Tööhõive poliitika Eesti Vabariigis (2)

5
Tartu Raatuse Gümnaasium
Tööhõivepoliitika Eesti Vabariigis
Referaat
Koostaja : Merilyn Martis
Juhendaja : Lea Hanni
11.B klass
Tartu 2009
TÖÖHÕIVEPOLIITIKA ELLUVIIMISE KONVENTSIOON
15.juulil 1966 kutsuti kokku Tööbüroo haldusnõukogu,mis asus arutama täistööhõive saavutamise ja elatumistaseme tõstmise ülemaailmseid kavasid nii töötuse vältimiseks kui toimetulekut võimaldava töötasu maksmiseks. Põhieesmärgiks sai tagada igale inimesele õigus püüelda materiaalse heaolu ja vaimse arengu edendamisele. Selle põhjal pandi paika iga riigi tööhõivepoliitika põhieesmärk, mis pidi andma aluse majandusarengu soodustamiseks ,elatustaseme tõstmiseks, tööjõuvajaduse rahuldamiseks, tööjõu ja vaegtööhõive kaotamiseks ning töö tootmise tagamiseks. Iga liikmesriik pidi aga arvestama oma majanduse taset ja lähtuma oma tavadest ning oludest .
Eesti tööhõivepoliitika arengu algus Eestis
Eesti ühines Euroopa liiduga aastal 2003. Liiduga sätestati ühise poliitika ja meetmete kaudu eesmärgiks edendada majanduse tegevust,sotsiaalkaitse taset, meese-naiste võrdõiguslikkust ,elu kvaliteedi tõstmist ja elatustaseme parandamist. Euroopa Liidu 1994.a liidu Esseni tippkohtumisel sõnastati viis valdkonda, millest tööhõive areng esmaselt sõltub.
Üheks esimeseks sammuks Eesti tööhõivepoliitika väljatöötamisel võiks olla meie seniste töösuhteid ja sotsiaalset kaitset reguleerivate õigusaktide põhjalik analüüs Esseni tippkohtumise ja teiste Euroopa Liisu tööhõivepoliitika alaste soovituste valguses.
Tööhõivepoliitika areng nüüdisajal
Tööhõive teema on Eestis hetkel üheks tähtsaimaks probleemiks ,kuna prognoositakse 10 % -list tööpuudust ja mitu järgnevat aastat see protsent ei lange. Valitsus tahab võtta ette mitmeid seadusemuudatusi ning ümberkorraldusi. Probleemi lahenemiseks on mitmeid võimalusi ,üheks neist on töötukassa ja tööturuameti ühendamine. Teiseseks lahenduseks võiks olla bürokraatia vähendamine ümberõppe süsteemis või töötuskindlustusmaksu kaotamine.
23.oktoobril Riigikogus toimunud Eesti ettevõtluskeskkonna arengu arutelul rõhutas Rahvaliidu fraktsiooni esimees Karel Rüütli, et senisest enam tuleb tähelepanu pöörata tööjõu- ja tööhõivepoliitikale ning teadus-arendustegevusele ja innovatsiooni edendamisele. Senisest rohkem on vajalik tähelepanu pöörata hariduse ja tööturu seostele.Tööandjad vajavad rohkem eriettevalmistusega töötajaid. Tööhõivepoliitika peaks olema orienteeritud täiend ja –ümberõppele.
Eesti ja UK noorte tööhõivepoliitika analüüs
Toon välja Eesti ja UK tööhõivepoliitika arengu erinevused. Statistika näitab ,et töötuse määr Eestis ja UK-s on kõige kõrgemal 15-24.aasta vanuste noorte hulgas võrreldes üldise töötuse määraga. Mõnede parameetrite järgi on noorte olukord Suurbritannias tööturul parem kui Eestis. Alates 1993.aastal on töötuse määr Suurbritannias vähenenud ja tööhõive määr omakorda pidevalt kasvab. Eestis on aga kasvanud vastupidine olukord. Eestis on mitteaktiivsete noorte osatähtsus suurem. Samal ajal eksisteerib suur erinevus heitunud isikute osas. Suurbritannias rohkem noori, kellel ei ole mitteaktiivsuseks põhjust. Suurbritannias ja Eestis on noortel, kes on omandanud kõrg- või keskerihariduse, tööturul rohkem võimalusi ja väiksem risk jääda töötuks. UK-s on noorte töötute hulgas rohkem mehi kui naisi. Eestis on eriti palju töötuid noorte naiste seas. Eesti ja Suurbritannia hõivepoliitika orienteerub Euroopa Liidu hõivestrateegiale.UK noorte asend tööturul on parem kui Eesti noorte oma, sest Suurbritannias on Eestiga võrreldes rohkem noortele suunatud eriprogramme. Suurbritannia kulutused aktiivsetele tööturumeetmetele ja erimeetmetele
noorte osas on suuremad kui Eesti omad. Seega on vaja parandada Eesti aktiivse poliitika
finantseerimist ja läbi viia rohkem noortele suunatud projekte.
Tööturuamet aitab vältida töötuks jäämist.
Inimesed ,kes jäävad töötuks saavad tuge uue töökohe otsingutel või vajadusel täiendus või ümberõppel tööturuameti kaudu. Tööturuamet pakub mitmeid meetmeid ,mis aitavad inimest uue töökoha otsingutel. Jagatakse infot tööturu olukorrast ning antakse ülevaade pakutavatest tööturuteenustest ja toetusest. Samuti on võimalik saada karjäärinõustamist ning ka soovitusi kandideerimiseks vabadele töökohtadele. Lisaks on olemas tööturuteenus-tööpraktika-, mis on eelkõige mõeldud neile inimestele, kellel puudub praktiline kogemus. Aktiivsed inimesed saavad ka võimaluse koostada endale individuaalne tööotsimiskava. Üks parimaid võimalusi,millest töötuna arvele võtnud inimesed saavad haarata, on mitmesugused koolitused ,mis aitavad nii täiendada kui omandada kogemuste erialaoskusi. Ka neile ,kes on pikka aega tööturult eemal olnud või minetanud tööharjumuse ,on võimalik pakkuda tööharjutust. Lisaks puuetega inimestele pakkuda avi tööintervjuul. Peab aga arvestama ,et teenuste osutamine võib võtta aega –seega peab varuma kannatust.
Töövõimalused välismaal
Eestit tabanud majanduslangus ja töökohtade vähenemine on paljusid tööotsijaid pannud ka piiri taha vaatama. Peab aga arvestama sellega,et üleilmne majanduskriis on töökohti vähendanud ka piiri taga. Euroopa Majanduspiirkonna riigi kodanikuna on kõigil Eesti kodanikel õigus töötada mis tahes teises EMP riigis selle riigi kodanikega samadel tingimustel. Suurbritannia,Iirimaa ja Rootsi avasid om tööturu 2004.aastal liitunud liikmesriikidele 1. maist 2004. Alates 1.maist 2006 on Eesti kodanikel vaba juurdepääs lisaks ka Soome, Hispaania , Kreeka, Portugali ja Isalndi ning 27.juulist 2006 Itaalia tööturule.1.novembrist 2007 ei vaja Eesti kodanik töötamiseks tööluba ka Luksemburgis.
Euroopasse tööle minnes peab seega arvestama,et kui tulevane töökoht asub mõnes piirangud kehtestanud Eli liikmesriigis, siis on ka praaegu seal riigis töötamiseks vaja tööluba. Lisaks vabade töökohtade sirvimisele pakub EUREse portaal võimalust avaldada veebilehel oma CV ,et tööandjad saaksid sellega tutvuda .
Kokkuvõte
Eesti ühe suurima probleemi töötuse arv on kasvamas ja selle vähendamiseks on mitmeid meetmeid ja seaduse muutmisi vaja teha. Abi saavad töötud otsida nii Eesti tööhõiveametitest kui ka välismaalt,võimalused selleks on avatud. Tööhõivepoliitika on arengukäigus ja vajab veel mitmeid täiustusi ,et jõuda heale tasemele. Analüüsides UK ja Eesti tööhõivepoliitikat ,märkame ,et ka meie noortel on veel palju arenemisruumi ,et sellise tasemeni jõuda. Eelkõige peaks iga individuaalne inimene mõtlema oma tuleviku peale ja püüda haarata neist võimalustest ,mis riik meile annab.
Kasutatud lingid ja kirjandus:

• http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=110014
  
• http://www.tlu.ee/~jmeigas/referaadi_vormistamine.pdf
  
• http://euro.delfi.ee/?cid=5518546
  
• http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_7sotsareng.html http://www.riigikogu.ee/index.php?id=51689
  
• http://www.arileht.ee/majandus/461779
  
• http://www.rto.tlu.ee/LOPUTOOD/BA05_Bodrenkova_kokkuvote.pdf
  
• Postimees 23.märts 2009,“Abiks tööotsijale“ lisalehe artikklid