel tuleb käituda järgnevalt: · Surnukehaga tegelemisel (s.o lähikontakt) tuleb kasutada vastavaid kaitseriietuse komponente, mis olid nõutavad patsiendi elu ajal (nt kaitsekittel, kindad). · Vältida ümbruskonna ja enda saastumist vere ja teiste kehaeritistega. Määrdumiste ja pritsmete tekkel tuleb need kohe likvideerida puhastamise ja desinfitseerimise teel. · Surnu puhastatakse ja kaetakse puhaste linadega (mitte tema eluajal kasutusel olnud linadega) transpordi tarbeks.
Saksa gooti skulptuur on vähem seotud arhitektuuriga ja asetseb rohkem siseruumides. See soodustab vabafiguuri loomist, nende näiteks on kuulust ratsaniku figuur Bambergi katedraalis, mis väljendab ilmekalt rüütliideaale. Võrreldes prantsuse gooti skulptuuriga on sakslaste looming tihti tundeküllasem, eriti ilmneb see Kristuse kannatusloo ja Neitsi Maarja teemade käsitlemisel, mis said 14. saj peateemaks kogu Euroopas. Nii Kristus ristil (krutsifiks) kui Maarja Kristuse surnukehaga (Pietagrupp) mõjuvad sageli kohutavalt traagiliselt, eriti saksa kunstis. Neitsi Maarja Jeesus- lapsega (madonna) väljendab teistsuguseid tundeid. 15. saj algupoolel levisid Euroopas eriti kaunid ja armastusväärsed madonnad. Värvilised puunikerdused on muidu looduslähedased, kuid gooti poos muutub mõnikord liialdatuks ja ebaloomulikult kõveraks. Elavate inimeste portreteerimist skulptuuris esines gootikas harva.
annaabi.ee 
