Johannes Käbin (0)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

EKP juhid.

parteiringkondades. Kremlis oldi samal ajal rahulolematud Karotamme liigselt enesekindla juhtimisstiiliga, mis seisnes probleemidele omal käel lahenduste otsimises ja ei olnud piisavalt kooskõlastatud Moskvaga. Pärast vallandamist lahkus Karotamm Eestist ja tegutses kuni elu lõpuni Moskvas teaduslikul tööl. JOHANNES (IVAN) KÄBIN Eesti NSV pikaajaline parteiliider 1950.–1970. aastatel Käbini perekond asus 1907. a Eestist ümber Venemaale. Käbin astus 1927 ÜK(b)P liikmeks ning tegutses seejärel peamiselt parteilistel ametikohtadel. Astus 1936 Moskvas Punase Professuuri Instituuti, mida ei lõpetanud. 1941 suunati ta tööle Eesti NSVsse ja hakkas töötama EKP KK aparaadis. Saksamaa – Nõukogude Liidu sõja algul evakueerus Eesti NSVst. Pärast Eestisse tagasipöördumist 1944 töötas EKP KK aparaadis ja oli 1947–1948 Partei Ajaloo Instituudi direktor, 1948 edutati EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal

Ajalugu

6

docx

NSV kontrolltöö

Karotamme EKP KK I sekretäriks, sisuliselt liiduvabariigi juhiks. Tema ametiaega langevad laiaulatuslikud sovetlikud ühiskonna- ja majanduselu ümberkorraldused, mille  eesmärk oli Eesti NSV ühtlustamine NSV Liidu muude piirkondadega. Vallandati Eesti NSV parteiliidri kohalt 1950. a märtsipleenumil, süüdistatuna „kodanlike natsionalistide” soosimises. Käbin- 1948 edutati EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal. EKP KK märtsipleenumil 1950 oli Käbin üks peategelasi EKP KK I sekretäri Nikolai Karotamme tagandamise organiseerimisel, misjärel kinnitati ta ise Moskva heakskiidul Eesti parteiliidriks. Juhtis EKP keskkomiteed 28 aastat. Tema võimuaega iseloomustavad eri olud: 1950. aastate alguse repressiivpoliitika all kannatasid enim haritlased ja loomeinimesed, kuid 1960. aastaid võib pidada eesti kultuuri õitseajaks Eesti NSV ajal. 1970. aastatel asus Nõukogude keskvõim venestama eestikeelset hariduselu, mida

Ajalugu

12

docx

Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985

võrk. Kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud juhtnööridest ja korraldustest. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitis Eesti NSV valitsusjuhil (Rahvakomssaride Nõukogu, 1946. aastast Ministrite Nõukogu esimees), kelleks oli 1944- 1951 Arnold Veimer. Liiduvabariigi kõrgem seadusandlik võimuorgan oli Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium - ei omanud reaalset võimu. Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast alates Johannes Vares Barbarus, kes sooritas 1946. aastal ilmselt südametunnistuse piinade tõttu enesetapu. Tema järglaseks sai Eduard Päll. EKP juhid Nikolai Karotamm sündis 1901 Pärnus. 1925. aastal lahkus ta Hollandisse ja astus kommunistlikusse parteisse. 1926. aastal sõitis ta Leningradi ja jäigi elama NSV Liitu. 1940. aasta juunis suunati ta Eestisse esialgu ajalehe ,,Kommunist" toimetajaks, septembris sai

Ajalugu

6

docx

EESTI NSV VALITSEMINE MAJANDUS JA KULTUUR IVAN JOHANNES KÄBINI AJAL (1950-1978)

SISUKORD VALITSEMINE (1950-1978) Nikolai Karotamme tagandamise järel Eesti parteiliidriks ja ENSV faktiliseks juhiks saanud Johannes Käbin läks ajalukku vastuolulise poliitikuna. Tulnud võimule võimutruude stalinistide kandidaadina, vastas ta eriti algupoole temale pandud ootustele. Käbini puhul polnud tegemist lihtsa käsutäitjaga, vaid intelligentse laveerijaga, kes oskas Moskvale ligi kolmkümmend aastat meele järele olla. Ta ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Eesti oludega

Ajalugu

26

docx

Eesti lähiajalugu

juhtida. Kui vaadata aruandeid, mis laekusid Lätist ja Leedust, siis siinne olukord oli rahulikum, puhastus oleks sisuliselt tulnud läbi viia Leedus. Anna Brandt oli solvunud, et tal pole kõrget positsiooni antud, põhi sisu see, et Karotamm ei tule liiduvabariigi juhtimisega toime. Esimese kirja peale ei võetud asja käiku, mõne aja pärast hakati aga uurima ja saadeti Eestisse asja uurima. Brandt ei olnud nõus, et Käbin võimule sai, hakkas uuesti kaeblema, aga seekord väitis Käbin, et Brandt ise kaebab Moskva tegelaste kohta, läks vangi pärast selle pärast. 28.02.12 Arhiiviallikad Oluline meeles pidada, et Eesti lähiajaloo allikate eripäraseks see, et need on laiali paisatud eri riikide vahel. Kõige suurem kogus Eestis, aga väga suur osa olulisi allikaid on mujal ja see teatud teemade puhul on isegi määrava tähtsusega. Eesti puhul kõige olulisemaks arhiiviks on Rahvusarhiiv, mis iseenesest arhiiv ei ole, vaid on

Ajalugu

20

xls

Tabel - Eesti NSV

vaimset opositsiooni valitseva reziimi vastu 1983. Võttis Parlament 1983 aastal vastu resolutsiooni, millega nõuti Balti riikide iseseisvuse taastamist (Balti Apelli tulemus) õiguste kärpimine majanduse stagneerumine, arengu peatumine sotsalismi kaitsmine venestamine karmima tsensuuri tagasitulek rahulolematus käsumajandus 2. Tabel (EKP esimesed sekretärid) 1.Aeg. Millal? Nikolai Karotamm Johannes Käbi 1944-1950 (EKP KK I sekretär ) 1950-1978 (EKP KK I sekretär) 2. Kes oli siis J.Stalin J.Stalin/N.Hrustsovi NSV liidu Liider? 3.Sündmused 1940 aasta juunil suunati N.K NSV Liidust 1941.veebruar. Tuli J.K Eestisse tööle parteiaparaati Eestisse ajalehe "Kommunist" toimetajaks

Ajalugu

60

docx

Eesti ajalugu VI, lk 250-264 ja 274-287 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

Liiduvabariigi  parteiorganisatsiooni  tasan­ dil oli kõrgeimaks aparaaditöötajaks partei esimene   sekretär.   Järgmisel   astmel   oli   teine EKP   juhtidekss   olid   Nikolai   Karotamm sekretär,   kes   esimest   sekretäri   viimase   ära­ (1944­50),   Johannes   Käbin   (1950­78),   Karl olekul asendas. Aastatel 1944­53 ja alates 1971. Vaino (1978­88) ning Vaino Väljas (1988­90). aastast   oli   teiseks   sekretäriks   Moskva   poolt Esialgu täitis Eesti NSV valitsuse rolli 25. ametisse   pandud,   enamasti   venelasest augustil 1940 moodustatud Rahvakomissaride parteiametnik.   Sõjajärgsel   perioodil   (Nikolai Nõukogu,   mis   koosnes   lisaks   esimehele   ja

Eesti ajalugu

7

odt

Eesti Nõukogude võimu all

aastal aga Nikolai Karotamm, valitsusjuhiks Arnold Veimer. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi. Selline poliitika tipnes kahe sündmuse, märtsiküüditamisega 1949. aastal ning EKP VIII pleenumiga 1950. aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ja mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu alla pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks parteijuhiks sai Venemaa eestlane Ivan Käbin (hiljem Johannes Käbin), kes jäi sellele kohale 28 aastaks. Äärmine rahuolematus valitsuse repressioonipoliitikaga väljendus metsavendade väga aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 1944­1953. Ka linnades tekkisid mitmed vastupanuorganisatsioonid, mis tihti koosnesid koolinoortest. 28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)