Põhjasõda (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

doc

Põhjasõda

PÕHJASÕDA Sõja põhjused 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, vallutades Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Gotlandi ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele. Rootsi väed olid palju paremini välja õpetatud kui naaberriikide omad. Täna laskmisõppustele suutsid nad kiiremini tuld anda. Ent kui sõda venis pikaks ja sõjakulusid ei saanud veeretada okupeeritud maadele, tekkisid Rootsil raskused sõjaväe varustamise ja ülalpidamisega. Läänemeri oli muutunud praktiliselt Root

Ajalugu

18

docx

Põhjasõda ja Peeter I referaat

kahjutasu + Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita 50 000 rubla eest teravilja välja vedada. Kasutatud kirjandus 1. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I#P.C3.B5hjas.C3.B5da Peeter I, 11.10.2012 2. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I#P.C3.B5hjas.C3.B5da Peeter I, 11.10.2012 3. URL= http://www.annaabi.com/ Peeter I , 20.10.2012 4. URL= http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pohjasoda1_evelin.htm Põhjasõda, 20.10.2012 5. URL= http://www.annaabi.com/P%C3%B5hjas%C3%B5da-1700-1721-m11375.html Põhjasõda, 19.10.2012 6. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hjas%C3%B5da Põhjasõda, 19.10.2012 7. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Stora_nordiska_kriget.jpg Pildid Peeter I'esest , 20.10.2012 8. URL= https://www.google.ee/ Pildid , 24.10.2012 9. URL= http://www.ohtuleht.ee/339901 Põhjasõda , 24.10.2012 10. URL= http://www.wikipedia.org/ Pildid, 23.10.2012 LISA 1

Ajalugu

11

odt

Põhjasõda

Põhjasõja algus 17. sajandi lõpul oli Rootsi Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Peaaegu oleks läinud täide Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks.1697. aastal suri Karl XI ning samal aastal sai Rootsis troonile Karl XII kes oli 15 aastane. Valitseja noorust ja kogenematust tahtsid ära kasutada Venemaa, Poola, Taani ja Saksamaa, moodustades Rootsi-vastase sõjalise liidu. Rootsi liitlased olid Inglismaa ja Prantsusmaa.Saksamaad, Venemaad, Taanit ja Poolat aitas Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli üks opositsiooni juhte võitluses mõisate tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuninga Saksi suurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagu Johann Reinhold oli jutustanud, ning Saksa väed hakkasid linna piirama. Karl XII otsustas anda löögi kõigepealt Taanile. Root

10.klassi ajalugu

10

doc

Kordamisküsimused - Põhjasõda, Rahvusvahelised suhted, Balti erikord, rahuleping, agaarreformid

Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein- Gottorpist, kus nad toetasid nõudeid Schleswigi osale, mis kuulus Taanile. August II Tugev tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 2) Millal ja kuidas algas Põhjasõda? Kuidas puudutas sõja algus eesti talupoegi? Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid Karli vastu (Rootsi) liidu ja alustasid 1700. aastal Põhjasõda kallaletungiga Riia linnale. Põhjasõja ajal põgenesid paljud talupojad koos peredega metsadesse ja soodesse. Esimestel aastatel toimusid mitmel pool mõisavastased rahutused. Nad pidid minema Rootsi eest sõdima. 1710. a.jõudis Baltimaile suur katkulaine, katku suri umbes 200 000 eestlast. 3) Kirjeldage 1700. aasta Narva lahingut

Ajalugu

10

docx

Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg, Põhjasõda

Liivi sõda (1558-1583) Sõja põhjused: · Balti küsimuse päevakorda kerkimine- seda tahtsid endale nii Rootsi, Poola, Taani kui ka Venemaa · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik Ajend: · Tartu maks- Liivimaa oma Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul kui need maksavad korralikult makse. Osapooled: Üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. Eellugu: 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tih

Ajalugu

2

doc

Põhjasõda

PÕHJASÕDA Põhjasõda oli 1700- 1721. aastal peetud sõda ülem võimu pärast Läänemere. SÕJA ALGUS: Sõda algas 22. veebruaril 1700.aastal Saksi vägede ootamatu rünnakuga Riiale. Kuulnud Riia ründamisest kuulutas Taani Rootsile sõja ja Taani väed marssisid Holstein- Gottorpi sisse. SÕJA PÕHJUS: Rootsi vastu hakkasid võitlema Taani, Poola, Venemaa eesmärgiga vähendada Rootsi ülemvõimu, vallutada Rootsile kuuluvaid alasid ning muuta Läänemeri sisemereks. AJEND: Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II, Vene tsaar Peeter I ning Taani kuningas sõlmivad omavahelise liidu, millest lähtuvalt ründasid Saksi väed 22. veebruaril 1700. aastal Riia linna. SÕJAS OSALEJAD JA VÄEJUHID: * Rootsi- Karl XII * Poola- Leedu * Venemaa- Peeter I * Preisimaa * Saksamaa- August II Tugev * Kasakad * Taani- Frederik IV * Hannover * Türgi- Ahmed III SÕJAKÄIK: William III, kes oli tol ajal nii Inglismaa

Ajalugu

15

docx

Saksamaa Uusajal

suuremaks pealetungiks Euroopas. (Tannberg, T 2003) 2. Saksamaa 18. sajandil 17. sajandi lõpuks oli Rootsist saanud Läänemere tugevaim riik. Nõnda nagu Lääne-Euroopa riigid koondasid oma jõu Prantsusmaa vallutuste piiramiseks, nii moodustus Põhja-Euroopas koalitsioon Rootsi vatu. Sinna kuulusid Saksimaa, Taani ja Venemaa. Kuna Saksi kuurvürst oli August II nime all valitud ühtlasi ka Poola kuningaks, kisti sõtta ka Poola (Tannberg, T 2003) 2.1 Põhjasõda Põhjasõda oli 1700­1721 peetud sõda ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa,Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli kasutusel riigi nimena Moskva tsaaririik. (Wikipedia, Põhjasõda) 2.1.1 Sõja põhjused

Ajalugu

2

doc

Põhjasõda 1700-1721

Põhjasõda 1700-1721 17. sajandi lõpuks oli Rootsist saanud Läänemere tugevaim riik. Põhja- Euroopas moodustus Koalitsioon Rootsi vastu. Sinna kuulusid Saksimaa, Taani ja Venemaa. Venemaa: · Tahtis saada väljapääsu Läänemerele · Tahtis saada tagasi Venemaale kuulunud alad. Rootsi: · Tahtis kaitsta enda territooriumi. Taani · Tahtis haarata läänemerel ülevõimu. Kuna Saksi kuurvürst oli August II nimega valitud ja Poola kuningas siis osales ka tema sõjas. Saksi väed ründasid ootamatult Riiat 1700. aastal. Kuigi linna vallutada ei õnnestunud ,jätkati piiramist. Samal aastal ründas Rootsi valdusi ka Venemaa, asudes piirama Narva kindlust. Rootsi kuningaväed olid hõivatud nende kolmanda vastasega- Taaniga. Rootsi laevastik aga maabus ootamatult Kopenhaagenisse ning sundis taanlasi sõjast välja astuma. Pärast Taani lüüasaamist läksid Rootsi kuningaväed laevadel pärnusse ja tõttasud appi Nar

Ajalugu

Kommentaarid (0)