Joogiveekriis Maailmas (0)

Joogiveekriis Maailmas
XX. sajandil Maailma rahvastik suureneb kolmekordselt. Samal ajal värske vee tarbimine on kasvanud seitsmekordselt, sealhulgas kohaliku omavalitsuse veevajadused – kolmeteistkordselt. Selle tarbimiskasvusega ilmub veevarude pudujääk paljudes maailma piirkonnas. Vastavalt Maailma Terviseorgarisatsioonide andmetest rohkem kui kaks miljardit inimest maailmas täna kannatavad joogivee puudust ( UNICEF /WHO 2012, 5). Järgmise 20 aasta jooksul, arvestades praeguse rahvastiku kasvu ja maailmamajanduse suundumised, on vaja oodata värske vee nõudluse vähemalt 100 kuupkilomeetrit aastas. Peamiselt magevee pudujääk on seotud rahvastiku kasvuga, kliimamuutusega ja teiste põhjustega. Vastavalt uuringutele, magevee süsteem maailmas on on nii halvenenud, kaotab võimalust tarnida inimeste, loomade ja taimede elu. Kui selline tendets jätkub, see võib kaasa tuua drastilisi rahvaarvu vähendamisele ja väljasuuremisele paljudele loomaliigidele ( Ibid 13).
Olukord on ähvardav, sest inimkond tarbib rohkem värsket vett kui Maa saab anda. Probleem on nii oluline, et on vaja ülevaadata ja lahendada seda erinevatel tasandil: globaalsel, regionaalsel, siseriiklikul ja kohasel.
Globaalne tasand: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on võtnud palju jõupingutusi, et lahendada probleeme ülemaailmsel tasandil (joogivee ja kanalisatsioonide tagamise rahvusvahelise toetuse väljakuulutamine 1981 - 1990, deklaratsioon Mar de Plata). WHO (World Health Organisation ) ja UNICEF (United Nations Children 's Fund) aruanne järgi on aru saadav, et organisatsioonid edukalt lõppevad oma ülesanne inimeste vähendamiseks, kellel ei ole piisavalt liigipääsu puhtale joogiveele . Aastatel 1990-2010 enam kui kaks miljardit inimest sai juurdepääsu täiustatude joogivee allikatele, nagu veevärk ja kaitstud kaevud (UNICEF/WHO 2012, 26-27). UNICEF tegevdirektori Anthony Lake sõnade järgi 2010 aastade lõppes juba 89% maailma rahvastikust ehk 6,1 milliardi inimest kasutasid parandatud puhtavee allikaid. Aruande hinnangul on aastaks 2015, 92% maailma elanikkonnast peab ilmuma juurdepääs paranenudele joogiveele. See on eriti hea uudis lastele. Iga päev rohkem kui 3000 last sureb soolenakkustesse tõttu. See WHO ja UNICEF ülesanne on oluline, et päästa laste elusid. Kuid aruandes rõhutatakse, et suured probleemid mageveega on veel jäänud. Ülemaailmsete arvudes peidanud olulised ebavõrdsused piirkondade ja riikide vahel ning riikide sees (Ibid, 34).
Regionaalne tasand: Ülemaailmsel tippkohtumisel püsiva arengust algatati Euroopa Liidu veealgatus, mis omakorda sisaldas „Strateegiline partnerlus vee kohta püsiva arengu jõudmisel“ EL-i ja EECCA riikide vahel. Tema prioriteedid on: linna veevarustuse ja kanalisatsiooni, integreeritud veeressursside juhtimine ( Vaux Jr. 2012, 22). Vesi algatus oli heaks kiidetud Euraasia keskkonnaministriga konverentsil „Keskkond Euroopale “ Kiievis (21-23.mai 2003.a). Paljud erinevad inimesed erinevatest riikidest lahendavad küsimused joogiveekättesaadavusest, ohutuse vee kindlustus ja kanalisatsiooni tingimused. MTÜ koalitsioon ANPED aktiivselt osaleb rahvusvahelistel protsessidel erinevatel tasanditel (Ibid 2012, 24). Praegu selline organisatsioon saavutab suurt edu konkreetses situatsioonis ning nende järeldused aitavad rahvusvahelises läbirääkimises kõrgel tasemel. Lisraelis suur vee hulk kasutatakse põllumajanduses, mis annab võimalusi säästa palju rohkem tarbitud puhas looduslik veet . Lisrailil ainulaadne on kasutatud niisutamise tehnoloogia aianduses ja põllumajanduses. Veehoidla ja uusimad tehnoloogiat märgalassuurenevad kogu Lisraeli veevarustus 12%. Need meetodit Lisrail pakub riigile üle maailma, mis aitab säilitada ja suurendada värske vee mahu ja kvaliteedi (Ibid, 37-38).
Siseriiklik tasand: Eesti kui teised riigid maailmas ka väga muretsetud veekriisi probleemiga. Selle pärast üle Eestis toimuvad erinevad koosolekud, kus arutlevad veekriisi probleemist. Kuid tõhusam probleemi lahendamine siiski toimub kohalikul tasandil ( Globaalprobleemid 2011). Minu meelset on kak olulised siseriiklikud laste konkursid, kus Eesti koolinoored võttavad osa rahvusvahelises võistlustel “Stockholmi veeauhind noortele” ( Stockholm Junior Water Prize, SJWP). Lapsed juba lapsepõlvest saavad aru, et vee on piiratut ressurss ning ei tohi seda tarbida rohkem, kui vajalik (Frumin 2007, 3)
Samuti Eestis 1994. Aastal võeti vastu Eesti Veeseadus . Selline seadus reguleerib vee kaitse ja kasutamise korraldust. Samuti määratleb põhjaveevarude hindamise korra ning põhikohustused veekoguse valgala kaitseks (Globaalprobleemid 2011).
Kohalik tasand: Praegu Eestis pole suurt probleeme joogivee kvaliteediga, sest Eestis on üsna suur vee varu – 84% inimest kasutavat vett ühisveesüsteemist. Jäänud hulk inimest kasutavad kaevad ja puuraugud. Konkreetsed tegevused toimuvad näiteks Keilas, kus Terko tõi kaasa põhjavee reostumist. Samuti 2001. aastal oli avatud uus reoveepuhasti (Globaalprobleemid 2011).
Minu meelest veekriis on nii oluline probleem, et lahendada seda ona vaja alustada kohalikul tasandil ning lõppetades globaalsel tasandil. Kui kõikidel tasanditel (nt. globaalne, regionaalne, siseriiklik ja kohalik) inimkond püüab säästa vett, siis maailmas suureneb puhta vee kogus.
Kasutatud kirjandus:

Unicef and World Health Organisation, 2012, Progress on Drinking Water and Sanitation: 2012 Update , WHO Library Cataloguing-in-Publication Data, ISBN : 978-92-806-4632-0 (NLM classification : WA 670), 2-63.

Vaux Jr., Henry, 2012, Water for agriculture and the environment: the ultimate trade-off., ISSN: 13667017, accession number: 74564952.

Frumin, G.T., 2007, “DIRECTIONS OF PERFECTION OF WATER SUPPLY IN THE COUNTRIES OF THE ARABIAN PENINSULA» , Russian state hydrometeorological university,Number 6, part 2. 1-5.

Globaalprobleemid, 2011, Veekriis ja veekogude reostumine , Kättesaadav: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/globaalprobleemid2.ht m