Politseinike koostöö võimalused siseriiklikul tasandil Politseiniku töö on töö, mis nõuab palju tähelepanu ja hoolikust, ilma vastastikuse abita ei saa. Politseinikud jälgivad seaduste järgmist, registreerivad seaduserikkumisi, püüavad kurjategijaid ja abistavad inimesi. Samuti on politsei tähtsaks ülesandeks koostöö Eesti politsei siseriiklikeks koostööpartneriteks on: 1. Maanteeamet, mille ülesandeks on liiklusohutuse suurendamine, liikluse ja transpordi korraldamine. 2
Vastavalt uuringutele, magevee süsteem maailmas on on nii halvenenud, kaotab võimalust tarnida inimeste, loomade ja taimede elu. Kui selline tendets jätkub, see võib kaasa tuua drastilisi rahvaarvu vähendamisele ja väljasuuremisele paljudele loomaliigidele (Ibid 13). Olukord on ähvardav, sest inimkond tarbib rohkem värsket vett kui Maa saab anda. Probleem on nii oluline, et on vaja ülevaadata ja lahendada seda erinevatel tasandil: globaalsel, regionaalsel, siseriiklikul ja kohasel. Globaalne tasand: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on võtnud palju jõupingutusi, et lahendada probleeme ülemaailmsel tasandil (joogivee ja kanalisatsioonide tagamise rahvusvahelise toetuse väljakuulutamine 1981 - 1990, deklaratsioon Mar de Plata). WHO (World Health Organisation) ja UNICEF (United Nations Children's Fund) aruanne järgi on aru saadav, et organisatsioonid edukalt lõppevad oma ülesanne inimeste vähendamiseks, kellel ei ole
Kas suveräänse riigi sõjaline ründamine võib olla moraalselt õige? Tegemist on ühe rahvusvahelise probleemiga, mille tähtsus ja aktuaalsus on tänase päevani kõigile teada. Selle küsimuse üle arutlesid juba pikka aega tagasi antiikfilosoofid ning tänapäeval jätkavad sellel teemal vaidlemist poliitikud ja õigusteadlased. Siseriiklikul tasandil on riigid suutnud jõu kasutamise kontrolli alla võtta ning inimesed ei pea kasutama omapoolset jõudu, sest riiklikud institutsioonid on ise kohustatud kaitsma inimesi ja nende vara võimaliku ohu eest. Rahvusvahelisel tasandil on aga sellist olukorda tunduvalt raskem saavutada, sest riigid on iseseisvad ja vähemalt õiguslikus mõttes võrdsed ning lisaks rahvusvahelisele õigusele juhinduvad nad oma tegevuses ka poliitilistest eelistustest ja
(130) ÜRO rahvusvaheline uimastite kontrolli büroo (International Narcotics Control Board, INCB) lisas 2001. a märtsis GHB rahvusvaheliselt reguleeritavate uimastite nimekirja ning seejärel on kõik ELi liikmesriigid ajakohastanud oma vastavaid õigusakte. Hiljuti, 2006. a märtsis, soovitas ÜRO rahvusvaheline uimastite kontrolli büroo Maailma Terviseorganisatsioonil kiirendada oma revisjoni selles kohta, kas ketamiin peaks olema rahvusvahelise kontrolli all ($fn,$fn). Siseriiklikul tasandil on ketamiin kontrollitav uimasteid käsitlevate õigusaktide ja mitte meditsiini käsitlevate määruste alusel peaaegu pooltes ELi liikmesriikides. Ketamiini ei ole Rootsis narkootikumide hulka liigitatud, USA-s on see aga narkootikum. Praegu seda legaliseeritakse ka Venemaal. Ketamiini tarbimine: Ühed uuringud näitasid ketamiini tarbimist alates 7% -st Tsehhi vabariigis, kuni 21%-ni Ungaris.
valmistamisest kuni ärakulumiseni tekitaksid võimalikult vähe jäätmeid ja reostust ning oleks terve elutsükli vältel keskkonnasõbralikud. Euroopa Liidu eesmärk on vähendada aastaks 2010 jäätmete lõplikku kõrvaldamist 20% võrra ning aastaks 2050 50% võrra võrreldes 2000. aastaga. Selle saavutamiseks on koostatud strateegia, mis seab järgmised prioriteedid: Jäätmetekke vältimine, jäätmete taaskasutamine, paremad töötlemis tingimused ja transpordi reguleerimine. Siseriiklikul tasandil toimusid muutused jäätmevaldkonnas aastatel 2004-2007, mis olid tingitud Eesti liitumisest Europpa Liiduga. Jõustusid uus jäätmeseadus, pakendiseadus ja nende alusel kehtestatud alamad õigusaktid. Jäätmevaldkonna strateegilised eesmärgid lähtuvad Euroopa Liidu ja Eesti üldisest keskkonnapoliitikast, kus jäätmepoliitika peaeesmärk on vältida jäätmeteket ja edendada taaskasutamist sh korduskasutamist ja ringlusse võtmist. Jäätmekäitluse
Ained, mis mõjutavad inimese psüühikat nii soodsas kui ka psüühikahäireid põhjustavalt, nimetatakse psühhoaktiivseteks. Nende ainete hulk on väga suur ning osa neist on igapäevaselt kasutusel ilma seadusandlike piiranguteta (näiteks kohv), mõnede kättesaadavuse üle on kehtestatud piirangud (näiteks vanuseline piirang alkoholi ja tubaka puhul) ning suurt hulka aineid (nende valmistamist, tootmist, levikut, kasutamist jne) kontrollitakse rahvusvaheliselt ja/või siseriiklikul tasandil. Tihti kasutatakse narkootilistest ainetest rääkides vaid sõnapaari ,,narkootiline aine", samuti on levinud termin ,,uimasti". ,,Narkootilised ained kasutavad keha tagavarasid, need ei sisalda toitaineid, vaid kurnavad keha ja vähendavad selle vastupanuvõimet haigustele ja stressile." (www.folklore.ee..) Viimasel aga puudub ühemõisteline sisu. Laiemas mõistes on uimasti aine, mida võidakse kuritarvitada, sõltumata
tööjõuturule koduperenaised, tudengid, õpilased, jt., suurendades tööjõu hulka. Kui majandus on aga langusfaasis, siis üldreeglina taanduvad need rühmad tööjõuturult. Kui inimene lõpetab aktiivse tööotsimise, siis ei loeta teda tööjõu hulka.Tööhõivemäär on protsentides väljendatud suhtarv, mis saadakse, kui tööga hõivatud inimeste arv jagatakse tööealiste inimeste arvuga. Suurenev konkurents nii rahvusvahelisel kui ka siseriiklikul tööjõu turul sunnib rohkem tegelema personali arvukuse ja rakendamise küsimustega: Töövõimelise elanikkonna arvukuse ja regionaalse paiknemise prognoosimine Tööjõu jaotumine tegevusvaldkondade järi Personali kasutamine – kõrge tootlikkuse tagamine: Tõõjou kogu vajaduse hindamine, mis tuleneb firma toodangust ja müügikäibest, personali kvalifikatsioonist ja firma poliitikast Eesmärkide püstitusest, tootluse tõstmise meetmetest
Future". Säästvat arengut defineeriti kui arenguteed, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Kõrge kaitstuse taseme all mõeldakse, et see ei luba enam meetmete vastuvõtmist, mis võimaldavad vaid madalaima ühisnimetajaga keskkonnakaitset, ja lubab liikmesriikidel, kes on rangemate keskkonnanõuete poolt, võtta vastu sellised meetmed siseriiklikul tasandil. Kõrge tase tuleb saavutada Ühenduse kui terviku poolt, mitte riiklike meetmete abil. Arvesse tuleb võtta ühenduse keskkonna-alaselt mahajäänumate piirkondade tingimusi, et nad saaksid järgi jõuda. Ühenduse keskkonnapoliitika aitab kaasa järgmiste eesmärkide taotlemisele: keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine; inimese tervise kaitsmine; loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine; meetmete edendamine rahvusvahelisel
CITIES, Washington 1973 ohustatud liikidega kauplemine Berni konventsioon 1979 Euroopa elupaikade kaitse Ramsari konventsioon 1972 märgalad Looduskaitse Euroopa Liidus: Liikmesriikide väga erinev tase Kaks peamist direktiivi: Linnudirektiiv 79/409/EMÜ SPA-de loomine Elupaigadirektiiv e. Loodusdirektiiv 92/43/EMÜ SCI-de loomine Natura 2000 alad SAC (eesmärgiks 12% EL-i pindalast), suurem osa on kaitse all mõlema direktiivi järgi. Protsess: Siseriiklikul tasandil alade valik ja põhjendused Kaitsemeetmete ettepanekud liikmesriigi poolt Analüüs koostöös EL-ga Lõplik kinnitamine EL poolt 19 Euroopa Liidu looduskaitse rakendamine: Analüüsid on aega nõudvad uued liikmesriigid on nimekirjad esitanud, kuid analüüs ei ole veel lõpetatud. Protsess siseriiklikul tasandil on konflikne Olukord 2009:
2. kohustuste täitmatajätmise kindlakstegemise hagi, 3. tühisushagi, 4. tegevusetuse vaidlustamise hagi. Kõiki neid kohtuasjade liike kirjeldatakse üksikasjalikumalt allpool. 1. Eelotsus Kõikide liikmesriikide kohtute ülesandeks on tagada, et ELi õigust rakendatakse selles riigis nõuetekohaselt. Sellega kaasneb aga oht, et erinevate liikmesriikide kohtud tõlgendavad ELi õigust erinevalt. Selle vältimiseks on olemas eelotsuse taotlus. See tähendab, et kui siseriiklikul kohtul tekib mis tahes kahtlus mõne ELi õigusakti tõlgendamise või kehtivuse suhtes, võib ta ning mõnikord lausa peab küsima Euroopa Kohtu arvamust. See arvamus esitatakse eelotsuse kujul. 2. Kohustuste täitmatajätmise kindlakstegemise hagi Selle menetluse võib algatada komisjon, kui tal on alust arvata, et mõni liikmesriik ei täida oma ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Sellise hagi võib esitada ka mõni teine liikmesriik.
Kas tuli üle võtta kogu regulatsioon või mingid terminid? Pidi võtma üle definitsioonid ja miinimumkaristused. Harmoniseerima vs ühtlustama vs lähendama – õigusnorme lähendatakse. Harmoniseerimine tähendab vastuolude kaotamist, lähendamine tähendab sarnasemaks tegemist. Mis Lissaboni leppega muutus? Tekkis üks ühtne EL õigus, põhiinstrumendiks muutusid direktiivid. Suurenes Euroopa Komisjoni roll, kadus sammaste jaotus. Nüüd on võimalik pöörduda ka siseriiklikul kohtul Euroopa Kohtu poole. Jääb vaidlus, kas jäävad need valdkonnad, mis lepingus sätestatud, või tuleb sinna juurde kõik poliitikavaldkonnad. Kas peab olema väga oluline valdkond, et kehtestada kriminaalõigust või võib seda teha igasuguse poliitikavaldkonna puhul. Euroopa Liidu karistusõiguslik pädevus pärast Lissaboni lepingut Peamine erinevus Lissaboni eelse ajaga on see, et nüüd on konstitutsionaliseeritud kriminaalõigus
valduses olevad dokumendid kättesaadavaks ning tagada nende võimalikult avar kasutamine. Ometi leidub arhiivides dokumente, millele juurdepääs on seotud kindlate piirangutega. Üldjoontes on nende olemasolu põhjuseks isikute eraelu ning avalikkuse huvide kaitse, kus primaarsemaks peetakse riigi ja rahvuse julgeoleku tagamiseks. (Kibal, Pirsko, Tannberg, Valge 2005) Arhiividele on avalikule teabele ligipääsu tagamine kaasa olukorra, kus tuleb uue pilguga vaadata seadusandlust nii siseriiklikul kui ka riikidevahelisel tasandil. Esimesel juhul on suur erinevus just nn Euroopa vanade ja uute riikide vahel. (Kibal jt 2005) Arhiivindusalastes perioodilistes väljaannetes nt Janus, Der Archivar, Archivak Science on läbi aegade vaatluse all olnud arhiivinduslikud põhiküsimused, mis puudutavad juurdepääsu teemat. Ühiseks jooneks võib pidada seniavaldatus ühe riigi või isegi ühe kindla arhiivi vaatenurgast
Siit alates kehtivad menetlemisel ajapiirangud. Kui mõnes etapis mõlemad seisukohad ühtivad, võetakse seadus vastu. Eriarvamuste püsides püüab ühendatud lepituskomitee kokku leppida ühisteksti osas, mille peavad mõlemad institutsioonid eraldi kinnitama. Komisjon on osaline kogu menetlemise vältel. Kui ühistekstis ei ole võimalik kokku leppida või kui ühistekst lükatakse tagasi, jääb seadus vastu võtmata. Millal on võimalik pöörduda Euroopa Kohtusse? Kui siseriiklikul kohtul tekib mis tahes kahtlus mõne ELi õigusakti tõlgendamise või kehtivuse suhtes, võib ta ning mõnikord lausa peab küsima Euroopa Kohtu arvamust. See arvamus esitatakse eelotsuse kujul.
Direktiiv ülevõtmistähtajaga antud juhul ebaoluline, täpsustab vaid toimimist ja loob kaitsemehanismid. Isegi olukorras kus ülevõtmise tähtaeg kätte jõudnud, tuleb need õigused inimestele juba varem võimaldada. EL ÕIGUSE RAKENDAMINE SISERIIKLIKES KOHTUTES EL õigust rakendavad ja jõustavad siseriiklikud kohtud. Ei ole olemas eraldi EL kohtusüsteemi. EL õigusel ei ole oma menetlsunorme ega eraldi õiguskaitsevahendeid, kehtivad samad mis siseriiklikule õigusele. Siseriiklikul kohtul tuleb lisaks siseriiklikule arvestada ka EL õigusaktidega (vahetu õigusmõju puhul). See tähendab et igas riigis need menetlused mõnevõrra erinevad, EL õigust realiseeritakse erinevalt, menetlustähtajad ja karistused võivad enamasti varieeeruda kui EL õigusaktis pole karistust kirja pandud, enamasti pole). Siseriiklik menetlusautonoomia- iga liikmesriigi enda otsustada menetlusnormid, millega EL õigust rakendatakse ja kohtuvaidlusi peetakse
inimestele juba varem võimaldada. EL ÕIGUSE RAKENDAMINE SISERIIKLIKES KOHTUTES EL õigust rakendavad ja jõustavad siseriiklikud kohtud. Ei ole olemas eraldi EL kohtusüsteemi. EL õigusel ei ole oma menetlsunorme ega eraldi õiguskaitsevahendeid, kehtivad samad mis siseriiklikule õigusele. Siseriiklikul kohtul tuleb lisaks siseriiklikule arvestada ka EL õigusaktidega (vahetu õigusmõju puhul). See tähendab et igas riigis need menetlused mõnevõrra erinevad, EL õigust realiseeritakse erinevalt, menetlustähtajad ja karistused võivad enamasti varieeeruda kui EL õigusaktis pole karistust kirja pandud, enamasti pole).
Milleks on vaja keskkonnaregistreid pidada ja kes võib seda informatsiooni kasutada? Põhjendage oma vastust, toetudes kas loodusressursside, loodusobjektide või jäätmete ja radioaktiivsete jäätmete arvestusele. Keskkonnaregistri eesmärk on koondada kogu keskkonnaandmestik ühte registrisse, seostades selle kaudu kõik keskkonnaandmed ajas ja ruumis ning anda neile õiguslik tähendus, tagades sellega andmestiku usaldatavuse nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasandil. Vajalik on see sellepärast, et saab registrist ülevaate, kui palju on teatud perioodil näiteks põlevkivi kaevandatud. Võimaldab teha täpsemaid plaane tulevikuks. 53. Keskkonnatasude seadus võimaldab asendada saastetasu maksmise kohustust keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. Millal on seda võimalik teha? Kasutage vastuses näiteks heitmepuhastusjaama. Võimaldab asendada näiteks siis kui:
Milleks on vaja keskkonnaregistreid pidada ja kes võib seda informatsiooni kasutada? Põhjendage oma vastust, toetudes kas loodusressursside, loodusobjektide või jäätmete ja radioaktiivsete jäätmete arvestusele. Keskkonnaregistri eesmärk on koondada kogu keskkonnaandmestik ühte registrisse, seostades selle kaudu kõik keskkonnaandmed ajas ja ruumis ning anda neile õiguslik tähendus, tagades sellega andmestiku usaldatavuse nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasandil. Vajalik on see sellepärast, et saab registrist ülevaate, kui palju on teatud perioodil näiteks põlevkivi kaevandatud. Võimaldab teha täpsemaid plaane tulevikuks. 53. Keskkonnatasude seadus võimaldab asendada saastetasu maksmise kohustust keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. Millal on seda võimalik teha? Kasutage vastuses näiteks heitmepuhastusjaama. Võimaldab asendada näiteks siis kui:
57. Inimkapital - kapital, mis ei ole selle kandjast eraldatav: haridus ja oskused; motiveeritus ja väärtused. 58. Signaliseerimisteooria? Signaliseerimisteooria kohaselt ei suurenda haridus inimese tootlikkust nagu väidab inimkapitali teooria; haridus toimib pigem kui signaal. 59. SKT- Mõõdab mingis ajavahemikus riigis toodetud lõpphüviste turuväärtust. 60. Kogutoodangu võrrand- Kogutoodang= tarbimiskulutused+investeerimiskulutused 61.Sisenõudlus- Tarbijate nõudlus siseriiklikul tasandil 62. Puhaseksport/netoeksport Puhaseksport - nende kaupade väärtusest, mis toodetakse Eestis, kuid tarbitakse mujal (eksport) lahutatakse nende kaupade väärtus, mida Eestis ei toodeta, küll aga tarbitakse (import). Netoeksport- Näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ( eksporti X), millest on maha arvutatud kodumaiste tarbijate, investeeriate ja avaliku sektori poolt ostetud nende kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides. 63
2008. aasta punases raamatus on analüüsitud 1928 taksonit, mis haarab kõik pärismaise floora liigid, naturaliseerunud liigid ja suure osa tulnuktaksoneid. Analüüsitud taksonite jaotust Punase Raamatu kategooriatesse kajastab alljärgnev tabel 1. Tabel 1. Soontaimede 1928 liigi ja/või alamliigi ohustatuse kategooria muutused võrreldes 1998. aasta Punase Raamatuga (samasse kategooriasse jäämine näidatud paksus kirjas). Punase Raamatu liikide kaitstust siseriiklikul tasemel kajastab tabel 2. Kaitstavate liikide osatähtsus erinevates ohukategooriates on antud protsentuaalselt (%). Tabel 2. Rahvusvahelise tähtsusega taimeliigid Sellest nähtub, et ligikaudu veerand nii kriitiliselt ohustatud, ohustatud kui ka ohualtitest soontaimeliikidest ei ole praegu seadusega kaitstud. 3 Teadusartiklid Tulenevalt referaadile seatud mahupiirangust on töös võetud vaatluse alla vaid eriti
Kohtumise eesmärgiks on tutvuda seni tehtud töödega eutrofeerumise, merenduse, ohtlike ainete ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse peatükkide koostamisel ning arutada, kas või kuidas oleks neid veel vaja muuta. Läänemere keskkonnakaitse tegevuskava on plaanis kinnitada ministrite tasandil käesoleva aasta novembris Poolas. HELCOM-i kohtumine lõpes mitmete uute meetmete vastuvõtmisega merekaitse edendamiseks, mida osalisriigid peavad seejärel siseriiklikul tasandil rakendama. Helsingi Komisjon ehk HELCOM tegeleb Läänemere merekeskkonna kaitsmisega kõigi reostusallikate eest Euroopa Liidu, Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Venemaa ühises koostöös. 2005. aasta suvel otsustasid HELCOM-i liikmesriigid ja Euroopa Liit välja töötada uuendusliku Läänemere tegevuskava, mis sisaldaks meetmeid keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ning nende meetmete hindamist. Läänemere tegevuskava eesmärk on saavutada 2021
o On-line juurdepääsu parandamine (VKE-de suhtluses riigiasutustega). o Ühisturu võimaluste parem ärakasutamine. o Maksustamine ja finantsküsimused. o Väikeettevõtete tehnoloogilise potentsiaali tugevdamine o Edukad e-kaubanduse mudelid ja tipptasemel väikeettevõtluse toetamine. o Väikeettevõtete tõhusam ja jõulisem esindamine liidu ja siseriiklikul tasandil. Tähtsus: · Väikeettevõtluse Harta ja IV MAP-i eesmärkides ja väljapakutavates tegevussuundades suuri kokkulangemusi (samaaegsed dokumendid). · Väikeettevõtluse Harta on deklaratiivsem, paika on pandud vaid põhisuunad, mida riigid peaks oma tegevuses jälgima. · Oluline on harta eesmärkide täitmise jälgimist ja vastavat aruandlust. Igal aastal esitavad hartaga liitunud riigid Euroopa Komisjonile raporti.
o Oskustööjõu kättesaadavus. o On-line juurdepääsu parandamine (VKE-de suhtluses riigiasutustega). o Ühisturu võimaluste parem ärakasutamine. o Maksustamine ja finantsküsimused. o Väikeettevõtete tehnoloogilise potentsiaali tugevdamine o Edukad e-kaubanduse mudelid ja tipptasemel väikeettevõtluse toetamine. o Väikeettevõtete tõhusam ja jõulisem esindamine liidu ja siseriiklikul tasandil. Tähtsus: Väikeettevõtluse Harta ja IV MAP-i eesmärkides ja väljapakutavates tegevussuundades suuri kokkulangemusi (samaaegsed dokumendid). Väikeettevõtluse Harta on deklaratiivsem, paika on pandud vaid põhisuunad, mida riigid peaks oma tegevuses jälgima. Oluline on harta eesmärkide täitmise jälgimist ja vastavat aruandlust. Igal aastal esitavad hartaga liitunud riigid Euroopa Komisjonile raporti.
vahetult subjektiivseid õigusi realiseerida! NB! Õiguse realiseerimise kolmanda vormi juhul ei saa normiadressaadid subjektiivseid õigusi realiseerida vahetult ise, vaid nt kohtuniku või riigi- või omavalitsusametniku või muu selles tähenduses kohustatud isiku tegevuse kaudu! ------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1.3. Õiguse realiseerimise põhivaldkonnad. Õiguse realiseerimine toimub siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Siseriiklikul tasandil on õiguse realiseerimise põhivaldkondadeks: õigusemõistmine (kohtute tegevus), täidesaatva võimu teostamine (avalik haldus) ning isikutevahelised lepingulised suhted. Kaks esimest seonduvad lahusvõimude süsteemi silmas pidades vastavalt kohtuvõimu ning täidesaatva võimuga. Täidesaatva võimu (avalikku haldust teistava võimus) osas tuleb omakorda teha täpsustus, et käesoleva õppeaine lähtekohast käsitatakse seda
2. kohustuste täitmatajätmise kindlakstegemise hagi, 3. tühisushagi, 4. tegevusetuse vaidlustamise hagi. Kõiki neid kohtuasjade liike kirjeldatakse üksikasjalikumalt allpool. 1. Eelotsus Kõikide liikmesriikide kohtute ülesandeks on tagada, et ELi õigust rakendatakse selles riigis nõuetekohaselt. Sellega kaasneb aga oht, et erinevate liikmesriikide kohtud tõlgendavad ELi õigust erinevalt. Selle vältimiseks on olemas eelotsuse taotlus. See tähendab, et kui siseriiklikul kohtul tekib mis tahes kahtlus mõne ELi õigusakti tõlgendamise või kehtivuse suhtes, võib ta ning mõnikord lausa peab küsima Euroopa Kohtu arvamust. See arvamus esitatakse eelotsuse kujul. 2. Kohustuste täitmatajätmise kindlakstegemise hagi Selle menetluse võib algatada komisjon, kui tal on alust arvata, et mõni liikmesriik ei täida oma ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Sellise hagi võib esitada ka mõni teine liikmesriik.
Poliitilises mõttes pidi Eesti riik alustama peaaegu tühjalt kohalt. Kui mõned erandid välja arvata (näiteks Jaan Poska, kes oli esimene eestlasest linnapea), siis piirdusid eestlaste poliitikategemise kogemused omavalitsuse madalamate astmetega. Reaalseid riigi valitsemiseks vajalikke kogemusi polnud. Ometi alustasid Eesti poliitikud juba 1920. aastal hiilgavate poliitiliste võitudega (Tartu rahulepingu tingimused). Järgnesid mitmed saavutused siseriiklikul tasandil: edukas agraarreform 1920-te alguses; edukas rahareform 1928. aastal; 5 eesrindlik põhiseadus, mis toimis (eesrindlikkus seisnes laialdastes kodanikuõigustes); Euroopas ainulaadse kultuurautonoomia seaduse vastuvõtmine 1925. aastal. Välispoliitikas jäädi küll tagasihoidlikumaks (vaatamata
sedaläbi rahvusvahelist tavaõigus tõendavaks materialiks. Siseriikliku õiguse hoiakut rahvusvahelise õiguse suhtes on raske kokkuvõtvalt esitada, riikide siseriiklik õigus erineb märkimisväärselt. Lähtekohaks on riikide konstitutsioonid, mis tavaliselt selgitavad siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse suhet. Rahvusvaheline õigus saab kanduda siseriikliku õigusesse: 1) inkorporatsiooni doktriini kohaselt kehitvad rahvusvahelise õiguse normid siseriiklikul tasandid automaatselt või tulenevad mingist siseriikliku õiguse viitest 2) transformatsiooni doktriini kohaselt vjab rahvusvaheline õigus siseriiklikus õiguses kehtimiseks sisult sarnast siseriiklikku õigusakti, st rahvusvahelise lepingu sätted või nendes sisalduvad õigsed ja kohustused tuleb ümber kirjutada siseriiklikku õigusakti Kui rahvusvaheline õigus moodustab osa siseriiklikust õiguskorrast siis on sellele
o Oskustööjõu kättesaadavus. o On-line juurdepääsu parandamine (VKE-de suhtluses riigiasutustega). o Ühisturu võimaluste parem ärakasutamine. o Maksustamine ja finantsküsimused. o Väikeettevõtete tehnoloogilise potentsiaali tugevdamine o Edukad e-kaubanduse mudelid ja tipptasemel väikeettevõtluse toetamine. o Väikeettevõtete tõhusam ja jõulisem esindamine liidu ja siseriiklikul tasandil. Tähtsus: 12 Väikeettevõtluse Harta ja IV MAP-i eesmärkides ja väljapakutavates tegevussuundades suuri kokkulangemusi (samaaegsed dokumendid). Väikeettevõtluse Harta on deklaratiivsem, paika on pandud vaid põhisuunad, mida riigid peaks oma tegevuses jälgima.
organisatsioonide põhikirjades ja asjakohastes dokumentides, pidades silmas lapse õiguste deklaratsioonis viidatut: laps vajab oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu erilist kaitset ja hoolt, kaasa arvatud vastav seaduslik kaitse nii enne kui ka pärast sündi, pidades meeles sotsiaalsete ja seaduslike printsiipide deklaratsioonis esitatud tingimusi, mis puudutavad laste kaitset ja heaolu, eriti lapse kasvatadaandmist ja lapsendamist siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil; Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni alaealiste üle õiguse mõistmise miinimumeeskirju (The Beijing Rules) ja naiste- ja lastekaitse deklaratsiooni ootamatute õnnetusjuhtumite ja relvastatud kokkupõrgete puhul, tunnustades, et kõigis maailma maades on lapsi, kes elavad eriti rasketes tingimustes ja et niisugused lapsed vajavad erilist tähelepanu, võttes arvesse iga rahva traditsioonide ja kultuuriväärtsute tähtsust lapse kaitsmisel ja tema
asjakohastes dokumentides, pidades silmas lapse õiguste deklaratsioonis viidatut: laps vajab oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu erilist kaitset ja hoolt, kaasa arvatud vastav seaduslik kaitse nii enne kui ka pärast sündi, pidades meeles sotsiaalsete ja seaduslike printsiipide deklaratsioonis esitatud tingimusi, mis puudutavad laste kaitset ja heaolu, eriti lapse kasvatadaandmist ja lapsendamist siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil; Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni alaealiste üle õiguse mõistmise miinimumeeskirju (The Beijing Rules) ja naiste- ja lastekaitse deklaratsiooni ootamatute õnnetusjuhtumite ja relvastatud kokkupõrgete puhul, tunnustades, et kõigis maailma maades on lapsi, kes elavad eriti rasketes tingimustes ja et niisugused lapsed vajavad erilist tähelepanu, võttes arvesse iga rahva traditsioonide ja kultuuriväärtsute tähtsust lapse kaitsmisel ja tema
· kontrollid ja haldusmenetlused; · müügi- ja turustuskeelud; · tehnilised nõuded ehk teisisõnu nõuded kaupade koostisele, märgistusele, suurusele, pakendamisele ja nimetamisele või nõuded selliste nõuete testimisele ja kontrollimisele; · hinnaregulatsioon; · diskrimineerimise soodustamine. Koguseliste piirangute keelu alla kuuluvad sageli tehnilisi nõudeid sisaldavad liikmesriikide eeskirjad. Nendes nõutakse, et imporditud tooteid peab siseriiklikul turul müümiseks kohandama. Kuna see tähendab tootjatele või importijatele täiendavaid kulusid, leitakse, et need takistavad kaubandust viisil, mis on samaväärne koguseliste impordipiirangutega. Lisaks koguselistele impordipiirangutele keelatakse ELi toimimise lepinguga ära kõik ametiasutuste meetmed, mis diskrimineerivad eksporti. Millised on vaba liikumist käsitleva üldreegli erandid?
Kui ei teatata takistustest, siis omab kaubamärk õiguskaitset vastavas riigis. Pluss: ühe taotlusega, kõik protokolli maad samuti EÜ kaubamärk võimalk saada. Soodne eriti juhul, kui ei esine vaidlusi, siis ei ole vaja kohapealset ametnikku kasutada. Igas riigis toimub taotluse menetlemine ja õiguskaitse andmise otsustamine iseseisvalt. Ühe riigi keeldumine ei too kaasa teiste riikide keeldumist. Miinus: kaubamärk peab alati põhinema siseriiklikul või EÜ registreeritud kaubamärgil, mistõttu saab rahvusvahelist kaubamärki nõuda vaid sama kaubamärgi suhtes ning ka kaupade/teenuste loetelu ei tohi olla laiem kui põhimärgil. 12. Kaubamärgiomaniku võimalikud nõuded ainuõigust rikkunud isiku vastu. Vastuhagi Kaubamärgiomaniku õiguste vaidlustamise peamised alused on (KMS § 52-56): 13
Olulisemad ministeeriumid on toodud lisas 1. Kohalik omavalitsus on kaheastmeline: maakonnad (county) ja vallad (districts, linnades borough). Suuremates linnades, nt. Londonis, maakonna tase siiski puudub (nt. London on jaotatud 33 vallaks - 32 borough't ja City of London). 2000.a. toimusid valimised ka Londoni linnapea kohale ja 25- liikmelisse volikokku. Nn. Suur-Londoni juhi peamine funktsioon on linna esindamine nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasandil. Kohalikud omavalitsused tegelevad strateegilise planeerimise (st. kõik, mis on seotud hoonestamise, maakasutuse, ehituslubade jms.-ga), hariduse, transpordi, tarbijakaitse (sealhulgas kaupluste, toitlustusasutuste tegevuslitsentsid), tuletõrje, prügiveo, sotsiaalteenuste, politsei ja raamatukogudega. Kõrgeimaks kohtuorganiks Britannias on Ülemkoda, mis on ühtlasi ka Ülemkohus Kuninganna Elisabeth II
mille kõik õigusnormid moodustavad tervikliku süsteemi. Monism lähtub eeldusest, et rahvusvaheline õigus on lõppastmes suunatud üksikisikutele, kuigi üksikisikud reeglina ei ole rahvusvahelise õiguse otsesteks subjektideks. Ühtse süsteemi korral võib prevaleerida kas rahvusvaheline või siseriiklik õigus. Tänaseks omab eluõigust vaid rahvusvahelise õiguse ülimuslikkust toetav monistlik teooria. Dualism (ka pluralism) rahvusvahelisel ja siseriiklikul õigusel on nii palju erinevusi, et neid süsteeme ei ole võimalik pidada üheks õigussüsteemiks: neil on erinevad subjektid rahvusvahelisel õigusel peamiselt riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, siseõigusel peamiselt füüsilised ja juriidilised isikud; nende reguleerimisese on erinev rahvusvaheline õigus reguleerib riikidevahelist läbikäimist, siseriiklik õigus eraisikute omavahelisi suhteid ja suhteid riigiga;
rahvusvahelise organisatsiooni raames looduga. Tavapäraselt jagatakse Euroopa õigus järgmiselt: Esmane õigus - rahvusvahelised lepingud (asutamislepingud, ühinemislepingud) Teisene õigus - institutsioonide vastuvõetud õigusaktid (määrused, direktiivid jne) EL õigust rakendavad ja jõustavad siseriiklikud kohtud. Ei ole olemas eraldi EL kohtusüsteemi. EL õigusel ei ole oma menetlsunorme ega eraldi õiguskaitsevahendeid, kehtivad samad mis siseriiklikule õigusele. Siseriiklikul kohtul tuleb lisaks siseriiklikule arvestada ka EL õigusaktidega (vahetu õigusmõju puhul). See tähendab et igas riigis need menetlused mõnevõrra erinevad, EL õigust realiseeritakse erinevalt, menetlustähtajad ja karistused võivad enamasti varieeeruda kui EL õigusaktis pole karistust kirja pandud, enamasti pole). EL õiguse ülimuslikkus- ei ole aluslepingutes otseselt kirjas, et EL õigus on ülimuslik. Kuigi Lissaboni lepinguga tehti teatud väike märkus deklaratsiooni näol
24) Personali vajaduse tegurid: · erialase diferentseerituse kasv · uute erialade teke ning osade erialade tehnoloogiline vananemine · suur nõudmine uute erialade oskustööliste järele samas esineva tööpuuduse taustal · elatustaseme tõusust tingitud palkade tõus · kõrge kvalifikatsiooniga tööliste kõrgem sotsiaal-poliitiline aktiivsus · suurenenud sotsiaalne vastutus ühiskonna kõigi liikmete heaolu eest · kasvav konkurents rahvusvahelisel ja siseriiklikul tööjõuturul 25) Personaliga seotud uuringud 26) Makrotasandil (riigi tasandil): · tootmisvõimelise elanikkonna arvukuse ja regionaalse paiknemise planeerimine · tööjõu jaotumine tegevusvaldkondade lõikes · personali jaotumine tegevusalade lõikes üksikutes valdkondades · erialase väljaõppe korraldamine 27) Ettevõtte tasandil: · tööjõu jaotumine ja tootlikkus · tööjõu liikumise (voolavuse) prognoosimine · tööjõu defitsiidi (ülekülluse) lokaalne prognoosimine
siseriikliku rakendamise ehk otsekohaldamise võimalus, jagunevad riigid dualistlikku süsteemi ja monistlikku süsteemi kuuluvaks. Dualistlikule süsteemile omane see, et välislepingut ei saa riigi siseselt otse kohaldada, isik ei saa vahetult lepingule tuginedes siseriikliku kohtu kaudu oma õigust nõuda. Lepingu põhimõtted, et neid rakendada saaks, tuleb dualistlikus süsteemis need kodifitseerida siseriiklikus õiguses ja isik saab oma õigusi nõuda üksnes siseriiklikul tasandil. See ei välista aga rahvusvaheliste instantside poole nt Euroopa Inimõiguste kohtu poole pöördumist vahetult lepingu alusel, dualistliku süsteemi on kasutanud ka mitmed demokraatlikud riigid, nt SB ja Rootsi. Tulenevalt Euroopa Inimõiguste kohtu olemasolust, on nad teinud erandi nende lepingute suhtes, mille rikkumise peale saab kaevata Euroopa Inimõiguste kohtusse, nende lepingute osas kasutavad need muidu dualistlikud riigid monistlikku süsteemi.
langus; 2. Konfiskeeritud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete koguse 10 %-line kasv, võrrelduna 2002.aasta andmetega; 32 3. Välja on töötatud uus koolitussüsteem, kus kasutatakse kaasaegseid õppevahendeid; 4. Narkootikumide alase koolituse saanud ametnike osakaal moodustab vähemalt 75% ; 5. Läbiviidud erinevate ametkondade ühisoperatsioonide arv siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, edukuse määraks on 4 siseriiklikku ja 4 rahvusvahelist operatsiooni aastas; 6. Spetsialiseeritud ametnike arv (80), kes tegelevad narkootikumidega seotud õigusrikkumistega; 7. Narkokoerte arv ( 25) ja kasutamine operatsioonidel ( 52). Tulemuslikkuse indikaatorid aastaks 2012: 8. 2012. aastaks on narkootikumidega seonduvate õigusrikkumiste arv langenud 2008.aastaga võrreldes 10 % ning seeläbi on saavutatud pidev narkootikumidega
keskkonna toimimiseks. Eneseregulatsiooni protsessi võib mõista kui õiguse erastamist. Selle kasuks räägib fakt, et kirjutatud õigus valmib keeruliselt ja bürokraatlikult ning see ei suuda elulistele kiiretele muudatustele operatiivselt reageerida. Õiguselooja funktsiooni on hakanud täitma tehnoloogia ise. Mitmed tehnilised lahendused võimaldavad koguda infot inimeste kohta võrgus või takistada nende juurdepääsu andmetele. Uus infotehnoloogiaõigus peaks olema globaalne õigus, siseriiklikul õigusel pole küberruumis kohta. Õigusandja peab looma dünaamilise regulatsiooni kiiresti, samas tuleb jääda nende väärtuste juurde, mis sajanditega on kujunenud. 2. Õigusfilosoofiline ajalooline osa See räägib õiguse erinevatest tähistamise võimalustest Madri-Euroopas. Sest õigusest on aru saadud ja õigust on hinnatud eri aegadel erinevalt. Euroopas on ajaloos olnud väga erinev arusaam õigusest. See siin on õigusajalooline pilk tagasi minevikku. VANAAEG - JUMAL
I.Nurmela jt raamatust iseseisvalt. Selles siseriiklikku õigust käsitletakse õiguskorrana, mitte õigussüsteemina. Mina oma praktikast lähtuvalt ning rahvusvahelist õigust omaette õigussüsteemiks pidavana ning kus maailmas igal riigil on omaette õigussüsteem (seega õigus jaotub kaheks eri tüüpi süsteemideks, mitte avalikuks ja eraõiguseks), ühinen prof. Rein Müllersoni seisukohaga, et REÕ on polüsüsteemne keeruline juriidiline kompleks. Muidugi on REÕ koosseisus enamus siseriiklikul õigussüsteemil, eriti õigussuhet reguleeriva materiaalõiguse näol, vähemal määral aga ka rahvusvaheliselt unifitseeritud kollisiooninormide näol seega on tegu iseseisva õigusliku kategooriaga (sui generis) nagu seda on ka Euroopa Liidu õigus! I.Nurmela jt. 2.5. Lõplikult kohaldatav õigus (lex causae) Lõplik kohaldamisele kuuluv õigus on selle riigi õigus, millest tulenevat konkreetset
süsteemi: Dualistlikku süsteemi puhul siseriiklikku õigust ja riigi poolt ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud hoitakse rangelt lahus. Siseriiklikus kohtus on selle süsteemi järgi kaitstavad ainult siseriiklikus seaduses loetletud õigused. Riigi suhtes jõus olevale välislepingule siseriiklikus kohtus sellise süsteemi puhul pole võimalik tugineda. See süsteem tähendab seda, et välislepinguga võetud kohustuste siseriiklikul tasandil järgimine sõltub täiel määral ainult riigist endast. Monistliku süsteemi puhul moodustavad siseriiklik õigus ja riigi poolt ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud ühtse terviku ja isik saab siseriiklikus kohtus vaidluse korral tugineda otse välislepingule. Seda tingimusel, kui välisleping on võetud otsekohalduvana või iserealiseeruvana. Monistliku süsteemi juures tuleb siseriiklikku õiguse ja välislepingu
hoidmiseks, et maksekäsu kiirmenetluses ei pandaks lihtsustatud korras maksma heade kommete vastastest ja seega tühistest tehingutest tulenevaid nõudeid26. Näiteks Saksamaal ei luba tsiviilseadustik kasutada kiirmenetlust juhtumitel, mil krediidilepingu kulukuse määr ületab keskmist turuintressi rohkem kui 12%27. Seda ettepanekut toetab Euroopa Kohtu praktika. Nimelt on Euroopa Kohus mitmes kohtuasjas28 leidnud, et nii maksekäsu- kui täitemenetluses peab siseriiklikul kohtul olema võimalus omal algatusel hinnata, ega sissenõutava võla aluseks oleva lepingu tingimus ei ole ebaõiglane ja täitemenetluse juures kohaldama vajadusel esialgse õiguskaitse meetmeid, sh täitmise peatama, kui see on vajalik lepingutingimuste ebaõigluse kontrollimiseks. Seda peab olema võimalik teha ka juhtudel, kui tarbija ise ei ole vastuväidet esitanud. Kui käesolevas materjalis esitatud ettepanekuid 1 ja 2 (krediidikulukuse ja
Traditsioonilised reguleerimismehhanismid, mis arenesid välja siis, kui infot oli vähe ja selle käive kontrollitav, ei jõua reageerida muutustele uues olukorras, kus info liigub reaalajas, simultaanselt ja vahetpidamata uuenedes. Kaasaegne õigus on antud riigi poolt, tuleb küsida nende võime järele luua häid seaduse ka modernse ühiskonna jaoks. Millises ulatuses on selline uus õigus õiglane? Spetsialistide roll tänapäevases õiguses oluline. Siseriiklikul õigusl pole küberruumis kohta. Sarnased küsimused kehtivad ka EL õigusharude ja instutsioonide jaoks. Mitmete rahvusvaheliste nõupidamiste tulemusel on järeldatud, et uus on kujunenud situatsioon. 2. Õigusfilosoofiline ajalooline osa NB! See räägib õiguse erinevatest tähistamise võimalustest Madri-Euroopas. Sest õigusest on aru saadud ja õigust on hinnatud eri aegades erinevalt. Euroopas on ajaloos olnud väga erinev arusaam õigusest
raamatukogud), kes suudavad tagada ainese pikaajalise kättesaadavuse ning autorsuse ja autoriõiguste kaitse. Lisaks kõigele muule, arvestades arvutivõrgu ülemaailmset paiknemist, on vaja õiguslikes ja tehnilistes küsimustes teha pidevat koostööd rahvusvahelisel tasandil. Säilitatava ainese väljavalimiseks tuleb kehtestada hindamiskava, mis sarnaneb tavapärastes hindamissüsteemides kasutatavaga. See peaks põhinema kriteeriumidel, mida tunnustatakse vähemalt siseriiklikul tasandil ja mis on kooskõlas tehnoloogilise ja majandusliku otstarbekuse põhimõtetega. Siit tuleneb omakorda vajadus luua kultuuriüksuse tunnusandmetele keskenduv veebirakendus. Vt ka MINERVA (www.minervaeurope.org) ja EPRANET-i (www.epranet.org) projekte 2. Veebirakenduse kvaliteet: üldpõhimõtted ja praktilised soovitused 2.1 Sissejuhatus Enam kui kümneaastase arengu järel on veeb muutunud üldkasutatavaks tooteks.
kaheks aastaks. EGL põhieesmärgiks on oma liikmete majanduslike ja sotsiaalsete õiguste ning huvide esindamine ja kaitsmine, giidide ühingute organisatsiooniline ühendamine, koolituse korraldamine, atesteerimiste läbiviimine koostöös kohalike omavalitsusega. GLi tegevuse eesmärgiks on: · liikmete organisatsiooniline ühendamine ja nende koostöö koordineerimine, · liikmete majanduslike ja sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil, · liikmete kutsealaste teadmiste ja oskuste täiendamine ning arendamine. Oma eesmärkide saavutamiseks EGL muuhulgas: · kogub ja levitab neutraalset ja adekvaatset informatsiooni; · nõustab liikmeid ekskursioonijuhtimise kutsealas giidi tööga seotud küsimustes; · korraldab oma tegevusega seotud erinevaid üritusi ning koolitusi, samuti koostab ja vahendab metoodilist materjali;
38. Keskkonnaregistrid ja –näitajad Keskkonnaregister on loodusvarade, looduspärandi, keskkonnaseisundi ja keskkonnategurite andmeid sisaldav riigi põhiregister. Keskkonnaregistri eesmärk on koondada kogu keskkonnaandmestik ühte registrisse, seostades selle kaudu kõik keskkonnaandmed ajas ja ruumis ning anda neile õiguslik tähendus, tagades sellega andmestiku usaldatavuse nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasandil. Registri veebirakendust täiendatakse pidevalt uute andmetega. Registri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium, volitatud töötleja Keskkonnaagentuur, maardlate nimistu osas on volitatud töötlejaks Maa-amet. Keskkonnaregistri avalik teenus on internetis kättesaadav ja valdkonnapõhised teemad on elustik, loodusvarad, kaitstav loodus, vesi jne. Keskkonnanäitajad- keskkonnaindikaatorite põhjal saadav ülevaade
annaabi.ee 
