Claude Lorrain (0)

Kuressaare Gümnaasium

CLAUDE LORRAIN

Referaat
Koostaja : Marilis Nõmm
11.c
Juhendaja : Anne Mets
Kuressaare
2008

Barokk

Mõiste “ barokk ” tähistab kunsti ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast,
lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustavad hinnangud : ebaloomulik, kummaline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut , on ta kasutusele võetud 19. saj. lõpul, 20. saj. algusel. Ajaliselt võib muusikalist barokki piiritleda aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk, lühikese perioodi jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium . Barokiajastu lõppu on muusikaloos hoopis raskem määratleda. Ajastu kaks viimast suurmeistrit-J.S. Bach ja G.F.Händel lõpetasid oma tegevuse 1750 aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kujunema juba 1730. aasta paiku.
Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast . Itaalias kujunes ka enamik ajastu žanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks.
Barokk-ajastu maalid koosnesid paljudest detailidest ja olid seetõttu raskesti mõistetavad. Kunstiteoste kujutati ajaloosündmusi ja kangelasi .

Prantsuse maalikunst

Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mida vahel nimetatakse ka vana klassitsismiks. Selle aluseks oli ratsionalism . Vana klassitsism on rangem ja rahulikum ja otsest eeskuju võeti Kreeka ja Rooma kunstist ning renessansist . Prantsuse maalikunsti mõjukaim maalija oli Nicolas Poussin . Tema kuulsaimad tööd on suuremõõtmelised, allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Ta on kuulus ideaalmaastike looja. Tema maastikud on fantaasiavili, mitte tegelikkus. Igale tema maastikule oli joonistatud juurde ka alati üks inimene. Sellist maastikku nimetatakse heroiliseks maastikuks. Tema teosed on " Maastik surnukehaga". Veel üheks tuntuks maastikumaalijaks oli Claude Lorrain. Tema maastikes laiuvad kaugusesse minevad vaated, mille esiplaanil on puudegrupid, sambad, varemed. Tema töödes valitseb selgus ja rahu. Tema kuulsaim teos on " Odysseuse loovutamine ".

Claude Lorrain

(1600-1672)
Claude Lorrain (õieti Gelée) oli üks parimaid prantsuse maalikunstnik . C. Gellée sündis 1600.aastal Lorraine'i hertsogiriigis (sealt ka tema kunstnikunimi!), mis 17. sajandi I poolel ühendati Prantsusmaaga (jääb selle kirdeossa). 1613 . aastal läks Claude Rooma õppima ja pärast 1625-1627 Prantsusmaa-käiku jäi sinna elu lõpuni. Tema esimene juhendaja oli itaalia kunstnik A. Tassi, kes õpetas talle maastikumaali , kompositsiooni ja maalitehnikaid. Hiljem töötas G. Valsi juures, kus õppis perspektiivi kasutamist.
Lorrain oli ta üks juhtivaid ideaalmaastiku viljelejaid ja klassitsistliku maalisuuna peaesindajaid. Tema teoste ainestik on pärit antiikmütoloogiast või Piiblist. Tihti on tema maalidel n.ö. klassikalised varemed ja inimfiguurid vaimulike riietuses või antiikrõivais. On teada, et Lorrain ei olnud kuigi hea inimestemaalija ja lasi need teha teistel kunstnikel. Lorraini eriline panus on aga valguse meisterlik esitamine. Kui kompositsioonilt on tema tööd sarnased, siis iga teos erineb teistest valguse käsitluse poolest. Teda peetakse esimeseks päikesemaalijaks.
Claude Lorrain suri 23. XI 1682 Roomas. Tema kunst on mõjutanud hollandi, prantsuse ja eriti inglise maastiku- ja meremaalijaid. Prantslased peavad Lorraini impressionistliku maalikunsti kaugeks esiisaks .
Lorrain oli omal ajal kuulus kunstnik. Tema maale tellisid mitmed mõjukad tegelased, teiste seas ka paavst .

Looming

Umbes 1635 hakkas Lorrain koostama oma joonistuste ja skitside kogu "Liber Veritatis" ("Tõe raamat"). Selles on 195 maali, visandid ja joonistused. Ta märkis juurde töö valmimise aja ja tellija nime, püüdes sellega vältida maalide võimalikke võltsinguid. Lorrain maalis palju veduute ehk väga täpseid maastikupilte, nagu näiteks " Genova sadam" (1634). Romantiline valguse mäng taevas, merepinnal ning väga peenelt maalitud arhitektuuril on maalides " Kleopatra randumine Tarsoses" (1642), " Seeba kuninganna asumine laevale" (1648), "Odüsseus loovutab Chryseise tema isale " ( 1644 ).
Lorrain´i varasematele maastikele on iseloomulik küljelt langev valgus ja muudki eksperimendid valgusega . Ta lõi idealiseeritud stseene meresadamatest, kus tavaliselt oli ankrusolev laev ja selle lähedal loss või palee ("Sadam" 1639). Paljud maalid on raskepärastes pruunides toonides. Pärast 1640. aastat muutus maalidel kujutatu vaiksemaks, rahulikumaks. Valguski oli pehmem, soojem. Tööde koloriit oli kollakas , isegi kuldne (''Maastik Apolloni ja Hermesega'', 1645). 1660-il jätkab tegemisi esimese perioodi vaimus , kui ta kasutab külmi, hõbedasi värvitoone ja uuesti kasutab dramaatilist valgust. Maalid on selged. Sageli maalib ta "vastu valgust", mis muudab looduse justkui läbipaistvaks (''Meresadam'', 1674 ).
Koos N. Poussiniga oli ta üks juhtivaid ideaalmaastiku viljelejaid ja klassitsistliku maalisuuna peaesindajaid. Tema teoste ainestik on pärit antiikmütoloogiast või Piiblist. Tihti on tema maalidel n.ö. klassikalised varemed ja inimfiguurid vaimulike riietuses või antiikrõivais. On teada, et Lorrain ei olnud kuigi hea inimestemaalija ja lasi need teha teistel kunstnikel. Maalide üldmulje on pehmem ja lüürilisem kui Poussinil.
Lorraini eriline panus on siiski valguse meisterlik esitamine. Kui kompositsioonilt on tema tööd sarnased, siis iga teos erineb teistest valguse käsitluse poolest. Teda peetakse esimeseks päikesemaalijaks. Lorraini valgusekäsitluse mõju kestis tema eluajast kuni 19. sajandi keskpaigani ja oli eriti tuntav Inglismaal.
C. Gellée sündis 1600.aastal Lorraine'i hertsogiriigis (sealt ka tema kunstnikunimi!), mis 17. sajandi I poolel ühendati Prantsusmaaga (jääb selle kirdeossa). 1613. aastal läks Claude Rooma õppima ja pärast 1625-1627 Prantsusmaa-käiku jäi sinna elu lõpuni. Tema esimene juhendaja oli itaalia kunstnik A. Tassi, kes õpetas talle maastikumaali, kompositsiooni ja maalitehnikaid. Hiljem töötas G. Valsi juures, kus õppis perspektiivi kasutamist. Ta käis sageli Rooma lähedal Campagnas maastikku joonistamas koos mõne teise kunstnikuga, kelle seas oli ka Poussin. Samuti mõjutasid Lorraini sakslase A. Elsheimeri tööd ja eriti itaallase Domenichino (1581- 1641 ) maastikumaalid.

Lisa: Pildid

Pilt 1.
Pilt 2.

Kasutatud kirjandus:

• http://et.wikipedia.org/wiki/Barokk
  
• http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/lorrain/tekst.ht m
  
• http://www.koolielu.edu.ee/klassitsism/klassika/lorrain.html
  
• http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.ht m