suhtes 10...15 päeva enne loomise algust. Oma hästi arenenud juurestiku tõttu on kaer mullastiku suhtes leplikum kui teised teraviljad (v.a. rukis). Teda võib kasvatada nii savi-, saviliiv-, liivsavi- kui ka turvasmuldadel; ebasobivad on ainult õhukesed rähkmullad ja liivmullad kuna neil on väike veemahutavus. Happelistel muldadel kasvab kaer samuti paremini kui teised teraviljad. Hernes Hernest peetakse vähenõudlikuks, kuid spetsiifiliste vajadustega taimeks. Hernes on kasvutingimuste suhtes leplik. Seemned hakkavad idanema 1...2 °C juures, tõusmed taluvad 6...8-kraadist külma. Valmimata kaunad külmuvad -2...-3 °C juures. Kasvuks optimaalne on 16...20 °C. mullastiku suhtes on hernes vähenõudlik. Kasvab hästi keskmistel liivsavi- ja saviliivmuldadel, mis on huumusrikkad, neutraalsed ja hästi õhustatud. Hernest võib kasvatada nii puhaskultuurina kui segaviljana. Segaviljas kasutatakse teravilja tugikultuurina.
Kordamisküsimused õppeaines PK.0541TAIMEKASVATUSE ÜLDKURSUS 1. Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile · Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumisetõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) · Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasiassai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e
Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad
Kaunviljade vars on väga mitmesuguse mehhaanilise tugevusega.Tugevama varrega on põlduba, lupiinid.Teised liigid vajavad tuge.Kaunviljade õitsemine pole üheaegne, seega nende valmimine on ebaühtlane ja koristusaja määramine raskendatud. Õitsemine ja valmimine on seotud intensiivse kasvuajaga, seega nõuded väga suured. Kaunviljade nõuded ilmastiku suhtes on erinevad. Neil on erinevad kasvuajapikkused, neil on erin nõuded temp suhtes.Vähemnõudlikud on hernes, lääts, põldhernes, rohkem põldhernes, sojauba. Erinevused veevajaduses-avaldub põuakindluses, põuakindlamad on põishernes, aeduba ja sojauba.Nõudlikumad hernes ja aeduba. Nõuded on erinevad päevapikkuses.Pikapäevataimed-hernes, lääts,põldseahernes,lupiin,põlduba,lühipäevataimed-soja-,aeduba.Kaunviljade kasvuks sobivad mitmesugused mullad peale liigniiskete ja kuivade.Põhiväetiseks on fosfor ja kaaliumväetised. 41) Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides.
Kaunviljade vars on väga mitmesuguse mehhaanilise tugevusega.Tugevama varrega on põlduba, lupiinid.Teised liigid vajavad tuge.Kaunviljade õitsemine pole üheaegne, seega nende valmimine on ebaühtlane ja koristusaja määramine raskendatud. Õitsemine ja valmimine on seotud intensiivse kasvuajaga, seega nõuded väga suured. Kaunviljade nõuded ilmastiku suhtes on erinevad. Neil on erinevad kasvuajapikkused, neil on erin nõuded temp suhtes.Vähemnõudlikud on hernes, lääts, põldhernes, rohkem põldhernes, sojauba. Erinevused veevajaduses-avaldub põuakindluses, põuakindlamad on põishernes, aeduba ja sojauba.Nõudlikumad hernes ja aeduba. Nõuded on erinevad päevapikkuses.Pikapäevataimed-hernes, lääts,põldseahernes,lupiin,põlduba,lühipäevataimed-soja-,aeduba.Kaunviljade kasvuks sobivad mitmesugused mullad peale liigniiskete ja kuivade.Põhiväetiseks on fosfor ja kaaliumväetised. 41) Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides.
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente. Ta peab kindlustama soods
Kõik kommentaarid