rasi.lr.ttu.ee 1 3 32000 10667 www.ttu.ee 1 12 32000 2667 www.ee 1 46 32000 696 www.linux.or.jp 301 331 106 97 4. Suure faili allalaadimise tulemused ja hinnang neile Kaabel WLAN Laadimise hetkekiirus 18960 10008 kbit/s Laadimise hetkekiirus 2370 1251 kBait/s Kaabli kaudu andmevahetus oli jällegi kiirem, ettearvatult. Kaabli puhul 19 mbit/s näitab, et teoreetilisest maksimaalsest andmevahetus kiirusest oli umbes viiendik kasutuses ning WLAN puhul ka ligikaudu viiendik 10mbit/s kiiruse juures. WLAN kiirust mõjutas kindlasti samas ruumis töötavad kolm teist ruuterit
kaabliga 192.168.252.13 1ms 4ms 512 000 b/s 128 000 b/s rasi.lr.ttu.ee 3 ms 5 ms 170 666 b/s 102 400 b/s www.ttu.ee 2 ms 4 ms 256 000 b/s 256 000 b/s www.ee 3 ms 5 ms 170 666 b/s 102 400 b/s www.linux.or.jp 295 ms 329 ms 1735 b/s 1556 b/s Suurfaili laadimise kiirus: Laadimise hetkekiirus kb/s 3080 Laadimise hetkekiirus kB/s 385 Nagu näha, siis on edastuskiirus kaabliga ikka tunduvalt suurem kui WLANiga, kuid WLAN on siiski mugavam, ei pea juhtme otsas rippuma. Mida kiirema vastusega serverit pingiti, seda suuremaks läksid erinevused kaabli ja WLANi vahel. 3.4 WLAN võrgu uurimine Käivitasime programmi inSSIDer (Start menüüst kataloogis MetaGeek) ning salvestasime programmi skanneeritud ekraanipildi. 1. Mitu ja millised on A standardi, B/G standardi võrgud
TA BAK 3 Üliõpilane: “…..“………………2015.a ………………………… Juhendaja: “…..“………………2015.a. …………………...........Arne Küüt Tartu 2015 Kiirendus-ja vibratsiooni sensorid Kui sõitjal on vaja teada kui kiiresti auto punktist A punkti B liigub, vaatab ta lihtsalt spidomeetrit. Samas kiirendus on palju huvitavam ja kasulikum kui hetkekiirus, sest see näitab ka muud lisaks kiirusele. Otseloomulikult on kiirenduse mõõtmine on natuke keerulisem, kui mõõta kiirust, sest see näitab aja jooksul kiiruse muutust. Selle mõõtmiseks kasutataksegi autodes kiirendusmõõturit, mis töötab kiirendusanduriga. Joonis 1. Kiirendusandurid Kiirendusandur on laialdaselt kasutatatud inertsiaalsetes navigatsiooni- ja juhtimissüsteemides, meie teemal autodes, samuti lennukites ja ka laevades. Väga levinud
Protseduurid ja funktsioonid: ArvutaAutoOmadused(Sõiduk) - protseduur sõiduki omaduste määramiseks. Käivitatakse iga sõiduki kohta enne omadusi hetkel määratakse. Muutujad on MaxKiirus ja Kiirendus. Need valitakse kindlates vahemikes suvalised ArvutaVõiduSumma(Võitja) - protseduur, mis leiab mängija rahasumma pärast sõitu. Tingimus aitab rahal mitte n koefitsendiga võidusumma suuruse. See protseduur annab globaalsele muutujale VõiduSumma uue väärtuse, a AutoKiirus(HetkeKiirus, Sõiduk) - Funktsioon, mis annab väärtused sõidukite liikumiste jaoks. Kontrollib kas auto kontrollib, kas auto on ületanud finishijoone. Kui jah, siis hakkab autot pidurdama, mitte lubades seda mänguvälj kas auto saab veel kiirendada või ei. Parameeter Sõiduk on vajalik, et kindlaks teha antud sõduki makimum kiiru Paus(pp) - protseduur, mis aitab määrata pausi. Parameeter pp on pausi pikkus sekundites. Panustamine_Click() - protseduur, mis alustab mängu
Nihe on vektoriaalne suurus. Joonis 2. Teepikkus ja nihe Matemaatiliselt õnnestub liikumist kirjeldada tänu selliste mõistete nagu kiirus ja kiirendus sissetoomisele. Lihtsaim liikumisvorm on ühtlane sirgjooneline liikumine: konstantsed on nii kiiruse absoluutväärtus kui ka suund. Liikumise erijuht on paigalseis: liikumine 0-se kiirusega. Kiirus (v) on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse ajaühikus läbitud teepikkusega. Liikumise hetkekiirus iseloomustab trajektoori (läbitud teepikkuse) muutumise kiirust (tõusu või tõusunurga tangensit). Võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Konstantse kiiruse puhul läbitakse ajaühikus võrdseid vahemaid. Mittekonstantse kiirusega liikumine (ajaühikus läbitakse erinevaid vahemikke) on kiirendusega liikumine. Kiirus nagu ka teepikkus on vektor, millel on x, y, ja z - suunalised komponendid. Liikumise kiirendus (a) on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse kiiruse muutusega ajaühikus
Pöördnurk on vektorsuurus, mille moodul on võrdne raadiusvektori poolt ∆t jooksul läbitud kesknurgaga, mille siht määrab pöörlemistelje asendi ruumis ja mille suund antakse pikki pöörlemistelge vastavalt paremakäe kruvi keeramisele. Pöördnurka tähistatakse φ(fii) ja mõõtühikuks on rad(radiaan). l φ= r 6. Nurk- ja joonkiirus ühtlasel ringliikumisel. Nurkiirus- võrdsete ajavahemike jooksul läbitakse võrdsed pöörde nurgad. Joonkiirus on hetkekiirus, mille suund muutub iga traiektooripunktis, kuid moodulid on võrdsed e V= V1 . Joonkiiruse moodul on võrdne ajaühikus läbitud ringjoone kaarepikkusega e kaarepikkus jagada l 2 πr ajaga. V= t = T 7. Kogukiirendus ebaühtlasel ringliikumisel, millest on tingitud? On vektor summa kiirenduse normaal ja tangensiaalsest komponendist. Tang-komponent on suunatud piki puutujat, samuti nagu hetkkiirus, ning iseloomustab kiiruse suuruse muutust ajas. Rad(norm)-
vahel võrrelda – näiteks oleks ju päris raske öelda, kas kiiremini kasvab protsess või . Jääb küsimus, milline ühine alus valida. Mõnikord kasutatakse kümnendsüsteemist pärit alust 10, mis räägib kümne- kordistamisest, mõnikord alust 2, mis räägib kahekordistamisest. Kõige enam kirju- tatakse aga eksponentsiaalfunktsioon ilusa-arvulisele alusele [lk 102]. Funkt- sioon annab teatud mõttes kõige loomulikuma kasvuprotsessi: sellel juhul on kasvu hetkekiirus alati täpselt võrdne hetkesuurusega ehk funktsioonide keeles: tuletis on igas punktis täpselt [lk 320]. Kõikide teiste eksponentsiaalfunktsioonide korral peame juba tuletise leidmiseks funktsiooni ise veel niinimetatud naturaallogaritmiga [lk 295] läbi korrutama. Näiteks tuletis on . Lisaks, nagu nägime kuulsate arvude peatükis [lk 102], on protsessile ka ilus tõlgendus – see on protsess, mille saame, kui aja-
annaabi.ee 
