Nüüd oli põhiliseks miniatuurmaali juures initsiaali kujundamine. Inimeste ja loomade kujutised. Püüe modelleerida kehasi valguse ja varjuga, kujutada ruumi ja maastikku. Figuure ümbritseb roomapärane raamistik. ''Pühakud looduse taustal'' . Raamatute kaunistamine muutus tähtsaks kullassepad ja juveliirimeistrid. Kaaned kullati ja ehiti vääriskividega. Hakkasid ilmnema esimesed rahvuslikud erinevused erinevate rahvaste juures. 21. Romaani arhitektuur Elavnes kiviehitiste ehitamine 11. saj. Algas linnade taastamine ja käsitööoskuste tõus. Peamiseks kirikutüübiks BASIILIKA. Kasutati mõningaid rooma ehituskunstis tuntuid võtteid ümarkaar, silindervõlv, mille järgi hakati ajastu stiili romaani stiiliks nimetama. Kirikus tekkis transepti ja apsiidi vahele nelinurkne ruum, mida nim. kooriks. Koori all oli kabel krüpt ( hauakamber ). Basiilika kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik ( 3-
inimeste isikupäraseid näojooni. Kreeklased hindasid väga kõrgelt on maalikunsti, paraku pole meieni jõudnud peaaegu üldse arhailise või klassikalise ajajärgu kreeka seina või tahvelmaale. Mõni hiljem loodud koopia 4 annab sellest siiski mingisuguse ettekujutuse. Hoopis paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellel tehtud maalinguid vaasimaale. Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. 8. saj e.Kr on leitud geomeetrilise ornamentikaga keraamikat, maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, nt kolmnurki, rombe aga ka meandreid. Sajandi lõpus hakkas kujundite sekka ilmuma inimeste ja loomade skemaatilisi kujutisi. 6. saj e.Kr tekkis mustafiguuriline stiil. Mustafiguurilisel vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised. Geomeetriline ornamentika kaduv või leidis kasutust vaid piltkujutiste äärel
..............................................................................36 VANAVENE ARHITEKTUUR.............................................................................................................................38 LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARASEL KESKAJAL.........................................................................41 ROMAANI ARHITEKTUUR................................................................................................................................44 ROMAANI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL..................................................................................................46 ROMAANI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL...........................................................................................47 ROMAANI ARHITEKTUUR ITAALIAS.........................................................................................................49 ROMAANI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS............................................................................
kunsti, hõõrus, kratsis, suitsutas maale. Kuulus maal Kuningas Ubu prantsuse kirjanduse tegelane, pealtnäha pehme ja rumal, tegelikult kaval ja võimuahne. Paul Klee- Sürrealist vaid osaliselt. Sveitslane. Klee loo mingule on o mane lastejoonistuste naiivsus, kujundite grotesksus, fantaasiarikkus. Imelised värvikooskõlad! On osalt sürrealist, osalt abstraktsionist. Mõningaid mõisteid Kunstiteadus koosneb 3 alaliigist: 1) kunstiteooria uurib kunsti olemust 2) kunstiajalugu uurib kunsti arengut, muutumist 3) kunstikriitika hindab ja analüüsib kaasaegset kunsti Kunstiliikide traditsiooniline jaotus: 1) arhitektuur e. ehituskunst 2) tarbekunst 3) kujutav kunst Kujutav kunst jaguneb maalikunst 1) graafika 2) skulptuur. Kaasaegsed kunstiliigid on: a) installatsioon b) häppening c ) perfor mance d) maakunst f) kehakunst g ) videokunst. Arhitektuur jaguneb: 1) sakraalarhitektuur e. kiriklik arhitektuur (kirikud, kloostrid, kabelid jne.)
KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud või kraabitud ja kiri on kadunud
Kõik kommentaarid