Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Stoikud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
filosoof, stoik, marcus, rooma, aurelius, stoiklus, stoitsism, stoikud, seneca, epiktetos, eetika, stoitsismi, hadrianus, zenon, keiser, konsul, hadrianuse, antiikfilosoofia, platon, paratamatus, saatuse, eetilis, filosoofid, loogika, lucius, marcuse, konsuli, caesar, hegel, harmoonia, epikuros, stoa, tollal, saatusele, teisisõnu, tunnetamine, annaeusTALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCENCES Marcus Aurelius Referaat Õppeaine: Filosoofia Ehitusteaduskond Õpperühm: EI Tallinn 2009 Sisukord Elulugu Marcus Aurelius sündis 26. aprillil 121. aastal. Tema pere on pärit Ucubist, mis on väike linn Cordobast kagu poole Hispaanias. Tema ema oli Domitia Lucilla ja isa Marcus Annius Verus III. Marcusel oli ka noorem õde Annia Cornificia Faustina, kes suri noorena. Lapsepõlv möödus Aureliusel peamiselt hoolekandjatega, sest tolle
asjades peidus. klassifitseerida. · Meeleline tunnetus ei anna meile kogu tõde. · Tema filosoofias asendub filosoofiline "imestumine" · Tõelise teadmise tunnuseks on üleüldisus ja paratamatus. tehnokraatliku praktilisusega. · Meelteandmed on teadmiste allikas ja loogika selle · EKLEKTIKUD struktuur. · Marcus Tullius Cicero (105 43 e.Kr.) · Psühholoogia · Philon ( 25 e.Kr. 50 p. Kr · Hing (psyche) elustab ja reguleerib organismi, ta on · ROOMA EKLEKTITSISM organismi entelehhia. · Ajal, mil rooma, kreeka ja orientaalne kultuur segunesid · Hing on organismi eluprintsiip, ta võimete ja protsesside toimus ka filosoofiliste koolkondade segunemine. summa
Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine algas filosoofiast. Siis siirduti teiste teaduste juurde. Soti filosoof David Hume (1711-1776) nimetas filosoofiat teaduste isandaks. Rõhutas filosoofia erilisust, teised teadused on alamad. Filosoofiale lähenemine, mida mõistetakse filosoofia all: 1. filosoofia all võime mõista argiteaduslikult teatud elupõhimõtteid ehk kreedosid, mille järgi elada. Teatud elu põhimõtete kogum. Nt. Elan nii, et ei võta mitte kunagi laenu või võtan kätte ja elan 100 aastaseks. 2
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 10. teema: hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond. Hellenismiaja filosoofia probleemsituatsioon. Hellenismi mõiste on pärit poliitilise ajaloo historiograafiast, tähistades seal perioodi, mis sai alguse Aleksander Suure vallutustega ja kestis kuni selle ajani, millal viimane Aleksandri järelkäijate poolt loodud riik langes Rooma võimu alla. Selleks viimaseks hellenistlikuks riigiks oli Egiptus, mille Augustus 31/32 a. eKr. vallutas, kindlustades nii Rooma võimu enamiku Vahemere äärsete maade üle. Poliitilise ajaloo seisukohalt lõppes see ajastu niisiis ajaarvamise vahetumise paiku. Filosoofia, mida Rooma võimuperioodi ajal antud regioonis viljeleti, ei pretendeerinud aga originaalsusele. Roomlased tunnistasid filosoofias kreeklaste prioriteeti
filosoofia tekkis Kreekas – oluliseks peetud demokraatia olemasolu (inimesed vaidlesid), kuid kõige olulisem on see, et Kreeka oli väga müüdirohke maa. Müütide abil seletati maailma ja seal toimuvat. Kaupmehed tõid Kreekasse kaasa oma mütoloogiad, kõik olid erinevad, aga seletasid samu nähtusi. Hakkas tekkima müütide konkurents ja siis arvatakse, et sellises olukorras tekkis alternatiivne seletus. Esimene koolkond – Mileetose koolkond. Thales oli esimene filosoof (u 630 – 570), tema hakkas arvama, et alguses oli lihtsalt vesi ja seda peetaksegi filosoofia tekkeks. Müütide aasemel leiti loodusega seletatav maailma algus. Mileetose koolkonna filosoofid – loodusfilosoofid. 2. Francis Baconi elu ja filosoofia (1561 – 1626) -> üleminekuaja filosoof (keskaeg on lõppenud ja uusaeg alanud) Uusaja esimene filosoof on Descartes, Bacon on teenäitaja Renessansiaeg on möödunud, avastas inimese ja tema loomingulisuse, hakati
Müüt asendub siin looduse vaatluse ja lahtimõtestamisega. Pütaagorlased PÜTHAGORAS u 570 (582)-490 Sündis Samose saarel. Tegeles matemaatika, astronoomia ja filosoofiaga. Pärast pikki rännuaastaid oriendis kujundas ta välja oma õpetuse. Ta rajab lõpuks Krotonis, Alam Itaalias oma usulise salaühingu. Enne seda oli ta lahkunud oma kodumaalt. Tetractys diagramm. Arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on maailma aluseks. Ta on esimene kreeka filosoof, kes asetab olemuse loodusest sealpoolsusesse. Puht aineline printsiip asendub vaimsega. See on uus samm filosoofia ajaloos. Maailma sisene ja liikumapanev vastuolu seisneb paaritute arvude vastuolus. Paaris ja paaritute arvude vastuolus. Paaris arvud on jagatavad ja seetõttu ebatäiuslikud. Paaritud arvud on täiuslikud. Phütagoras ei otsi maailma harmooniat mitte ürgaines, vaid ürgseaduses nimelt muutumatutes arvulistes suhetes. ELEAADID
AJALUGU 56 Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused? Selgitage ühe näitega kummagi kohta. a) Sugukondlik traditsioon Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. b) Klienteelsuhe ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Patroon ja klient. Pooled aitasid teineteist vastastikku
AJALUGU 56 Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused? Selgitage ühe näitega kummagi kohta. a) Sugukondlik traditsioon Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. b) Klienteelsuhe ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Patroon ja klient. Pooled aitasid teineteist vastastikku
Vana-Rooma keisrite loend kuni riigi lahknemiseni 1)Augustus 27 eKr 14 pKr Augusruse sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus. Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus. Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur. Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar.; Augustus oli esimene Rooma keiser. Ta suri 75- aastasena aastal 14. Augustus võis surra loomulikel põhjustel, kuid on kinnitamata kuulujutte, et tema naine Livia mürgitas ta. Augustuse järeltulijaks sai tema lapsendatud poeg Tiberius. Kuigi Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses ta autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. Lisanime "Augustus" 'auväärne', mille järgi teda
pärilikuks. Rooma vabariik (510-30 eKr) Vabariigi ajal oli suur roll senatil. Kodusõjas (31-30 eKr) vallutas Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Kodusõja tulemusena vallutati viimase hellenistlik suurriik Egiptus ja pärast Caesari surma kehtestus Octavianuse ülemvõim. Rooma keisririik (27eKr-284pKr) Esimeseks keisriks oli Augustus. Keisrivõim anti edasi pärimuse teel. Pärast Augustuse surma tugevnes senati opositsioon. 4) Milline oli Rooma linna sünnilugu ja riigiks kujunemise lugu? Millised rahvad ja kultuurid ning mis moodi on Roomat mõjutanud kõige enam peale kreeklaste? 21. aprillil 753. aastal eKr asutati rooma linn kaksikvendade Romuluse ja Remuse poolt. Romulus tappis Remuse. Romulus oli Roomas esimene kuningas. Tiberi jõe alamjooksul küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linnriigi.
kuningavõim muutus pärilikuks. Rooma vabariik (510-30 eKr) Vabariigi ajal oli suur roll senatil. Kodusõjas (31-30 eKr) vallutas Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas diktatuuri. Kodusõja tulemusena vallutati viimase hellenistlik suurriik Egiptus ja pärast Caesari surma kehtestus Octavianuse ülemvõim. Rooma keisririik (27eKr-284pKr) Esimeseks keisriks oli Augustus. Keisrivõim anti edasi pärimuse teel. Pärast Augustuse surma tugevnes senati opositsioon. 4) Milline oli Rooma linna sünnilugu ja riigiks kujunemise lugu? Millised rahvad ja kultuurid ning mis moodi on Roomat mõjutanud kõige enam peale kreeklaste? 21. aprillil 753. aastal eKr asutati rooma linn kaksikvendade Romuluse ja Remuse poolt. Romulus tappis Remuse. Romulus oli Roomas esimene kuningas. Tiberi jõe alamjooksul küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linnriigi.
kuningat, kodanikuõigused olid seotud sõjaväekohustusega. Sündmused: Alba Longa linna hävitamine, Ostia rajamine, kuningavõimu kaotamine 509 eKr. Isikud: Romulus, Numa Pompilius, Tullus Hostilius, Ancus Mardus, Tarquinius Priscus, Servius Tuilius ja Tarquinius Superbus. Varane vabariik (509-265 eKr) iseloomulikud jooned: valitses kaks konsulit, kes igal aastal ümber valiti. Sündmused: Gallid rüüstasid Roomat 390 e.K.r, Rooma vallutas Kampaania ja Laatiumi maakonna. Isikud: Mucius Rooma tõus Vahemeremaade suurvõimuks (264-133 eKr) iseloomulikud jooned: Vahemere maade Läänepoolses osas oli tõusnud valitsevaks ladina keel ja kultuur. Sündmused: Puunia sõjad, Makedoonia ja Kreeka vallutamine. Isikud: Scipio Africanus. Kodusõdade period ja vabariigi langus (133-30 eKr) iseloomulikud jooned: Kujunes välja 2 poliitilist suundumust- optimaadid ja populaarid. Sündmused: Aktioni
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist,
genealoogia" (1887) "Antikristus" (1888)-käsikiri, "Ecce homo"-käsikiri (1888). Orjade moraal kasulikkuse moraal, kus vastandatakse head kurjale ja Kristliku moraali 2 tunnusjoont: 1) kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet ja 2)kristlus propageerib, et kurjale ei vastataks kurjaga. Iga eluterve moraal allub elu instinktile. Ebaloomulik moraal on suunatud elu instinktide vastu. 5) Religioosne t. e REVELATSIONISM. Sarnane irrats t-ga. Seotud Rooma poliitikuga M.T.Cicero võtis kasutusele sõna ,,religio"-,,religere"siduma, uuesti kaalutlema. Rajaneb ilmutusel e revelatsionistlik- ,,revelation" ->"revello" ,,kattet üles tõstma, avama".Avatakse seni nähtamatut, mida in. ise ei suuda näha. Ap.Paulus(oli Saul)-olul. kristuse levikul. Temast sai kristlane.Religiooni 3 tunnust: 1) Tunne(religioosne). Juhtivam teoloog F.Schleiermacher tõlkis ,,Loori tegija" 19.saj. Rõhutas, et sõltuvustunne on omane relig-le ,,das Gefüll"
VANA-ROOMA KUNSTI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis rahvas oli roomlastele suureks eeskujuks? 2. Mis oli suurim saavutus rooma kuntsis? 3. Kuidas valmistati lubjamörti? 4. Millised olid uued konstruktsioonid ehituses? 5. Mis on ristvõlv? 6. Mis on arkaad? 7. Nimeta kuulsaim akvedukt. 8. Kuidas kaunistati rooma kunstis seinu ja lagesid? 9. Mis on Rooma kuulsaim kuppelehitis? 10. Mis oli Rooma kuulsaim teater? Kirjelda seda. 11. Mis on termid, mida seal tehti? Nimeta kuulsamaid terme. 12. Mis on triumfikaared? Mis oli nende ülesanne? Nimeta kuulsaim. 13. Mis on foorumid? Milleks neid kasutati? 14. Mida tead Pompejist? 15. Millises skulptuuri-anris saavutati suurem iseseisvus? Kuidas see välja nägi? 16. Mida ja kuidas kujutati reljeefidel? 17. Mida tead monumendist nimega Trajanuse sammas? 18. Mida ja kuidas kujutati rooma-aegsetel maalidel?
3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Nad ammutasid rohkelt ainestikku mütoloogiast. Mütoloogia ise pole meieni säilinud, küll aga juba töödeldud teosed kirjanike poolt. Muutsid inimkonna universumi keskpunktiks. Lõid jumalad inimese näo järgi. Asus euroopa ja aasia piirl euroopa kultuuri häll! Kreeklased lõid peaaegu kõik kirjanduse zanrid mis praegugi kasutusel. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus sai tugevaid mõjutusi vanakreeka kirjandusest. Võiks öelda, et rooma kirjandus isegi matkis vanakreeka kirjandust. 5. Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduse kujunemisel? Kuna vanakreeklased kõnelesid kreeka keelt, ja roomlased ladina keelt. Roomlased said oma kirjanduslikud mõjutused kreeklastelt. Siis tõlgitigi kreeka keelsed teosed ladina keelseteks. 6
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium MIKS LAGUNES ROOMA IMPEERIUM Referaat ajaloos Krista Makke 6d klass Tartu 2002 Miks lagunes Rooma impeerium? Impeeriume on olnud erinevatel aegadel. Neil kõigil aga on olnud üks eesmärk - olla maailma valitseja ehk säilitada ülemvõim nõrgemate üle. Impeeriumid püsisid koos ainult tänu tugevatele valitsejatele - imperaatoritele. Iga väiksemagi vastuhaku surus valitseja julmalt maha. Läbi aegade on suuremaks impeeriumiks olnud Rooma impeerium. Rooma impeeriumi võib jagada varajase keisririigi (30 eKr.- 284 pKr). ehk
tõde pole olemas, sest iga asja kohta võib esitada vastupidiseid väiteid. Nad said kuulsaks oma sofismidega, mida Platon nimetas sõna väänamiseks. Partnerilt tuleb küsida, kas sa oled kaotanud sarvi. Vastus on harilikult ei. Siit järeldus, siis oled sa arvekandja, sest see mida sa kaotanud pole, on sul olemas. 05.09.11 KLASSIKALINE FILOSOOFIA Sokrates (469 399) ta ise ei kirjutanud ühtegi rida, tunneme teda põhiliselt tema õpilase Platoni järgi. Esimene filosoof, kes arvas, et filosoofia ei pea uurima loodust ega arutlema maailma üle, vaid peab uurima inimhinge, tunnetama iseennast ja lahendama elulisi probleeme filosoofia peab olema õpetus, kuidas elada. Sokratese tarkus tark on see, kes tunnetab oma mitteteadmist (ma tean, et ma mitte midagi ei tea). Tark on ainult jumal, inimene saab olla ainult tarkuse armastaja filosoof, kes paikneb targa ja rumala vahepeal. Sokratese meetod ehk dialektika
mere saared ja Väike-Aasia läänerannik). Hiljem levis kirjanduse ja kultuuri mõju Kreeka kolooniate tõttu nii ida kui ka lääne poole (Itaalia, Põhja-Aafrika rannik). 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teistele kirjandustele toetumata. Võrsus suulisest folkloorist ja on ilma ida mõjutusteta. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema alles 3. sajandil eKr ja lähtus seejuures põhiliselt möödunud sajandite kreeka kirjanduse ja kultuuri eeskujudest. Paljud rooma kirjanduse teosed on tegelikult kreeka kirjanduse mugandused (eeposed). 5. Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduse kujunemisel? Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut
praktilisus, nad on skeptilised meelelise taju suhtes (Protagoras, Gorgias). Klassikalise perioodi suurmõtlejad: Sokrates, kes pühendus üksikisu uurimisele, leidis, et kõigel on oma eesmärk, oma mõte ja et tõde on siiski olemas; Platon, kes vaatleb maailma kui kaht dimensiooni: puhtad mõtted & nähtav maailm (on olemas eraldi puhaste ideede sfäär); Aristoteles, kes uurib esimesena olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid. Hellenistliku perioodi hulka kuuluvad: stoikud, kes ülistasid looduspärast e mõistusepärast elulaadi; küünikud, kes pidasid tõelist tunnetust võimatuks, kahtlevad kõiges; epikuurlased, kes soovivad jõuda õnneliku ning häirimatu seisundini, vabastades hinge kannatustest. Uusplatonistliku (nt Plotinos) maailmakäsitlus algab ühest lättest, millest voolavad välja järgmised astmed. Subjekti ning objekti uurimine, kõrvutamine. Nietzsche hakkab vastandama kahte ellusuhtumist: dionüüslik (loomulik, kirgedele ja instinktidele
allikakriitiline, ratsionaalne, kirjutas vaid õige versiooni. Traditsiooniskeptiline. Sündmuste ajendid ja tõelised põhjused. Xenophon; 5/4.saj ateena palgasõdurite pealik Sparta armees. ,,Helleenika" ülevaade Kreeka ajaloost 4.saj Ip. Diodoros: 1.saj ema ehk hellenistliku perioodi lõpus. Sitsiiliast. Esimene ülevaatlik maailma ajalugu ,,Ajalooline raamatukogu", mis müütilisest algusest kuni kaasajani käsitledes idamaade, Kreeka ja Rooma ajalugu. Plutarchos: 1.-2. saj maj. Ajaloolise bibliograafia meister, kes kirjutas Kreeka ja Rooma riigimeeste ,,Võrdlevad elulood". 12) Tume ajajärk ja Arhailine periood Korinthose türannid: Korintoses valitses 8.sajandist alates Bakchaadide suguvõsa, mis 656 kukutati väepealik Kypselose poolt, oli armastatud valitseja. Ta poeg Periandros (626-586) muutis võimu türanniaks, tappis naise, keelas korintlastel omavahel rääkida jm. Samas muutis
Kordamisküsimused eksamiks 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. 1. Kultuuriruum: Vana-Kreeka ja Rooma 2. Keeled: vanakreeka, ladina 3. Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia
tekitab loobumine ja tagasitõmbumine, on turvaline ning seetõttu väärt, et selle poole püüelda. Oli selge, et küünikute filosoofia oli kõige ahvatlevam nende inimeste jaoks, kes olid maailmas pettunud ning otsisid seetõttu võimalust sellest eemale tõmbuda. Selliste indiviidide jaoks muutusid subjektiivsed väärtused tähtsamaks kui materiaalsed hüved. Nagu me näeme järgnevatest filosoofilistest vooludest, säilis suur osa künismist stoitsismis; siiski ei tundnud stoikud vajadust tsivilisatsiooni mugavustest loobuda. Küünikud mitte ainult ei süvendanud sotsiaalset eraldatust ja tagasitõmbumist, vaid nad ka ründasid ühiskonda, süüdistades seda silmakirjalikkuses, ahnuses, kadeduses ja vihkamises. Õnn seisnevat vaid selles, kui inimene käitub loomulikult; mitte miski, mis on loomulik, polevat küünikute sõnul halb. Elamine sotsiaalsete konventsioonidega kooskõlas,
Filosoofia põhiprintsiip on: igal nähtusel on põhjus. Põhjuslikkuse eitamine tähendab ka filosoofia võimalikkuse eitamist. Sellise järeldamisega Hume ,,äratas Immanuel Kanti dogmaatilisest unest". SAKSA IDEALISM Esindajad: J.G. FICHTE, Fr.W. SCHELLING, I. KANT; G.W.F. HEGEL. Idealism -- filosoofia suund, mis peab vaimu, teadvust primaarseks ja mateeriat sekundaarseks, materialismi vastand. IMMANUEL KANT (17241804) Kogu elu Königsbergis elanud filosoof. Füüsiliselt lühike (157 cm), kuid vaimselt suur mõtleja. Hume'i järelduste (filosoofia võimatuse kohta) mõjul kirjutas juba 50 eluaastat ületanud Kant oma kolm kuulsat ,,Kriitikat". Esimene oli "Puhta mõistuse kriitika", milles 9 Kant uuris küsimust ,,Mida ma võin teada?". Teised ,,kriitikad" on ,,Praktilise mõistuse kriitika" (selles uuris Kant küsimust ,,Mida ma pean tegema?") ja ,,Otsustusvõime kriitika"
on Euroopa vanem kirjandus, kuid on olemas veelgi vanem kirjandus kui antiikkirjandus. Vana-Ida kirjandus on veel vanem (Vana-Egiptuse, Sumeri jne). Antiikkirjanduse termini võtsid kasutusele prantslased 8. saj. Vana-kreeka ja vana-rooma kunsti tähistamiseks. 8.saj ekr-5.saj pKr on antiikkirjanduse ajaline tähistus. Antiikkirjanduse algus on ebamäärane. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Euroopa ja Aasia keskel, üle võtnud kõik olulisemad aspektid. Rooma kirjanikud enamasti pärit Kreekast. Antiikkreeklased olid indo-euroopa rahvas, esimesed nö kreeklased jõudsid Balkani poolsaarele umbes 1900. aastal eKr. 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teiste kirjanduste kogemustele vahetult toetumata. See võrsus suulisest folkloorist, milles
maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas. Enamik neist on kahjuks täiesti kaduma läinud ja me teame nende olemasolust üksnes hilisemate autorite juures leiduvate kasinate tähenduste ja väheste tsitaatide kaudu. Seetõttu on esmaste filosoofiliste arutluskäikude rekonstruktsioon ülimalt hüpoteetiline. Pärimuse järgi konstrueeris liitsõna filosoofia (kr phileõ armastan, kr sophia tarkus) Vana- Kreeka filosoof Pythagoras (u 580-500 eKr). Hilisem kreeka kirjanik Diogenes Laeritos kirjutas: ,,Filosoofiat filosoofiaks (tarkusearmastuseks) ja ennast filosoofiks (tarkusearmastajaks) hakkas esimesena nimetama Pythagoras...; tark võib tema sõnade järgi olla vaid jumal, mitte aga inimene. Sest ennatlik oleks filosoofiat nimetada ,,tarkuseks" ja ennast selles harjutajat ,,targaks", just nagu oleks ta oma vaimu juba äärmuseni arendanud; aga filosoof on lihtsalt see, kes on kiindunud tarkusesse.
Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd filosoofia püüdleb? Asemele tekib uut tüüpi filosoofia. Üldse on 3 liiki küsimusi: 1) Saab vastata kogemuse põhjal 2) Saab vastata deduktiivse arutluse teel (matemaatika, loogika)
Arendasid edasi grammatikat ja ka loogikat ning töötasid välja terve rea sofisme ehk sõna väänamisi. Sarvik! - Kas sa oled kaotanud sarvi? (Ainult vastus ei või jaa). Ei (vastus reeglina), siit järeldus kuna sarvi kaotanud ei ole, järelikult sarvekandja ehk sarvik. KLASSIKALINE ANTIIK-KREEKA PERIOOD Sokrates (469-399 e.Kr) Ta ise ei kirjutanud ühtegi rida ja tema mõtteid tunneme tema õpilaste tööde järgi, eriti Platoni töödest. Ta oli esimene filosoof, kes ütles, et filosoofia ei pea tegelema loodusega vaid inimhingega ja peab õpetama vooruslikult elama. Sokratese tarkus tarkus seisneb selles, kui inimene teadvustab endale oma mitteteadmist, saab aru kui vähe me tegelikult teame kui vähe me maailmast teame. Sokratese meetod ehk dialektia so vestluskunst, arukus vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et tulemuseks oleks probleemi sügavam mõistmine. Kasutas 4 võtet: IROONIA
5. sajandil eKr; 2) klassikaline periood 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; 3) hellenismi ajajärk 4. 1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356 323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine ehk kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas; 4) Rooma impeeriumi periood 1. eKr 5.-6. sajandil pKr. Alates 5. sajandist jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena ning pärast Bütsantsi vallutamist türklaste poolt 1453. aastal uuskreeka kirjandusena. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Antiikkirjandus pandi kirja ladina ja vanakreeka keeles, mõlemad keeled on ammu välja surnud
Vana-Rooma ajalugu ja kultuur Kirjandus: ,,Vana Rooma inimene" Sissejuhatus Milleks on vaja Rooma ajalugu tunda? Milleks üldse ajalugu tunda? Selle küsimuse tõstatasid esmakordselt kreeklased. Üheks vastuseks oli see, et ajalugu on vaja tunda, sest see teeb meist paremad inimesed ja aitab meil ennast paremini tunda. Ajalugu on õpetanud inimest ennast ja ühiskonda paremini mõistma. Aga Rooma ja Kreeka ajalugu on vaja tunda, sest nendest on kujunenud terve tänapäeva ühiskond. Rooma ajalugu hõlmab endas perioodi, mis vältab umbes 4000 aastat. Vana-Rooma ajaloo põhiperioodid
seltskonnaelus. Tuntud SOKRAATILINE MEETOD ehk ka DIALEKTIKA, mis tähendab õpetusviisi, kus õpetaja astub vestluskaaslasega vestlusesse ja seab kahtluse alla tema senised tõekspidamised küsimustega, mängides ise sealjuures mitteteadjat ja laseb vestluspartneril ise jõuda järeldusteni, mis kummutavad tema esialgsed teadmised ja mille kaudu saavad selgemaks talle tema omaenese mõtted ehk õpetaja aitab õpilasel selgusele jõuda ainult küsimustega suunates. Filosoof on kui vaimne ämmaemand (MAIEUTIKA), kes aitab teistel vaimusünnitustega ilmale saada, aga ei sünnita ise. Meetod koosneb järgmistest osadest: 1) kõigepealt mängib õpetaja lihtsameelset ja rumalukest ning laseb õpilasel enesele õpetama hakata oma suurepäraseid teadmisi - iroonia 2) seejärel kasutab õpetaja suunavaid küsimusi, mis jooksutavad esmapilgul teadjamehe järeldused ummikseisu 3) kolmandaks peab õpilane
4 (L2) ANTIIKFILOSOOFIA kujunemine Antiikfilosoofiat võib jagada nelja perioodi: Kosmoloogiline periood (oluline on maailm ja selle tekkelugu; mis on algelement, kuidas see toimib jne) mileetoslased, Herakleitos,atomistid, Elea koolkond. Antropotsentriline periood (oluline on inimene, tema sisemaailm; mis on ilu, tarkus mehine jne) sofistid, Sokrates, küünikud, kürenaikud. Suur süntees (antiikfilosoofia kõrgperiood) Platon, Aristoteles. Hilisperiood stoikud, epikuurlased, skeptikud, uusplatoonikud. Antiikfilosoofias ilmneb kolm mõtlemisjoont: 1. Ratsionalism Pärineb tegelikult juba Dionysose kultusest. Ei usutud mütoloogiat, otsiti põhjendusi, peab tõestama, et asi on, eesmärk on veenda. 2. Krititsism kriitiline suhtumine. Kui üldse tahetakse ratsionaalselt mõelda, peab olema mõttevabadus, ei saa uskuda kõike mis mütoloogias, asju tuleb vaadelda kriitiliselt. 3. Dünanism mõtte liikuvus
10. Kellele kuuluvad järgmised luuleread: On desperate seas long wont to roam, / Thy hyacinth hair, thy classic face, / Thy Naiad airs have brought me home / To the glory that was Greece, / And the grandeur that was Rome. Millise perioodi kirjandusega on tegu? E.A. Poe luuletus „To Helen“. Kirjutatud romantismi perioodil. 11. Kirjeldage Johan Joachim Winckelmanni rolli klassitsismi põhimõtete sõnastamisel. Hellenist, tegi esimesena vahet kreeka, kreeka-rooma ja rooma kunsti vahel. Üks teadusliku arheoloogia rajajaid. Tal on olnud otsustav mõju klassitsistlikule liikumisele. „Üllas lihtsus ja vaikne suurus“. Enamik termineid, mida kasutatakse klassitsismis, lähtuvad Winckelmanni formuleeringutest. Kunstiteose juures pidas ta oluliseks kolm kvaliteeti: esmatähtis on idee; teine on ilu, st. lihtsus; kolmas on teostamise tehnika. 12. Kirjeldage Odysseuse eksirännakute teema kasutamist kirjanduses antiikajast tänapäevani.
annaabi.ee 
