Eesti taasiseseisvumise ajajoon 1987-1991 (0)

Mis viis Eesti taasiseseisvumiseni? 1987  1987 augustis loodi Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp  23. august miiting Tallinnas Hirvepargis. See oli koos lätlaste ja leedukatega kokku  lepitud   26. august ilmus ajalehes ,,Edasi“ IME ettepanek st. ettepanek viia Eesti täielikult  territoriaalsele isemajandamisele 1988  2. veebruar 1988 tähistati Tartu rahulepingu 68. aastapäeva.   24. veebruar 1988 meeleavaldus Tammsaare monumendi juures  13. aprill 1988 loodi demokraatlik liikumine Rahvarinne Perestroika Toetuseks  14.-17. aprillil 1988 toimusid Eesti muinsuskaitsepäevad, kus toodi ka välja sini-must- valge lipp


 17. juunil 1988 toimus 150 000 osavõtjaga meeleavaldus Tallinna Lauluväljakul  (parteikonverentsi delegaatide saatmiseks Moskvasse)  1. juuli- september pikett poliitvangide vabastamiseks  13. juuli vabastati Mart Niklus  Sel suvel loodi ka Rahvarinde vastu stalinistlik internatsionaalne liikumine  20. august 1988 loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei  Nõuti Eesti täielikku poliitilist, majanduslikku ja kultuurilist iseseisvust  11. september 1988 toimus Rahvarinde eestvedamisel kõnekoosolek ,,Eestimaa laul“,  mille käigus nõuti omariiklust  21. oktoobril 1988 NSVL konstitutsioonimuudatused vallandasid protestilained  6. november- 8.november 1988 tähistati Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva  16. november 1988 Ülemnõukogu istung, kus võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon  1989  24. veebruar 1989 heisati Pika Hermanni torni sini-must-valge lipp  Umbes samal ajal algas ka kodanike komiteede liikumine ehk alustati Eesti Vabariigi  kodanike registreerimist. Esimene komitee loodi Tallinnas Nõmme kultuurimajas  23. augustil 1989 toimus 600 kilimeetri  pikkune Balti kett


 12. november 1989 toimus Ülemnõukogu istung, mille käigus tunnistati Eesti atumine  Nõukogude Liitu õigustühiseks 1990  2. veebruar 1990 kutsus Ülemnõukogu kokku täiskogu, et propageerida isesesivus  soovi nii kodus kui ka välismaal   12. märts 1990 peeti Eesti Kongressi istung, kus arutati erinevaid viise kuidas Eesti  saaks taasiseseisvuda  14. mai kuulutas NSVL president Eesti ja Läti Ülemnõukogu iseseisvuse taastamises  kehtetuks


 15. mai 1990 toimus Toompeal interliikumise meeleavaldus, kus püüti kiskuda maha  sini-must-valge lipp, et asendada see punalipuga. Meeleavaldus peatati  Mai lõpus võeti tagasi Eesti Vabariigi nimi ning kaotati ENSV lipp ja vapp. Võeti  tagasi Eesti lipp, vapp, hümn 1991


 12. jaanuar 1991 tunnustas Venemaa president baltiriikide suveräänsust ja kirjutas alla koostöölepetele. Tema sooviks oli lagundada NSVL  9. märts 1991 korraldas Moskva  üleliidulise referendumi seoses  NSVL küsimusega. Eesti elanikest  hääletas 80% iseseisvuse poolt  20. august 1991 hääletasid kõik  Ülemnõukogu liikmed koosolekul Eesti riikliku iseseisvuse poolt (69 häält, 0 vastu).  Eesti taasiseseisvus. Tallinnasse saabusid tankid, mis lahkusid päev hiljem Ptk 4 Vabadusliikumised NSV Liidus 1) Miks võib 1987. aastat pidada uue ärkamisaja alguseks Eestis?


Esiteks, eestlased nägid lätlaste pealt, et nende protestid annavad tulemusi, seega hakkasid  eestlased samuti mõtlema juba välja viise, kuidas kaitsta oma kultuuri ja oma inimesi. Teiseks, ja suuremaks põhjuseks oli see, et keskvalitsus soovis hakata kaevandama Eestis  fosforiiti. Eestlased ei olnud sellega nõus ning hakkasid võimudele vastu. See neil õnnestus  ning eestlased tundsid, et suudavad koos tegutsedes võimudele tulusalt vastu saada küll.  Kolmandaks, korraldati meeleavaldus MRP aastapäeva puhul, kuhu tuli palju rahvast ja mis  pani võimud isegi pisut hirmu tundma. Sealt alates sai vabadusliikumine hoo sisse. 2) Miks pöörati loominguliste liitude ühispleenumil rahvuskultuurile suurt tähelepanu? Sest rahvuskultuur on midagi, mis ühendab kõiki inimesi terves riigis. Kui rahvalt võtta ära  kultuur, siis sisuliselt ei ole ,,rahvas“ enam olemas, sest neid vaevu ühendab miski. Kui  võideldi omariikluse eest, siis võideldi kogu rahvuskultuuri eest.  3) Millised olid poliitiliste grupeeringute erimeelsused 1988. aastal? Vastukaaluks Rahvarindele sündis interrinne, mille eesmärk oli ühendada kogu Eestimaa  venekeelne kogukond. Kui eestlased st Rahvarinne pööras erilist tähelepanu just rahvuslik- riiklikele ja kultuurilistele väärtustele, siis interrinne hakkas vastukaaluks propageerima  üleliidulisi, internatsionaalseid, nõukogulikke ja sotsialistlikke väärtusi. Nende eesmärk oli  blokeerida rahvarinnete tegevust ja vabadusliikumist, ka taheti neid mõjutada. Rahvarinne oli  Eesti iseseisvumise poolt ning interrinne NSVL poolt. Gorbatšov soovis muuta NSVL põhiseadust nii, et liiduvabariigid ei oleks saanud NL välja  astuda. Selle vastu hakkasid kõik teised poliitilised jõud allkirju koguma. ENSV võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni, kuid Moskva seda otsust ei tunnistanud ja  tühistas selle. NSV Liidule pakuti ka uut liidulepingut, kuid Gorbatšov seda vastu ei võtnud. 4) Analüüsige 1988-1989 aastal Balti riikides toimunut. Miks ei õnnestunud NSV Liidul  vabadusliikumist summutada?


Baltimaade rahvas oli juba ühe mõtte (iseseisvuda) pähe võtnud ning neid olekski olnud väga  raske takistada. Samuti demonstreeriti maailmale Baltimaade vabadustahet läbi Balti keti,  milles osales 25% elanikkonnast, ehk väga suur ja mõjuvõimas protsent. NSVL oleks olnud  raske neile kõigile vastu astuda. Kui ma olen õigesti aru saanud, siis oli ka USA selle poolt, et Baltimaad saaksid vabalt tegutseda. Ühtlasi oli just tulnud saladuskatte alt välja Molotov- Ribbentropi pakt, mis kindlasti valmistas NSVL nn piinlikust ja pinget. Kogu Baltimaade  okupeerimine tundus (ja oli ka) ju teistele riikidele ebaõiglane. 5) Valige aastatest 1987-1989 kolm kõige suurema järelmõjuga sündmust. Põhjendage.  Fosforiidisõja võit- eestlased tundsid esimest korda, et suudavad koos tegutsedes võimudele  vastu astuda ning et neil on koostööd tehes jõudu. Just selle sündmuse võit pani rahva  vabadusliikumise poole hoogsalt tegutsema. Laulev revolutsioon- sajad tuhanded inimesed julgesid lehvitada sini-must-valgeid lippe ja  laulda isamaalisi laule. Emotsioon, mis tekib koos lauldes on kirjeldamatult mõjuvõimas.  Rahvas tunneb õlg õla kõrval seistes suurt motivatsiooni võidelda oma riigi eest. Samuti usun, et kujutati vaimusilmas ette, kuidas Eesti taasiseseisvub. Ja kui inimene on unistanud, sellisest asjast, siis ta töötab edaspidi selle nimel, et see täide läheks. Kui kogu rahvas nii tegi, siis see  selgelt andis neile jõudu ja julgust edasi liikuda, et end Nõukogude ikke alt lahti rebida. Balti kett- tänu sellele demonstreeriti kogu maailmale oma soovi ja vabadustahet. Eesti rahvas nägi, et nad ei ole üksi ja nad ei pea üksinda võitlema. Jällegi tekkis psühholoogiline efekt  nagu ka laulupidudel, mis julgustas rahvast enda eest võitlema.