Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Gooti kujutav – ja tarbekunst. (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
KUNSTIAJALUGU
11. Gooti kujutav – ja tarbekunst .
  • Kujutav kunst arhitektuuri teenistuses, kuid Romaani kunstiga võrreldes looduslähedasem, inimlikum, selgem, korrastatum.

Skulptuur :
  • Oluline skulptuur
  • Gooti skulptuuri algus jälgitav Chartres ’i katedraali läänefassaadil.
  • Kõige kuulsamad Reimsi ja Amiens ’i katedraali figuuridesindavad kõrggootikat. Need on peaaegu vabafiguurid . Igaüks erinevas poosis . Rõivad ei mõju tühjana. Anatoomia täpne arvestamine polnud oluline.Nägu ja ilme esmatähtsad. S- figuur nn gooti poos. Kõigist figuuridest õhkub siirast usutunnet, selgust, kindlust .
  • Itaalia reljeefikunstis ühineb gootilik stiil antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega.(näiteks Lorenzo Maitani „Viimne kohtupäev“ Orvieto toomkiriku fassaadil)
  • Saksa skulptuurimeistrid õppisid Prantsusmaal ja tõid sealt kaasa uue laadi enne, kui gootika võitis saksa arhitektuuris. Sellepärast asetseb saksa gooti kultuur rohkem just siseruumides. See soodustas vabafiguuride loomist, näiteks ratsanikufiguur Bambergi katedraalis , mis kujutab endast rüütliideaali. Naumburgi katedraalis seisab aga krahvipaar Ekkehard ja Uta, mis mõjuvad väga isikupäraselt ja loomulikult.
  • Sakslaste looming võrreldes prantslastega on tundeküllasem. See ilmneb Kristuse kannatusloo ja Neitsi Maarja teemade käsitlemisel. Nii Kristus kui Maarja Kristuse surnukehaga mõjuvad traagiliselt, ning neis pole jälgegi prantsuse figuuride rahust ja ilust .
  • Portreeliselt kujutatakse hilisgootika ajal suurnikke nende hauaplaatidel.

Maalikunst :
  • Klaasimaal ehk vitraažikunst – kõige olulisem. Kirikute aknad kujundatud maalikunstnike poolt. Kirkad värvid, aknad kujundatud eri värvi klaasitükkidest, mida ühendasid tinaribad langedes kokku kujutise piirjoontega. Tänu värvilisi aknaid läbivale valgusele täitis kirikuid fantastiline, imepärane valgus. Aknaid võimalik lugeda nagu religioosseid jutustusi. Näited:Chartres’i katedraali vitraažaknad ja Pariisi kuningliku kabeli Sainte – Chapelle vitraažaknad.
  • Itaalias levinud seinamaal ja tahvelmaal . Seinamaalide suurmeistriks Itaalias oli GIOTTO di BONDONE (1266 või 1276 – 1337 ) . Teda ja Firenze koolkonda iseloomustab dramaatika ja haarav jutustamisoskus. Inimest kujutab ta looduslähedasena, kuid samas ruumikujutlus ja maatikuline foon on tinglikum.
  • Itaalias Siena koolkonna esindajale SIMONE MARTINI’le(u. 1283 - 1344) oli omane intiimne ja lüüriline kallak. Eelistati tahvelmaale, mille kuldfoonile nad maalisid munakollasega segatud temperavärvidega, see võimaldas neile detailitäpsust.
  • Põhja pool Alpe arenes edasi miniatuurmaalikunst . Esialgu oli maalingutel tasapinnaline taust, kuid figuurid hakkasid valguse- varju abil omandama ümarust. 15.saj alguses maalisid vennad LIMBOURG’id pilte Berry hertsogi palveraamatusse, kus võib näha rikkalikku maastiku – ja arhitektuurikujutlust.
Gooti kujutav – ja tarbekunst #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor monicaei Õppematerjali autor
lühikonspekt

Sarnased õppematerjalid

Gooti stiil-Referaat
5
wps

Gooti stiil. Referaat

Prantsusmaa kirik tahtis toetada monarhia tugevnemist. Saint-Denis` kloostri abt Suger otsustas muuta oma kiriku kaunimaks ja enam palverändureid ligi tõmbavamaks, et suurendada kuningavõimu autoriteeti. Tema eesmärgiks oli hoone, mille üksikosade numbrites väljendatavad vahekorrad oleksid niisama harmoonilised nagu jumalik universum ning mida täidaks "imepärane valgus", mis muudaks "aine ainetuks". 1144. aastal sai valmis Saint- Denis`kloostri kiriku ümberehitus. Seda loetakse gooti stiili sünniks. Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Teravkaare raskus suunati rohkem ülalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarele. Travee kohal ristusid diagonaalselt kaks teravkaart, mida nimetati roieteks. Nendevahelised osad võis laduda hoopis õhukesed

Kunstiajalugu
Gooti
17
doc

Gooti

Sissejuhatus Keskaegse Euroopa imetlusväärseim kunstistiil oli gootika. See sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. Prantsusmaalt levis gootika teistesse tolle aja Lääne- Euroopa kultuuriringi kuuluvatesse maadesse. Nimi anti gooti stiilile alles hiljem, renessansiajastul kunagise germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi tegemist polnud. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Meie ajal peetakse gooti stiili aga just millekski ülimalt peeneks, kauniks ja imetlusväärseks. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed

Kunstiajalugu
10-klassi konspekt
12
doc

10. klassi konspekt

asemel ehitama. (ehitati jumalatele templid,kuid maeti tegelikutl Kuningate Orgu). Püloon ­ värav. Erinevad kapiteelid(samba ülemine osa,laienev osa, mis asetseb samba tüve ja talastiku või võlvi vahel) sammastel(lootuse,papüüruse jm.) Suurimad templid uue riigi ajal - Karnaki, Luxori, RamsesII tempel Teeba lähedal, Abu Simbel(RamsesII 4 hiiglaslikku kuju) 4. Egiptuse pinnakunst ja skulptuur. Kujutav kunst ­ surnutele oli vaja kindlustada hauatagune elu. Skulptuur ­ kujud,mis kujutasid vaaraoid (suurejoonelised,ranged,üldistatud), seotud arhitektuuriga. Sfinks (ühest tükist välja raiutud). * Skulptuurid olid ainult eestvaadeldavad, valitsejate skluptuurid tehti alati kivist, lihtrahva omad puidust, olid väiksemad ja värvilised. Egiptuse skulptorid teadisd anatoomiat väga hästi. Reljeef ja maalikunst ­ madalreljeefid ja sünvedreljeefid . Maalikunstis kraabiti piirjooned

Kunstiajalugu
Romaani stiilist Flandria kunstini
23
doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

· Norras puust kirik Borgundi Profaanarhitektuur: 1. Linnused · Eelduseks võimsad kaitsetornid ja ­müürid · Veekogude ja nõlvade lähedus · Suuris Süürias Crac des Chevalier 2. Donjon ehk Bergfried · Ümmargune või neljakandiline London Tower 11 saj lõpp, Windsor Visby kaitsemüürid 12 saj Romaani kujutav ja tarbekunst Ottode kunst: Püha Keisririik Gero rist: · Puuskultuur ristilöödud Kristusest · Krutsifits ümarskulptuur Hildesheimi toomkiriku pronksuksed · Kujutavad stseene Piiblist · Haarav jutustus, nt Paradiisist väljaajamine, Aadam ja Eeva Valitsevad reljeefid uste juures palestikul, tümpanonil, nt Apostlite teod, ka tervel fassaadil nt Notre-Dame-la-Grande, kujutati Viimset kohtupäeva

Kunstiajalugu
Kunastiajalugu
33
doc

Kunastiajalugu

Tartu Kutsehariduskeskus ISESEISEV TÖÖ KUNSTIAJALUGU Tartu 2009 ANTIIKAJA KUNST ÜRGAJA KUNST 4000 eKr. SKULPTUUR: Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale,

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu 13-18 sajand
39
doc

Kunstiajalugu 13-18 sajand

WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Rootsis. Skane. Igipõline Taani valdus, praegu Rootsi kuningriigi koosseisus. Lundi peapiiskopkonna alla kuulus ka Eesti (millal?). Taanis on suuremad kirikud Inglismaa: Varasemad romaanikirikud (normanni/normandia) hiljem gooti stiilis ümber ehitatud Paremini säilinud Põhja-Inglismaal DURHAM kirik(valminud 1130.a.). Esimest korda Inglismaal kasutatud suuri ristvõlve (varasemad silindervõlviga või võlvimata). Seda pole ümber ehitatud gooti stiilis. Neid oli keerukam ehitada, aga need on kergemad kui silindervõlvid Inglismaal on säilinud mitmeid romaaniajastu kindlusi Suur torn ehk donjon kindlusel on säilinud (erinevused gooti stiiliga akendes)

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal
20
docx

Kunstiajalugu (kogu 10.klassi materjal)

Klaasimaal e. Vitraazikunst ­ klaasitükkidest, seotakse tinaridvaga, väiksed detailid joonistatakse pintsliga o GRAAFIKA Kõrgtrükk ­ nagu tempel Sügavtrükk ­ paberile jääb lakitud, söövitatud ja uuesti lakitud, et jääks kujund Lametrükk e. Litograafia e. Kivitrükk ­ kivile maalitud ja siis trükitud Kõigil neist on veel palju alaliike! o TARBEKUNST (Jaguneb materjalide järgi) Keraamika ­ savist esemed Metallehistöö Klaasikunst Nahkehistöö Tekstiil Puitehistöö Disain ­ et muuta tooteid praktilisemaks ja ilusamaks, 20.saj Moekunst Fotograafia Arvutikunst Videokunst 2. Kunsti tekkimine- koopamaalid, megaliitilised ehitised. Arvatakse, et esimesed kujutised mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja

Kunstiajalugu
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

· Maalikunst ­ unikaalne (kordumatu) värviline kujund tasapinnal. Maalikunst jaguneb seina- e monumentaal- (fresko- ja sekotehnikas), mosaiik-, klaasi (vitraazkunst), tahvel- ja miniatuurmaaliks (nt käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal). · Graafika ­ tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Tehnikad: kõrg-, sügav- ja lametrükk. · Tarbekunst ­ tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus. Tarbekunsti on sageli liigitatud materjalide järgi (savi, metall, klaas, puit, nahk, tekstiil jne) 20. saj tekkis tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine ­ disain. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud kauniteks kunstideks. Selline nimetus levis17. ­ 18. saj klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. 19. saj levis

Kunstiajalugu




Kommentaarid (1)

m44rja16 profiilipilt
Maarja V.: natuke vähe.
23:25 07-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun