Stoikud
kohandasid roomlased oma vajadustele ja arendasid edasi. Nii juhtus hiljem ka
stoitsismiga. Rooma kujunes juba vabariigi lõpul üheks stoitsismi leviku
peakeskuseks.
Stoikud moodustasid koolkonna, mille rajajaks oli Vana-Kreeka filosoof Zenon
Kitionist (umbes 336 264 e.m.a). Stoikute koolkond teeb oma ligi viiesaja-aastalise
kestvuse vältel läbi kolm üksteisest eralduvat perioodi. Koolkonna vanem ajajärk,
vanem stoiklus, kannab klassikalist ilmet ja on suhteliselt sõltumatu teistest
filosoofilistest vooludest. Sellele järgnev keskmine stoiklus on juba eklektilise
iseloomuga ja mõjutatud enim platonismist. Noorem stoiklus kuulub Rooma
keisririigi ajastusse ning on täiesti eklektilist laadi ning tegeleb peamiselt eetilis-
religioosse küsimustikuga. Tuntumatest Rooma stoitsismi esindajatest nimetagem
Seneca't (4 e.m.a 65 m.a.j.), Epiktetos't (u 50130) ja Marcus Aurelius't (121180).
annaabi.ee 
