GLOBAALPROBLEEMID (0)

GLOBAALPROBLEEMID
Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel ning mille ületamine eeldab kas kogu inimkonna või suurte regioonide elanikkonna kestvaid jõupingutusi. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Globaalprobleemide lahendamisega viivitamine võib muuta nende tagajärjed pöördumatuks ja juhitamatuks. Globaalprobleemide süstemaatilise uurimise ja laiema teadvustamise algatas Rooma Klubi.
TERRORISM
Terrorismi all mõistetakse üldiselt vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, ideoloogiliste või religioossete eesmärkide saavutamiseks.
Tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud tegu sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimiseks või poliitilisel või usulisel eesmärgil on terrorism.
Terrorismi liigid : Rahvuslik terrorism, usuline terrorism, Paremäärmuslik terrorism (poliitiline), Vasakäärmuslik terrorism (poliitiline), Tuumaterrorism, Bioloogiline terrorism, Keemiline terrorism, Küberterrorism, Sõjaline terrorism.
Rahvusvaheline terrorism ületab poliitilisi, geograafilisi ja kultuurilisi piire , hõlmates enamat kui vaid terroristliku taktika kasutamist või vastavate kuritegude sooritamist. Terrorism ohustab väljakujunenud eluviise ja väärtusi ning rahvusvaheliste suhete süsteemi tervikuna . Terroriorganisatsioonid, äärmusliikumised ning nende toetajad püüavad vägivalda kasutades destabiliseerida rahvusvaheliste suhete süsteemi, õigustades oma tegevust etniliste, kultuuriliste, ideoloogiliste või usuliste tõekspidamistega. Terroriaktide eesmärk on mõjutada avalikku arvamust ja demokraatlike poliitiliste otsuste tegemist vägivalla ning hirmutamisega.
Terror on idee, mida pole võimalik võita sõjaliste vahenditega.
NÄLG
Nälg on füüsiline vajadus toidu järgi, mis tekib toitainete täieliku või osalise puudumise tõttu. Nälga nimetatakse loomuomaseks kaitsemehhanismiks, sest see kaitseb keha energiareservide täieliku kasutamise eest. Poliitikas, humanitaarabis ja sotsiaalteadustes on nälg tingimus, et inimene ei söö püsiva aja jooksul piisavalt toitu, et rahuldada põhilisi toitumisvajadusi.
Toidupank on mittetulunduslik heategevusorganisatsioon, mis jagab toitu neile, kellel on raskusi toidu otsimisega nälja vältimiseks.
Supiköök on koht, kus pakutakse näljastele toitu kas tasuta või madalama turuhinnaga.
HAPPEVIHMAD
Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm ), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks.
Happesademed ei esine vaid vee kujul ( vihm , udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast.
Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3 .
Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi.
KÕRBESTUMINE
Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine.
Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademetehulga.
Kõrbestuvates maades ei ole tavaliselt probleemiks sademete hulk, vaid nende kiire aurumine kuivaperioodidel, kuna puudub taimestik ja loomastik , mis vett kinni hoiaks. Tihti peetakse kõrbestumise põhjuseks liigkarjatamist, ning lahendusena vähendakase nii karjatatavate loomade kui ka looduslike rohusööjate hulka kunstlikult. Tegelikult aga on lahendus kõrbestumisele vastupidine - tuleb matkida loodust ning liikuvate loomakarjade hulka hoopis suurendada. Suured karjad tallavad kuivanud rohu lamedaks, takistades sellega vee ja süsiniku aurumist mullast, ning väetavad nad maad uriini ja väljaheidetega. Tulemusena on maa niiskem ja viljakam, atmosfääri vabaneb vähem süsiniku ja metaani. Looduslike karjade matkimine on kõrbestumisega võideldes ainuke edukas meetod.
Samuti on viinud kõrbestumiseni troopiliste vihmametsade raied Aasia ja Lõuna-Ameerika mäestikes ja ka klimaatiliste vööndite üleminekualadel ning muidugi sobimatud maaharimisviisid. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni.
VAESUS
Vaesus on täisväärtusliku elu alalhoidmiseks vajalike piisavate materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus. Jagatakse absoluutseks ehk primaarseks vaesuseks ja suhteliseks ehk sekundaarseks vaesuseks. Absoluutne vaesus viitab sellele, et rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks – puuduvad toit ja peavari. Suhteline vaesus on olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset. Inimesed võivad kogeda end suhteliselt vaestena ka siis, kui nad ei kannata puuduse all, kuid samas elavad teised inimesed märkimisväärselt jõukamalt. See määratlus ei seosta vaesust ainult füüsiliste vajadustega, vaid ka ühiskonna normide ja ootustega.