sotsioloogilise subjekti olemuse ja sotsioloogilise uurimuse sammud. Sotsioloogilise subjekti all mõtles Durkheim indiviidist väljaspool paiknevaid olusid, mis mõjutavad üldiste käitumisreeglitena indiviidi sisemisi piire (Morrison 2006: 185). Seega võtsid struktuurfunktsionalismi metodoloogilised ideed ja nende uurimuslikud vaated fookusesse kriminogeensete hälvete ning ebakõlade otsimise ühiskonna regionaalsetes, kultuurilistes ja demograafilistes struktuurides (Mitendorf 2004: 13). Sotsiaalsed faktid Durkheim laiendas mõistet sotsiaalsed faktid (social facts) e kollektiivne kujutlus ja defineeris mõiste kui välimise sundluse (external coercion) võim indiviidi üle ning kindlate sanktsioonide olemasolu indiviidi püüdluste suhtes seda seatud reeglistikku rikkuda (Morrison 2006: 186). Sotsiaalsed faktid on seega sotsiaalne reaalsus, mida indiviid ühiskonda sündides eest leiab ja millega peab arvestama sama tõsiselt nagu loodusnähtustega.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ärijuhtimise õppesuund KÕ II Ä Helle Liivar KVALITATIIVNE VERSUS KVANTITATIIVNE METOODIKA Referaat Juhendaja: Airi Mitendorf Mõdriku 2008 1 SISUKORD LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL........................................................................1 Juhendaja: Airi Mitendorf....................................................................................................1 SISUKORD..........................................................................................................................2
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä10 KÕ Marge Zaidullin LÄBIRÄÄKISTE PROTSESSI KIRJELDAMINE NÄITE ABIL Essee Juhendaja: Kaja Alterman Mõdriku 2012 Läbirääkimiste teooria ja praktilise poole seostamise aluseks toon järgneva näite isiklikest läbirääkimistest. Abikaasa nõustus hakkama oma õele käendajaks. Õe ebakorrektsest maksmisest ja mitmete tähtaegade pikendamisest tingituna kasvas tagasimakstav summa viiekohalisest numbrist kuue kohaliseks. 2011 aasta augustis ei nõustunud abikaasa enam allkirjastama tagasimakse pikendamise lepingut. Sellest tingituna katkestas laenuandja abikaasaga lepingu ja suunas kogu tasumata summa kohtutäiturile täitmiseks. Osapooled abikaasa ja mina tema esindajana; koht...
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Julia Uvarova SEKKUMISPLAAN Iseseisev töö Juhendajad: Airi Mitendorf, MSW Reeli Sirotkina, MSW Tallinn 2014 HINDAMINE Enne juhtumiga tegelemist kindlasti peab välja selgitama antud valla omavalitsuse asjaajamise korda, teenuste olemasolu ja abi andmise võimalusi. Enne Alicega kohtumist ja hindama asumist peab mõtlema läbi oma tegevust. Läbi viima dokumentide analüüsi juhul, kui on olemas varasemad dokumendid antud klienti kohta. Vajaduse korral peab esitama päringud vastavatele asutustele (perearst, muud
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristi Erika Peets KRIISISEKKUMINE Portfoolio Juhendajad: Reeli Sirotkina Airi Mitendorf Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus Sotsiaaltöö teoreetiliste mudelite hulgast valisin tutvustamiseks kriisisekkumise, kui ühe enda jaoks kõige lihtsamini mõistetava teoreetilise lähenemise. Kriisisekkumine kõlab tegelikult nagu praktiline kontseptsioon, aga sotsiaaltöös ongi teooria ja praktika omavahelistes suhetes mõningane pinge ning kriisisekkumine on hea näide justnimelt teoreetilise mudeli vajalikkuse kohta praktiliseks tegutsemiseks. Kriisisekkumise definitsioon
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KÕ II MT Triinu Tomson KVALITATIIVNE VS KVANTITATIIVNE METOODIKA Referaat Juhendaja: Airi Mitendorf Mõdriku 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Uurimismeetodite alases kirjanduses arutatakse selle üle, missugused meetodid või tehnikad on sobivamad või ,,teaduslikumad". Mõnikord kinnitatakse, et struktueeritud ja kvantitatiivsed meetodid on ,,teaduslikumad" ja seetõttu paremad. Kuid tehnikaid või meetmeid ei saa nimetada paremateks ainult sellepärast, et nad on kvantitatiivsed.
full.pdf Hawton, K ja James, A. (2005). Suicide and deliberate self harm in young people. British Medical Journal, 330(7496), 891894. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC556165/ Klonsky, D. (2007). The functions of deliberate self-injury: A review of the evidence. Clinical Psychology Review, 27, 226-239. http://www2.psych.ubc.ca/~klonsky/publications/functions_2007.pdf Life Signs kodulehekülg, Kasutatud 14.05.2016 http://www.lifesigns.org.uk/ Mark, L., Mitendorf, A., Rebane K., Sisask, M., Vaikma, J., Värnik, A. ja Värnik, P. (2015). Koolinoorte vaimne tervis. Kokkuvõttev raport. Tallinn, Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut. http://www.suicidology.ee/public/files/koolinoorte_tervis_15.06.2015_veebilehele.pdf Oja, M. (2015). Autoagresiivne käitumine noorukieas. PowerPoint esitlus. Tallinn, SA Tallinna Lastehaigla. http://www.lastehaigla.ee/public/vaimse_tervise_keskus/24.04.15_Autoagressioon_2015_M. Oja.pdf
Tallinna ülikool Sotsiaaltöö instituut Julia Uvarova SOTSIAALTÖÖ TEOORIA JA MEETODID I Portfoolio Õppejõud: Reeli Sirotkina ja Airi Mitendorf Tallinn 2014 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2.KIRJALIK KIRJANDUSE ÜLEVAADE SOTSIAALTÖÖ TEOREETILISE KONTSEPTSIOONIST/MUDELIST.........................................................................................4
annaabi.ee 
