iseenda eksimuste puhul on olulised pigem situatsioonist tingitud tegurid ning teiste inimeste ebaõnnestumiste taga kaldutakse nägema nende isiksuseomadusi. V: VÄÄR 17. Tähelepanu lülitub muude tegurite võrdsuse korral eelkõige neile signaalidele, mis a) ei eristu foonist, b) on harjumuspärased, c) on intensiivsed. V: VÄÄR 18. Psühholoogia uurib kultuuri mõju inimeste tunnetusele ja käitumsiele: SOTSIAALKULTUURILINE PSÜH. Psühholoogia uurimisobjektiks peaks olema tunnetus ehk need vaimsed protsessid, mis on seotud info omandamise, töötlemise, salvestamise ja kasutamisega : KOGNITIIVNE PSÜH Inimese isiksust, vaimseid häireid ja motivatsiooni saab seletada alateadvusesse ehk psüühika teadvustamatusse ossa surutud konfliktsete mälestuste ja emotsionaalsete kogemuste kaudu V: PSÜHHOANALÜÜS Teaduslik psühholoogia peaks keskenduma jälgitavale käitumisele V: BIHEIVIORISM
eespool tarbijast. On väga oluline mõista ,,turukeskkonda", et aru saada tarbijate vajadustest, motiveeritusest ja seadistada tooteid vastavalt tarbija ehk turu vajadustele. Turustajad tegelevad turukeskkonna uurimisega, mis omandab pidevalt informatsiooni sündmustes, mis toimuvad väljaspool organisatsiooni, et tuvastada hetkesuundumused, võimalused ning ohud ärile. Antud uurimise kuus võtmeelementi on järgmised: demograafiline jõud, sotsiaalkultuuriline jõud, majanduslik jõud, turgu reguleerivad jõud, konkureerivad jõud ning tehnoloogilised jõud. Turustajad peavad jälgima ohukohti ning millised võimalused tulenevad ümbritsevast maailmast, et säilitada produktiivne ja kasumit tootev äritegevus. Ohukohaks võib nimetada näiteks loodusliku keskkonda. Turundajad peavad arvestama näiteks klimaatiliste tingimustega; vajalike ressursside olemasoluga, teedevõrgu olemasoluga, energiaküsimustega, saastatuse probleemiga.
tajub, et unenäod on nähtamatud ja sünnivad inimeses endas. Lev Võgotski (1896-1934) Võgotski oli juudi päritolu Nõukogude psühholoog ja eripedagoog. Võgotski on uurinud kultuurpsühholoogiat, inimeste vahelist kommunikatsiooni ning inimese kõrgemaid vaimseid funktsioone sh. mõtte ja kõne omavahelistest seostest. Võgotski sotsiaalkultuuriline ehk kultuur- ajalooline teooria Võgotski teooria keskseks ideeks on lähima arengu tsooni mõiste. Jaguneb kaheks tasemeks: 1) mida laps on võimeline ülesande lahendamisel tegema iseseisvalt, 2) mida laps sooritab täiskasvanu või kompententsema eakaaslase abiga. Võgotski rõhutas eriti lapsest targema inimese rolli õppimisprotsessis ehk juhendaja sekkumist või tema abi. Õppimise käigus on olulisel kohal õpetajad, vane mad, eakaaslased, kes kõik on lapse jaoks olulised
teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Kõigile ühiskonna liikmetele tagatud juurdepääs informatsioonile ehk teabele. Oluline ei ole, mis riigis toodetakse ja mis riigist on pärit kapital, vaid rikkus ja õitseng jääb neile, kes suudavad asju välja mõelda ja turustada Infoühiskonnas ei ole esiplaanil arvutid, sidevõrgud, tehnoloogia – vaid inimene. 13. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist? Sotsiaalkultuuriline muutus: muutusi sotsiaalkultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks muutunud riskiühiskond, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi. Majanduslik muutus: postfordism – areneb. Sotsiaaltehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate revolutsioon. 14. Mis on teadmusühiskond? Pidevalt arenev, põhineb teadmiste loomisel ja kasutamisel, et tõsta inimeste heaolu.
esinemist teistest omadustest sõltumata. Üldistused võivad olla eranditud sellisel juhul on tegemist absoluutsete universaalidega (nt oraalsete vokaalide esinemine). Vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. Erandiks on siiski nt Madagaskaril räägitav malagassi keel, mille tavaline sõnajärg on verb + objekt + subjekt (nt ostis lambi isa). Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles: Keeleline suhtlus on sotsialiseerumise rühma liikmeks saamise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Keelemängud väike laps palub, nuiab, tänab, tervitab jms. Sageli on teatud keelemäng vaid osa laiemast käitumisskeemist. Üks tähtsamaid sotsiaalse käitumise vorme inimese ellujäämise seisukohalt on töö. Inimene on sotsiaalne olend, ,,ühiskondlik loom"
Inimarengu indeks leitakse kolme osaindeksi aritmeetilise keskmisena 17. Defineeri normid, tavad, kombed, sanktsioonid. Normid- eeskirjad ja ootused, mille kaudu ühiskond suunab oma elanike käitumist. Sanktsioonid- üleastumise korral ja konformsuse kinnitamiseks. Tavad kirjutamata seadused ja kombed, igasuguse inimkoosluse osa, enamasti on need teadvustamata. Kombed- rutiinse, argise läbikäimise viisid. 18. Defineeri sotsiaalkultuuriline evolutsioon. Mis tähtsust see omab inimühiskonna arengus? Sotsiaalkultuuriline evolutsioon- muutumisprotsess, mille aluseks on ühiskonnas uue informatsiooni (eelkõige tehnoloogia) omandamine. Mida rohkem tehnoloogilist informatsiooni ühiskonnal on, seda suurem on selle ühiskonna muutumise kiirus. 19. Defineeri kultuuriline integratsioon ja kultuurilõtk. Kultuuriline integratsioon: muutus ühes kultuuri osas viib muutusteni teistes osades.
potentsiaalne võimalikkus, praegune on vaid üks osa tervikust. Mõtlemine on loogiline-deduktiivne. Loengumaterjalid. Laps ja lasteaed,lk.11-15, Lasteaialaps peres,lk.15-19. J. Bowlby tähtsus arengupsühholoogias. Seotussuhe, mõiste sisu, seotussuhte arengu etapid. Mary Ainsworth J. Bowlby uuringute jätkajana. Võõra katse. Seotussuhte liigid (turvaline, ebaturvaline: vältiv, ambivalentne ja ebakindel). Loengumaterjalid. Lasteaialaps peres,lk.9-13. L.Võgotski sotsiaalkultuuriline (kultuurilis-ajalooline) teooria. Laps ja lasteaed,lk.38-39, 41-43. Lasteaialaps peres, lk.8-9. Kogu viimasel teemale veel lisaks: Õppimine ja õpetamine koolieelses eas, lk. 11-13.
Samuti on infoühiskonnas masinatele usaldatud rutiinne vaimne töö. Infoühiskonnas ei keerle majandus enam töösturi ja pankuri ümber, vaid teadlase ja arendaja, mõtleja ja rakendaja ümber. Oluline ei ole, mis riigis toodetakse ja mis riigist on pärit kapital, vaid rikkus ja õitseng jääb neile, kes suudavad asju välja mõelda ja turustada. Infoühiskonnas ei ole esiplaanil arvutid, sidevõrgud, tehnoloogia - vaid inimene. 13. Kuidas võib jaotada infoühiskonna mõtestamist? Sotsiaalkultuuriline muutus: muutusi sotsiaalkultuurilistes protsessides on seletatud ka postmodernismi mõiste kaudu. Uuemal ajal on ideeks, mis aitab seletada ühiskonnas toimuvaid muutusi, muutunud riskiühiskond. Majanduslik muutus: siin domineerivad märksõnad nagu postfordism. Sotsiaaltehnilised, tehnoloogilised muutused: info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogiate revolutsioon. 14. Mis on teadmusühiskond? Teadmuspõhine majandus Inimkapital ja sotsiaalne struktuur
õpetajal on oma meetodid selle siirdamise läbiviimiseks. · Konstruktivistlikul õppimisnägemusel on Piaget'ni ulatuvad juured. Selles väärtustatakse lapse enda mõtlemist, lapsest lähtuvat kognitiivset, arukusele toetuvat protsessi. Konstruktivistliku õppimiskäsituse kohaselt loob laps oma tõlgenduse maailmast ja konstrueerib selliselt endale oma teadmised tema jaoks oluliste momentide abil. · Sotsiaalkultuuriline õppimiskäsitlus toob esile lapse mõtlemise ja õppimise tiheda seotuse tegevuskontekstiga. Lapsed õpivad ja arenevad siis, kui nad osalevad ümbritsevas elus ja tegevuses, mistõttu lapse käitumist ja mõtlemist võib mõista vaid lapse tegevuskonteksti kaudu. · Nii konstruktivistlik kui ka sotsiokultuuriline õppimisnägemus rõhutavad tegevuse tähtsust õppimises. · Eelpool toodud õppimist puudutavaid teooriaid ühendab nende õppimisnägemus
suhete demokratiseerumine (traditsioonilise perekondliku käitumise kadumise tulemusel) Globaalne riskiühiskond: Globaliseerumine; rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse; ebakindluse ja riski poliitmajandus • riski ruumiline, ajaline, sotsiaalne piiramatus 2. Globaliseerumine: muutused ühiskonna tasandil ja igapäevaelus *maailmaulatuslikke sotsiaalseid suhteid ja nende vastastikust sõltuvust intensiivistav protsess Ühiskonna muutused: • sotsiaalkultuuriline • poliitiline - NL-stiilis kommunistliku süsteemi lagunemine, rahvusvahelised ja regionaalsed valitsemisviisid (nt ÜRO, EL), valitsustevaheline koostöö ja rahvusvaheline valitsusteväline koostöö (nt Greenpeace, Red Cross) • majanduslik - Uus majandusareng - “kaaluta majandus” – teadmiste majandus – informatsiooniajastu – postindustriaalne ühiskond -tehnoloogilised kirjaoskajad
cm3 sh 1700 cm3 neandertaallane kaasaegne 130 000 1400 cm3 · Inimese areng (Foley 1998) · Arengu tunnused: aju maht, järglaste eest hoolitsemine, hingamisteede ehitus · Alates Homo habilisest võisid inimesed omada mingit keelt · Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles rühma liikmeks saamine. · Biologoolis-kognitiivne aspekt keeles inimene on ainus loom, kelle aju poolkerad on erinevad. Paremakäelisel toimub rääkimine vasakus ajupoolkeras, kus muuhulgas asub ka loogika ja arvutuskeskus. Keelte arv ja liigitus · Maailmas erinevate autorite arvates 4000-7000 keelt. · Keelte liigitus: tüpoloogiline (struktuuri alusel), genealoogiline liigitus (suguluse
faktorid jagunevad: missugune on naabrus jne. Asotsiaalses linnaosas sündinud • Pärilikud - geneetiline baas on meile kaasa antud N: välimus, võimed, lastel on tunduvalt suurem tõenäosus kujuneda oma temperament. Meie DNA kannab endas meie vanemate, keskkonna sarnasteks. vanavanemate jne informatsiooni, missugused tunnused just • Üldine sotsiaalkultuuriline keskkond ehk see kultuuriruum konkreetse isiku puhul avalduvad sõltub mitmetest seaduspärasustest (ja aeg), kuhu ja millal sünnitakse. Siia kuuluvad ka ja ka juhusest. tugisüsteemi olemasolu (lasteaed, peretoetused, arstiabi jne, • Mittepärilikud - mõjuvad viljastamise ja sünni vahelisel ajal. kultuuritraditsioonid (Miks Hiinas on vähe tüdrukuid?).
näiteks Madagaskaril räägitav malagassi keel, mille tavaline sõnajärg on - Ostis lambi isa. implikatiivsed universaalid omadus b võib esineda keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a mitteimplikatiivsed kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata (nt et kõigis keeltes on oraalseid vokaale) absoluutsed üldistused võivad olla ka eranditud (nt oraalsete vokaalide esinemine) universaalne tendents lubab mingeid erandeid 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles Keeleline suhtlus on inimese sotsialiseerumise e ühiskonna liikmeks saamise tähtsamaid vahendeid. Laps õpib läbi keelemängu - sotsiaalne käitumine, kus läbi keele teadvustatakse käitumist - palumine, tänamine, küsimine. In on sotsiaalne olend, kelle elu suunavad mitmed ühiskonna normisüsteemid, tähtsaim neist on keel. Keelelise normi rikkumine raskendab sõnumist arusaamist. Keelel on oluline
sõnajärg on - Ostis lambi isa. implikatiivsed universaalid omadus b võib esineda keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a mitteimplikatiivsed kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata (nt et kõigis keeltes on oraalseid vokaale) absoluutsed üldistused võivad olla ka eranditud (nt oraalsete vokaalide esinemine) universaalne tendents lubab mingeid erandeid 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles Keeleline suhtlus on inimese sotsialiseerumise e ühiskonna liikmeks saamise tähtsamaid vahendeid. Laps õpib läbi keelemängu - sotsiaalne käitumine, kus läbi keele teadvustatakse käitumist - palumine, tänamine, küsimine. In on sotsiaalne olend, kelle elu suunavad mitmed ühiskonna normisüsteemid, tähtsaim neist on keel. Keelelise normi rikkumine raskendab sõnumist arusaamist. Keelel on oluline osa ka inimese identiteedi kujunemisel nt nimi.
malagassi keel, mille tavaline sõnajärg on - Ostis lambi isa. implikatiivsed universaalid omadus b võib esineda keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a mitteimplikatiivsed kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata (nt et kõigis keeltes on oraalseid vokaale) absoluutsed üldistused võivad olla ka eranditud (nt oraalsete vokaalide esinemine) universaalne tendents lubab mingeid erandeid 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles Keeleline suhtlus on inimese sotsialiseerumise e ühiskonna liikmeks saamise tähtsamaid vahendeid. Laps õpib läbi keelemängu - sotsiaalne käitumine, kus läbi keele teadvustatakse käitumist - palumine, tänamine, küsimine. In Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it
keeles on ka omadus a). Implikatiivse universaali vastandiks on mitteimplikatiivne universaal (kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata). Üldistused võivad olla eranditud absoluutsed universaalid (nt oraalsete vokaalide esinemine). Vastandiks on universaalne tendents, mis lubab mõningaid erandeid. Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. Keeleline suhtlus on inimese sotsialiseerumise rühma liikmeks saamise- tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid (laps õpib rääkima vanemate keelt). Osa laiemast käitumisskeemist on keelemäng (nuiamine, palumine jms) Nt austust võib avaldada sõnadega, aga see võib eeldada ka kummardusi jms.Keelemängudega saadakse soovitud infot või mõjutatakse teisi inimesi midagi tegema, samal ajal realiseeritakse nende kaudu teadvustatud
10 Silmakirjalikus 10 Laiskus 10 Kadedus Kust on pärit need väärtused, mida soovikisid omada ning läbi enda esindada? 1 kodust 1 koolist 1 ühiskonnast Kust on pärit need väärtused, mille eest sooviksid end kaitsta? 1 Ühiskonnast 1 Koolist 1 Töölt 1 Elust enesest Milline on nende seos kasvatusega? 1 Püüame läbi kasvatuse neid edasianda 7.loeng LAPSEPÕLV Lapsepõlv on ajalooline ilming. Lapsepõlv kui psühholoogiline ilming. Lapsepõlv kui sotsiaalkultuuriline ilming. Laps kui defitsiitne olend See on olen olnud Õhtumaise tsivilisatsiooni peamisi arusaamu · See on täisväärtuslik, laps on mitte veel saavutanyd kvaliteet · Täiskasvanud suutmised on mõõdupuyks inimesed kõlbulikkuse hindamisel · Täiskasvanud on tegelikkuse nägemise autoriteedid · Lapsepõlv on eluetapp, mil on väärtus vaid kellekski saamise mõttes · Laps saav kasutusele võtta kui resurssi kellegi eesmärkide teostamiseks
Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H. Greenberg. Paljud esitatud universaalidest on implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes. Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles. 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. Sotsiaal-kultuuriline aspekt keeles Verbaalne suhtlus on inimese sotsialiseerumise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Laps õpib end erinevatel puhkudel väljendama. Sotsiaalne mudel mingis olukorras käitumiseks on keelemäng. Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid. Tähtsaim normisüsteem on kõnekeel. Keele rikkumisel on oma tagajärjed. Näiteks ei saada sõnumist aru või vastuvõtja reageerib oodatust teistmoodi.
sõnajärg on - Ostis lambi isa. *implikatiivsed universaalid – omadus b võib esineda keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a *mitteimplikatiivsed – kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata (nt et kõigis keeltes on oraalseid vokaale) *absoluutsed – üldistused võivad olla ka eranditud (nt oraalsete vokaalide esinemine) *universaalne tendents – lubab mingeid erandeid 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles Keeleline suhtlus on inimese sotsialiseerumise e ühiskonna liikmeks saamise tähtsamaid vahendeid. Laps õpib läbi keelemängu - sotsiaalne käitumine, kus läbi keele teadvustatakse käitumist - palumine, tänamine, küsimine. In on sotsiaalne olend, kelle elu suunavad mitmed ühiskonna normisüsteemid, tähtsaim neist on keel. Keelelise normi rikkumine raskendab sõnumist arusaamist. Keelel on oluline osa ka inimese identiteedi kujunemisel nt nimi
sotsiaal- kultuuriline keskkond, tehnoloogiline keskkond jne MAKROKESKKOND Majanduslik keskkond · Majanduskasv eri regioonides ja riikides · Inflatsioon · SKP muutumine · Intressimäärad · Olukord tööturul · Kapitaliturgude areng ja intressimäärad · Valuutakursid · Välisturgude hinnatase Sotsiaalkultuuriline keskkond · Sissetulekute jagunemine · Rahvastiku vanuseline struktuur · Elanike arvulised muutused · Sündivus · Elanike haridustase · Elanike tervis · Elanike eelistused ja suhtumised · Kultuurilised tegurid · Migratsioon Tehnoloogiline keskkond Tehnoloogilised muutused toovad endaga kaasa: · Muutused toodetes ja teenustes; · Muutused protsessides, jaotuskanalites, müügiviisides; · Muutused äritegevuse ülesehituses.
praegu, sisenemisbarjäärid 3. Tarnijad ja partnerid arv ja võimsus, taotlused, koostöövõimalused 4. Tehnoloogia hetkeolukord, kättesaadavus, arengud 5. Majanduskliima SKT, majanduskasv, inflatsioon, tööjõuturg, maksud 6. Omanikud soovitav kasum, muud eesmärgid 7. Juriidiline keskkond seadused, kokkulepped, reeglid, piirangud, nt konkurentsi- ja tööseadused 8. Sotsiaalkultuuriline keskkond klientide elustiil, mentaalne programmeeritus, trendid 9. Poliitiline keskkond stabiilsus, suhted välisriikidega, valitsuse kontrolli suurus, korruptsiooni võimalus 10. Huvigrupid keskkonnakaitsjad, tarbijakaitse, karsklased Organisatsioonisisesed tegurid 1. Praegused kliendid nende vajadused, lojaalsus, meie maine turul 2. Tooted kvaliteet, innovatsioonivõime 3
praegu, sisenemisbarjäärid 3. Tarnijad ja partnerid – arv ja võimsus, taotlused, koostöövõimalused 4. Tehnoloogia – hetkeolukord, kättesaadavus, arengud 5. Majanduskliima – SKT, majanduskasv, inflatsioon, tööjõuturg, maksud 6. Omanikud – soovitav kasum, muud eesmärgid 7. Juriidiline keskkond – seadused, kokkulepped, reeglid, piirangud, nt konkurentsi- ja tööseadused 8. Sotsiaalkultuuriline keskkond – klientide elustiil, mentaalne programmeeritus, trendid 9. Poliitiline keskkond – stabiilsus, suhted välisriikidega, valitsuse kontrolli suurus, korruptsiooni võimalus 10. Huvigrupid – keskkonnakaitsjad, tarbijakaitse, karsklased Organisatsioonisisesed tegurid 1. Praegused kliendid – nende vajadused, lojaalsus, meie maine turul 2. Tooted – kvaliteet, innovatsioonivõime 3
(selged (piirjooned meediumide vahel on ähmastunud Globaliseerumise tendentsid vähendavad iga konkreetse rahvusliku meediasüsteemi eripärast sisu ja .tavasid Rahvuslike ja globaalsete meediakorporatsioonide jätkuvad integratsioonitrendid on viinud erinevad .meediumid ühe katuse alla, mis soodustab konvergentsi teisel viisil Meedia ja ühiskonna vahelistel suhetel on tavaliselt nii poliitiline dimensioon kui ka normatiivne ja .sotsiaalkultuuriline aspekt .Poliitiline keskseks küsimuseks on vabadus ja kontroll Ajaleht põhjendab oma ajaloolist tegevusevabaduse nõuet palju otsesemalt oma poliitiliste .funktsioonidega Radikaalsuspotentsiaal on kõigis avaliku kommunikatsiooni vormides, kuivõrd nad võivad kritiseerida .ühiskonnas levinud kontrollisüsteeme Kontrolli normatiivne dimensioon tungib samade üldpõhimõtete alusel, kuigi mõnikord teatud .meediumide puhul erinevate tulemustega
implikatiivsed universaalid omadus b võib esineda keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a mitteimplikatiivsed kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata (nt et kõigis keeltes on oraalseid vokaale) absoluutsed üldistused võivad olla ka eranditud (nt oraalsete vokaalide esinemine) universaalne tendents lubab mingeid erandeid 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. Sotsiaalkultuuriline aspekt keeles Keeleline suhtlus on inimese sotsialiseerumise e ühiskonna liikmeks saamise tähtsamaid vahendeid. Laps õpib läbi keelemängu - sotsiaalne käitumine, kus läbi keele teadvustatakse käitumist - palumine, tänamine, küsimine. In on sotsiaalne olend, kelle elu suunavad mitmed ühiskonna normisüsteemid, tähtsaim neist on keel. Keelelise normi rikkumine raskendab sõnumist arusaamist. Keelel on oluline osa ka inimese identiteedi kujunemisel nt nimi
kujunemiseks. Sotsiaalne kompetentsus kujutab endast võimet suhelda ning olla teistega vastastikustes seostes kasulikul, abivalmil ja toetaval viisil (Lindgren ja Suter, 1994). Rääkides sotsiaalsest kontekstist lapse arengus ei saa mööda Võgotski sotsiaalkultuurilisest teooriast ja sotsiaalse õppimise teooriast. 3 Võgotski sotsiaalkultuuriline teooria (Veer ja Valsiner, 1991; Kozulin, 2003) sai alguse 1920. 30. aastatel. Võgotski arvates mõjutab keskkond otseselt lapse arengut. Kahtlemata kõik ühiskonnas toimuv mõjutab last: seadused, vanemate staatus ja oskused, aeg ja ühiskonna sotsiaalmajanduslik olukord. Nagu täiskasvanud, nii ka lapsed on kinnistatud sotsiaalsesse konteksti. Seega saab lapse käitumist ja arengut mõista, kui teada tema kasvukeskkonda ja sotsiaalset konteksti. Keskkond mõjutab last erinevas vanuses
3) Interpretatsiooni klausel Teos peab tähelepanu all olema teatud tõlgenduse võtmes. AP-i saa läbida väärale tõlgendusele tuginedes. 4) Permanentsuse klausel “Piisavalt kaua” ei saa kvantitatiivselt määratleda (iga kriitik, kes seda teeks, riskib enese naeruvääristamisega) 5) Subjekti klausel Arvesse tuleb kunstiliselt tundlike inimeste tähelepanu – need kes on huvitunud teoste korrektsest kogemisest ja hindamisest. 8. Iseloomustage Savile historitsismi peamisi probleeme Sotsiaalkultuuriline kriitika Iseenesest kerkivad sajandite kaupa tuhandete teoste hulgast ikka ja jälle need ühed teosed. Asi pole niivõrd teatud teoste seesmises väärtuses, kuivõrd selles, et kultuurieliit hoiab neile “sobivaid” teoseid püünel (neid taastootes, levitades, õppekavades hoides jms). Pluralistlik intuitsioon Valitseb üsna suur konsensus selles, et teose avatust mitmele paikapidavale tõlgendusele, tuleks pidada kõrge väärtuse märgiks Liiga range
kaitse-institutsioonidele. o Riskide globaalsus: globaliseerumine; rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse; ebakindluse ja riski poliitmajandus. Riskid ei tunneta piire. 2) Globaliseerumine: muutused ühiskonna tasandil ja igapäevaelus o Globaliseerumine: maailmaulatuslikke sotsiaalseid suhteid ja nende vastastikust sõltuvust intensiivistav protsess. o Muutused ühiskonnas: majanduslik, sotsiaalkultuuriline, poliitiline o Muutused igapäevaelus: uus-individualism; töökäitumise teisenemine; massikultuuri levik 3) „Globaaldebatid’“ o Skeptikud: majanduse regionaliseerumine; rahvusriikide valitsuse rolli tähtsus. o Hüperglobalistid: globaliseerumine viib „piirideta maailma“ tekkimisele; lokaalne usaldamatus – globaalne ajastu. o Transformatsionalistid: piiri mõiste ümberdefineerimine; kohanemine uute elamiskontekstidega;
Poliitikakujundamise peamised mudelid ja poliitikakujundamise kontekst (nt analüüsida, kuidas mõjutab sotsiaalne kontekst rahvastiku vananemine nt, avaliku poliitika otsuseid). Mis teeb poliitikakujunduses ratsionaalsuse keerukaks? (Loeng nr4) Poliitika kujundamine- mis see on? Poliitikakujundamine, st mõista, miks olukord on selline, nagu ta on ning millised on võimalused selle muutmiseks Poliitikakujundamine mõjutatud paljudest otsestest ja kaudsetest teguritest, nt majanduslik ja sotsiaalkultuuriline keskkond, põhiseaduslikud institutsioonid ja huvirühmade tegutsemise tavad jm Nt paljud avaliku poliitika valikud sõltuvad sellest, kas pooldatakse suure sekkuva riigi v õhukese riigi kontseptsiooni poliitilised ideoloogiad Poliitikakujundamine sõltub minevikuotsustest rajasõltuvuse tee *Poliitika kujundamise peamised mudelid Ratsionaalse otsustamise mudel; Inkrementaalne ehk pisiparanduste mudel;
lahendada - Mudel: aktiivne, mõtestatud, reaalne elu, õiged lahenduskäike/ vastuseid võib olla mitu, õppiminekoostöös teiste õppijatega, peame looma tähenduse (personaalne tähendus - > kuhu see sobib), ühe ja ainuõiget tõde/teadmist pole (tähtis pole see, mida öeldakse, vaid kuidas aru saadakse) - Välised sündmused assimileeruvad meie mõtetega; uus mõttestruktuur kohandub meie mõttekeskkonnaga - Sotsiaalkultuuriline- konstruktivism o Lev Võgotski o Keel, mõtlemine ja nende vahendamise küsimus keskkonnas o Teadmiste omandamine on protsess, millesse kaasa haaratud inimesed meie ümber, vahendajaks kogukond ja kultuur o Teiste inimeste mõju õppimisele KOGNITIIVNE KOOLKOND JEAN PIAGET (1896-1980) - Mõjutaja Baldwin - Uuris kognitiivse arengu teooriat - Väga andekas
keeletüpoloogiline võrdlus. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H. Greenberg. Paljud esitatud universaalidest on implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes. Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles. 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. (lk. 43) Sotsiaal-kultuuriline aspekt keeles Verbaalne suhtlus on inimese sotsialiseerumise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Laps õpib end erinevatel puhkudel väljendama. Sotsiaalne mudel mingis olukorras käitumiseks on keelemäng. Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid. Tähtsaim normisüsteem on kõnekeel. Keele rikkumisel on oma tagajärjed. Näiteks ei saada sõnumist
keeletüpoloogiline võrdlus. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H. Greenberg. Paljud esitatud universaalidest on implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes. Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles. 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. (lk. 43) Sotsiaal-kultuuriline aspekt keeles Verbaalne suhtlus on inimese sotsialiseerumise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Laps õpib end erinevatel puhkudel väljendama. Sotsiaalne mudel mingis olukorras käitumiseks on keelemäng. Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid. Tähtsaim normisüsteem on kõnekeel. Keele rikkumisel on oma tagajärjed. Näiteks ei saada sõnumist
keeletüpoloogiline võrdlus. Keeletüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H. Greenberg. Paljud esitatud universaalidest on implikatiivsed- omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a. Mitteimplikatiivne universaal- kinnitab mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata. Absoluutsed universaalid- eranditud üldistused; esinemine kõigis keeltes. Universaalne tendents- esineb ainult ühes vastavas keeles. 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. (lk. 43) Sotsiaal-kultuuriline aspekt keeles Verbaalne suhtlus on inimese sotsialiseerumise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Laps õpib end erinevatel puhkudel väljendama. Sotsiaalne mudel mingis olukorras käitumiseks on keelemäng. Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid. Tähtsaim normisüsteem on kõnekeel. Keele rikkumisel on oma tagajärjed. Näiteks ei saada sõnumist
Ajaproovi läbimine pole jah-ei,vaid määra küsimus. Subjekti klausel - arvesse tuleb kunstiliselt tundlike inimeste tähelepanu need, kes on huvitunud teoste korrektsest kogemisest ja hindamisest. Eliidi v. ideaalse kriitiku klausel osutatakse valitud klassile, isikute tuumikule, kel on võime hinnata teose kohta meie kultuuris. Savile eeldab, et nende isikute vahel võib tekkida erimeelsusi. 8. Iseloomustage Savile historitsismi peamisi probleeme. Sotsiaalkultuuriline kriitika - ajaproov pole impersonaalne ja erapooletu mehhanism, mille järgi iseenesest kerkivad sajandite kaupa tuhandete teoste hulgast ikka ja jälle need ühed teosed. Asi pole teatud teoste seesmises ja universaalses väärtuses, vaid selles, et kultuurieliit hoiab neile ,,sobivaid" teoseid püünel. Pluralistlik intuitsioon valitseb üsna suur konsensus selles, et teose avatust mitmele paikapidavale tõlgendusele, tuleks pidada kõrge väärtuse märgiks. On tüüpiline, et igavesti
Universaalid e keelte võimalikud ühised omadused ja struktuurid. Paljud esitatud universaalidest on implikatiivsed (Omadus b esineb, kui on olemas omadus a; kuid omadus a ei täheda omaduse b olemasolu) Mitteimplikatiivne universaal - mingi omaduse a esinemist teistest omadustest sõltumata (nt kõigis keeltes on oraalseid vokaale) Absoluutne universaal - üldistus võib olla eranditu Universaalne tendents - vastan absoluutsele universaalile; on lubatud mõningad erandid 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. Keeleline suhtlus on inimese sotsialiseerumise tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid. Keelelise relatiivsuse hüpotees - (tugev variant, millel enam eriti pooldajaid pole)esimese keele sõnavara, tähendussüsteem ja grammatika määravad indiviidi maailmapildi, tema tegelikkuse mõistmise viisi. (Nõrgem ja reaalsem variant) Esimene keel küll suunab ja mõjutab meie maailmataju ja reaalsuse mõistmise kujunemist, kuid ei määra seda.
Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda. Mõtlemine on sotsiaalne nähtus, tabamaks millestki varjatuid seoseid, olemuslikku või üldist, on ühelt poolt vaja eelnevaid teadmisi, kogemusi, esemete ja nähtuste kohta ja teiselt poolt ka mõtlemisharjumust. Kõike seda on võimalik koguda eelnevate põlvede materiaalse ja vaimse kultuuri tundmaõppimise kaudu, mis käib kasvatuse, suhtlemise, koolishariduse kaudu. Mida rikkalikum on sotsiaalkultuuriline taust ja mida paremini on see omaks võetud, seda rikkalikum on ka mõtlemine. Seejuures on mõtlemine kultuuriliselt determineeritud, st sõltub kultuuriareaali eripärast ja selles valdavast haridussüsteemist. Mõtlemisoperatsioonid: analüüs, võrdlemine, süntees, üldistamine, abstraheerimine. Mõtlemisvormidena käsiletakse: mõistet, mis omakorda liigitatakse üldiseks, üksikuks, konkreetseks, abstraktseks; järeldused, mis jaotatakse tõeseks ja vääraks;
demokraatlikult valitud esinduskogu ja tema poolt valitud täitevorganid; legaalsus; esindus- ja täitevorganite süsteemi loomise vabadus; oma eelarve, kohalikud maksud; subsidaarsuspõhimõte; suhtlemine riigiga; allub üksnes seadusele; järelvalve üldjuhul üksnes tegevuse seaduslikkuse üle. Riigikaitselised organisatsioonid Rangelt vabatahtliku liikmeskonnaga struktuurid, mis moodustavad vastava riigi sõjaväe spetsiifilise reservi, nt Eestis Kaitseliit. Kulturautonoomia Sotsiaalkultuuriline nähtus, mille funktsiooniks on selles rahvusriigis koos põhirahvusega elava vähemusrahvuse kogukonna oma rahvsliku kultuuriidentiteedi säilitamine ja arendamine ning samas loomulik integreerumine selle riigi keskkonda. Kutsealade omavalitsus Kutsealade omavalitsus on spetsiifiline organisatsioon, mis ühendab mingi elukutse või nende grupi esindajaid. Kirikuomavalitsus Kirikuomavalitsus on vastava usutunnistusliku konfessiooni omahalduslik, riigi poolt
c) Sugu kui sotsiaalne konstrukt 12 SOOIDENTITEET Orienteerumine soorollidele Sooeelistus kas ollakse homo- või heteroseksuaalne Noorukiea küsimus Häired sooidentiteedi omandamises Transvestism Transseksualism SOOSTEREOTÜÜP Käitumine, mida peetakse tüüpiliseks meestele või naistele, ehk liialdatud üldistused meeste ja naiste soorollile vastava käitumise kohta mõjutab sotsiaalkultuuriline käitumine. Traditsioonilised soorolli stereotüübid Ekspressiivsed instrumentaalsed omadused Hoolitsemine < - > domineerimine Kooperatsioon < - > võistluslikkus Soostereotüüpide omandamine Soostereotüüpide erinevad valdkonnad Isiksuse omadused / Õppeainete eelistused / Tegevused Isiksuse omadused tulevad välja kainikueas - kultuuriuniversaalsed Õppeainete eelistused kultuuriuniversaalsed Tegevused ka kultuuriuniversaalsed
majandus üldse; paraneb infrastruktuur Keskkonnale kasvab liiklusintensiivsus, suureneb müra, reostus, tekivad tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka liiklusummikud, kaovad loodusmaastikud, kahjustub kultuurikeskkonna parandamiseks (restaureeritakse looduskeskkond hooneid, paraneb piirkonna väljanägemine suureneb alkoholism, narkomaania, prostitutsioon, Sotsiaalkultuuriline paraneb teeninduskultuur ja teenuste salakaubavedu; kaob kultuuriline eripära, hävib kohalik kvaliteet; elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik identiteet, tuuakse sisse võõrtööjõud, konfliktid kohalike ja kultuuriidentiteet; paraneb suhtumine erinevatesse turistide vahel. rahvastesse ja nende kultuuri, Nendes piirkondades, mida turistid massiliselt külastavad, suureneb koormus loodusele- Võivad hävida taime- ja loomaliigid,
konsensus – sel juhul ei hääletatagi, kõik lepitakse kokku arutelu käigus (ELi Ülemkogu) kaalutud hääletamine – osalejatel on erinev häälte hulk (ÜRO rahandusorganisatsioonid, kuigi ka seal proovitakse pigem vältida hääletamist Kuidas võiks mõõta regionaalsete või RV organisatsioonide tugevust? (Russetti järgi skaala 0-15, iga osa max 3 punkti) sotsiaalkultuuriline ühtsus hoiakud – agressiivsus/mitteagressiivsus poliitiline seotus majanduslik seotus geograafiline lähedus 16.03.2010 ROde roll ja funktsioon Rolli all mõistetakse selle orgi-i käitumist, mis tuleneb tema osast maailmapoliitikas. Funktsiooni all mõistetakse seda, kuidas RO oma osa täidab. ROde funktsioon Clive Archer o koondamine ja liigendamine – mõlemad on taandatavad huvidele (IGOd); toob
kaos Aitab inimestel Tunda end Leida armastust Saavutada Õnne leida turvaliselt või keskkonda midagi Reklaamid jutustavad lugusid. Neis tegutsevad tegijad tekitavad tundeid. Ka tooted võivad omandada tähendusi, mis loovad emotsionaalse jõu. Smoking = pidulik üritus, šampus = tähistamine. Inimestel tekib toodetega sotsiaalkultuuriline seotus. Tarbijal tekib tootega isiklik suhe ja ta hakkab sellele kaasa elama. Nii saavad mõnedest brändidest ikoonid. Tuhkatriinu-lugu on arhetüüpidega seotud, st Tuhkatriinul on tänapäeva printsil vaja ilusat kleiti ja nägu, aga printsil vaja uhket autot, kena välimust ja palju raha – armastus tekib õigete toodete „tagajärjel“. Microsoft reklaamib end valitsejana. Kui reklaamitakse maailmamuutumist, tekib hoolitseja identiteet
tegevuse eesmärke, õigusakte, meetmeid, rahaeraldisi jm vahendeid ning reaalset tegevusprotsessi seatud eesmärkide täitmiseks. Poliitika selles faasis on kesksel kohal ühiskonnaelu kujundamine. Polity tähendab riiki või muud ühisruumi (nt kodakondsust), kus poliitikaprotsessid toimuvad. Niisiis, poliitika on eriliselt organiseeritud tegevus. Tegevuse mõiste on filosoofias ning humanitaar- ja sotsiaalteadustes üks kesksemaid. Sest eks ole ju kogu sotsiaalkultuuriline reaalsus, selle koostisosadest rääkimata, nii või teisiti kas inimeste elav tegevus ise või siis inimeste käte- ja/või mõttetegevuse produktid, n.ö tegevuse protsessi tulemuses kustunud aktiivsus. Tegevus (üldisel kujul) on subjekti eesmärgipärane aktiivsus, mis võib olla mitmeti struktureeritud. Igasuguse kindla alguse ja lõpuga tegevusakti üks võimalik viljakas ülesehitus on järgmine: Tegevuse
- Intrapersonaalsed isiku sisesed: hoiakud, nt sotsiaalmeedia intentiteet - Interpersonaalsed isikutevahelised: kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon - Grupisisesed rühmaliigid, rühmadünaamika, otsustamine, rollid, konformsus - Gruppidevahelised jõugud, parteid - ühiskonna tasandil isiksus ja ühiskond, kultuur, mass, sotsialiseerumisprotsess - lisaks jaotatud sotsiaalid kognitsioone, suhteid või mõju puudutavateks. Teoreetilised lähenemised jagunevad: - sotsiaalkultuuriline rõhutatakse sotsiaalsete normide ja kultuuri olulisust, lapsed õpivad ümbritseva ühiskonna norme ja väärtusi läbi probleemilahenduse puutudes kokku teiste laste ja täiskasvanutega - evolutsiooniline sotsiaalne käitumine on arenenud läbi geneetika ja pärilikkuse - sotsiaalne õppimine käitumist õpitakse teiste inimeste käitumise vaatlemise ja imiteerimise abil, rõhutatakse kooli, perekonna ja ühiskonna unikaalset rolli selles
kokkuhoiu ja krediteerimise vallas.) 46 73. Turuuuringud turismis Turismialaseid uuringuid viiakse maailmas läbi alates eelmise sajandi teisest poolest. Maailma Turismiorganisatsioon (UNWTO) hakkas süstemaatiliselt koguma statistikat turistide liikumise kohta ühest riigist teise 1950ndatel. aastatel. Sellele on lisandunud aastate jooksul mitmeid sihtkohtade arengut toetavaid või mõjutavaid uuringuid ning metoodikaid turismi majanduslik mõju sihtkohtadele, turismi sotsiaalkultuuriline mõju sihtkohale, turismiprognoosid lühemaks ja pikemaks ajaks, turvalisusega seotud uuringud, spetsiifiliste kliendirühmade ja sihtturgude uuringud jne. Euroopas European Travel Commission. Eestis tegelevad turismialaste rakendusuuringutega EAS Turismiarenduskeskus, regionaalsed, maakondlikud, valdkonnapõhised turundus ja arendusorganisatsioonid ning omvalitsuste turismiga seotud ametkonnad. Lisaks Eesti kui turismisihtkoha turundamisele ning tootearendusele on EAS
Sotsiaalseid faktoreid saab jagada: Vahetu sotsiaalne keskkond pere, naabrid N: mitmenda lapsena sündis, kas peres on vanavanemaid, õdesid vendi, missugune on naabrus jne. Asotsiaalses linnaosas sündinud lastel on tunduvalt suurem tõenäosus kujuneda oma keskkonna sarnasteks. Üldine sotsiaalkultuuriline keskkond ehk see kultuuriruum (ja aeg), kuhu ja millal sünnitakse. Siia kuuluvad ka tugisüsteemi olemasolu (lasteaed, peretoetused, arstiabi jne, kultuuritraditsioonid (Miks Hiinas on vähe tüdrukuid?) Isiksuslikud faktorid on seotud inimese enda tegevusega. Loomulikult mõjutavad eelnevad faktorid neid isiksuse omadusi,
annaabi.ee 
