Egiptuse kunst (0)

Egiptuse kunst
Referaat
Sisukord
Sissejuhatus………………………………………………………….3
Egiptlased …………………………………………………………....4
Egiptuse kunst ……………………………………………………….5
Skulptuur …………………………………………………...5
Arhitektuur ……………………………………………….6-7
Maalikunst ………………………………………………….7
Reljeefikunst………………………………………………..8
Uskumused………………………………………………....8
Kokkuvõte…………………………………………………………..9
Kasutatud materjal…………………………………………………10
Lisad……………………………………………………………11-14
Sissejuhatus
Rohkem kui 5000 aastat eKr kujunes maailma pikima jõe, Niiluse, orus Egiptuse tsivilisatsioon , mis oli tuhandeid aastaid kõige võimsam tsivilisatsioon maailmas. Egiptus jäi aastatuhandeteks püsima just oma hea asendi ja jõe viljakate muldade tõttu. Põhjast piiras Egiptust Vahemeri, mis võimaldas kaupade vahetust teiste riikidega. Läänes ja idas laiusid aga suured kivikõrbed ning lõunas Niiluse kärestikud.
Egiptuse tähtsaim isik oli vaarao, keda peeti maapealseks jumalaks ning kes oli maade, vete ja kõigi egiptlaste ülemaks. Arvati, et temast sõltub kogu elu. Egiptlaste suurim soov oli suudelda vaarao jalgu ning emmata tema põlvi. Isegi vaaraoga kõnelemine langes osaks vaid üksikutele. Vaaraod lasksid endale püstitada hiigelsuuri hauaehitisi, millest tuntuimad on püramiidid.
Egiptlased uskusid, et surmale järgneb igavene elu ning seetõttu surnud palsameeriti ja neile pandi hauda kaasa kõik eluks vajalik. Muumiate ehk palsameeritud inimeste kirstule maaliti idealiseeritud inimese portree. Samuti kujutati kirstul hieroglüüfidega palveid ja sõnumeid.
Egiptuse areng jaotatakse kolme ajajärku: Vana Riik, Keskmine Riik ja Uus Riik.
Uus Riik oli Egiptuse ajajärguks 1600 – 1000 aastat eKr. Sel ajal kujundati ümber vanemad religioossed kujutlused ning muutus ka kunst, mis kaotas oma rahulikkuse. Templid eraldati haudehitistest, kuna nad pidid lähendama inimesi religioonile. Uue Riigi templid olid hiigelsuured ehitised, mis olid  seotud püha sfinkside alleega.
Uues riigis saavutati silmapaistvaid tulemusi tarbekunstis. Väikesed ehteasjad ja kullasepatööd on meile tuntud peamiselt panuste kaudu. Meieni on säilinud kuldsed pärjad, kõrvarõngad, sõrmused, käevõrud, pronkspeeglid, metallalused. Egiptuses hakati esmakordselt ülistama ilusat naisekeha.
Egiptlased
Egiptuse omapära mõistmiseks tuleb teada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul.
Vanimas Egiptuses oli kunst seotud riituse , maagia ja kirjandusega. Hauakambrite ehitamine ja kujude püstitamine moodustasid koos vaimulike laulude ja pühade tantsudega Vana-Egiptuse religiooni rituaalse külje. Egiptlased nimetasid kunstnikke elu loojateks. Vanad hauakambrid olid majade võrdkujud, kuid loodud tugevamast materjalist – kivist. Hauakambrite seintel olid jutustavad maalid elanike maisest elust. Kõik eluliselt tähtis tungis egiptuse kunsti hauataguse elu idee kaudu.
Egiptlased olid ka esimesed tõsised insenerid . Nad ehitasid vägevaid linnu, templeid ja püramiide.
Ei saa ka mainimata jätta egiptlaste suurt leiutamisoskust. Nimelt avastasid nad, et papüüruseroost on võimalik valmistada jalatseid, köisi, kirjutuspaberit ning isegi laevu. Papüüruserullidel on säilinud muistsed Egiptuse hieroglüüftekstid ning egiptlaste loodud on ka 365 päeva pikkune kalender.
Egiptuse üheks suurimaks saavutuseks on ka hieroglüüfkiri, mida kirjutati kivile , puule, põletatud savitahvlile, nahale ja papüürusele.
Egiptuse kunst
Skulptuur
Egiptuse skulptuur täitis peamiselt üht ülesannet, milleks oli surnu kuju edasiandmine kivis , savis või puus . Ei ole võimatu, et egiptuse skulptuuri aluseks olid portreemaskid, mis võeti surnutelt. Usuti , et inimese kaitsevaim elab nii kaua, kui tema portreekujutis.
Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise korral pidi just portreeskulptuur täitma hinge jaoks keha aset. Seepärast püüdsid kõik, kel vähegi võimalust, endast skulptuuri maha jätta.
Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate, siledate kivimassidega.
Egiptuse skulptuuris võib eristada kahte suunda, millest üheks oli vaaraode ja jumaluste ning teiseks lihtrahva kujutamine. Esimesi neist kujutati tavaliselt rangelt , suursuguselt ja stiliseeritult, samas kui lihtinimesi kujutati elavamalt ja loomulikumalt.
Vaaraode täisfiguurid olid tardunud sirges poosis , vasak jalg pool sammu ees, rusikasse tõmmatud käed tugevalt vastu külgi, vahest oli üks käsi rinnal. Pilk oli tihti suunatud üle vaatajate peade. Tagapool asetsevad tegelased asetati eelpoolsete peade kohale. Tavaliselt oli tähtsaim inimene suuremalt kujutatud.
Egiptuse skulptuur ja kunst üldse sai uue pöörde, kui hakkas valitsema vaarao Echnaton, kes püüdis nõrgendada preestrite mõjuvõimu ja kehtestas riigis ainujumala, kelleks oli päikesejumal Aton. Tema tahtel loobuti jumalakujudest ja vormikaanonitest. Liigutused muutusid vabamaks ja loomulikumaks. Ka vaaraod kujutati ennekõike kui inimest.
Echnatoni uuendused kadusid aga varsti jälle, kui peale tema surma, vaarao Tutanchamoni ajal, taastati vanade tavade ja preestrite võim.
Arhitektuur
Egiptuse suurimaks ja täiuslikumaks loominguks arhitektuuri alal olid püramiidid.
Oletatakse, et püramiidid on välja arenenud silmapaistvate isikute hauaehitistest.
Püramiidide ehitamiseks kulus tohutult tööjõudu, kelleks oli peamiselt Niiluse üleujutuste ajal tegevuseta jäänud rahvas. Samuti olid püramiidide ehitamise kulutused nii suured, et mõjusid kurnavalt riigi majandusele. Osalt seetõttu loobutigi hiljem püramiidide ehitamisest.
Püramiidid ei olnud üksikehitised, vaid osa suurest kompleksist. Läheduses paiknesid sugulaste ja ülikute mastabad . Tekkisid omapärased nn “surnute linnad,” mille juurde kuulusid templid ja sillutatud teed.
Püramiidide kõrvale püstitati suur kivikuju – sfinks , mis nägi välja nagu lamav inimesenäoline lõvi. On võimalik, et see püstitati surnud vaaraode valvuriks.
Esimeseks püramiidiks oli astmikpüramiid, mille ehitas vaarao Džoseri käsul arhitekt Imhotep. Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidi tippu ja ühineb seal päikesejumalaga.
Kuulsaimad püramiidid on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele tänapäeva Kairo lähedal Giza väljal. Need püramiidid on hiigelsuured ja ainsad antiikaja seitsmest maailmaimest, mis on tänapäevani säilinud. Kõige suurem neist on vaarao Cheopsile püstitatud püramiid.
Teine külg arhitektuurist tuleb esile templiehituses. Templid olid tugevamini liigendatud kui püramiidid. Templites toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid , kellel oli ainsana juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina. Lihtrahvas võis olla peamiselt templi lahtises eesõues, kus asusid sammaskäigud, parem rahvas kogunes aga kinnisesse põikisaali. Templis asusid ka preestrite elu- ja majapidamisruumid ning samuti varahoidlad, raamatukogud ja seal õpetati välja noori preestreid.
Sageli oli templi all koobastik või kunstlik katakomb . Templil olid ka iseäralikud väravaehitised, mida nimetati püloonideks. Need koosnesid kahest müüriplokist, mis piirasid kitsast väravat. Pülooni ees lehvisid lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks ning külgedel asetsesid obeliskid , mis jäljendasid taimi.
Suurimad templid asusid Teeba lähedal Karnakis ja Luksoris ning samas piirkonnas on ka vaarao Ramses II ja esimese naisvaarao Hatshepsuti matusetemplid.
Egiptuse arhitektuuris levis ka eriline hauatüüp – mastaba , mis koosnes maa-alustest hauakambritest ja nelinurksest kaldusseintega kiviehitisest. Mastabad rajati eelkõige tähtsamate inimeste säilituskohaks ja need pidid olema kõrged ning astmetena ülespoole ahenevad . Niiviisi tekkisidki esimesed astmikpüramiidid.
Maalikunst
Egiptuse maalikunsti all võib pidada silmas peamiselt püramiidide ja templite seinamaale, millel oli tihti kujutatud jumalaid mõtlemas, kas surnu on ära teeninud õiguse igavesele elule. Kunstnikud kaunistasid kuninglikud hauakambrid jumalaid ja hauatagust maailma kujutavate piltidega. Samuti kujutati inimese igapäevaelu, seega ka jahiretki, lõbustusi, tantsijaid, lauljaid ja isegi orjatare. Kunstnikud kujutasid inimesi tihti nn egiptuse poosis, kus inimese jalad ja pea olid külgvaates ning ülakeha ja silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati vaid mõne üksiku taimemotiiviga.
Reljeefikunst
Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli reljeefkunst , mis jagunes madal- ja süvendreljeefiks.
Reljeefid ja hieroglüüfid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja isegi tarbeesemeid.
Uskumused
Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Vanad egiptlased uskusid, et pärast inimese surma elab inimese hing edasi ja tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püüti surnukehi hoolikalt säilitada, need palsameeriti ja maeti kindlatesse hauaehitistesse. Et surnu saaks ka hauatagust elu nautida, pandi talle hauda kaasa tarbeesemeid ja teenrite kujukesi . Juhuks, kui surnukeha peaks hävima, tehti temast veel kujukesi, et hing siiski nendesse pöörduda saaks.
Preestrid kandsid hoolt kõigi surnukehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid surnukeha vastu, viisid matmiskambrisse, valmistasid keha ette ja lõpuks surmasid kõik orjad , kes olid protseduuridel abiks olnud, kindlustamaks vaarao matmiskoha saladuse . Palsameeritud surnukeha paigutati sarkofaagi. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis, juhuks kui keha peaks siiski lagunema .
Kokkuvõte
Egiptuse kunst on olnud eeskujuks paljudele teistele kunstiliikidele just oma suurejoonelisuse ja omapära tõttu. Eelkõige on see aga andnud oma panuse Vahemeremaade kunsti arengusse . Kuigi väga palju on vaieldud selle üle, kas Egiptuse püramiidid ja templid ikka on inimese tehtud ja kui nii, siis kuidas see võimalik on, võib siiski öelda, et terve Egiptuse riik on üks suur kunst. Mitte kusagil teises riigis ei saa kohata püramiide ega templeid, mis ongi omased ju ainult Egiptusele.
Kasutatud materjal

• http://chou.pri.ee/foorum/viewtopic.php
  
• http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/muistne_egiptus.ht m
  
• http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/vaaraod_püramiidid.ht m
  
• http://www.zone.ee/kunajal/favorite.ht m
  

Lisad
1) Sfinks Giza püramiidide väljal
2) Esimene astmikpüramiid, mis on püstitatud vaarao Džoserile
3) Hieroglüüfkiri
4) Vaarao Cheopsi püramiid
5) Kaljutempel Abu- Simbel vaarao Ramses II ülisuurte kujutistega
6) Egiptuse seinamaal : noor ülik jahil
7) Jumalanna Isis , Osirise abikaasa