Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku (1)

Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku
Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja alamjooksul . Selle riigi periood kestis 31.-6. sajand eKr ning see aeg jagataske omakorda kolme ajajärku - vana riik, keskmine riik ja uus riik. Muistne Egiptus oli üks esimesi omataolisi tsivilisatsioone ning muistsed egiptlased on andnud suure panuse maailma ajalukku erinevats valdkondades. Mis siis on silmapaistvamad egiptlaste teadmised ja oskused?
Egiptuse ajaloo üheks olulisemaks saavutuseks pean ma hästi välja arenenud arstiteadust. Kui teised rahvad arvasid, et haigus on jumalate kättemaks, siis egiptlased teadsid seda, et haigus tekib looduslikel põhjustel ning, et inimese tervendamiseks tuli määrata õige diagnoos ja ravi. Sealsed arstid oskasid valmistada erinevaid medikamente, nii sissevõtmiseks kui ka pealemäärmiseks. Veel olid nad ka osavad kirurgid, nimelt olid nad võimelised tegema keerulisi silmaoperatsioone. Inimese anatoomiat tundsid nad tänu sellele nii hästi, et nad palsameerisid surnukehi. Ma arvan, et tänu sellele, et juba tol ajal oli Egiptuses arstiteadus nii heal tasemel, on ka meil tänapäeval väga hea meditsiin ja põhimõtteliselt kõik on võimalik ning tänu heale arstiteadusele elas nii mõnigi inimene mõned aastad kauem.
Teaduses veel üks oluline saavutus on päikesekalender. Egiptlased suutsid tol ajal kõige täpsemini aega arvata. Nende päikesekalender oli seotud Niiluse üleujutustega. Nimelt Niiluse üleujutused olid korrapäraselt ja need toimusid alati peale seda, kui täht Siirius peale pikka varjul olemist välja tuli. Egiptlased jagasid selle ajavahemiku, mis jäi kahe üleujutuse vahele kaheteistkümneks kuuks. Puudusid neil küll liigaastad, aga siiski oli see selle aja täpseim ning see on ka tänapäeva kalendri aluseks, sest roomlased lõid hiljem selle põhjal tänase kalendri. Ka see on väga märkimisväärne saavtus tolle aja kohta, sest see, et nad aega oskasid määrata ja arvutada, aitas neil paremini põllutöid planeerida ja nad teadsid, millal Niilus jälle üleujutama hakkab. Ning minu arvates juba see, et nad said aru seda, et Niilus ujutab üle just kindlatel aegadel oli suur saavutus tollal.
Ka matemaatika oli egiptlastel heal tasemel, nad oskasid välja arvutada kolmnurga ja ringi pindala ja peale selle ka püramiidi ja silindri ruumala. Selleks pidid nad tundma ka pii-arvu. Tänu nende kujundite suuruste arvutamisele, oli neil ka kergem ehitada hiiglaslikke püramiide. Osad neist on ka tänapäevani säilinud ning kuuluvad seitsme maailmaime hulka. Püramiidid olid haudehitised, kus oli hauakamber kuhu paigaldati palsameeritud surnukehaga sarkofaag, siis asus seal veel mõni ruum ningi veel olid seal käigud, mis viisid nende ruumideni. Suurim ja vanim püramiid oli Cheopsi püramiid, selle kõrgus oli 146 meetrit. Ka matemaatikas on egiptlased väga suurt rolli mänginud, sest ilma pii-arvuta oleks võimatu tänapäeval ringi ja silindri mõõtmeid välja arvutada.
Rääkides Egiptuse kunstist, siis peale selle, et nad ehitasid püramiide ja templeid, oli neil ka pinnakunst väga tähtsal kohal. Nende pinnakunsti moodustasid värvilised reljeefid ja maalid. Maalidel olid inimesed joonistatud egiptuse poosis : nägu profiilis , silmad otse, õlad otse ja jalad olid külgvaates. Pildid olid ilma varjudesta ja polnud ühelt värvilt teisele üleminekuid ka ruumiline kujutamine puudus. Inimsed ja teised asjad pandi lihtsalt ritta, kes oli tähtsam oli tehtud suuremalt ja kes vähem tähtis väiksemalt. Ma arvan seda, et kuna erinevad inimesed kujutasid maalidel inimesi kõiki ühes poosis, muudabki selle nii omapäraseks ja tähtsaks Egiptuse ajaloost.
Ka kirjakunst oli egiptlastele tähtis, sest need inimesed kes kirjutada oskasid pääsesid kas kirjutajaseisusesse või preesterkonda. Egiptuses olid kirjamärkideks hieroglüüfid, mis tähistasid mõistet või siis olid hoopis kaashäälikute sümboliteks. Hieroglüüfide hulka kuulusid ka seletavad märgid ehk determinatiivid. Kirjutati papüürusetaimest tehtud paberitaolisele materialile - papüürusele. Hieroglüüfid maaliti sellele pintsliga . Hieroglüüf kiri on keerukas ja ka selle õppiminie oli raske, sest kasutusel oli ligi 1000 tähemärki. Egiptlased kirjutasid ka novelle ja lühijutte üks kuulsaim neist on " Sinuhe jutustus", mis on hauakambri tekst võtmaks kokku lahkunu eluteed. Vähesed egiptlased küll oskasid kirjutada, aga ma arvan, et need kes sellest väga huvitatud olid ja tahtid natuke paremat elu, õppisid selle ära ning tegid endale sellega ainult head.