Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Loodus (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Kermo Orgvee
Kiudpilved asuvad 7-10 km kõrgusel.Kiudpilved on hõredad ja sulgjad.
Kihtpilved on kihilised ja hallikad. Kihtpilved asuvad 300-700m kõrgusel.
Rünkpilved asuvad erinevatel kõrgustel aletes 200m kuni 6000meetrini.
Rünkpilved on nagu pallid.

Loodus #1 Loodus #2 Loodus #3 Loodus #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor durex21 Õppematerjali autor
Pilved ja sademed

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Pilved ja sademed

PILVED JA SADEMED Vesi aurab maapinnalt ja veekogudelt. Aurunud vesi muutub veeauruks ja tõuseb üles ning seguneb õhuga. Kõrgel õhus veeaur jahtub ja tiheneb. Tekivad pilved ja sademed. PILVED moodustuvad õhku hõljuma jäänud väikestest veepiiskadest. Nad on erineva kujuga ning vastavalt kujule on neile pandud nimed: Kihtpilved asuvad maapinnale väga lähedal kuni 2 km kõrgusel. Nad ilmuvad sombuse ilmaga. Tavaliselt on nad tumedad ning katavad kogu taeva paksu kihiga. Meie nimetame neid ka vihma- või lumepilvedeks. Rünkpilved on väikesed ja kohevad nagu villakuhjad. Tekivad taevasse (2-6 km kõrgusele) tavaliselt suvel sooja ilmaga. Nad on ilusa ilma pilved ning nendest pilvedest vihma ei saja. Keskpäeval on neid kõige rohkem ja õhtuks nad enamasti hajuvad. Kiudpilved on hõredad, sulgjad valged pilved. Nad koosnevad väikestest jääkristallidest, sest tekivad kõrgel taevas (6-10 km kõrgusel), kus on õhk v

Loodus õpetus
thumbnail
4
doc

Pilvede klassifikatsioon

Klassi Põhiliigi Põhiliigi Lühend Välimus Märkused nimetus ja eestikeelne ladinakeelne kõrguste nimetus nimetus vahemik Ülemised Kiudpilved Cirrus Ci Värvuselt enamasti valged,kiulise Tihedad kiudpilved ehitusega tavaliselt varjudeta ja ei pilved võivad varje põhjustada varjuta päikest täielikult. Kiudpilvedest laskub jääkristalle, ja päikese varjutada. 6-13 km mis maapinnani ei jõua. Sagedased on halonähted. Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc Kiudrünkpilved on valged või

Loodus õpetus
thumbnail
6
docx

Pilveliigid

PILVELIIGID CIRRUS ­ KIUD, NIIDID CUMULI ­ RÜNGAD STRATA ­ KIHT NIMBO ­ SADU FRACTUS - REBENENUD ÜLEMISE KIHI PILVED: 6-10 km - kiudpilved KESKMISE KIHI PILVED: 2-6 km ­ kõrgrünkpilved, kõrgkihtpilved, kihtsajupilved ALUMISE KIHI PILVED: 0,1-1,5 km ­ kihtpilved, kihtrünkpilved KONVEKTSIOONIPILVED: 0,4 ­ 1,5 km ­ kuuma ilmaga, rüngad Pilvede hulka mõõdetakse pallides ­ 1 pall on 1/10 talvelaotusest (8 palli hinnatakse täispilvisuseks) CIRRO CUMULUS Kiudrünkpilved ­ väga kõrgel ja näivad kui väikesed kiud CIRRO STRATUS Kiudkihtpilved ­ vatjas, päike paistab läbi, päike jätab varju. Võib tekkida halo nähtus CIRROCUMULUS TRACTUS Lennukigaaside jäljed ALTOSTRATUS Kõrgkihtpilved ­ 3-5km, paksus 1km. Valkjas, hall, sinakas. Päikese ja kuu jaoks poolläbipaistvad. Varjud puuduvad. Üldiselt sademeid ei anna, võib anda lund ja vihma. Pildil on fractust ka. Päike ja kuu täpina. ALTOCUMULUS Kõrgrünkpilved ?

Meteoroloogia ja klimatoloogia alused
thumbnail
3
doc

Pilvede tüübid

Kiudrünkpilved Heledad väikeste pilvetükkide kobarad, mis meenutavad lambavilla või vatitükikesi, kõrgus 6-8 km, paksus 200-400m Kihtrünkpilved Ebaühtlane pilvkate, milles leidub heledamaid ja tumedamaid laike Aluse kõrgus on 0,6-1,5 km, paksus 0,2-0,8 km. Mõnikord annavad suvel uduvihma, külmemal ajal kergemat lund Kiudpilved Õhukesed heledad pilvekiud, mis meenutavad linnusulgi, 7-10 km kõrgusel Kiudkihtpilved Hele, võrdlemisi ühtlane pilvekiht, mis katab suurema osa taevast. Annab taevale kahvatu sinise varjundi. Kõrgus 6-8 km, paksus 100m kuni mõni km Rünkvihmapilved Võimsate tõusvate õhuvooludega arenenud suured pilvemassiivid, mis katavad kogu taeva. Alus paikneb 0,4-1 km kõrgusel, paksus on mitu km. Maapinnalt näemetumesinist alust. Annavad hoogvihma, millega sageli kaasneb äike. Nimetatakse ka äikesepilvedeks

Geograafia
thumbnail
33
pdf

Niiskus pilvedes

Sublimatsioon - M tahkest olekust gaasilisse või A gaasilisest tahkesse A üleminek T Evaporatsioon ­ aurumine E Kondenseerumine ­ A gaasilisest olekust D vedelasse üleminek U S Vee kolm olekut ja oleku muutustest vabanev või neelduv energia M Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Vastavalt veeauru kahele olekule (küllastamata ja

Maateadus
thumbnail
10
doc

Kihlised pilved

Kihilised pilved Referaat Kihilised pilved on veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate veetilkade või jääkristallide nähtav kogum. Päiksepaistelise ilmaga tekitavad maapinnalt tõusev soojus ja niiskus sooja ja niiske õhu tõusvaid voole. Kui soe ja niiske õhk jõuab jahedama õhu vööndisse, siis hakkab veeaur kondenseeruma ja tekitab pilve. Kihilised pilved jagunevad järgmiselt: o Klass: alumised pilved St ­ kihtpilved (Stratus) o Klass: keskmised pilved Ac ­ kõrgrünkpilved (Altocumulus) As ­ kõrgkihtpilved (Altostratus) 2 Ns ­ kihtsajupilved (Nimbostratus) (Vananenud klassifikatsiooni järgi kuuluvad nad alumiste pilvide klassi ]) o Klass: kõrged pilved ehk ülemised pilved Ci ­ kiudpilved (Cirrus

Keemia
thumbnail
2
docx

Meteoroloogia I kontrolltöö c-variant

Meteoroloogia I kontrolltöö C-variant a) Kas lause on õige või vale 1. Nähtavuseks nimetatakse kaugust, mille puhul esemete piirjooned on selgelt eristatavad. VALE 2. Üldjuhul on vertikaalsed liikumised atmosfääris enam intensiivsemad kui horisontaalsed. VALE 3. Süsihappegaasi kontsentratsioonil on põhjapoolkera suurtel laiustel tugev aastane käik. ÕIGE 4. 1,5-2km kõrgusel on veeauru 10 korda vähem kui maapinnal. VALE 5. Isotermiaks nimetatakse situatsiooni, kui õhutemperatuur kõrgusega ei muutu. ÕIGE 6. Kõik kehad, mille temp on kõrgem kui O K kiirgavad elektromagnetlaineid. ÕIGE 7. Otseseks päikesekiirguseks nimetatakse kiirgust, mis jõuab maapinnale otse Päikeselt. ÕIGE 8. Atmosfääri vastukiirguse spekter on pidevspekter. VALE 9. Lumega talvel on maapinna kiirgusbilanss üldiselt negatiivne ka päeval. VALE 10. Enamik kiirgusest, mida inimene kii

Meteoroloogia ja klimatoloogia alused
thumbnail
8
pdf

Kordamisküsimused keskkonnafüüsikas

Keskonnafüüsika kordamisküsimused, RAK 1. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: - temperatuur - koostis - vastastikmõju maapinnaga - mõju lennuaparaatidele 2. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Troposfäär 0-11 kahaneb 6º C võrra ühe km kohta Stratosfäär 11-50 kuni 25km kõrguseni konstantne, kõrgemal tõuseb Mesosfäär 50-90 kahaneb Termosfäär 90-450 kasvab kõrguseni 200­300, kuni 1500 oC Eksosfäär üle 450 kõrge temperatuur püsib või kasvab Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär Üleminekud - ........ paus 3. Hapniku tähtsus atmosfääris. - Kuulub vee, õhu, erinevate mineraalide ja organismide koostisse - Vajalik hingamiseks, põlemiseks

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun