Sääsed (0)

5 VÄGA HEA

Sääsk
Simone Sui
Juhendaja : Siret Saarniit
8. Klass
Ääsmäe Põhikool
10.03.13
Sääsk
RIIK: loomad
HÕIMKOND: lülijalgsed
KLASS: putukad
SELTS: kahetiivalised
Paljud sääsed toituvad taimemahlast, suur hulk imevad selgroogsete loomade verd. Inimese
naha sisse iminokka puurima võivad tulla
hallasääsed
linnusääsed
soomussääsed
metsasääsed
Ainsad kohad maakeral, kus me neid ei leia, on kõrbed
Click to edit Master text styles
(Massiliselt elab sääski taigas ja
Second level
tundras)
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Sääse
arengu
tsükkel
https://www.youtube.com/wa
tch?v=VwIqGbhq4T8
Sääskede ehitus
SÄÄSKEDE EHITUS:
Kaheti valiste pea on alati väga li kuv, peene kaelaga rindmiku külge kinnitunud.
Li tsilmad on suhteliselt suured. Täppsilmad (kaks või kolm) võivad, kuid ei pruugi
esineda.
Tundlad: vähemalt 7-lülilised (ni tjad, sulgjad jne)
Rindmik : rindmikulülid on tugevasti kokku kasvanud.
Jalad: enamasti peenikesed, mõnikord väga pikad. Parasiitsetel võivad jalad ol a
jämedad, varustatud võimsate küünistega, mis on kohastunud peremehe külge
klammerdumiseks.
Tiivad: kaheti valistel normaalselt arenenud ainult eesmine ti vapaar, tagati vad on
muutunud sumistiteks.
Tagakeha: koosneb sääselistel 7 või 8 lülist, pikk ja sale tagakeha.
Mil e järgi sääsed oma ohvri võtavad?
Sääsed orienteeruvad saagi leidmisel põhiliselt süsihappegaasi lõhna järgi. Nad
suudavad juba mõnekümne meetri kauguselt õhus ära tunda püsisoojaste
loomade poolt välja hingatud süsihappegaasi jälgi ning selle kaudu lennata
ohvrini.
Vahetus läheduses, mõne meetri kauguselt, kasutavad sääsed nägemismeelt.
Enne vihma on sääsed eriti aktiivsed, siis pole päikest ja õhk on niiskem,
võimaldades sääskedel mugavalt lennata. Eelkõige tähendab saabuv vihm
sääskedele hulgaliselt uusi veekogusid, kuhu muneda. Sellist võimalust ei jäta
ükski sääseema kasutamata.
(Massiliselt elab sääski taigas ja tundras)
Kuidas sääskedest hoiduda?
Sääski meelitab ligi ka higilõhn
Vähenda magusasöömist – sääsed näikse eelistavat inimesi, kes palju
maiustavad.
Söö küüslauku või küüslaugukapsleid, seda lõhna verdimevad tiivulised ei salli.
Ära jäta oma aeda seisvat vett, milles saaksid areneda sääskede vastsed.
Sääski ahvatlevad ligi igasugused lõhnaained. Proovi kasutada lõhnavabasid
tooteid, kindlasti väldi aga tugevaid, magusaid lille - ja puuviljaaroome.
Kui sääsk on juba jõudnud sinu kallist verd imeda, siis tekkinud kublat jahuta
sügelemise leevendamiseks jääkuubikuga või tupsuta saialilletee, soodalahuse
või teepuuõliga.
KASUTATUD KIRJANDUS:
http://et.wikipedia.org/wiki/Kahetiivalised
http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel210_39.html
https://www.google.ee/search ?
hl=et&site=imghp&tbm=isch&source=hp&biw=1366&bih=591&q=s
%C3%A4%C3%A4sk&oq=s
%C3%A4%C3%A4sk&gs_l=img.3...392.392.0.575.1.1.0.0.0.0.0.0..0.0...0.0...1a
c..5.img.U2R5Wo3cHys#imgrc=klsvH4u35dzSLM%3A%3B5TT-_1jaewg5GM
%3Bhttp%253A%252F%252Fstatic1.nagi.ee%252Fi%252Fp
%252F842%252F33%252F210583636aa835_m.jpg%252F1%3Bhttp%253A
%252F%252Fnagi.ee%252Fp
http://naistekas.delfi.ee/kodu_ja_aed/aed/need-tuutud-saased.d?id=31257053
hotos%252FPripsu%252F21058363%3B500%3B305
TÄNAN VAATAMAST!!! 