68. Millise kolme mõjuteguri vastastikuse toimena käsitlevad psühholoogid tavaliselt õpilase isiksuse arengut? _______________________________ 69. Millised on Bronfenbrenneri bioökoloogilise arengumudeli viis kihistust? ____________________________________________________________ 70. Kasvatustööd (mis on suunatud õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamisele) nimetatakse ka _________________________________ 71. Mitme etapilisena kujutab Erikson inimese psühhosotsiaalset arengut? 72. Millist psühhosotsiaalse kriisiga puutuvad lapsed kokku esimesena Eriksoni? _______________________________________________________ 73. Millist psühhosotsiaalset kriisi elavad lapsed kõige tõenäolisemalt üle Eriksoni puberteedi alguses? _________________________________ 74. Millised on Marcia järgi identiteedi formeerumise võimalikud arenguseisundid või kujunemisteed? 75. Millised on käesoleva kursuse järgi sotsiaalse arengukeskkonna kolm põhilist
Kasvatustööd (mis on suunatud) õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamisele nimetatakse ka 80. Millised on kolm väärtusõpetuse enamlevinud strateegiat, sotsialiseerimiseks metoodikat? 67. Mitme etapilisena kujutab Erikson inimese Väärtuste otsene õpetamine psühhosotsiaalset arengut? selgitamine analüüs Kaheksa-etapilisena 68. Millise psühhosotsiaalse kriisiga puutuvad lapsed kokku 81. Mille poolest erinevad poisud ja tüdrukud valdavalt esimesena Eriksoni järgi? puberteediikka jõudmisel?
blogspot.com/2012/05/operatsioon.html Hooldus ja õpetamine enne operatsiooni füüsiline ettevalmistus- kontrollige oma tervist perearsti juures, külastage hambaarsti, jälgige, et teil ei oleks nahavigastusi, ei tohiks esineda palavikku, viirushaigusi ega kõhulahtisust, loobuge suitsetamisest- vähemalt 2 nädalat enne operatsiooni, haiguse olemuse selgitamine riskitegurite kindlaks tegemine ja nende mõjutamine selgitamine ravivõimaluste tutvustamine ennetada psühhosotsiaalset tegurit- selgitada kolm kuud enne operatsiooni koostab taastusraviarst raviprogrammi Hooldus ja õpetamine enne operatsiooni (2) Parima ravitulemuse saavutamiseks on vajalik põhjalik valmistumine põlveliigese endoproteesimise operatsiooniks. füüsiline ettevalmistus külastage perearsti, kontrollige hammaste tervislikku olukorda, jälgige, et poleks nahavigastusi. Ei tohiks olla palavikku, viirushaigusi ega ka kõhulahtisust.
See on stress. Lahendus: koollitada töötajaid kuidas selliste olukordadega toime tulla. STRESS, VAIMNE PINGE - väsimus, füüsiline ja vaimne kurnatus, unehäired, peavalu, närvilisus. Lahendus : töö- ja puhkeaja reziimi järgimine. Heas töökeskkonnas on tagatud töötajate tervise ja töövõime säilimine ning edendamine, töökorralduse ning töökultuuri arendamine sellises sihis, mis toetab tööohutust ja -tervishoidu, edendab ettevõttes positiivset psühhosotsiaalset töökeskkonda ja ladusat tööd, luues eelduse töö tootlikkuse suurendamiseks.
otsustamise edasilükkamist nimetab Erikson psühhosotsiaalseks moratooriumiks, nt eneseproov sõjaväes, õppeasutuses, kuritegelikus kambas jne. Ollakse lapsepõlve ja täisea vahel nii psüühilises kui moraalses mõttes st kriisiperioodis. Kui olulised otsused tehakse enne rollidega katsetamist, siis ei toetu kujunenud identsus tugevale alusele. Erikson nimetab seda enneaegseks identsuseks. Sel juhul ei ole kriis saanud läbida oma loomulikku kulgu ja psühhosotsiaalset moratooriumi võidakse läbi elada hiljem. Erik Homburger Erikson 3 Psühhosotsiaalse enesemääramise protsess võib nõuda noorukilt korraga liiga paljude asjade üle otsustamist, milleks ta ei ole veel küps. See võib tekitada identsussegaduse, seondudes hirmude, keskendumisraskuste jt häiretega. Nooruk on saavutanud oma identsuse siis, kui ta on läbinud kriisi ning võtnud vastu oma elukutset ja ideoloogiat puudutavad otsused
ning ühiskonna poolt kujundatud kuvand, milline üks õige noor peab välja nägema, näiteks mida harrastama, mida sööma. Kui mõni teismeline suudab jääda isikupäraseks, võib ta langeda teiste poolt sildistamise ohvriks. Mida noorem on laps, seda vähem esineb teadlikku kiusamist ja norimist, kuigi lapsed on väga otsekohesed ja ei filtreeri veel oma peas, kui palju valu võivad nende sõnad kellelegi teha. Laste psühhosotsiaalset arengut kirjeldaksin Eriksoni teooria üldpõhimõtetel. Tema teooria põhineb suuresti praktikal. Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides Probleemid tekivad siis, kui arenguülesanne jääb lahendamata ja inimene võtab teatud
enese eest hoolitsema. Kroonilise hüpoksia tõttu on suureks probleemiks füüsilise koormuse talumatus. Isegi kõige lihtsamad toimingud (riietumine, toidu valmistamine, WC-s käimine) nõuavad patsiendilt tahtejõudu, aega ja kannatlikkust, kuna pingutus tekitab hingeldust ning südamepekslemist. Kodus tuleb kõigega ise hakkama saada. Peale otseste meditsiiniliste näidustuste tuleb koduse hapnikravi patsientide valikul arvestada nende psühhosotsiaalset seisundit ja mitmeid teidi faktoreid. (Gross & Vahtramäe.) Patsient peab olema: · valmis loobuma suitsetamisest, 3 · motiveerida täitma täpselt ravijuhiseid sh. peab olema valmis higama lisahapnikku vähemalt 16 korda ööpäevas, · vaimselt adekvaatne, · suutlik käsitlema hapnikuaparatuuri ja järgima hapniku tarbimisega seotud ohutusnõudeid. Hapniku manustamise viisid
mida nimetame internetiks. Internetist saame informatsiooni. Arvuti mõjutab elutegevust ning tervist. Arvuti kasutamine on tegelikult väga kahjulik kui vaadata sellega kaasnevaid riske. 3 Lilija Ljasenko Arvuti kasutamisega seotud töötervishoiu ja tööohutuse riskid ARVUTI KASUTAMISE NEGATIIVNE MÕJU TERVISELE Arvuti liigne kasutamine võib mõjutada negatiivselt inimese psühhosotsiaalset, füüsilist ning vaimset tervist ning võib tekitada sõltuvust. Liigne arvuti kasutamine võib põhjustada ka mitmeid terviseprobleeme. Arvuti liigne kasutamine võib inimestel põhjustada ebareaalset käitumist ja tervisehäireid. Sagedamini esinevateks probleemideks on silma-, käe- ja peavalu, mõjutades inimeste füüsilist heaolu.Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest,näiteks: peegelvav või pimestav ekraan, kujutise kehv kvaliteet, kaua arvutis olemine
on suunatud eelkõige erivajaduse ületamisele või raskemal juhul kompenseerimisele. Suund on sinna- poole, et võimalikult palju arenguhäiretega lapsi saaks käia tavalasteaias. Sobitus-rühmade loomine hoogustus omavalitsustes 2000 aastal. Selle, millises ulatuses lapsel arenguprobleem on, otsustavad erialaarstid, kuid neist igaüks vaatab last oma eriala piires, harvem laiemalt. Rehabilitatsioonikeskus pakub psühhosotsiaalset abi. Selle eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, toetada ühiskonda sulandumist ja soodustada arengut. Kahjuks praegune rehabilitatsioonisüsteem keskendub liigselt vanemale koolieelsele eale ning algklassidele. Õnneks või kahjuks jääb lõpliku otsuse tegemine lapsevanemale. Õiget otsust on raske langetada, sest keegi ei oska tegelikku lapse arengut ette ennustada. Erilasteaias/-koolis õpib laps oma puudega
mõjutavad nii mikro- kui mesosüsteemi toimimist. 5) Makrosüsteemiks on kultuur, mille tingimustes laps areneb/kasvab, ning kultuur mõjutab tegelikult kõiki teisi süsteeme. 3. Kasvatustööd (mis on suunatud õpilaste sotsiaalsete oskuste ja pädevuste kujundamisele) nimetatakse ka sotsialiseerimiseks. 4. Mitme etapilisena kujutab Erikson inimese psühhosotsiaalset arengut? E. H. Eriksoni (1902-1994) psühhoanalüütilise isiksuse arenguteooria kohaselt läbib inimene oma eluea jooksul kaheksa psühhosotsiaalset kriisi. 1) Väikelaps – usaldus vastandatult usaldamatusele. Üldise turvatunde, optimismi ja teiste suhtes usalduse arenemine. Kujunemise aluseks on praktilised kogemused, mis seostuvad baastarvete järjekindla rahuldamisega. 2) Kõndima hakkamine – autonoomia vastandatult häbile ja kahtlusele
Suur tähtsus on koostööl pereliikmetega. Aktiivsus tähendab haige liikumisvõime ja tegutsemise toetamist kõigi võimalike vahenditega. Oluline on järjepidevus, et haige ravi ei katkeks ühest ravietapist teise minekul (Kadri 2008). Palliatiivse ravi alla kuulub toetusravi, sümptomaatiline ravi ja terminaalravi. Toetusravi on igasugune toetav ravi haiguse diagnoosimisest kuni tervistumise või surmani. Toetusravi all mõeldakse eelkõige psühhosotsiaalset toetust patsiendile ja perele, nii et see võimaldab kohaneda haigusega (Kadri 2008). Terminaalravi on palliatiivne ravi patsiendi viimastel elunädalatel-kuudel. Palliatiivne ravi on kasutusel, kui põhihaigust parandav ravi ei ole enam võimalik. Erinevalt terminaalravist, mis on ajaliselt määratud, pole palliatiivsel ravil ajalist piiri see võib kesta isegi aastaid. Sümptomaatiline ravi on haige kõikide teda häirivate sümptomite ravi, nagu valuravi (Pharmaca Estica 2008). 2
ainult haiguste ja puuete puudumine. Tervis ei ole elamise eesmärk, vaidigapäevase elu vahend, positiivne mõiste, mis toonitab sotsiaalseid ja individuaalseid ressursse ning füüsilisi võimeid. Lisaks spetsialistidele tähtsustatakse tervisekäsitlusele avalikku arvamust, kuidas tavaline inimenetunnetab oma tervist ja mis on talle seejuures tähtis. Näiteks keskealised ja vanemadinimesed, eriti naised, peavad tervise aspektist oluliseks eelkõige psühhosotsiaalset heaolu ja sotsiaalseid suhteid. Noored ja mehed tähtsustavad seevastu enam füüsilist tervist. Vanemaealised nimetavad tervise märksõnana energiat ja vitaalsust, krooniliste haigustepõdejad vaevustevaba seisundit/haigusepuudumist jms. Heaolu on väga laialdaselt ja erinevates tähendustes kasutatav termin, mille sisu sõltub kasutamise kontekstist. Eri definitsioonide ühise joonena võiks siinkohal välja tuua vaid viite inimese ,,heale olemisele".
Ehk tervise areng. Tervisesuutlikkus -indiviidi ja/või kogukonna võimelisus kontrollida oma elukorraldust ja tervisemõjureid, s.t tervis kui igapäevaelu ressurss. 12. Tervisedenduse olemus ja seos heaoluga. Tervise edendamine on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist. Elukeskkond ja eluviis mõjutavad tervisenäitajaid rohkem kui meditsiiniteenused. Kehaline aktviisus parandab elu kvaliteeti ja psühhosotsiaalset heaolu. 13. Eesti rahvastiku tervis ja tervisepoliitika suundumused/dokumendid ning põhilised demograafilised näitajad (keskmine eluiga, tervelt elatud eluaastad). On terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase. Viimaste aastate arengud Eesti rahvatervises on olnud positiivsed sündivus tõusnud, eluiga pikenenud. Sealjuures
o Tunnistab ravist tingitud piiranguid o Saab aru teostatavatest uuringutest ja raviprotseduuridest o Tunneb end turvaliselt Psüühiline ja sotsiaalne toetus Äkiline valu rindkeres ja infarkti diagnoosimine tekitavad patsiendil kriisiolukorra, mistõttu ta võib olla rõhutud, hirmunud või masenduses või eitada oma haigust. Põetuspersonali ülesandeks on anda lisaks õigeaegsele ja piisavale informatsioonile psühhosotsiaalset tuge, et patsient oleks iseseisvalt võimeline ületama haigusest tingitud kriisi. Haiglaravile sattumine katkestab igapäevase elurutiini. Põetuspersonali ülesanne on abistada praktiliste probleemide lahendamisel, et patsient saaks keskenduda paranemisele. Lahendamata argimured võivad tekitada pingeid ja valu rindkeres. Algusest saadik on põetusse haaratud ka omakesed. Tagatakse, et omakesed saaksid teada patsiendi viibimisest haigla erakorralise kardioloogia osakonnas
aastaks naistest tööturul ca 69%. Aastaks 2000 oli palgatööd tegevate naiste hulk kogu läänemaailma tööjõus kasvanud keskmiselt 45%-ni. Naiste suure hõivatuse tõttu tööturul muutuvad tööga seotud tervisehäired järjest olulisemaks ning riiklikku tähelepanu nõudvaks küsimuseks. Kui varem oli põhiliseks probleemiks naiste vabastamine füüsiliselt raskest tööst, on täna vaja tegeleda spetsiifiliste probleemidega, näiteks reproduktiivse tervise häirete või ka psühhosotsiaalset laadi pingetega nagu seksuaalne ahistamine tööl ja tööga seotud vägivald. TööKESKKOND Eesti majandusstruktuur on aastatel 1991-2007 oluliselt muutunud. Tootmise osakaal (eriti põllumajandus, kalandus) on vähenenud, kaubanduse ja teeninduse osakaal on suurenenud. Seetõttu on suurenenud füsioloogiliste (ergonoomiliste) ja psühho-füsioloogiliste ohutegurite (stress) ning mõnevõrra vähenenud teiste ohutegurite tähtsus töötajate tervisele. Rõhuv enamik (~95%)
vastupidiselt tarvetele orienteeritud koolkonnale töö alguse, mitte lõpppunktina. Hooldusele võetud lapse seisukohalt tähendab see seda, et lapse ja bioloogiliste vanemate suhted säilitatakse, ükskõik kui raskeks see praktikas ka ei osutuks. Arvatakse, et sidemete katkestamine põhjustab lapsele sügavaid identiteedi probleeme. 1.6 Toimetuleku mõiste Eesti Vabariigi sotsiaalhoolekande seadus (RT 1995, 21, 323, 723-736) nimetab toimetulekuks isiku või perekonna füüsilist või psühhosotsiaalset võimet igapäevases elus toime tulla. Toimetuleku erinevate aspektidena nähakse materiaalset, füüsilist, sotsiaalset ja psüühilist, ning Tallinna Pedagoogikaülikooli lektor Kersti Põldemaa on oma loengus (20.02.1996) sõnastanud toimetuleku inimeseks olemise terviklikkuse aluseks. Sir William Beveridge kirjutas 1940-date alguses imaginaarse visiooni viiest õelast hiiglasest - vaesus, haigus, harimatus, räpasus ja tegevusetus (1943; ref. Kreem 1995, 274). Need õelad
Termini otsene tähendus – keskkond – ongi tema suurim puudus, sest töötaja tervist mõjutavad peale traditsiooniliste keskkonnatingimuste veel paljud tegurid, nt töökorraldus, füsioloogilised mõjurid, vaimne pinge, mis pelgalt keskkonnatingimusi silmas pidades jääksid hoopis käsitlemata. Vahel ongi otstarbekas käsitleda eraldi materiaalset (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised tegurid) ning psühhosotsiaalset keskkonda. Kõik tegurid – nii keskkonnatingimused kui ka töö iseloomust ning töökorraldusest tingitud materiaalse keskkonnaga kaudselt seostatavad mõjurid – peaksid mahtuma üldmõiste töötingimused alla. Tööruum ja töökoht, mille all tuleb mõista tööruumi ja töökoha mõõtmeid ning kujundust, oluline komponent on mööbel ja kas seda on võimalik kohandada tööks ja töötaja kasvule. Otstarbekas on
Luuakse ka rehabilitatsioonikeskusi. Psühhosotsiaalse rehabilitatsioonis keskendutakse põhiliselt haige vajadustele ja soovidele ning nende rahuldamise võimalustele. Luuakse asjalikke tegevusi ja suhtlemisvõimalusi. Rehabilitatsioon sisaldab ka vastavalt inimese oskustele, huvidele ja võimalustele tegevuste ja toetuste leidmist ühiskonnas. Haiged saavad võtta osa erinevatest ühingutest(MTÜ -st), kus pakutakse kursuseid ja tööd. Haiguse prognoosis peetakse psühhosotsiaalset rehabilitatsiooni bioloogilise ravi ja psühhoteraapia kõrval väga oluliseks toimetulekut parandavaks teguriks. Kasutatud kirjandus. 1) Skisofreenia. Et mõista haigust. Tallinn 1999, Avatud Eesti Fond 2) Psühhiaatria. AS Medicina, 2000
Siiski jääb sotsiaaltöötaja parimaks lahenduseks peresisese vägivalla (edaspidi PV) juhtumitega toimetamiseks. Sotsiaaltöö funktsioonid peresisese vägivalla puhul on : · Teadlikkuse tõstmine PV ohvrite äratundmisel meditsiini spetsialistidel · propageerib PV testimist ja koolitusi tervishoiu meeskonna liikmetele · propageerib täiskasvanute isikute kuritarvitamise protokolli väljatöötamist ja kasutamist · teostab psühhosotsiaalset hindamist kuritarvitamise korral · osutab ohvritele emotsioonidega toimetulemise abi. · avardab sekkumise ala pärast meditsiinilist ravi · julgustada ohvreid, annab teavet ja selgitab võimalusi · võtab ühendust ohvritele asjakohase kogukonnateenuste pakkujatega , sealhulgas partnerite väärkohtlemise varjupaikadega · juhendab ohvreid regulaarselt tervishoiuteenuseid kasutama
ühiskonnaelus võrdne osalemine kõigile, sõltumata nende füüsilistest või vaimsetest erinevustest. (International ecyclopedia of rehabilitation 2013) Rehabilitatsiooni mõiste seletamisel tuleb tugineda maailmas juhtivate rehabilitatsioonivaldkonna arendajate M. D. Farkas'i, W. A. Anthony ja M. R. Cohen'i käsitlusele Bostoni Ülikoolist (Boston University Center for Psychiatric Rehabilitation). Anthony ja Farkas (2009) määratlevad psühhosotsiaalset rehabiliteerimist kui muutuse protsessi, milles koordineeritud spetsiaalsete tegevuste kaudu koostöös isikuga leitakse isikule väärtustatud roll keskkonnas läbi töötamise, elamise, suhtlemise ja õppimise selliselt, et isik tuleks toime võimalikult vähese kõrvalabiga. Martin (2007) kirjeldab rehabilitatsiooniprotsessi kui individualiseeritud, paindlikku, tsüklilist, laialdast ja eesmärgile suunatud protsessi. Rehabilitatsiooniprotsessi saab tänapäeval
Casework-traditsioon koolkonnast on esitletud Mary Richmond, kes ei kasutanud terminit „psühhosotsiaalne“, kuid otsis inimlike hädade põhjusi sotsiaalsest keskkonnast ja selle eesmärgil püüdis ühendada psühholoogia ja sotsioloogia-alaseid teadmisi. Gordon Hamilton samast koolkonnast jälgis inimest ja tema arengut mõjutavaid majanduslikke ja kultuurilisi tegureid. Florence Hollis tõi käibele mõiste „psühhosotsiaalne teraapia“ ja kirjeldas sotsiaaltööd kui psühhosotsiaalset teraapiat. Psühhoanalüütilise teooria esindajaks on toodud E. Eriksson, kes väitis, et inimene teeb läbi tervikliku psühhosotsiaalse arengu, mitte ei arene vaid sotsiaalselt või psüühiliselt. Töötervisehoiu valdkond on esitatud Gunilla Bradley lähenemisega. G. Bradley jaotas töömiljöö objektiivseks ja subjektiivseks ja väitis, et psühhosotsiaalses muutustöös lähtutakse inimese vajadusest enesekontrolli, rühma kuuluvuse järele ja huvitava, meelepärase töö järele.
- 46 -120 cm personaalne tsoon (füüsilise kontakti võimalus väheneb võrreldes esimese tsooniga) - ... - 360 cm sotsiaalne tsoon - ... - 610 cm avalik tsoon Lähedussuhted Sõprus Sõprust kui üks lähedussuhete tüüpi kirjeldatakse vabatahtliku suhtena, mis pakub usaldusväärse liidu loomise võimalust ning millele on iseloomulik vastastikkus (mutuality) Sõprussuhe võimaldab nii instrumentaalset kui ka psühhosotsiaalset tuge. Sõprussuhtes kehtivad reeglid, mille rikkumise korral satub suhe ohtu Sõprussuhete loomine - Geograafiline lähedus ja interaktsioonide sagedus Meeldimist mõjutavad tegurid Geograafiline, füüsiline lähedus · personaalne ruum ruumiline tegur, mis mõjutab isikutevahelist atraktiivsust. Igal inimesel on personaalne ruum, distants, mida ta tavaliselt teiste isikutega hoiab. Storms ja
teatud juhtudel põhjustada häire teket. Mitu uuringut on näidanud ka seda, et anoreksia ja buliimia areng võib olla põhjustatud geneetilisest faktorist (1: 40). Tartu Ülikooli psühholoogiadoktori Kirsti Akkermanni sõnul on söömishäirete keskmeks kehakuju ja kaalu ülemäärane väärtustamine, hirm kaalutõusu ees ja sellest tulenevad äärmuslikud katsed kaalutõusu piirata. See võib hakata takistama inimese igapäevast psühhosotsiaalset funktsioneerimist ja põhjustada talle nii tõsiseid terviseprobleeme kui ka psüühilisi kannatusi (6). 15 4.3 Anoreksia Anoreksia nervosa on ohtlik psüühikahäire, mis on seotud tahtliku nälgimisega ning toidust keeldumisega kahakaalu alandamise eesmärgil. Anoreksia kliiniline diagnoos pannakse inimesele, kelle kehamassiindeks on alla 17,5. Vaatamata sellele, et anoreksia all
Ema kasvatas esimesed kolm aastat üksinda Erikut, peale seda abiellus lastearstiga. Erik ei olnud üldse usin õpilane, talle meeldis reisimine. Tükk aega reisis kuni lõpuks kohtus Anna Freudiga (Sigmundi tütar). Erikson oli Harvardi ülikooli professor, omandamata kõrgharidust (ohsanuga). Erikson arvab, et sotsiaalne ümbrus on olulisem kui seksuaalne jõud (arengu seisukohalt). Peab inimest ühiskonna produktiks. ID-ego-superego süsteemist on tema jaoks kõige olulisem ego. Tema psühhosotsiaalset teooriat võiks "mõneti" nimetada ka ego-analüütiliseks teooriaks. Ütleb, et inimene on oma olemuselt ratsionaalne. Et mõtted ja tunded on ego poolt kontrollitud, seega jätab "id"-i eemale. On seisukohal, et areng toimub astmete kaupa, et igal etapil on mingi sotsiaalne konflikt. Kui selle on lahendanud, siis saab järgmisele astmele. Samas ütleb, et ühtegi konflikti või kriisi ei ole võimalik täielikult lahendada. Seetõttu, et elu muutub vanuse kasvades järjest keerulisemaks
positiivne ületaks negatiivset, jääks domineerima. Kriis ei ole Eriksoni jaoks mitte heaolu ohustav seisund, vaid pigem olukord, kui indiviid tunnetab ühiskonnapoolset survet, kuid pole päris kindel, kas suudab kõikidele nendele nõudmistele vastata. Eelmise staadiumi edukas läbimine loob eelduse järgneva staadiumi edukakas läbimiseks 36. Mis on iga arengustaadiumi kriisid? 37. Kuidas kujuneb inimese identiteet? Erikson mõistab identiteedi all psühhosotsiaalset heaolu, rahulolu. See tähendab, et inimene tunneb ennast oma kehas hästi, teab, mille suunas ta liigub ja teab sisimas, et tema jaoks olulised inimesed hoolivad temast. Eriksoni arvates võib identiteedi kujunemise juures olla lisaks positiivse identiteedi kujunemisele või rollisegasusele veel kaks staadiumi: psühhosotsiaalne moratoorium ja negatiivse identiteedi kujundamine. 38. Mis on kognitsioon?
jm), hüvitised ja toetused peredele, puudega inimestele, lastele. Toetusi maksavad nii riik kui ka kohalikud omavalitsused (KOV-d). · Sotsiaalteenused: riiklikud- ja KOV poolt osutatavad teenused. 18 · Koordineerivad Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet, www.ensib.ee · Kohalikud omavalitsused. Psühhosotsiaalset rehabilitatsiooni peaksid pakkuma: · Rehabilitatsiooniteenuse osutajad. · KOV sotsiaal- ja lastekaitse töötajad juhtumikorralduse põhimõttel. PROBLEEMID: · Terviklik hindamine ja juhtumipõhine ellurakendamine rehabilitatsioonis? · Juhtumikorralduse tegelik ellurakendamine KOV-s? · Lai valdkond, erinevad teenused, võrgustikutöö nõrkusega seotud probleemid. · Teiste valdkondade teenuste reaalne kättesaadavus. · Vastutus on hajunud.
ainult linnapiirkonnas. Sellel on mitu põhjust. Ühelt poolt kutsutakse teatud kriisiolukordades meelsamini kohale kiirabi kui politsei, et hiilida mööda või lükata edasi vägivallategude või uimastite kuritarvitamise võimalikke tagajärgi. Teisalt ei saa asjassesegatud sageli ka ise aru, et nende probleem pole meditsiiniline (kiirabikutse), vaid psühhosotsiaalne. Vahel on asjassesegatul lihtsam väljendada oma psühhosotsiaalset probleemi tegeliku või näilise haigestumise kaudu. Üldiselt on kiirabil usaldust tekitav maine – „Sealt tulevad sõbralikud, kenad abistajad“ – ning peale selle ei seostata seda hingeabi või psühhiaatriaga. Samuti pole vähetähtis, et kiirabi on ainus ööpäev läbi kättesaadav, kiiresti reageerida suutev ning mobiilne sotsiaalne ja meditsiiniline süsteem. Üha kasvav suuremate perekogukondade asendumine väikeperedega tingib paljude inimeste üksindust vanemas eas
annaabi.ee 
