Liblikalised (0)

Liblikalised
Kris  Korn
Liblikalised ehk  soomustiivalised  ehk lepidopterid 
( Lepidoptera ) on lülijalgsete selts putukate  klassist .
Taksonoomia
Riik: Loomad (Animalia)
Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda)
Klass: Putukad (Insecta)
Alamklass : Tiibputukad (Pterygota)
Infraklass: Uustiibsed (Neoptera)
Selts: Liblikalised (Lepidoptera)
Ehitus
Pea
Pea kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on küllalt liikuv.
Liitsilmad on arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma.
 Suiseid  on liblikate seas kaht tüüpi: lõugadega liblikatel 
esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade 
sisemälutitest tekkinud  imilont  ning kolmelülilised 
alahuulekobijad, ülejäänud  suiste  osad on neil taandarenenud.
Valmikuna mittetoituvatel liikidel (näiteks  kedriklased , mõned 
surulased ) on see sageli täiesti kadunud, sellal kui troopilisel 
surulasel Macrosila morgani ulatub imilondi pikkus kuni 35 
sentimeetrini.
Tundlad
Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid kõige 
ürgsematel vormidel (näiteks eistekedriklastel) on need 
väga lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist.
Erandlikud on pikktundelkoilased, neil on tundlad kehast 
mitu korda  pikemad .
Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised ( tundla  tipp on 
paksenenud), hämarikuliblikate tundlad on aga  niitjad , 
saagjad, kamjad, sulgjad jne.
Tundlate kujud
Rindmik
Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti 
kokku kasvanud lülist.
Igale lülile kinnitub üks paar jooksujalgu.
Käpp koosneb tavaliselt 5 lülist, küüniseid on 2.
Sageli kinnitub säärtele üks või kaks paari tugevaid 
ogasid: kannuseid.
Tiivad
Tiibu on liblikatel kaks paari, harva on tiivad nii lühikesed, et loomad on 
lennuvõimetud (näiteks emased külmavaksikud ja tupslased, paljud 
emased märslased).
Lõugadega liblikatel ja samasoonelistel on tiivad sarnase soonestuse ja 
kujuga, erisoonelistel aga on tagatiibadel vähem  sooni  kui eestiibadel. 
Tihti esinevad tiibadel ka pikemad või lühemad jätked: siilakud.
Lennu ajal ühendatakse tiivapaarid tagatiival paikneva vastava oga, 
kidaharjase abil, et tagada nende sünkroonne töö.
Tiivad
Liblikate tiivad on enamasti kaetud tihedate soomustega, 
mis paiknevad pooleldi üksteise peal nagu katusekivid.
 Soomused  moodustavad tavaliselt tiibadel  mustreid , 
ühevärviliste tiibadega liblikaid ei ole eriti palju.
Tiivasoomuseid on kahte tüüpi: pigmentsoomused, mille 
värvus tuleb värvainest, ning  optilised  soomused, mis 
murravad  valgust.
Harva esineb tiibadel soomusteta alasid, kuid ka selliseid 
liblikaid tuntakse - näiteks lottsurud ja klaastiiblased.
Tiibade muster
Tiivad
Tagakeha
Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline 
või mingitpidi  lapik .
Osal liblikatel esinevad tagakehal tümpanaalelundid 
( kuulmiselundid ).
Isaste liblikate tagakeha koosneb 8, emaste oma 7 
nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud 
suguelundid .
Suguelundid on liigispetsiifilise kujuga, see takistab 
eri liikidesse kuuluvate loomade paaritumist.
Imilont
Teine liblikaid iseloomustav tunnus on imilondiks 
muundunud  suised, millega nad saavad imeda  vedelat  
toitu (peamiselt nektarit).
 Puhkeolekus  on imilont spiraalikujuliselt kokku rullitud. 
Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite 
sügavusele. Ühe Madagaskari surulase imilont on kuni 
35 cm  pikkune .
Oma jalgadel asuvate maitsmiselunditega  tunnevad  nad 
nektari   maitset . Lõhna tunnevad  liblikad  tundlatega.
Arengutsükkel
Liblikad on täismoondega putukad.
Emane liblikas  muneb  taimedele või maapinnale 
munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised 
liblikat mittemeenutavad röövikud.
Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. 
Lõpuks nad nukkuvad ning kujunevad täiskasvanud 
liblikateks.
Vahetult pärast nukukestast väljaronimist meenutavad 
liblika tiivad pisikesi ja pehmeid lapikesi. Nende lõplik 
väljasirutumine ja kõvenemine võtab aega.
Talvitumine
Enamik liblikaliike  talvituvad  Eestis  munade  või 
nukkudena.
Vaid väga vähesed liigid talvituvad röövikute või 
valmikutena, need aga on siis kevadel ka esimesed 
lendajad.
Valmikutena talvituvad Eestis väike- koerliblikas , 
lapsuliblikas, päevapaabusilm, leinaliblikas, 
keldriöölane, satelliitöölane.
Suur- ja pisiliblikad
Maailmas on liblikaliike teada umbes 150 000, Eestis 
ligikaudu 2000. Suuruse järgi jaotatakse liblikad kahte 
rühma: suur- ja pisiliblikad.
Pisiliblikad
Pisiliblikate hulka kuulub rohkearvuliselt liblikaid, 
kellest paljudel on tiibade siruulatus vaid mõni 
millimeeter. 
Nende hulka kuuluvad inimeste pahameelt esile 
kutsuvad  riidekoid, terakoid, kasukakoid ja paljud 
teised  koilased , kelle röövikud kahjustavad 
tarbeesemeid ning toitu.
Palju taimekahjureid on leediklaste ja mähkurlaste 
hulgas.
Suurliblikad
Suurliblikad on  enamuses  pisiliblikatest märksa 
suuremate kehamõõtmetega.
Enamus päeval ringi lendavaid suurliblikaid kuulub 
päevaliblikate hulka. Neid iseloomustavad  laiad  tiivad 
ja otsast paksenenud nuiakujulised tundlad.
Ka päevaliblikate röövikuid võib sageli päevasel ajal 
kohata avalikult taimedel toitumas.
Eesti liblikaliste sugukonnad
Liblikad paaritumas
Röövikud ja muna
Nukkumine
Liblikas toitumas
Vananedes kahjustuvad liblikate tiivad 
ja need ei taasuta kunagi.
Kaitsevärvus
Aitäh kuulamast!

Document Outline

• Liblikalised
• Slide 2
• Taksonoomia
• Ehitus
• Pea
• Tundlad
• Tundlate kujud
• Rindmik
• Tiivad
• Slide 10
• Tiibade muster
• Slide 12
• Tagakeha
• Imilont
• Arengutsükkel
• Talvitumine
• Suur- ja pisiliblikad
• Pisiliblikad
• Suurliblikad
• Eesti liblikaliste sugukonnad
• Liblikad paaritumas
• Röövikud ja muna
• Nukkumine
• Liblikas toitumas
• Vananedes kahjustuvad liblikate tiivad ja need ei taasuta kunagi.
• Kaitsevärvus
• Aitäh kuulamast!