Gooti&romaani kunstiajalugu (0)

Läane-Prantsusmaal olid loovid valjast kuplitega fassadid kaunistatud skulptuuridega Liivakivist . Voi maakivist ehitised. Citeaux oli tsisterslaste emaklooster, cluny oli ka kellegi emaklooster. Skulptuurid olid puust reljeefidel oli palju märke. Kristus alati keskel. Kui kirikus on mees kellel on võtmed käes on tegu pyha peetrusega. Pilte ja reljeefe tehti et vaesed saaksid näha ja tunda piibli lugusid nad ei osanud lugeda. Romaani stiilis eelistatakse ähvardavaid suseesid. Et inimesed usuks jumalasse ja teine temaatika olid ylikute lood. Tähtis on see mida proovitakse jutustada. Symbolitega saadi aru mida prooviti edasi anda. Tähtsal kohal on ornament ehk muster. Ornament on abstraktne ja skemaatiline. Vahetevahel on ornamentidel loomi ja taimi kujutatud. Arvukalt loodi seina ja lae maale ehk freško. Sest neid maaliti märjale seinale.
Olulisel kohal maalikunstis on miniatuur maalid ehk raamatu pildid. Miniatuur maalid on tasapinnalised rohkem nagu keha näha ei ole ja vaga erksa värvilised. Lastakse fantaasial lennata. raamatud olid vaga vaartuslikud kuna olid kullaseppade tehtud. Nende ylesanded olid veel reliikviate kaste ehitada ehk relikviaare. RomAani tähtsaim tarbekunsti ese oli pajo vaip. Seda sailitati normandias. Pajoo kirikus. Vaiba kõrgus on 0.5 m ja pikkus 70 m seal on kujutatud william vallutaja inglismaa vallutamist. Vaibapeale tikitud yle 1500 inim kujutise.
Gooti stiil. 12 saj kuni 14 saj. Põhjas kauem lõunas vähem.
1144. Gooti stiil algus aasta. St denise kiriku valmimine. See oli prantsusr kuningate matuste kirik
Nimetuse sai uusaja alguses. Gooti hõimude järgi.
Terav kaar on gooti stiili põhiline naitaja. Kiriku põhiplaan siiski ladina risti kujuline aga põiki hoone on kitsam. Lääne tor id on olulised ja need on kõrged. Kooriruum on laiem ja suurem. Kesklööv on vaga kõrge. Kylmg löövid on kkõrged aga mitte nii kõrged rohkem laiad . Ristroidvolv aitas korgemaks ehitada, teravkaar laheb vertikaalselt ulesse, kolmiksiir, kuuiksiir, neliksiir. Tugipiilarite peAl on fiaalid . Junalaema kirik pAriisis - varagootika , 12 saj. Gootika on erinev eri riikides. Perspektiivportaal ? Kuningate galerii, 2 laanetorni, roosaken - sumboliseerib eluringkaiku. Tuvikonstruktsioon? Korg- gootika teravkaared vahem teravad, kuningate galerii korgemal . Prantsuse kuningad krooniti räänsi katedraalis. Aknad suured, vahe seina, vitraaŽid! Mingi tahtis Puhakabel, Luis.. Lasi ehitada. Kirikud ehitati aina korgemaks 47,5 m volvide korgus, varises kokku. Amiens reims chartres on prantsuse kõrggootika kirikud. 
INGLISMAAAAAAAA
catenbury katredaal. Torn suur ja massiiivne. Lläänetornid. 2 põikihoonet. 13 saj ehitati westminister abby . Teravkaar ja suur aken fasaadil idaseinas ka suur aken. Ypriski prantsuse pärane. Inglise kirikud tagasihoidlikumad. Earky english . Madalad ja pikad kirikud. Salisbury katredaal. 
1250-1350 dekoreeritud stiil. Võlvi roietestt on tehtud dekoratiivsed ornamendid. 
Hilisgootika - perpendikulaar 
Võlvide asemel kujuneb valja ilus muster. Roietest kujunevad ornamendid. 
ITAALIAAAAAA
gootika ei levinud eriti. Kyllaltki tugevalt oli alles romaani ja varakristliku arhitektuuri stiilid. 
Firenze toomkirik on gootika ja renesannsi vahepealne. Kupli parast. Ehitusmaterial on põhiliselt marmor . Põhja itaalias poorati erilist tähelepanu tavalistele majadele. 
SAKSAMAAAAAA
Saksa gootika põhiline ehitusmaterjal oli punane tellis . Esimesed kirikud on prantsuse mojutustega. Strasbourgi katredal. Teravkaared olemas ja vertikaalsust juurde antud erinevate detailidega. Kòlni toomkirik ehitatud neogootikas. Alustati 13 saj ja lõpetati 19 saj. 1 laanetorniga kirikud. 
14 saj hakati ehitama kodakirikuid. 
Vaga tahtsal kohal on linna kindlustused ja kindlused . 
SKANDINAAVIA. 
gootika jõuab kohale erinevsid teid pidi. Rootsis on tahtsaim upsala. 13 saj tänu prantslastele. Tornid juurde ehitatud alles 19 saj. 
Tronheimi katredal norras lahtub inglismaast. 
Soomele on moju avaldanud pohja saksammaaa. Turu toomkirik on ainukene gooti stiilis seda on mitmeid kordi ymber ehitatud. Põikihooned puuduvad. 
LATLASED. 
RIIA TOOMKIRIK 1215 aastal alustati ja loplik ilme saavutatud 15 saj. Kiiver parit barokkist. 
Skulptuur on seotud arhitektuuriga, piirkondlikud erinevused 
Prantsuse gootika - piiritletum,selgem, valjendatakse kristlikku sonumit. Ornament muutub looduslahedasemAks, pole enam abstraktne, kolmik, nelik ja kuuik siir . Kasutati akende raamidel jA fassaadidel. 14.saj touseb inimese keha kujutamine esikohale . Figuuridele antakse isikupara. Žatre katedraal. Perspektiivportaal laheb sissepoole. 
Kõrg gootikasse kuuluvad ransei katredaali figuurid. Vaba figuurid ehk seisavad taiesti vabalt. Keha hasti kujutatud. Tahtis on tunnete kujutamine. Puuti figure liikuma panna. Enam pole tegu madalreljeefiga.
MÕISTED. 
madonna teema - neitsimaarja / jeesuslaps 
Krutsifiks - jeesus ristil /risti loodud kristus. 
Pieta - neitsi maarja jeesuse surnukehaga. 
S-poos ei tuntud tugiposti ja keha oli s kujuga vaandes. 
Saksamaa - skulptuur varem kui arhitektuur . Vabafiguurid, pole seotud arhitektuuriga. Kasutatakse ka ilmalikke teemasid. Kujutatakse reaalseid inimesi. Tihti tundekyllase. Avaldub kristluse kannatuslugudega. Levib 14 saj. 
MAALIKUNST GOOTI STIILIS. 
vitraaz on tähtsaim kuna kirikute aknad häästi suured. Fresko ehk usulised pildid. Põhiliselt kujutatakse inimfiguure. Õpetaja korgitser ja buss. 
Itaalias seina ja tahvelmaal . Aknad on vaiksemAd , selleks ka seinamaal . Giotto di Bondone - uks esimesi kunstnikke, pAigutab figuurid uksteise alla. Siennas on meistriks Simone Martini _ pohiliselt tAhvelmaal, kuldne taust, temperA varvid, detailsem tapsem viimistletum kui nt Firenzes. Ruumiline sugavus.
Limbourg'i miniatuurid