Siberisse saata. Sellega võitis Aliide oma austaja usalduse ning nad abiellusid ja asusid elama sellesse majja, kus kunagi elasid Aliide, Ingel, Linda ja Hans, sest Hans oli ikka veel keldris peidus ja et ta saaks ennast edasi varjata, et saanud Aliide lasta sinna majja võõraid elama, vaid pidi ise sinna kolima. Siis kui Aliide sai teada, et Zara on tema õe, Ingli, tütratütar, astus ta vastu ka Zarat taga otsivale peigmehele, kelle eest noor neiu põgenes. Lõpuks põletas Aliide talumaja suurest süütundest oma pattude pärast koos endaga maha . Etendusest jäi väga hea mulje. Mõni koht oli veidi raskesti arusaadav, kuid lõpus „mõistatus lahenes.
Poolsurnud Tambeti kolm sulast oli saanu surma. Jaanus põgenes aita. See pandi põlema, Jaanus põgenes salakäigu pidi. Arvati et Jaanus sai surma.1343.ndal aasta jüriööl peatub üks ratsanik mäel. Mäss on käimas. Kõik eetlastest orjad kogunesid kokku ja hakkasid saksasi ründama. Tasuja oli Jaanus. Ta pidas nõu vanematega ja Tasuja läks Lodijärve lossi vallutama. Ta pidi lossi ära vallutama 3 päevaga. Seda ta ka tegi. Emiila tahtis alastust endale ja ta peigmehele, selle ta ka sai. Vahepeal oli tulnud Landmeister oma väega ja Tallinna vabastanud. Tasuja läks oma salgaga Landmeistri vägedele kallale ise teades, et ta siit elusat välja tule. Tasuja hüüdis sõduritele inspiratsiooniks ja nad ründasid. Terve Tasuja vägi sai surma. Mulle see raamat meeldis. Algul oli segane aga pärast väga huvitav. Tänu sellele raamatule tõusis mu huvi raamatute vastu.
Pruut (jalutatakse) saabub tseremooniapaika hobusel. Peigmees ootab ees juba. Pärast registreerimist istutatab noorpaar oma puu Klaaramani noorpaaride sallu ja seejärel minnakse pulmarongina Pärnusse, kus toimub ka pulmapiltide tegemine tellitud profifotograafiga (mõnes pargis või kaunis mereäärses kohas). Pärast pildistamist minnakse tagasi Klaaramanni puhketallu. Pruudile ja peigmehele on tellitud valge limusiin, mis kaunistatakse firma poolt. Pulma II osa toitlustamine: Suure lahtise katusealuse alla (ehitatud spetsiaalselt pulmade jaoks) on kaetud pidulik söögilaud neljakümnele külalisele (s.h noorpaari vanematele) + veel kaks kohta pruutpaarile -> Kaetud on seitse ümmargust lauda, igas lauas on kuus kohta (kokku 42 inimest). Toolid on kaetud valgete katetega, laudadel on valged linad ning
ka pulmatraditsioon ise. Peigmehe traditsionaalne kink pruudile on mõrsjakimp. Sellele peab ilmtingimata tellima peigmees ja see ütleb mõndagi noorte suhete kohta. Valmistehtud kimbu asemel võivad olla ka lihtsalt käes hoitavad lilled, sel juhul sobib kasutada mingeid erilisi õisi. Kimbu pruudile üleandmise hetkel peab viimane olema juba mõrsjaehtes. See hetk tuleks teha võimalikult tähenduslikuks. Peigmehele on pulmatraditsioonis kingituseks ehitud pruut. Oma kauni kleidiga valmistab ta peigmehele ka üllatuse, sest vana tava kohaselt ei tohi peigmees enne pulmapäeva pruutkleiti näha. Peigmehe rõivastus Öeldakse, et peigmees määrab pulmarõivaste laadi ja pruutkleidi tegumood oleneb peigmehe riietusest. On selge see, et pruutide soov riietuda üha printsessilikumalt seab lisatingimusi ka peigmehe riietusele. Peigmehel on võimalus riietuda frakki,
On kahtlemata selge, et meie tänapäevane kõnepruuk erineb kõnepruugist mida kasutati u. 1000 a. eKr. Miks? seda seepärast, et sellest 1000 a. eKr on möödunud üle 3000 aasta ning on loogiline, et selle aja sees toimub muudatusi. Muudatusi on toimunud isegi päris korralikult, kuna kui kasutada tolleaegset kõnepruuki praegu, tundud sa teiste meelest lihtsalt imelik. Kõige paremini peegeldub see minu meelest välja just ülistustes. Näiteks üks ilusaim lause mida pruut võis peigmehele 3000 aasta eest öelda kõlas just nii: ,,Otsekui granaatõuna lõiked on su oimud su loori taga." Ma olen päris kindel, et kui tänapäeval naisele nii öelda, peaks ta sind imelikuks. Võib arvata, et paljud ei tea isegi sõna ,,loor" tähendust. Sama on ka, kui võrrelda tänapäeva kõnepruuki. Vanasti selliseid sõnu muidugi ei tuntud ja ma arvan et kui nende tähendust oleks saanud tolleaegsetele inimestele seletada,
Seetõttu on soovitatav, et külalised saaksid kutsed kätte umbes kaks nädalat enne pulmi. Viisakus nõuab neilt suulist või kirjalikku vastust, milles kutsutu teatab, kas ta osaleb pulmapeol. Kutsel on kirjas pulmapeo koht, aeg ja korraldus. Pruut ja peigmees võivad teineteisele teha veel eraldi kingitusi, kuid neid sisaldab juba ka pulmatraditsioon ise. Peigmehe traditsionaalne kink pruudile on mõrsjakimp. Kimbu pruudile üleandmise hetkel peab viimane olema juba mõrsjaehtes. Peigmehele on pulmatraditsioonis kingituseks ehitud pruut. Oma kauni kleidiga valmistab ta peigmehele ka üllatuse, sest vana tava ja uskumusena ei tohi peigmees enne pulmapäeva mõrsjakleiti näha. Selle sõrmepanek kuulub eestlaste pulmatavasse alles üsna lühikest aega, 19 sajandist. Abielusõrmust kantakse paremas käes ja enamasti on tegu ilma kivita kitsama või laiema kuldsõrmusega. See jääb sõrme kogu eluks. Sõrmus asendab varasemat tanutamist
Peigmehe traditsionaalne kink pruudile on mõrsjakimp. Sellele peab ilmtingimata tellima peigmees ja see ütleb mõndagi noorte suhete kohta. Valmistehtud kimbu asemel võivad olla ka lihtsalt käes hoitavad lilled, sel juhul sobib kasutada mingeid erilisi õisi. Kimbu pruudile üleandmise hetkel peab viimane olema juba mõrsjaehtes. See hetk tuleks teha võimalikult tähenduslikuks. Peigmehele on pulmatraditsioonis kingituseks ehitud pruut. Oma kauni kleidiga valmistab ta peigmehele ka üllatuse, sest vana tava ja uskumuse ei tohi peigmees enne pulmapäeva mõrsjakleiti näha. Peigmehe rõivastus Öeldakse, et peigmees määrab pulmarõivaste laadi ja pruutkleidi tegumood oleneb peigmehe riietusest. On selge see, et pruutide soov riietuda üha printsessilikumalt seab lisatingimusi ka peigmehe riietusele. Peigmehel on võimalus riietuda frakki, sakoülikonda, smokingusse, tumedasse või heledasse ülikonda. Sako osas on
muusikat ikka olla. Kõik muusika oli seotud armastuse ja tunnetega. Ainult paar lugu olid teist- sugused, neid mängiti siis kui peeti duelli, ning kui Tatjana nägi unenägu. Seal balletis rääkis kuidas Tatjanale hakkas meeldima Onegin ja kuidas Tatjana oma tundeid väljendab kirjutades Oneginile kirja. Onegin ei olnud aga tol hetkel Tatjanast huvitatud ja ei vastand tema tunnetele. Onegin filrdib aga Tatjana õega ning see ei meeldi viimase peigmehele. Too kutsub Onegini duellile ja peigmees Lensk sureb. Möödusid aastad ja Onegin oli ära välismaal. Tagasi tulles leiab ta eest Tatjana, kes on vahepeal juba abiellunud. Nüüd siis tunneb Onegin et ta armastab ja armastas Tatjanat, aga sel korral ei vasta Tatjana tema tunnetele, kuna ta on abielus ning Onegin jääb üksi. Minu arvates oli balletti esitus pigem tavapärane ja korralik nagu armastuslugudes ikka.
pulmatraditsioon ise. Peigmehe traditsionaalne kink pruudile on mõrsjakimp. Sellele peab ilmtingimata tellima peigmees ja see ütleb mõndagi noorte suhete kohta. Valmistehtud kimbu asemel võivad olla ka lihtsalt käes hoitavad lilled, sel juhul sobib kasutada mingeid erilisi õisi. Kimbu pruudile üleandmise hetkel peab viimane olema juba mõrsjaehtes. See hetk tuleks teha võimalikult tähenduslikuks. Peigmehele on pulmatraditsioonis kingituseks ehitud pruut. Oma kauni kleidiga valmistab ta peigmehele ka üllatuse, sest vana tava ja uskumuse ei tohi peigmees enne pulmapäeva mõrsjakleiti näha. Peigmehe rõivastus Öeldakse, et peigmees määrab pulmarõivaste laadi ja pruutkleidi tegumood oleneb peigmehe riietusest. On selge see, et pruutide soov riietuda üha printsessilikumalt seab lisatingimusi ka peigmehe riietusele. Peigmehel on võimalus riietuda frakki, sakoülikonda, smokingusse, tumedasse või heledasse ülikonda. Sako osas on etiketiõpikutes küll vastakaid arvamusi ja on
pulmatraditsioon ise. Peigmehe traditsionaalne kink pruudile on mõrsjakimp. Sellele peab ilmtingimata tellima peigmees ja see ütleb mõndagi noorte suhete kohta. Valmistehtud kimbu asemel võivad olla ka lihtsalt käes hoitavad lilled, sel juhul sobib kasutada mingeid erilisi õisi. Kimbu pruudile üleandmise hetkel peab viimane olema juba mõrsjaehtes. See hetk tuleks teha võimalikult tähenduslikuks. Peigmehele on pulmatraditsioonis kingituseks ehitud pruut............................................................................................................................11 KOKKUVÕTE........................................................................................................................ 13 2 Sissejuhatus
teaduste teget. Tänaseks päevaks on orjandus ning orjakaubandus keelatud kõikides maailma riikides. Kõik inimesed on sündinud võrdsetena ning nõnda peab neid ka kohtlema. Naised olid Vana- Kreeka ühiskonnas vähetähtsad isikud, nende peamine mõte oli kodus korda hoida ning mehele lapsi sünnitada. Naistel puudus kodakondsus ning iseseisvus, nad allusid kas oma abikaasale või mõnele lähedasele meessoost sugulasele. Isa pani oma tütre mehele vastavale peigmehele, kelle ta ise välja valis. Eriti tavaline oli selline asi aristokraatia ehk kõrgklassi hulgas. Neiu ei pruukinud oma abikaasat enne pulmagi nähagi, rääkimata veel nendevahelise sümpaatia olemasolust. Abielusid sõlmiti seaduslike järglaste saamiseks ning paremate poliitiliste sidemete pärast. Aristokraatide hulgas oli ka tavaline, et mees on 30-40 kuid naine on vaevalt murdeeast väljas. Naiselt nõuti kogu elu ranget monogaamsust, samal ajal kui mehel oli vaba voli pidada armukesi
Orfeus ei suuda suurest kurvastusest iseg nutta. Halastamatu Parka kinnitab Orfeuse pruudile osaks langenud kurba saatust. Veenus ja Saatür kohtavad juhuslikult Aristaiost, kes on mõistuse kaotanud. Kord arvab ta, et on hunt, siis uss, draakon, merekoletis. Saatür ja Veenus laulavad temaga koos mõttetut riimikest. Vahepeal on Orfeus leidnud tee allilma ning soovib kohtuda Pluuto ja Proserpinaga. Viimased, olles võlutud Orfeuse kaunist laulust, on nõus Euridice peigmehele tagasi andma tingimusel, et too teel elavate maailma tagasi ei vaata. Emotsiooni ajel vaatab Orfeust tagasi, et heita pilk oma kaunile pruudile ning kaotab ta taas, seekord igaveseks. Hinged kingivad õnnetule neiule igavese une. Ka Pluuto ja Proserpina uinuvad. Orfeus jääb oma valuga üksi. 15. Nimeta Itaalia barokiajastu heliloojaid! (min 3) Firenze Camerata, Claudio Monteverdi, Arcangelo Corelli, Johann Sebastian Bach 16
nädalat enne pulmi. Viisakus nõuab neilt vastust, milles kutsutu teatab, kas ta saab osaleda pulmapeol. Vastused võimaldavad noorpaaril ühtlasi kulusid täpsustada. Kutsel on kirjas pulmapeo koht, aeg ja korraldus. Peigmehe traditsionaalne kink pruudile on mõrsjakimp. Sellele peab tellima ilmtingimata peigmees ja see ütleb mõndagi noorte suhete kohta. Valmistehtud kimbu asemel võivad olla ka lihtsalt käes hoitavad lilled, sel juhul sobib kasutada mingeid erilisi õisi. Peigmehele on pulmatraditsioonis kingituseks ehitud pruut. Oma kauni kleidiga valmistab ta peigmehele ka üllatuse, sest vana tava kohaselt ei tohi peigmees enne pulmapäeva mõrsjakleiti näha. Algselt sai tseremoonialt sõrmuse sõrme ainult naine - see sümboliseeris tema kuulumist mehele. Hiljem on levinud sõrmuste vastastikune sõrmepanek. Abielusõrmust kantakse paremas käes ja enamasti on tegu ilma kivita kitsama või laiema kuldsõrmusega. See jääb sõrme kogu eluks
Kalevala sisu 1.2. Runo Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee emaks. Part teeb pesa ja muneb veeema põlvele. Munad veerevad pesast, purunevad ja tükkidest saab maa. Väinämöinen sünnib veeemast. Sampsa Pellervoinen külvab puid. Üks nendest kasvab nii suureks, et tema oksad takistavad kuu ja päikese paistmist. Väike mees tõuseb merest ja raiub tamme. Kuu ja päike pääsevad jälle paistma. 3.4. Runo Joukohainen läheb teda oma tarkusega võitma, kuid kaotab. Väinämöinen laulab Joukohaise sohu. Viimases hingehädas lubab ta oma õe Aino Väinämoisele naiseks.Aino uputab enda. 5.7. Runo Väinämöinen läheb Joukohaise õde merest püüdma ja saab ta tundmatuks kalaks muutununa õnge otsa, kuid kala lipsab käest merre. Ta läheb kosima Põhjala neidu. Kättemaksuhimuline Joukohainen tabab noolega Väinämöise hobust. Väinämöinen kukub vette. Kotkas näeb teda ja kannab ta Põhjala randa, kust Põhjala emand...
· Pruut riietub punasesse siidi ja võib kanda sulgedega kaetud papist tiibu oma peakaunistuses. Pulmakülalised võivad visata tema suunas münte. · Belgia: Pruut tikib oma nime taskurätile, kannab seda pulmapäeval, raamib siis ära ja hoiab alles, kuni abiellub perekonna järgmine pruut. · Böömimaa: Peigmees kingib pruudile roosikrantsi, palveraamatu, paela kolme võtmega tema vooruslikkuse valvamiseks, karusnahkse mütsi ja hõbesõrmuse. · Pruut kingib peigmehele kuldniitidega tikitud särgi ja sõrmuse.Enne tseremooniat mässib isamees peigmehe pruudi loori sisse, et mitte lasta halbadel vaimudel paari lahutada. · Hispaania: Peigmees kingib pruudile 13 münti, et sümboliseerida oma suutlikkust teda toetada ja ta eest hoolitseda. · Pruut kannab münte tseremoonia ajal spetsiaalses kukrus või usaldab selle väikesele tüdrukule, kes kannab neid spetsiaalse räti või padla peal.
Kirjandusteose analüüs Agatha Christie ,,Sinise rongi mõistatus" 1. 5 tsitaati, mis mulle meeldisid 1. lk.29 Van Aldin: ,, Ma ei kavatse nagu kass ümber palava pudru käia" Seda ütles ta oma tütre peigmehele, Derekile, kui nad kõnelesid. Tema eesmärk oli sekkuda nende suhtesse ja ta tahtis, et nad lahutaksid. Ta pakkus isegi Derekile 100 000 naela lahutuse eest. 2. lk. 76 Katherine: ,, Võin kinnitada, et ma ei oska võõraid mõtteid lugeda" Ta kõneles rongis Ruthiga ja mainis talle oma pärandit, mille ta oli hiljuti omanud. Ta arvas, et Ruth ei pea tema pärandit suureks, kuna tema isa on üks rikkamaid miljonäre. 3. lk. 124 politseinik: ,, Te annate meile kõigile silmad ette!"
Sedaviisi kogutud raha eest ostis isamees pudeli viina, et pruudikodus üle ukseläve saada. Saajarongi (seltskonna, kes pruudi poole sõidavad) kõige ees ratsutasid peiupoisid, esimesel vankril isamees, teisel peigmees ja siis ülejäänud saajarahvas. Peigmehe vanemad tavaliselt kaasa ei läinud. Pulmarong sõitis suure lärmi ja kellahelinaga. Pruudi kodu juures peeti rong kinni ja peiupoiss läks külaliste saabumisest teatama. Majast sai ta kaasa õlut, mille ta pidi esmalt peigmehele proovida andma too ei tohtinud tilkagi maha ajada, sest see oleks tähendanud õnnetut abielu. Saajarahva sissesõidul lauldi kõige rohkem. Pruudi maja õues olid kõik pruudipoolsed külalised, välja arvatud pruut ise. Vastastikku lauldi ja tehti üksteise üle nalja. Tulijatelt päriti, mis neil asja ja tulijad ülistasid mõrsjat ning tema kodu. Pärast passi viina näitamist mindi sisse, kus siis kohe sööma ei hakatud kuigi laud oli kaetud vaid nõuti ikka pruuti näha.
Välja on jäänud aga leedi lehvik. Ta mees tunneb selle ära ja hakkab leedit otsima. Proua Erlynne tuled toast välja ja rikub sellega oma kihluse võimaluse ära. Leedi saab ära põgeneda ja temal on kõik hästi. Lõpuks tuleb välja, et Erlynne on leedi Windermere'i ema. Leedi emast üldse ei tea, leedi mees maksis Erlynne´ile, et ta ei avalikustaks, et on ta ema, sest see oleks ka nende pere nime määrinud. Erlynne seletab oma peigmehele selle loo ära ning ta saab abielluda. Sõnum: palju peab salatsema, et head mainet hoida. Edgar Allan Poe USA kirjanik, üks kuulsamaid ja varasemaid dekadentsi esindajaid. Teda kasvatas kasupere, koolis läks halvasti, abiellus 13a täditütrega, kes suri noorelt ja siis hakkas Poe allakäik, ta hakkas jooma. Luuletus ,,Ronk"-peategelane, kelle naine Lenoore on hiljuti surnud, loeb öösel raamatut ja kuuled koputust. Ukse taga oli ronk,
Ülemaailmselt on ehk tuntuim ning levinuim eelkosjade komme kuulamine, mis hakkas taanduma alles möödunud sajandi kolmandal veerandil. Kuulamas käis vanem naisterahvas, sageli isamehe naine, hilisematel aegadel ka peiu ema. See oli nn kuulueit. Kuulamas käidi neljapäeva õhtuti. Kuulueidel oli kaasas viinapudel (kuuluviin). Kuuluviina vastuvõtmine oli märk, et kosjad võivad tulla. Pudeli tagasiandmine näitas, et kosilast ei soovita. Kosjad Eesti pulmakombestikus oli peategelastele, peigmehele ja mõrsjale, omane passiivsus. Tähtsamat rolli mängis hoopiski isamees, kes pidi olema abielus ning sõnaosav. Muidugi oli oluline ka see, et isamees teaks, kuidas pulmi läbi tuleb viia. Üldjuhul oli isameheks mõni sugulane, kuid hilisemal ajal võis selleks olla ka hea naaber. Kosja minnes oli äärmiselt olulisel kohal aeg. Enamasti sõideti kosja teisipäeva, neljapäeva või laupäeva õhtul ning soovitatavalt noore kuuga, kuna see pidavat õnne ja viljakust tooma
Minge näiteks sõpradega ATV matkale, pidage maha paintballi sõda, katsetage kaljuronimist, langevarjuhüpet või hoopis hõljukisafarit. Oluline on aga see, et tehke kõik koos midagi sellist, mida te varem teinud ei ole nii on see õhtu alati meenutamist väärt. Peale aktiivset kehalist tegevust organiseerige mõni puhkeruumiga saun, kus parimate semude seltsis lõõgastavalt aega saaks veeta. Seikluseid jahtivale peigmehele võiks organiseerida unustamatu nädalavahetuse metsas. Pakkide oma kotid, võtke kaasa telgid, ning unustage koos argipäeva rutiin. Matkake, puhake ilusas Eestimaa looduses ning nautige kvaliteetaega. Miks mitte korraldada poissmeeste õhtu välismaal? Mõelge välja sobiv riik ning linn kuhu võiks fantastilise peo korraldamiseks sõita. Organiseerige reis kasvõi rahvusvaheliselt tuntud jalgpalliklubide kohtumisele.
Kuressaare Ametikool Disaini õppesuund Dekoraator-stilist Pulmad Rühmatöö Mirge Arge Kristel Tikerperi Kuressaare 2014 Sissejuhatus Meie gruppi kuuluvad Kristel Tikerperi ja Mirge Arge . Me valisime oma rühmatöö teemaks pulmad. Selle valiku tegime sellepärast, et see teema tundus huvitav ja teised valikud olid juba võetud ning samas ise me ei ole veel pulmi korraldanud ja see on uus kogemus. Kui varasemalt oleme korraldanud oma sünnipäevi, koolis klassiõhtuid ja ka lõpupidu, siis pulma kogemust meil veel ei ole. Samuti tulevikuks on see väga hea kui hakkame ka ise pulmi pidama või meie tuttavad hakkavad abielluma, saame abi sellest tööst ja ülevaate hindade suhtes ning palju üldse raha läheb vaja ja kui napib ideid siis saab neid samuti siit, ei pea hakkama jälle interneti avarustest neid otsima. ...
2 1 Tedre, Ü. (1973). Eesti pulmad. Tallinn: Kirjastus "Eesti Raamat", lk. 15. 2 Berg, E., Hiiemäe, M., Jansen, E., Johansen, U., Kurs, O., Luts, A., Mäsak, E., Palli, H., Pärdi, H., Tedre, Ü., Troska, G., Tõnurist, I., Valk, Ü., Viires, A., Vunder, E., Värv, E. (1998). Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 415. 4 Kosjad Eesti pulmakombestikus oli peategelastele, peigmehele ja mõrsjale, omane passiivsus. Tähtsamat rolli mängis hoopiski isamees, kes pidi olema abielus ning sõnaosav. Muidugi oli oluline ka see, et isamees teaks, kuidas pulmi läbi tuleb viia. Üldjuhul oli isameheks mõni sugulane, kuid hilisemal ajal võis selleks olla ka hea naaber. Kosja minnes oli äärmiselt olulisel kohal aeg. Enamasti sõideti kosja teisipäeva, neljapäeva või laupäeva õhtul ning soovitatavalt noore kuuga, kuna see pidavat õnne ja viljakust tooma
Aastal 1969 oli ta kaubamärgiks Digits (spordirõivaste firma). Aastal 1973, asutas Smith koos oma õe Toukie Smithiga oma disaini ettevõte,mis varsti põrus. Smith jätkas disainimist ja 1976. aastal alustas ta äri tegemist koos Laurie Malletiga ja firma nimeks sai "Williwear." Ta on kavandanud Pulmakleite kandmiseks Mary Jane Watsonile, kui ta abiellus Peter Parkeriga Spider-Mani koomiksiraamatus (koomiks ilmus aastal 1987) ja ülikondi Edwin Schlossbergile ja tema peigmehele kui ta abiellus Caroline Kennedyga 1986. Aastal. Smith on mõelnud ka vormirõivaid töötajatele Christo's, 1985.aastal Pont Neuf pruudile Pariisis ja riideid Spike Lee filmi School Daze jaoks (1987). Smith töötas koos paljude teiste disainerite ja kunstnike tema Williwearis oleku ajal, sealhulgas Anthony Mark Hankinsiga, James Mischkaga, Julia Santos-Solomoniga, Jon Coffeltiga, John Bartlettiga ja Andre Walkeruga ja paljude teistega.
otse südamesse. Sõrmuse panemine neljandasse sõrme sümboliseerib armastuse sidumist südamega. 860. aastal Rooma paavsti korralduse järgi muutus sõrmus kindlaks kihluse atribuudiks, mis tõendas kavatsust abielluda. Seadluses oli märgitud: "Kui peigmees ei pea sõna ja tühistab kihluse, peab ta sõrmuse jätma pruudile tasuks kokkuleppe mittetäitmise eest; kui kihluse tühistab pruut peab ta sõrmuse peigmehele tagastama". Sõrmuse sõrmepanek kuulub eestlaste pulmatavasse alles üsna lühikest aega, 19. sajandist. Algselt sai tseremoonialt sõrmuse sõrme ainult naine - see sümboliseeris tema kuulumist mehele. Hiljem on levinud sõrmuste vastastikune sõrmepanek. Abielusõrmust kantakse paremas käes ja enamasti on tegu ilma kivita kitsama või laiema kuldsõrmusega. See jääb sõrme kogu eluks. (T. Heinsaar ja E. Vool 2003. "Hõissa pulmad") 2.2. Rõivad
Kui inimesed ehitavad maja, kaevavad hauda või rajavad teed, siis peavad nad olema kooskõlas neid ümbritseva energiaga. See on vajalik selleks, et rajatis oleks oma asukohas loomulik ega valitseks oma ümbruse üle. Elutsükkel Hiinas on perekond ja pereelu suures lugupidamises. Seetõttu on mitmed eriti olulised rituaalid seotud abiellumisega. Traditsioonilises abiellumise ettevalmistuses on tähis roll astroloogial. Astroloog teeb horoskoobi nii pruudile kui peigmehele, et kontrollida nende sobivust, ja aitab kahel perekonnal valida kõige sobivama päeva abielutseremooniaks. Enne abiellu astumist on mitmeid kihlumisrituaale. Need tegelevad yin'i ja yangí tasakaalustamisega inimeses, et luua harmoonilist suhet. Soodsal ajal ja õigel viisil läbi viidud abiellumistseremoonia rajab aluse perekonnale, mis tugevdab sotisaalset stabiiilsust ja toob maailma juurde inimesi, kes järgivad dao'd. Pulmatseremoonial osalejad jälgivad, et pulmakülalised
keda määratletakse sugulastena) , et tekitada suhteid väljaspool pere- ja suguluskonda, et tekiks sidemeid potensiaalsete vaenlastega, kogukond tugevneb, geenivara uuendamine. Vahetusfaktor (kingutus kohustab midagi samaväärset tagastama) - vahetused toimuvad ühelt perekonnalt teisele ja külalistelt pererahvale. Kingid seovad perekonda ja ühendavad neid suurema kogukonnaga. Pruutide ja peigmeeste vahetus. Kui isa annab ära oma seksuaalõiguse peigmehele, viib see uute vahetusteni kogukonnas Konfliktiteoreetiline seletus tulu saavad sugulusgrupid, perekonnapead, mehed rohkem, kui naised. Püütakse hoida varandust ühes sugulusliinis. Perekonnapead kontrollivad tänapäevalgi grupi ressursse sellega, et on abikaasa valiku juures. Seksuaalvägivald on siiani probleem. Sugulussüsteemi kirjeldab 5 muutujat korraga lubatud kaasade arv, milliste sugulaste vahel on lubatud abielu, põlvnemine ja varanduse
keskmine pruut 1912. a. Lopatini andmeil 250 rubla (s.o. ca 15 ämbrit viina).
Mõnikord kasutati ka nn. proovabielu, kus täistasu maksti allaes hea sobivuse puhul.
Käesoleval ajal on naiseost jäänud meil vaid peiu pulmakink pruudile.
Selle sajandi algul oli veel säilinud mõningaid naiseostu meenutavaid kombeid.
„Kosjas käisid isa ja ema ja maksid pruudile 100 rubla, mille eest pruut pulmariided pidi
ostma. Ei võtnud pruut kosja vastu, siis pidi ta sellest 3 päeva jooksul peigmehele teatama.
andsid oma arvamuse noormehe vanematele edasi. Vahel leppisid sugulased lihtsalt omavahel kokku, püüdes nii veresidemeid tugevdada. Nõbude abiellumine oli ja on tänapäevani islamimaades laialt levinud komme. Enne pulmi ei kohtunud peig ja pruut kordagi. Pulmatseremoonia algas tiheda loori alla varjatud pruudi saabumisega peigmehe majja. Enamasti kandis ta punast pulmakleiti ning lillelist peaehet. Kui peigmehele loori kergitades avanev pilti ei meeldinud, oli tal õigus pruudist lahti ütelda. Hilisõhtul viisid pruudipoolsed meessugulased pruudi peigmehe magamistuppa. Ta pidi meeles pidama, et isegi paradiisis oli naise koht ''oma mehe talla all''. Ja kui sel ööl tema neitsinaha rikkumisel ei tulnud tilkagi verd, oli peigmehel jälle õigus temast lahti öelda. Vereplekilised palakad pandi rõdule välja kõigile näha: see tõendas, et pruut oli olnud neitsi.
salajased kavatsused parimale sõbrale. Tänapäeval on selleks tegutsev tseremooniameister. Pruutneitsi on mõrsja sõbratar, kes aitab teda riietumisel, hoiab lilli ja on muidu ka abiks. Väikesed pruutneitsid ja – poisid, kes võtavad osa laulatustseremooniast, on pärit anglo-ameerika kultuurist. Eestiski on tuntud väikesed lilleneiud. Sõrmused paneb pruudile ja peigmehele parema käe sõrme pastor või abielupaar ise. Pärast laulatustalitust ja õnnesoovi vaimuliku poolt, pöördub noorpaar ümber, ilma et teineteisele õnne sooviks. Suure pulma puhul ei soovita noorpaarile õnne altari ees. Mõnel juhul teevad seda vaid vanemad. Noorpaar lahkub kirikust ja pulmalised nende järel. Koju jõudes ootab noorpaar pulmalisi suuremas ruumis, kus võetakse vastu õnnesoovid. RIIETUS
1903 aasta novembris kihlunud Eleanor ja Franklin hoidsid enda kihlust saladuses, seda ka mehe ema eest. Kui aasta hiljem, 1. detsemberil 1904. aastal, Sara kihlusest teada sai, polnud noorte kihlus enam saladus. Mõne aja pärast Franklin Delano Roosevelt ja Anna Eleanor Roosevelt abiellusid. Nende laulatus toimus 17. märtsil 1905. aastal Eleanori vanatädi Manhattani eramus, kus Eleanori onu Theodore Roosevelt andis pruudi peigmehele üle. Tänu oma neiupõlve nimele on Eleanor ainuke esimene leedi, kes abielludes oma nime ei vahetanud. Peale tema pole olnud ka ühtegi esimest leedid, kes oleks oma mehe sugulane. Peale noorpaari mesinädalaid Euroopas asusid nad elama New York City'sse, kus Sara oli Eleanori ja Franklini kodu kujundanud. Pärast pulmi pidi Eleanor oma sotsiaaltööst loobuma, seda mitte sellepärast, et Sara oli selle vastu, vaid hoopis sellepärast, et oli vaja perekonda luua
otsekui ümber muudetud. Nüüd on Risbiter 247 mõisas esimene pailaps ja teeb tunahomme ilusa Agnesega pulmad.» «Kas tunahomme on juba pulmad?» küsis Gabriel kohmetades. «Sellest poleks viga, sest nagu vanameest tuntakse, saavad pulmad vähemasti toredad olema, kus siis meiegi heast lonksust ilma ei jää, kuid see on pagana lugu, et pulmas õiget peigmeest ei ole. Mis peigmees see on? Süda läigib, kui tema peale vaatad. Oleksin mina preili von Mönnikhusen, ma ütleksin sarnasele peigmehele veel altari ees ei. Mis on tuikesel niisuguse punaseharjalise, tedretähelise, kõverjalgse varesepojaga tegemist?» «Mis näost rääkida!» ütles käega lüües kolmas seltsiline, kes ise looduse poolt vähe kenaduse kaasavara oli saanud. «Nägu on jumala loodud nägu, aga see'p see on, et mees ise kuhugi ei kõlba. Loll nagu vasikas, alamate vastu upsakas ja tige, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänespüks, valetamise ja hooplemise peale esimene meister. Ohe sõnaga -- lurjus.
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
