- lehe serv nõrgalt kiiljas või ümar - roodude kohalt karvane (suht tuhm, väiksed hõlmalaadsed hargnemised, teravad saed) * Rosa rugosa kurdlehine kibuvits - paaritusulgjad liitlehed (5-9 lehekest) - lehekesed ümarad või elliptilised - rood tugevalt sisse vajutatud - lehekesed kortsulised - alt hall karvased - keskrood kõverdunud ogad * Rosa majalis metskibuvits - viljad väiksemad (ümarad/munajad) - lehed paaritu sulgjad liitlehed (arv sama) - leheke piklik ovaalne (5-7) - lehed karvased, eriti alt! (piklikud kerged äraspidised väiksemat sorti lehed, tuhmipoolne) * Rosa pimpinellifolia - näärelehine kibuvits - lehed miniatuured, lehti 7-11 - paaritu sulgjad liitlehed - ovaalsed või täiesti ümmargused - korrapärased peensaagja servaga - väiksed astlasd (tuhmikas rohelised väikesed lehekesed, teravad saagjad okkad) * Potentilla fruticosa - põõsasmaran
Kermo Orgvee Kiudpilved asuvad 7-10 km kõrgusel.Kiudpilved on hõredad ja sulgjad. Kihtpilved on kihilised ja hallikad. Kihtpilved asuvad 300-700m kõrgusel. Rünkpilved asuvad erinevatel kõrgustel aletes 200m kuni 6000meetrini. Rünkpilved on nagu pallid.
Ei karda soolast vett ja võib kasvada üsna vee piiril Kui kookospähkel satub ekvaatorist liiga kaugele, siis võib ta küll kasvama minna, kuid viljad ei valmi Suurimad tootjad, algne kodumaa Kookospalmide suurimad tootjad on Indoneesia, Filipiinid, India, Brasiilia ja Sri Lanka. Algseks kodumaaks peetakse Polüneesia saari, mis asuvad Vaikse ookeani keskosas. Suurused, arvud Kookospalm on kuni 30 m kõrgune puu, millel on võimsad sulgjad lehed. Tüve läbimõõt võib isegi olla 60 cm. Ladvas kasvab kuni 40 lehte (umbes kolme aasta vanused lehed langevad maha). Leht on 5 meetri pikkune, ligikaudu 2 meetri laiune ja kaalub 10-15 kg, kookospähkel kaalub kuni 8 kg. Seega on palmi vilus päris ohtlik magada. Kasutamine Kookospähkel on kookospalmi kõige väärtuslikum osa- vilja õõnsuses on vedelik, mida kutsutakse kookospiimaks, kääritanud kookospiima kasutatakse
villosa), harilikult segatises Loomad ei söö vikki nii meelsasti kui hernest, sest vikk sisaldab vitsianiini, mis on mõru maitsega ja loomadele suures koguses isegi mürgine SUVIVIKK ISELOOMUSTUS Üheaastane liblikõieline söödakultuur Proteiinisisaldus ligikaudu 30% Noored tõusmed taluvad 5-6 kraadi külma Soojuse ja valguse suhtes ei ole nõudlik Õitseb juunis-juulis EHITUS Vars esialgu püstine, hiljem roomav Liitlehed sulgjad, lõpevad köitraokestega Õied ühe- või kahekaupa lehekaenlas 30-60 cm pikk KASVUTINGIMUSED Muld- liivsavimullad Väetamine- orgaaniline väetis Külvivorm- külvatakse 3-4 cm sügavusele, seemet külvatakse 35...70 kg/ha, sõltuvalt seemne suurusest KASUTAMINE Hea jõusööt piimakarjale Haljassööt Silo valmistamiseks TALIVIKK EHK PÕLD- HIIREHERNES ISELOOMUSTUS Üheaastane Kaduv umbrohi põldudel, teeservades Õitseb juunist augustini EHITUS
Ekvaatorist liiga kaugele sattudes, võib ta küll kasvama minna, kuid viljad ei valmi. Ta ei karda soolast vett ja võib kasvada üsna vee piiril. Kookospalmi nimetatakse tüüpiliseks vee kaudu levitajaks ehkhüdrohooriks. Vette kukkunud kookospähkel peab 3 kuni 4 kuu jooksul randuma, sest muidu võib idanema hakanud seeme hukkuda. Kui ookeanis kerkib uus saareke, siis saab selle üheks esimeseks asukaks tõenäoliselt kookospalm. ISELOOMUSTUS: Kõrgus: kuni 30 meetrit Lehed: sulgjad kuni 5 meetri pikkused, 2 meetri laiused ja kaalub 10-15 kg ladvas kuni 40 lehte, umbes kolme aasta vanused lehed langevad maha Tüve läbimõõt: kuni 60 sentimeetrini Kookospähklid, mida peetakse kookospalmi kõige väärtuslikumaks osaks, kaaluvad kuni 8 kg. Kookospalmi õitsemisest kuni vilja valmimiseni kulub 9 kuni 11 kuud. Kookospähklite koristamine ei ole kerge töö: tuleb ronida palmi otsa ja luuviljad alla visata. Ühes kobaras on tavaliselt 8 kuni 10 pähklit
taimne ja loomne toit taimne toit ei kaitse ei kaitse puruvana, liivavana lapsuliblikas, sirelisuru Kiletiivalised Kahetiivalised 712 liiki leitud 2200 liiki paar liitsilmi ja 3 lihtsilma suured liitsilmad, kaks või kolm täppsilma haukamis- või libamistüüpi kohastunud pistmiseks või vereimemiseks 3 kuni 70 lüliga tundlad niitjad või sulgjad tundlad jooksujalad jooksujalad kaks paari kilejaid lennutiibu eestiivad ja sumistid vaegmoone täismoone puudub puudub röövloom röövtoiduline hammustab või paiskab mürki imeb verd metsakuklane, vapsik toakärbes, toasääsk Kirbulised leitud 24 silmad onliiki Jalgu on kolm paari, nõrgalt arenenud kõik jalapaarid on pistmistüüpi hästi arenenud, suunatud alla
kõrgusel. Nad ilmuvad sombuse ilmaga. Tavaliselt on nad tumedad ning katavad kogu taeva paksu kihiga. Meie nimetame neid ka vihma- või lumepilvedeks. Rünkpilved on väikesed ja kohevad nagu villakuhjad. Tekivad taevasse (2-6 km kõrgusele) tavaliselt suvel sooja ilmaga. Nad on ilusa ilma pilved ning nendest pilvedest vihma ei saja. Keskpäeval on neid kõige rohkem ja õhtuks nad enamasti hajuvad. Kiudpilved on hõredad, sulgjad valged pilved. Nad koosnevad väikestest jääkristallidest, sest tekivad kõrgel taevas (6-10 km kõrgusel), kus on õhk väga külm. Kiudpilved tulevad taevasse siis kui ilma hakkab muutuma. Sademeteks nimetatakse õhust maapinnale langevat vedelat või külmunud vett. Sademed on vihm, uduvihm, kaste, lumi, rahe, jäide, härmatis, lume- ja jääkruubid. Vihm vihmapilv tekib, kui väikesed veepiisad ühinevad suuremateks veepiiskadeks
Fifth level Sääse arengu tsükkel https://www.youtube.com/wa tch?v=VwIqGbhq4T8 Sääskede ehitus SÄÄSKEDE EHITUS: Kahetiivaliste pea on alati väga liikuv, peene kaelaga rindmiku külge kinnitunud. Liitsilmad on suhteliselt suured. Täppsilmad (kaks või kolm) võivad, kuid ei pruugi esineda. Tundlad: vähemalt 7-lülilised (niitjad, sulgjad jne) Rindmik: rindmikulülid on tugevasti kokku kasvanud. Jalad: enamasti peenikesed, mõnikord väga pikad. Parasiitsetel võivad jalad olla jämedad, varustatud võimsate küünistega, mis on kohastunud peremehe külge klammerdumiseks. Tiivad: kahetiivalistel normaalselt arenenud ainult eesmine tiivapaar, tagatiivad on muutunud sumistiteks. Tagakeha: koosneb sääselistel 7 või 8 lülist, pikk ja sale tagakeha. Mille järgi sääsed oma ohvri võtavad?
Hingamine lõpustega Hingamispind sageli suurem, Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Teine tase kui looma kehapind Kolmas tase Lõpused võivad olla lisaks Neljas tase Viies tase liistakutele ka sulgjad või jätketaolised Sobivad hingamiseks ainult vees Vähid, veeteod, karbid, peajalgsed, mõned rõngussid Hingamine kopsudega Kopsud asuvad sügaval keha sees ja ühendatud välisõhuga vaid kitsaste avauste kaudu Gaasi transpordib kopsude ja kudede vahel veri
peaaegu keskrooni. · Kanneljas leht: Suurema tippuosaga sulgjalt jagunenud leht. Liitlehed: · Msõrmjad liitlehed kinnituvad lehekesed kiirjalt leherootsu tipule. · Sulgjate liitlehtede osa koosneb iseseisvate sulglehelistest, mis kinnituvad paarikaupa lehe keskroole. · Paaritusulgjal liitlehel on tipus üksik tipmine sulgleheke. · Paarissulgjal liitlehel võib olla ka ainult üks sulglehekeste paar. Paaris ja paaritu sulgjad võivad omakorda moodustada kaheli ja kolmeli sulgjaid liitlehti.
lehed on hõlmadega, õitsvatel okstel on lehed munajad või rombja kujuga, hõlmad on teravatipulised, lehed on rohelised , alt heledamad, sügisel lehed kolletuvad) Crataegus submollis karvane viirpuu ( nõrkade hõlmadega, lehed on karvased, lehe ääred on kahelisaagjad , nagu narmendaks, viljad on oranzpunased) Rubus idaeus harilik vaarikas (pealt on lehed rohelised ja alt hall,lehed piklikmunajad, tavaliselt 3- 5 lehekest, sulgjad lehed) Rubus nessensis kitsemurakas( vili on mustjas-pruun, kergelt mõrkjas, võrsetel on hõredalt paiknevad ogad, sõrmjad lehed, 5 lehekest kimbus, terva tipuga lehekesed, pealt rohelised , alt natuke karvased ja helerohelised) Rosa rugosa kurdleheline kibuvits ( viljad on suured, lapik-kerajad, läbimõõt võib olla 2-3cm, rootsul ogad) Rosa majalis metskibuvits (viljad väiksemad, munajad-kerajad, läbimõõt 1-1,5 cm, lehed
Kuid teed võib edukalt kasutada ka seedehäirete, maksahädade, mitmesuguste valude ja põletike puhul. Tee valmistamiseks võiks võtta teelusikatäie ürti klaasi keeva vee kohta. Ravim on parim siis, kui see on jahtumiseni seisnud. Juua tuleks teda peale sööki kolmandik klaasi korraga. Köömned Köömen ehk Carum carvi on populaarne maitsetaim. Tema teaduslik nimi on harilik kööme. Köömne õied on väikesed, valged või siis rooskad. Tema lehed on kaheli-või kolmelis sulgjad ning tema liitlehtede alumised sulglehed paiknevad lehevarrel risti. Kuna köömne vars on peenike, õisikud hõredad ja tema lehed meenutavad veidi tilli ei torka ta eriti silma. Pärast õitsemist on köömne leidmine veel raskem. Köömnel on seedetegevust ergutav toime, sobib Soola aseaineks soolavaba dieedi puhul. Köömned soodustavad happelise toidu seedimist ja pärsivad soolegaaside teket. Kasutatud kirjandus http://herba.folklore.ee www.terviseleht.ee www.bio.edu.ee
hääl mesilasema laulu). Loom võib kuuldavale tuua teravaid piiksatusi, mis meenutavad hiire häälitsemist. • Omapärane on siinkohal heli tekitamise mehhanism - hääl tekib õhukese membraani võnkumisel, kuid vastandina teistele putukatele pannakse helielund tööle soolest kiiresti väljapuhutava õhu abil. Selline helitekitamise mehhanism on putukate seas teadaolevalt ainulaadne. Kirjeldus • Tundlad ei ole üldiselt eriti sulgjad, isegi isastel. • Surulastel puuduvad kuulmiselundid, kuigi mõnel rühmal on kuulmiselundilaadsed organid peas. • Rindkere, kõht ja tiivad on tihedalt kaetud soomustega. • Mõnel surulaseliigil on lont taandarenenud kuid enamusel on see väga pikk ning kasutatakse nektari imemiseks taimedelt. • Enamus surulasi tegutseb pimedas või õhtuhämaruses kuid mõned lendavad ka päevasel ajal. • Nii emased kui isased on sarnase elueaga 10- 30 päeva.
surulasel Macrosila morgani ulatub imilondi pikkus kuni 35 sentimeetrini. Tundlad Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks eistekedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Erandlikud on pikktundelkoilased, neil on tundlad kehast mitu korda pikemad. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised (tundla tipp on paksenenud), hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Tundlate kujud Rindmik Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinnitub üks paar jooksujalgu. Käpp koosneb tavaliselt 5 lülist, küüniseid on 2. Sageli kinnitub säärtele üks või kaks paari tugevaid ogasid: kannuseid. Tiivad Tiibu on liblikatel kaks paari, harva on tiivad nii lühikesed, et loomad on lennuvõimetud (näiteks emased külmavaksikud ja tupslased, paljud emased märslased).
Tuhandeid aastaid on inimene osanud kasutada kööment kui toidu- ja ravimtaime. Köömen pärineb Euroopa ja Aasia põhja- ning keskosast. Kel siiski võib tekkida raskusi taime äratundmisega, siis peaks silmas pidama tema eripära: köömen eelistab inimlähedust, kasvades sageli teede ääres, taluõuedel, kuivadel niitudel. Köömnetaim õitseb valgete liitõisikutega maist juulini. . Vars on paljas püstine, harunenud, lehed kahe kuni kolmekordselt sulgjad. Lehed meenutavad porgandi omi, ent metsporgandist, kelle lehed on karvased, eristab teda karvade puudumine lehtedel ning sarikakiired õisikus on ebavõrdse pikkusega Keemiline koostis ning kasutamine Köömnele omistatakse seedetegevust korrastavat, soolte gaase vähendavat mõju ning antiseptilist ja krambivastast toimet. Köömneteed on soovitatud imetavatele emadele piimanäärmete töö stimuleerimiseks, samuti on seda joodud kõhuvalu , hingamisteede- ja neeruhaiguste korral
Sisukord LK 1. Õlikultuurid 3 2. Tööstuskultuurid 4 3. Puuviljad 5-7 4. Mõnukultuurid 8 5. Teraviljad 9 6. Mullakultuurid 10-11 Õlikultuurid Kookospalm on igihaljas, kuni 30 m kõrgume ja kuni 60 cm jämedune lookja tüvega puu. Kasvab troopikamerede rannikutel ja saartel. Lehed sulgjad ja kuni 6 m pikkused. Kasutatakse toiduks, lehti katusteks ja tüvesid ehitusmaterjalidena, ka saadakse kookosest õli. Istandusi on peamiselt Filipiinidel. Tuntuim päevalill on põhja- Ameerika lõunaosast pärinev liik harilik päevalill. Ta kasvab 2-5 m kõrguseks, tema korvõisik ehk korvik on aga 8-40 cm-se läbimõõduga. Taime hargnenud sammasjuur võib tungida 3-4 m sügavusele. Päevalille seemneid süüakse ja neist saab ka õli. Teda
Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks esikedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla tipp on paksenenud, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud. Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinnitub üks paar pikemaid või lühemaid jooksujalgu
kuulub Acacia coulteri rühm alamperekond Aculeiferum): 13 liiki. Akaatsiad olid olemas juba miotseenis, kuid paleobotaanilisi andmeid on veel napilt. Ehitus ja välimus Akaatsiad on puud või põõsad. Aafrika savanniliikidel iseloomulik "vihmavarjukujuline" võra. Vachellia grandicornuta Acacia tortilis Acacia cyanophylla ● Lehed on kaheli-sulgjad liitlehed või fülloodid. ● Aafrika liikidel esinevad abilehtedest kujunenud pikad astlad. ● Austraalia kuivalembestel liikidel abilehed vähenenud ja fülloodid meenutavad astlaid. ● Sarv-akaatsial on jämenenud seest lihakad okkad. ● Õied tavaliselt suhteliselt väikesed, kollased, kobarates. ● Seemned valmivad kaunades. ● Juurestik lai ja sügav. 14 liigi lehed 1. Acacia baileyana 2. A. cyanophylla 3. A. xanthophloea
võime (väidetavalt meenutab see hääl mesilasema laulu). Loom võib kuuldavale tuua teravaid piiksatusi, mis meenutavad hiire häälitsemist. Omapärane on siinkohal heli tekitamise mehhanism - hääl tekib õhukese membraani võnkumisel, kuid vastandina teistele putukatele pannakse helielund tööle soolest kiiresti väljapuhutava õhu abil. Selline helitekitamise mehhanism on putukate seas teadaolevalt ainulaadne. [1] Kirjeldus Tundlad ei ole üldiselt eriti sulgjad, isegi isastel.Surulastel puuduvad kuulmiselundid, kuigi mõnel rühmal on kuulmiselundilaadsed organid peas. Rindkere, kõht ja tiivad on tihedalt kaetud soomustega. Mõnel surulaseliigil on lont taandarenenud kuid enamusel on see väga pikk ning kasutatakse nektari imemiseks taimedelt. Enamus surulasi tegutseb pimedas või õhtuhämaruses kuid mõned lendavad ka päevasel ajal. Nii emased kui isased on sarnase elueaga 10- 30 päeva
põõsaliik. 1.1 Levik ja kasvukohad Harilik vaarikas on looduslikult levinud Lääne-, Kesk- ja Ida-Euroopas, Siberis, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Levilas kasvab ta tavaliselt viljakamatel, huumusrikastel muldadel, sageli esineb neid massiliselt raiestikel, metsasihtidel ja -servadel, lagendikel jm. 1.2 Kirjeldus Püstine põõsas kasvab üldjuhul 1,01,5 (2,0) m kõrguseks, ladvaosa on tavaliselt lookas. Esimese aasta võrsed on kaetud väikeste harjastega. Lehtedeks on sulgjad liitlehed, mis on 1220 cm pikkused, 1013 cm laiad, 35 (7) lehekesega. Lehekesed on terava tipuga, piklik-munaja kujuga, kuni 8 (10) cm pikkused, laius kuni 4 cm, ümara 4 või südakujulise alusega, ebakorrapärase saagja servaga, pealt peaaegu karvadeta, alt valgete pehmete karvadega. Õied on valged, umbes 1 cm läbimõõduga, viietised, koondunud väikesearvuliselt õisikutesse. Vilju nimetatakse samuti vaarikaks. Vaarikas on bioloogiliselt määratluselt
Igalpool kus kasutatakse karrit, kasutatakse ka kurkumit. Vürtsina kasutatakse kollajuure risoomi. Nimetatakse ,,India safraniks". Värske kurkumi kasutamisel olla ettevaatlik, plekke on väga raske kätelt eemaldada. · Apteegitill ehk fenkol Aniisilõhna ja -maitsega magus apteegitill on mitmeaastane taim, kuuludes koos meile tuttava tilli ja köömnega sarikõieliste hulka. Ka magus apteegitill on kõrge, jäiga ja tugevasti hargneva varrega, mille harud kannavad rohelisi, sulgjad ja õrnu lehti. Taime kuldkollased õied koonduvad suurteks sarikateks, pärast õite viljastumist arenevad neist viljad ehk kõnekeeles seemned. Küpsena sarnanevad need nii välimuselt, aroomilt kui ka maitselt aniisiseemnetega. Magus apteegitill on kulinaarias kasutusel nii ürdi kui ka vürtsina. Kasvuajal, enne õitsemist pruugitakse liha- ja kalaroogade maitsestamiseks taime õrnu lehti. Vürtsina leiavad kasutust poolküpsed sarikad ja isegi juured, kuid kõige enam tarvitatakse
Anemone tomentosa- viltjas ülane, "Serenade", "Robustissima" http://herba.folklore.ee/pildid/mets%C3%BClane2.jpg Puju (Artemisia spp ) Püstine taim, puhmik, kõrgus 80-110 Kasvab niitudel, heinamaadel, kodumurus Vähenõudlik, talub varju, sobib niiskem muld Õitseb juuni- juuli, Õisikud siniste küünalde sarnased, kõrgus 15-20 cm, õied kollased ja väikesed, suvehaljad, suured, rohelised, sulgjad liitlehed Ravimtaim, põletikuvastase toimega. Aitab peatada verejookse ja ravib halvasti paranevaid haavu. Teed juuakse mao- ja seedehädade ning põiehaiguste korral. Sobib salatisse. Puudealused ja vahelised alad, soolotaim Paljundatatakse,- puhmiku jagamise teel, risoomi pistikutega Sortidest ,,Artemisia lactiflora- valgeõieline puju, Artemisia lidoviciana- kassiurb- puju "Silver Queen", Artemisia https://et.wikipedia.org/wiki/Puju#/media/File:Artemisia_a
Liblikate keha on sale ja neil on peened jalad. Keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust. Pea on liblikaliikidel eri suurusega, see kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid ürgsematel vormidel on need lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised. Hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ja kolmelülilised alahuulekobijad. Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinnitub üks paar pikemaid või lühemaid jooksujalgu. Käpp koosneb tavaliselt viiest lülist,
Harilik köömen Tavaliselt kaheaastane püstiste, umbes 50cm Vähenõudlik, Paljundatakse seemnetega. Maitseainena kasutakse kõrguste vartega sarikaline(ülemises osas harkjalt talub varju. Külvatakse varakevadel ~1cm peale viljade veel värskeid haruneva varrega).Sulgjad lehed on lõhised, Kultuurtaimena sügavusele. Idaneb2-3 nädala jooksul. noori lehti rohelistes iseloomuliku aromaatse lõhnaga. Väikesed eelistab savikat Tõusmed avajvad tärkamiseks suppides ja salatites. valged, harva roosakad õied on koondunud neutraalset või küllaldaselt niiskust. Esimesel aastal Köömneid kasutatakse lamedateks sariõisikuteks
kehasoojust. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks esikedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla tipp on paksenenud, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud. Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinnitub üks paar pikemaid või lühemaid jooksujalgu
on küllalt liikuv. Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks esikedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla tipp on paksenenud, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Sageli esineb tundlate kujus suguline dimorfism: isaste tundlad on keerukamad. Näiteks kevadpaabusilma isaste tundlad on topeltkamjad, emaste omad aga niitjad. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud.
Putked Harilik mürkputk (Cicuta virosa) Harilik mürkputk on sarikaliste sugukonda ja mürkputkede perekonda kuuluv mürktaim, mida leidub väga paljudes kohtades üle Eesti. Harilik mürkputk armastab kasvada niisketes kohtades, järvede ja jõgede kallastel ning soistes kraavides. Üldiselt on tema pikkuseks 60- 150cm. Harilikku mürkputke võib segi ajada mitmete taimedega ning seetõttu on ta eriti ohtlik. Tavaliselt kasvab ta veidi kaardunult ning tema lehed on sulgjad ja tumerohelise värvusega. Hariliku mürkputke vars on seest õõnes. Taim on kõige mürgisem kevadel ning õitsemise aeg on tavaliselt juunist augustini. Õied on tal valged ja koondunud liitsarikasse, millel on 10 kuni 20 kiirt. Hariliku mürkputke maa-alune risoom on välimuselt sarnane sellerile ja seetõttu tuleb olla eriti ettevaatlik. Hariliku mürkputke mahlad võivad põhjustada ärritusi nahal ning läbi naha ka vereringesse imbuda. Mürgistuse korral
pungadest (külgpungadest)arenevad külgharud või õied või õisikud. · Leheroots ---taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või labasid varre või oksaga · leherood ----lehelabas kulgevad juht- ja tugikoekimbud. · lihtlehe ja liitlehe tüübid-----lihtleht koosneb ühest lehelabast ja leherootsust.Sulgjas ja sõrmjas lihtleht. Liitleht-koosneb pearootsust millele kinnituvad iseseisva rootsuga lihtlehed. Liitlehed jagunevad sulgjad liitlehed(paaritusulgjad, pihlakas; paarissulgjad, s.läätspuu), sõrmjad(kolmetised- liblikõielised, neljatised-v.läätspuu, viietised-metsviinapuu). · abilehed-----leherootsu alusel olevad lehesarnased väljakasved. Tavaliselt on nad väiksemad kui lehed, varisevad esimestena. JUUR · kasvuvööde--pikenemis- ehk kasvuvööde. Selle vöötme rakud poolduvad harva, küll aga toimub nende pikenemine.
Imilondi pikkus on väga erinev. Valmikuna mittetoituvatel liikidel on see sageli täiesti kadunud. Troopilisel surulasel Macrosila morgani ulatub imilondi pikkus kuni 35 sentimeetrini. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Tundlaid on väga mitmesuguse kujuga. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Sageli esineb tundlate kujus suguline dimorfism, isaste tundlad on keerukamad. Rindmik liblikatel koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinnitub üks paar jooksujalgu. Käpp koosneb tavaliselt 5 lülist, küüniseid on 2. Sageli kinnitub säärtele üks või kaks paari tugevaid ogasid ehk kannuseid. Mõnikord (näiteks isastel koerlibliklastel) on eesjalad tugevasti redutseerunud.
pikkus kuni 35 sentimeetrini. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks eistekedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Erandlikud on pikktundelkoilased (suguk. Adelidae), neil on tundlad kehast mitu korda pikemad. Tundlaid on väga mitmesuguse kujuga. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla tipp on paksenenud, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Sageli esineb tundlate kujus suguline dimorfism - isaste loomade tundlad on keerukamad. Näiteks kevadpaabusilma (Eudia pavonia) isaste tundlad on topeltkamjad, emaste omad aga niitjad. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinnitub üks paar pikemaid või lühemaid jooksujalgu. Käpp koosneb tavaliselt viiest lülist, küüniseid on kaks. Sageli kinnitub säärtele üks või kaks paari tugevaid ogasid - kannuseid
Võrsed pikkade asteldega. 17) Rosa rugosa kurdleheline kibuvits Lehed paaritusulgjad (5-9). Tugevalt kortsus. Alt ja roots karvane. 18) Rosa majalis metskibuvits Lehed paaritusulgjad liitlehed (5-7), piklikovaalsed. Alt, pealt, roots karvased (hallid). 19) Rosa pimpinellifolia nääreleheline kibuvits Lehed ovaalsed/ümarad (7-11). Serv peensaagjas. Paljad. Lehed väiksemad kui metskibuvitsal. 20) Potentilla fruticosa põõsasmaran Lehed sulgjad, ebakorrapärased (3-7), kitsad, süstjad. Siidjate karvadega. 21) Prunus domestica harilik ploomipuu Lehed elliptilised/äraspidimunajad. Tipp terav/tömp. Alt karvane, eriti roodude lähedalt. Leherotsudel 1-2 nääret. 22) Prunus cerasifera var. Divaricata haraline ploomipuu Lehed elliptilised/munajad. Serv peensaagjas. Tipp terav. Leheroots lühike ja paljas. Värsked lehed kergelt läikivad. 23) Prunus cerasus harilik kirsipuu
koondunud kohevatesse pööristesse. Aed-harakputk Aed-harakputke vars on 30– Taime vars ja lehed on Salatite, hautiste ja 60 cm kõrge, püstine ja rohelised, õied valged. köögiviljasuppide harunev. Varred harunevad maitsestamiseks. juba alusel. Õrnad, üldkujult kolmnurksed liitlehed mitmekordselt sulgjad, võivad olla pisut karvased. Väikesed ilmetud õied on koondunud sarikõisikutesse. Vili koosneb kahest piklikust seemnest. Aedkoriander Aedkoriandri peen vars on Aedkoriander on roheline, Mereandide, lihatoitude ja 20-60 cm kõrgune. Alumised õied valged või roosakad ja küpsetiste maitsestamiseks. lehed tavaliselt sulglõhised, valminud seemned on
15 cm kõrguselt maapinnast. – Kuivatatud taimi saab 0,2...0,3 kg/m². 14. HARILIK ANIIS • Lad. Pimpinella anisum Botaaniline iseloomustus • Sarikaliste sugukond. • Üheaastane rohttaim. • Kõrgus 20...50 cm. • Kodumaaks peetakse Egiptust ja Lähis-Ida, kus kasvab looduslikult. Botaaniline iseloomustus • Vars ruljas, sooniline, harunev. • Alumised lehed neerjad, keskmised sulgjad, ülemised sügavalt lõhestunud. • Õied liitsarikates, valged. Õitseb juunis- juulis. • Viljad on munaja kujuga, kaheseemnelised ja valmivad augustis. Ajaloost • Kultuurtaimena kasvatatakse iidsetest aegadest. • Metsikul kujul teda enam ei esine. Kasvatamine • Kerge, lubja- ning toitaineterikas pinnas. • Päikesepaisteline kasvukoht. • Külvatakse kevadel otsekülvina, taimede vahe 10...15 cm.
kehasoojust. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige ürgsematel vormidel (näiteks esikedriklastel) on need väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla tipp on paksenenud, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud. Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinnitub üks paar pikemaid või lühemaid jooksujalgu. Käpp koosneb
valitakse järgmise aasta kevadel 3-4 tugevat võrset. Ülejäänud lõigatakse maapinna lähedalt maha. Järgmisel aastal 5-6 vart jne., kuni vaarikapõõsas koosneb 10-12 elujõulisest võrsest. Mida tugevamad on varred, seda suurem on lehestiku pind ja pungade hulk sügisel, seda paremini nad talvituvad ning seda suurem on loodetav saak järgmisel aastal. Vaarika varred taluvad hästi püsivat külma, muutuvad aga külmaõrnaks talviste sulade järel. Lehed Vaarika lehed on vahelduvad sulgjad liitlehed, 3-5 lehekesega , 12 -20 cm pikad. Lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, ümara või südaja alusega, ebaühtlaselt saagja servaga. Pealt tumerohelised, alt peaaegu valged, viltjate karvadega. Varrele kinnituvad vahelduva rootsu abil. Lehekesed on sulgroodsed. Noorena on lehed kokkupandud. Foto 1. Vaarika lehed Foto 2. Vaarika lehe serv
Tähtkarvad n deutsiad Kattekarvade jaotumine Haakekarvad on tugevad kõverdunud või terava tipuga karvad n lõhnav vaarikas Näärmekarvad on elusrakkudega ja toodavad eeterlikke aineid Lehtede jaotumine Lihtleht koosneb ühest lehelabast ja leherootsust, sügisel langeb leht tervikuna n arukask Liitleht koosneb pearootsust ja sellele üksikult iseseisva rootsuga kinnituvatest lihtlehtedest, mis sügisel langevad osadena Liitlehtede jaotumine Sulgjad liitlehed a) paaritusulgjad n pihlakas, saar b) paarissulgjad n suur läätspuu Sõrmjad a) kolmetised n liblikõielised b) neljatised n väike läätspuu c) viietised n metsviinapuu Lehekujud Soomusjas n elupuu, hiibapuu Okas n mänd, kuusk, nulg Lineaalne n eerika Süstjas n enelas, liguster Elliptiline n harilik toomingas, laukapuu Lehekujud Munajas n harilik sirel Äraspidimunajas n must lepp, harilik kikkapuu Ümar n harilik haab
Lihaste kuju ja ehitus Tavaliselt eristatakse analoogiliselt luudele pikki, lühikesi ja laiu lihaseid. Pikad lihased esinevad peamiselt jäsemetel, lühikesed lihased seostavad selgroolülisid ja roideid omavahel, laiad lihased paiknevad kereõõnte seintes. Enamik lihaseid algab ja lõpeb kõõlusega, vaid üksikutes kohtades kinnituvad lihaskiud otse periostile. Pikkadel lihastel nimetatakse keskmist paksenenud osa kõhuks, algusosa peaks ja lõpuosa sabaks. 19. Lihaste jaotus (liht- ja sulgjad lihased) Lihasekiudude erinevate seostusviiside alusel kõõlustega jaotatakse lihsaed liht- ehk dünaamilisteks lihasteks ja sulgjateks ehk statodünaamilisteks lihasteks. Dünaamilistes lihastes kulgevad lihaskiud paralleelselt lihase pikiteljega ning otstes lähevad üle samasuunalisteks kõõluskiududeks. Statodünaamilistes lihastes paiknevad lihaskiud pikitelje suhtes põiki ning jagunevad poolsulgjateks, sulgjateks, kahelisulgjateks ja mitmelisulgjateks lihasteks.
pikkuselt ületada peajuure (aeduba, sojauba) -juurtel on moodustuvad mügarad, kus arenevad mügarbakterid -Igale kaunviljaliigile on kohanenud mügarbakterite eri rassid, Seeme(vt pilte konspkt) ·Sigimikust moodustub vili kaun ·Seemnekest on tihe, vett raskesti läbilaskev ·Seeme kinnitub kauna külge varrega ·Varrekese kinnituskohale seemnel jab igale liigile iseloomuliku kuju ja värvusega laik - seemnevarre arm ehk seemnenaba Lehed 1) sulgjad 2)kolmetised 3) sõrmjad -Sulgjad liitlehed paarissulgjad ja paaritusulgjad -Sõrmjate lehtedega -Kolmetiste lehtedega Õied -Kaunviljade õisik on kobar -Liblikjas õiekrooni ehitus: a) Puri - ülemine kõige suurem ja eri värvi kroonleht b) Tiivad - 2 külgmist kroonlehte c) Laevuke - 2 osaliselt kokkukasvanud kroonlehte 22. Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides Herne kasvatamine puhaskülvis Puhaskülvis kasvatamine võimaldab: · kasutada herne saagivõimet paremini kui segukülvides
täppsilma. Suiseid kaht tüüpi: lõugadega liblikatel haukamissuised, ülejäänutel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ja kolmelülilised alahuulekobijad. Ülejäänud suiste osad taandarenenud. Imilondi pikkus erinev (troopilistel liikidel kuni 35cm). Tundlad hästi arenenud; mitmesuguse kujuga. Tundlaid on väga mitmesuguse kujuga. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised, st tundla tipp on paksenenud, hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad. Sageli esineb tundlate kujus dimorfism isaste tundlad keerukama ehitusega. Rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinnitub üks paar pikemaid või lühemaid jooksujalgu; käpp koosneb 5 lülist; küüniseid 2. Sageli kinnitub säärele üks või kaks paari tugevaid ogasid kannuseid. Mõnikord eesjalad tugevasti redutseerunud. Tiibu kaks paari, harva tiivad lühikesed. Lõugadega liblikatel ja
alt hallikad, karvased, liitleherootsul esinevad ogad · Kurdlehine kibuvist · Rosa rugosa 5-7 lehekest, alt tihekarvased, pealt hõredalt karvaed, lehe roots karvane, piklikumad lehed kui kurdlehisel kibuvitsal · Mets kibuvits · Rosa majalis 7-11 lehekest,ovaalsed kuni ümarad, peenelt saagja servaga,väiksed, tumerohelised, pole karvane. · Näärelehine kibuvits · Rosa pimpinellifolia Sulgjad(ebakorrapärased) kitsad, terve servaga, hallkarvased · Põõsasmaran · Potentilla fruticosa Elliptiline või äraspidi munajas, lehe tipp tömp või nõrgalt teravnev, täkilis saagaja servaga, altküljelt pehmekarvased, lühike karvane roots, LEHE ROOTSUL ESINEVAD NÄÄRMED · Harilik ploomipuu · Prunus domestica Elliptiline kuni munajas, peensaagja servaga Ühtlaselt teravneva tipuga Rood alt karvased
kirsi- ja mandlipuu liigid. 5.Liikide tähtsus eelkõige kultuurtaimed, söögiks. SUGUKOND: liblikõielised (Fabaceae) suur sugkond! 1.kuulub kaheiduleheliste klassi, oalaadsete seltsi. 2.Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond. Ühtekokku arvatakse siia umbes üle 19 400 liigi. Kasvavad kõikjal maismaal, ka tundras ja kõrbes. 3.-4) Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad. Tavaliselt on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed. Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides. Kroon on liblikjas koosneb ülemisest (puri), kahest külgmisest (tiivad) ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest (laevuke). Liblikõielistel on kaunvili. 4. Liblikõielistega nende juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega. Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa. 5
Kõigile kommeliniididele on iseloomulik õiekatte diferentseerumine välimisteks rohelisteks tupplehtedeks ja sisemisteks, tavaliselt värvunud kroonlehtedeks (v.a. kõrreliselaadsed) ja tärkliserikas endosperm (v.a.palmilaadsed). Rakuseintes leidub UV-s fluorestseeruv feerulahape ja kumariinhape. Tavaline õistaimede endosperm on õlirikas. Selts Arecales - palmilaadsed Lehed: tihedalt vahelduvad, suured, noorelt volditud (kurrutud), sulg- või kaarroodsed sõrmjad või sulgjad liitlehed Õied: hüpogüünsed, arvukalt suurtedes liitõisikutes Õiekate: kolmetine, tavaliselt diferentseerunud 3 välimiseks tuppleheks ja 3 sisemiseks kroonleheks Õiekroon: aktinomorfne, peaaegu märkamatu, lahk- või liitlehine Tolmukad: 3+3; Viljalehed: 3; Sigimik: apokarpne või sünkarpne Vili: luuviljad või erinevat tüüpi marjad o Cocos nucifera Kookospalm Õisik - isasõied + emasõied
õlirohke ja mageda maitsega. Toiduvalmistamise tehnoloogia I 2013/2014 Fennel/fenkol on aniisilõhna ja -maitsega magus apteegitill. Mitmeaastane taim, kuuludes koos meile tuttava tilli ja köömnega sarikõieliste hulka. Ka magus apteegitill on kõrge, jäiga ja tugevasti hargneva varrega, mille harud kannavad rohelisi, sulgjad ja õrnu lehti. Pastinaak on heledam koonusekujuline juurikas. Kuju meenutab porgandit. Võrdlemisi terava maitsega, meenutab sellerit. Gratineerima , poolvalmis toitu ahjus üle küpsetama, nii et sellele tekib krõbe pind. Sageli kasutatakse gratineerimisel riivjuustu või riivsaia, aga ka paksu koort. Prantsuse köögist on kogu maailmale tuttavad sellised road nagu Gratin Dauphinois ning klassikaline kartuligratään, milles keedukartulid kooresegus ja riivsaiaga kaetult üle küpsetatakse
Kartul, Sibul, Aedviljad: Avokaado - ameerika pirnloorberi vili. Avokaadod on pirni kujuga, 720 cm pikad ja kaaluvad 0,11 kg. Vilja sees on suur kõva seeme, mis on 56½ cm pikk. Avokaado viljaliha on väga õlirohke ja mageda maitsega Fennel/fenkol - Aniisilõhna ja -maitsega magus apteegitill on mitmeaastane taim, kuuludes koos meile tuttava tilli ja köömnega sarikõieliste hulka. Ka magus apteegitill on kõrge, jäiga ja tugevasti hargneva varrega, mille harud kannavad rohelisi, sulgjad ja õrnu lehti. Pastinaak - Võrdlemisi terava maitsega, meenutab sellerit. Kasutatakse lihakonservide valmistamisel, aga väga maitsvad on ka iseseisvad toidud Seened (5) Sampinjon supid, täidetud , röstitud Kuuseriisikas supid, marineeritud, praetud Harilik kukeseen pastad, pirukad, kastmed Kivipuravik risoto, hautised, nuudliroad Veinipunane pilvik marineeritud, kastmed, täidisena Gratineerima - on juba keedetud või hautatud toidule värvi andmine ahjus tugevas
ulatuses). Õitsevatel okstel on lehed munajad kuni rombjad 3...5 madalama hõlmaga. Lehe pikkus on 3...6 cm. Crataegus submollis – karvane viirpuu Lehed on munajaskolmnurksed, sirge või nõrgalt südaja alusega, 5...7 paari, 11...15 nõrga hõlmaga või kahelisaagjad, noorelt mõlemalt poolt, hiljem ainult alt (rood) karvased, 6...10 cm pikad, 5...8 cm laiad. Leheroots on karvane. Potentilla fruticosa– põõsasmaran Lehed on sulgjad (sageli ebakorrapärased), 3...7 lehekesega. Viimased on süstjad, terveservased, alt hallikasrohelised, mõlemalt küljelt siidjate karvadega, 1...2 cm pikad ja kuni 0,5 cm laiad. Rosa rugosa– kurdlehine kibuvits Paaritusulgjas liitleht on 5...9 lehekesega, mis on ümarad kuni elliptilised, tugevasti kortsus, pealt paljad, alt karvased, kuni 4(6) cm pikad. Leherool on tavaliselt ogad. Rosa majalis– metskibuvits Lehed on paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi on 5.
Lehelaba aluse kuju järgi: südajad, ümardunud, kiiljad, nooljad, odajad Leheserva kuju järgi: teravaservalised, saagjad, kahelisaagjad, hambulised, täkilised Lihtlehed – lõhestunud lehed Väljalõigete sügavuse järgi: ◦ Hõlmised – väljalõiked kuni veerandini poole lehelaba laiusest ◦ Lõhised – väljalõiked vähemalt kolmandikuni poole lehelaba laiusest ◦ Jagused – väljalõiked ulatuvad keskrooni Väljalõigete asetuse järgi: ◦ Kolmetised ◦ Sõrmjad ◦ Sulgjad Liitlehed Lehekeste asetuse järgi rootsul: ◦ Sõrmjad – lehekesed rootsu ülemises otsas, ühel tasandil, lahknevad radiaalselt ◦ Sulgjad – lehekesed paiknevad piki rootsu, rootsu tipus üks (paaritusulgjas) või kaks (paarissulgjas) lehte ◦ Kolmetised – leht koosneb ainult kolmest lehekesest Lehe mikroskoopiline ehitus Ehitus suhteliselt ühetaoline, tulenevalt põhiülesannetest: fotosüntees, transpiratsioon ja hingamine
Eesti omad võõrlinnuliigid on: kanada lagle, kodutuvi ja faasan. Imetajatest võiks välja tuua mingi ehk ameerika naaritsa, kährikkoera, ondatra ning rotid ja koduhiired. (Kangur jt 2005) Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowsky) (joonis 1) kuulub sarikaliste sugukonda, on mitmeaastased taimed, kes surevad pärast esimest õitsemist ja viljakandmist (Kangur jt 2005:8). Perekonnas on umbes 60 liiki, kellest kaheksa kasvab Euroopas. Karuputke lehed on lihtsad, hõlmised, sulgjad, kahelisulgjad või kolmetiselt lõhestunud. Vars on paljas või hõrekarvane ning kuni 10 cm läbimõõduga (Kaur jt 2010:95). Õitsemise ajal on taime kõrguseks 1,5-4 meetrit, ühel taimel võib olla kuni 160 000 õit ning neist võib valmida kuni 100 000 seemet. Seemnete idanemisvõime mullas püsib seitse kuni kümme aastat, seemened levivad kergesti tuule ja vooluveega. (Kangur jt 2005:8-9) 6 Joonis 1
Valgus- varjutaluvad Haljastusväärtus- hekitaimenam suure haljastiku väärtusega perekond Puu võra- Lehed- heitlehised, vastakud, harva vahelduvad, teravaservalised liitlehed Õied- väikesed, khesugulised, neljatised, valged, Viljad- lihakas luuvili, must, valge või sinakas LODJAPUU Viburnum Mullastik- niiskemaid viljakaid muldi Niiskus- niiskuslembesed Valgus- varjutaluv Haljastusväärtus- paljud liigid dekoratiivsed Puu võra- Lehed- heitlehised, sulgjad või sõrmroodsed, vastakud, teravaservalised või saagja servaga Õied- viietised, väikesed, valged või roosakad, pööristes Viljad- marjataoline, luuvili, ühe lapiku luuseemnega, punane, must või sinine 1
Fileerimiskäärid Sõltuvalt hammaste asetusest lõiketeral (kas ühel või kahel korraga) nimetatakse fileerimiskääre kas ühe- või kahepoolseteks. Fileerimise kõrgus (lihtsalt tihedate juuste õhendamisest kuni juustele kohevuse andmiseni) sõltub hammaste mõõtudest ja kujust. Kui hammaste kõrguse olulisus on veel arusaadav, siis hammaste kujule ei pöörata erilist tähelepanu. Erineva laiusega hammaste abil saab luua sulgjad, kergelt langevad kihid, teha pehmelt järgulist soengut ja anda juustele kohevust. Juukselõikusmasinad Vaatamata elektriliste juukselõikusmasinate mitmekülgsusele on tänapäeval selle ala liidriteks maailmas kolm firmat: Moser Saksamaalt, mis kuulub Ameerika kontserni WAHL koosseisu, Ameerika firma Oster ja Thrive Jaapanist. Professionaalsed juukselõikusmasinad saab klassifitseerida kahte põhitüüpi: vibratsioonmasinad, milles on
triibuline muster, lehed rohelised või tumerohelised, õied dekoratiivsed erineva kuju kollased ja värvidega sordid lehed rohelised, õied kollased, vili pealt roheline või roheline heleroheliste triipudega. dekoratiivsed on viljad Lehed rohelised, õied kollased, viljad punased, roosad, lillakad, oranzid, dekoratiivsuseks värvilised kollased, rohelised. viljad roheline, õied valged, Taime dekoratiivsuseks on harva roosakad tema sulgjad lõhised lehed roheline, valged õied roniv vorm, kaunad juurikas oranz, lehed rohelised, õied valged, harva roosakad või dekoratiivsuseks violetsed peeneharuline lehestik roheline, õied helelillad, viljad tumelillad kuni mustjad. Leidub ka valge, dekoratiivsed on kindlasti rohelise, oranzi või taime kuni 30 cm suurused kollaste viljadega sorte viljad roheline, kollased õied, lopsakad lehed ja kollased viljad rohelised õied
annaabi.ee 
