Ideaalne ühiskond-kas ainult Utoopia? (0)

Ideaalne ühiskond - kas ainult utoopia ?
Maailmas on tohutult palju erinevaid riike, kus riigi valitsemine ja majandus erinevad üksteisest. Utoopiaks nimetatakse ideaalseid ühiskonnakorraldusi, kus inimeste vahel valitseb võrdsus. Sõna utoopia on tuletatud kreeka keelest, kirjanduszanrina võeti esimest korda kasutusele pärast Thomas More´i "Utoopia" avaldamist 1516 . aastal.
Ideaalse ühiskonna jõukuse aluseks on töö. Kui inimestel puudub töö, kaasnevad sellega majanduslikud raskused. Inimeste vahel tekivad pinged ja vastuolud. Loodusseadusega on määratud, et nagu loomadelgi, tekib raskustes Inimeste vahel olelusvõitlus ja konkurents, milles tugevamad jäävad ellu ja nõrgemad langevad. Kuid Thomas More´i Utoopia saarele rajatud ideaalne ühiskond oli organiseeritud täiuslike ratsionaalsete printsiipide kohaselt, kus igal utooplasel oli päevas 6-tunnine töökohustus ja kõiki ühiskonnaliikmeid peeti võrdseteks. Ei olnud aadlike ega orje, nagu Vanas-Kreekas või Roomas. Kõikidesse inimestesse suhtuti võrdselt ja aupaklikult.
Tänapäeva ühiskond erineb Thomas More´i rajatud ideaalsest ühiskonnast. Meie ühiskonnas puudub võrdsus. Toimub inimeste liigitamine majandusliku sissetuleku järgi seisustesse – kõrgklass ja alamklass . Samuti on tänapäeva ühis- konnas tugevaid sotsiaalseid probleeme ja inimesed on harjunud liigse mugavusega. Paljudele annab tunda praegune majanduslik olukord – kaotatakse töökohti, vähendatakse palku ja kergitatakse kaupade hindu. Sel ajal, kui riigikogus palgad suurenevad, virelevad kesk- ja alamklassist inimesed raha puuduses. Ka „Hamletis” tulevad välja tugevad ühiskondlikud ja poliitilised probleemid. Toimub võimuvõitlus ka oma lähisugulaste vahel, sest inimesed ei oska hinnata väärtusi, mida saaks ka ilma rahata.
Campanella utoopilises teoses „Päikeselinn" kirjeldati ideaalset võrdsus-ühiskonda, kus valitseb õnn ja rõõm. Arvatakse, et aastail 1918-1940 oli Eestist taoline Päikeselinn loodud. Päikeselinna võib võrrelda Platoni riigi ideega. Mõlemat riiki peab juhtima isik, kes on tark ning mõistab headuse ideed. Kuid neil oli ka erinevusi. Platon jagas om riigi seisustesse, mis võis süvendada klasside vahelist vaenu. Seda ei esinenud aga Päikeselinnas, kuna seal töötasid kõik võrdselt ja mitte eesmärgil, et rikastuda. Kui tänapäeval käivad inimesed just sellepärast tööl, et olla jõukad, siis selline nähtus tol ajal puudus. Päikeselinn on võetud sotsialismi aluseks. Sotsialism on ühiskondlike liikumiste vasakpoolne ideoloogia. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20. sajandil olid sotsialism ja fašism vastandlikud ideoloogiad. Utopistlik sotsialism on koondnimetus varastele sotsialistlikele õpetustele. Utopistlik sotsialism on oluline mitmete kaasaegsete sotsialistlike mõttevoolude tekkimisel.
Platoni "Ideaalse riigi" riigikorraldust võiks kõrvutada totalitaarsete riigikordadega tänapäeval nagu näiteks stalinistlik NSVL või hitlerlik Saksamaa ja teised, kus riik sekkub ühiskonna kõikidesse eluvaldkondadesse ja ka üksikisikute ellu, ent viimaste puhul olid lähtepunktid ja oodatav tulemus erinevad. 
Kokkuvõtteks võin öelda , et iga inimene rajab oma ideaalse riigi ise. Kõigil meil on oma mõttes unistuste riik, kus me elada ja olla sooviksime. Nagu öeldakse : ”Ilu ilma vooruseta on nagu roos lõhnata”, see tähendab seda, et ei saa väita, et kõikide ideaalne ühiskond on seal, kus valitseb võrdlus või aupaklikkus. Iga üks leiab erinevad voorused oma ideaalses ühiskonnas.
 
Laura Toomiste
10C klass