Diabeetiline retinopaatia Diabeetiline retinopaatia .. on kõige enam levinud diabeetikute silmahaigus, mille käigus silmapõhja veresooned muutuvad. Veresooned võivad lekkida või täielikult sulguda. Selle tagajärjel kannatab aga nägemine. Diabeetiline retinopaatia kahjustab tavaliselt mõlemat silma. Areng on märkamatu ja varases staadiumis ei häiri see tavaliselt nägemist. Arenenud staadiumis aga põhjustab diabeetline retinopaatia taastumatuid nägemise kahjustusi, äärmisel juhul isegi pimedaks jäämist. Retinopaatiat jagatakse silmapõhja muutuste iseloomu järgi. (Eesti nägemistervisekeskus 2014)
alustamist mõttekas prille hankida. Lastel ei leita retinopaatiat tavaliselt kunagi, kuid murdeeast alates võib võrkkestamuutus tekkida, eriti kui suhkrutasakaal on juba kaua aega halb olnud. Retinopaatia ilmnemine seletub sellega, et diabeeti on siis raske tasakaalus hoida ja murdeeaga kaasneb diabeedi seisukohalt ebasoodne hormoonide toime. 8 2.1 Retinopaatia liigid Retinopaatia jagatakse vastavalt silmapõhja muutuste raskusastmele kolmeks liigiks: · kergeks e mitteproliferatiivseks e taustretinopaatiaks · raskeks taustretinopaatiaks e preproliferatiivseks retinopaatiaks · raskemaks e proliferatiivseks retinopaatiaks. Kriteeriumis on selgitavalt välja toodud ka tabelis 2. (Vt tabel 2) Muutuste hulk ja raskus kummaski silmas võib olla erinev. Joonis 2. Taustretinopaatia ja proliferatiivne retinopaatia. Tabel 2. Diabeetilise retinopaatia klassifikatsioon
Toitumine (Na, K ja muud mineraalid, toidu rasvasisaldus) Alkohol Liigne kehakaal Liikumisvaegus Psüühilised ja sotsiaalsed tegurid HÜPERTOONIATÕBI (90%) Sünonüümid: primaarne ehk essentsiaalne hüpertensioon. Avaldumine vanuses 30-50 a. Perekondlik anamnees Aeglaselt progresseeruv kulg Sageli asümptomaatiline kulg kuni organkahjustuste kujunemiseni. Kahjustuvad: süda, neerud, aju, silmapõhja veresooned. Põhjused pole selged, põevad vähemalt 90% hüpertoonikutest. Riskifaktorid: Soolase toidu tarbimine Vanus Suitsetamine, alkohol Vähene liikumine Stress Geneetilised faktorid Ülekaalulisus Rass: mustanahalised Rasestusvastased tabletid SÜMPTOMAATILINE ehk SEKUNDAARNE HÜPERTENSIOON (10%) – tekib seoses muude haigustega. Neeruhaigused Neeruarteri ahenemine Endokriinsed haigused
1,2-2,9% koolilastest 2-4% täiskasvanutest Tekkepõhjused Strabism ehk kõõrdsilmsus Anisometroopia silmad on erineva nägemisteravusega Katarakt ehk läätse hägustumine Ptoos ehk ülalau allavaje Toitumine Sümtomid ehk Avaldumine Häiritud on stereonägemine Ühes või mõlemas silmas esineb nägemishäire Midagi vaadates pööratakse ebaloomulikult pead objekti poole Diagnoosimine Nägemisteravuse kontrollimine Refraktsiooni määramine Silmapõhja uuring Stereonägemise kontroll Ravimimine Ennetamine Kattes ajutiselt kinni terve silma Heade prillide kandmine Videomängu ,,Tetris`` mängimine Kasutatud allikad http://www.amblyopia.ee/mis-on-ambluoopia.html http:// tervis.postimees.ee/961994/laisk-silm-vajab-regulaarse t-trenni http:// www.postimees.ee/teema/laisa_silma_s%C3%BCndro om http://static.inimene.ee/index.php?disease=a&sisu= disease&did=144#Tekkepõhjused_ja_- mehhanismid http://www.ksa
Kepikesed töötavad Nägemisteravus normaalselt. esimese 6-7 aasta jooksul paraneb. Põhjused Geenidefektne kolvike/defektsed kolvikesed = fototransduktsioonihäire; Fototransduktsioon - protsess, mille käigus kepikestes, kolvikestes ja valgustundlikes ganglionirakkudes muundatakse valgus elektrilisteks signaalideks; Elu jooksul omandatud akromatopsiat põhjustab - peaaju koore kahjustus. Silmapõhja rakud on normaalsed. Elu Ravi puudub; Prillid valgustundlikkus e jaoks; Täisväärtuslik elu; Kasutatud kirjandus Achromatopsia.info. (25.04.2017) http://www.achromatopsia.info/ Akromatopsia. (25.04.2017) https://et.wikipedia.org/wiki/Akrom atopsia Tänan kuulamast!
hakkab mõjuma peaaegu kohe. Selleks, et teha sarvkesta defekte nähtavateks värvitakse neid fluorestsiiniga. Fluorestsiin on värvaine, mis on silmale täiesti ohutu, see asetatakse väikese pabeririba abil alumise lau siseküljele, et värvaine laiali valguks. Seejärel uurib arst suurenduse all sarvkesta. Sarvkesta defektid värvuvad fluorestsiini abil rohekaks. · Fluorestsiin FLUORESCITE Süstelahus veenisiseseks manustamiseks. Näidustatud silmapõhja fluorestsiinangiograafia või angioskoopia ja iirise verevarustuse diagnostikas. · ROSE BENGAL Eesmärk: sarvkesta varaste kahjustuste diagnoosimise vahend, paikne kasutamine. Kindlaksmääratud alternatiivid: fluorestsiin. Konkreetsete eeliste kirjeldus: Rose Bengal on eelistatuim diagnoosimise vahend sarvkesta väga varaste kahjustuste kindlaksmääramiseks. · Oksübuprokaiinhüdrokloriid + fluorestsiinnaatrium OFTAN FLUREKAIN Silmatilgad
● ● Tunnuseid saab jagada: ● muutumise järgi: ○ suures ulatuses muutuvad: ■ pikkuskasv ■ kehamass ■ intellekt ○ vähesel määral muutuvad: ■ silma vikerkesta värvus ■ juuste läbimõõt ○ ei muutu üldse: ■ silmapõhja muster ■ sõrmejäljed ■ vererühmad ● kasulikkuse järgi: ○ kasulikud: ■ varjevärvuse muutus ■ tingitud refleksid ehk eluea jooksul omandatud käitumisharjumused ○ kahjulikud ■ põtradel liiga suured sarved ■ arenguhäired
moodustavad kesknärvisüsteemi hallolluse e. hallaine, närvikiud valgeolluse e. valgeaine. · Perifeerses närvisüsteemis on närvikiud e. aksonid sidekoeliste struktuuride varal ühendatud närvikiudude kimpudeks, need omakorda närvideks. · Tavaliselt sisaldavad närvid nii aferentseid kui ka eferentseid kiude. · Kraniaalnärve on 12 paari. · Haistmisnärv koosneb paarikümnest väikesest närvikiudude kimbust, mis kulgevad läbi sõelluu · Nägemisnärvi moodustavad silmapõhja ganglionirakkude aksonid, neid on veidi üle miljoni · Kolmiknärv koosneb kolmest harust: ülemisest, keskmisest ja alumisest, ehk siis silmanärvist, ülalõuanärvist ja alalõuanärvist. · Näonärv on peamiselt näo lihaste motoorne närv, milles on ka sensoorseid närvikiude keele eesmise ja keskosa maitsmispungadest. · Esiku-teonärv on närv, mida mööda levib sisekõrvast kuulmis- ja asendiimpulsse. · Keele-neelunärv innerveerib motoorselt neelamisrefleksis
Modifikatsioonilise muutlikkuse korral päranduvad tunnuste kujunemise piirid. Reaktsiooninorm tunnuste muutumise määr Variatsioonirida saadakse kui mõõdetav tunnus koos selle esinemissagedusega pannakse kasvavasse või kahanevasse ritta Reaktsiooninorm 1. Lai (keha mass, kasv, lehmadel piimaand) 2.Kitsas (silma vikerkesta värvus, silmade suurus juuste läbimõõt, lehmadel piima rasvasus) Ei muutu üldse: silmapõhja muster, sõrmejäljed, vererühmad Haigused Põhjustatud: 1. Muutustest genotüübis (pärilikud haigused) 2. Muutustest genotüübis + keskkond (päriliku eelsoodumusega haigused , näiteks suhkrutõbi, kopsuvähk, lühinägelikkus) (Keskkonnategurid kas kiirendavad või pidurdavad päriliku eelsoodumusega haiguste teket) 3. Keskkonnast (mittepärilikud haigused, näiteks nakkushaigused, traumad) Vähkkasvajad
õiget diagnoosi ja annavad glaukoomi ja teiste reetina haiguste raviks juhiseid. Teiste reetina haiguste alla kuuluvad maakula degeneratsioon (AMD) ja diabeetiline retinopaatia. (Rebane ja Harak 2014; Francis jt 2017). Inimese silm areneb eesajust. Üle võrkkesta paiknevate ganglionirakkude aksonitest saab nägemisnärvi otsal ühinedes alguse nägemisnärv. Silma võrkkestas võivad tekkida muutused mitmete aju haaravate haiguste korral. Tänu OKT-le on võimalik silmapõhja seisundit koetasandil uurida sellisel viisil, et luulised struktuurid ei sega uuringut. (Rebane ja Harak 2014). OKT pildid ilmuvad kas erinevates värvides või hallina ning värv oleneb erinevate kudede tagasipeegeldusest. Tavaliselt koed, mis peegeldavad või hajutavad rohkem valgust, on kujutatud OKT'l punastest või valgetes toonides. Koed, mis peegeldavad või hajutavad vähem valgust, on näidatud sinise või musta toonina. Keskmise peegeldusega koed on näidatud rohelistes või
3. Mis on mongoliidele rassile iseloomulik? Mongoliidsele rassile on iseloomulik väike keskmine kasv, kollakas või punakas nahk, kõrged põsenukid, tumedad tihedad sirged juuksed, pilukil silmad, suhteliselt lai nina ja vähene habemekasv. 4. Millistest inimestest on kõige väiksem aju maht? Kõige väiksem aju maht on inimestest Austraalia aborigeenidel. 5. Millised on albiinode silmad? Albiinode silmad näivad enamasti punakad tingituna silmapõhja veresoonte kumamisest läbi värvitu iirise. 6. Kus leidub punapäid enim? Punapäid leidub kõige rohkem Euroopas, peamiselt just Skandinaavias ja Briti saartel. 7. Miks ei ole võimalik leida kahte täpselt ühesugust inimest? Selle põhjuseks on suur geneetiline mitmekesisus, mis kantakse põlvest põlve edasi pärilikkusega, ja väga mitmekesine keskkond, mis mõjutab meid sünnist surmani. Lk. 113 1
Norm veres 3,0 mmol/l. HDL kolesterool e. kaitsev kolesterool - transpordib rasvad veresoonte seintest maksa kus need muudetakse sapphapeteks ja viiakse soole kaudu välja. Seda peaks veres olema üle 1,0. Kõrgvererõhktõbi e. arteriaalne hüpertensioon - iseseisev krooniline haigus, mille korral suure vereringe suurte arterite vererõhk on pidevalt kõrgem normaalsest. Kõrge vererõhk ja silmad skleroos muudab veresooned jäigaks, need võivad lõhkeda ja tekitada silmapõhja verevalumeid, häirub võrkkesta töö. Kahjustunud arterioolide seinad muutuvad õhemaks, võides läbi lasta rasvu ja valke, mis tekitavad silmapõhja kollakaid laike. Kardiovaskulaarne puudulikkus - seisund, mille korral süda ei jõua pumbata verd normaalse metabolismi korraldamiseks vajalikul hulgal. Kõrge vererõhu puhul uuritakse südamefunktsiooni, neerufunktsiooni tööd ja silmapõhjasid. NEFROLOOGILISED E. NEERU- JA UROTRAKTI HAIGUSED Neerude ülesanded - regul
(valgustundlikud rakud) hakkavad varem hävima kui kolvikesed (värvitundlikud rakud, mis tagavad nägemise eredas valguses). Hämaras ruumis hakkab koer põrkuma esemete vastu, koperdama asjadele otsa seal, kus inimesele nägemiseks veel piisavalt valgust. Järkjärgult kaotab loom nägemise ka eredas valguses. Sageli võib märgata silmaava ebanormaalset laienemist, samuti ka silmade läike muutumist ebaloomulikuks (kui valgus paistab silma ja tagasi peegeldub).Silmapõhja uuriv arst märkab PRA tunnustena võrkkesta veresoonestiku vähenemist ja soonte peenenemist, samuti muutusi silmapõhja peegelkihi e. tapetumi omadustes. Oluliseks diagnoosiviisiks on elektroretinogramm, mis reageerib silmanärvidest lähtuvatele elektriimpulssidele, mida tingivad silma sattuvad valgusimpulsid. Testiks pannakse silmale eriline kontaktlääts ning peanahale kaks nõrkvooluelektroodi, misjärel suunatakse silma
•Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevus e müoopia (E). Kaugel asuvate esemete teravalt nägemiseks tuleb kasutada valgust hajutavaid läätsi, nn miinusklaase (F). •Liialt väikese silmamuna läbimõõdu või optilise süsteemi valgustmurdvate omaduste languse korral ei fokuseeru kaugetelt objektidelt tulevad kiired võrkkestale, fookus jääb silmapõhja taha - kaugelenägevuse e hüperoopiaga (G). Inimene akommodeerib kaugele vaadates nagu normaalne nägija lähedale vaadates, seetõttu ripslihas väsib. Korrigeerimiseks kasutatakse valguskiiri koondavaid läätsi, nn plussklaase (H). •Läätse elastsuse languse tõttu vanemas eas väheneb selle kumerus, lähedale nägemine on raskendatud, tekib vanaea-kaugenägevus e presbüoopia (B). Korrigeerimiseks kasutatakse valguskiiri koondavaid nn plussklaase (D).
Nende haiguste tekkeoht suureneb oluliselt, kui suhkruhaige suitsetab, on stressis, ülekaaluline või vere kolesteroolisisaldus on tõusnud. Seetõttu on väga tähtis hoida veresuhkur ja vererõhk kontrolli all ja elada tervislikult, süües täisväärtuslikku toitu ja olles kehaliselt aktiivne. 4.2 Silma kahjustused Üheks diabeedi tüsistuseks on diabeetilised muutused silmas, teisiti öeldes diabeetiline retinopaatia. Tavaliselt tekivad diabeedist tingitud silmapõhja muutused siis, kui inimene on põdenud haigust üle 10 aasta. Statistiliselt kasvab haigsetumise risk sel ajal järsult.Silmahaigused diabeedi puhul: kuiv silm, katarakt, glaukoom. 4.3 Neerude kahjustused Diabeedist tingitud väikeste veresoonte kahjustus neerudes võib kahjustada neerude talitlust aja jooksul. Suhkruhaigusest põhjustatud neerukahjustuse varajaseks nähuks on väga väikeste albumiinikoguste eritumine uriiniga, seda tuntakse mikroalbuminuuriana. Seetõttu peab kontrollima
Mittepärilik muutlikkus 1. Mittepäriliku muutlikuse olemus 1) Määratud geenide ja keskkonna koosmõjuga 2) Fenotüüp = genotüüp + keskkond 3) ei pärandu järglastele 2. Too näiteid kitsa ja laia reaktsiooninormi kohta 1) Lai reaktsiooninorm - Suures ulatuses muutuvad tunnused (inimesel - kehamass, intellekt) 2) Kitsas reaktsiooninorm - Vähesel määral muutuvad tunnused (silma vikerkesta värvus, silmade suurus, juuste läbimõõt) Üldse ei muutu - silmapõhja muster, sõrmejäljed, vererühmad 3. Miks on inimese pärilikkuse uurimine raske? 1) Inimene paljuneb aeglaselt 2) Vähe järglaseid 3) Kromosoome palju 4) Katseid ei tohi teha Nimeta kaks meetodit, kuidas saab inimese pärilikkust uurida 1. sugupuude informatsioon 2. geneetiline test (geenidoonorlus) Soo määramine ja suguliiteline pärandumine Millistes rakkudes paiknevad sugukromosoomid, millistes autosoomid?
(Oll ja Parik 2016). Uuringud näitavad, et AMD tekkimist ja arenemist on võimalik ennetada, kui patsient on võimalikult varakult teadlik riskiteguritest ning järgib tervisliku eluviisi ja toitumisharjumuse reegleid. Käesoleva referaadi autor uuris AMD olemust, riskitegureid ning võimalusi ennetada haiguse arenemist jälgides toitumisharjumisi. 3 1. AMD Ealine maakula degeneratsioon on silmapõhja degeneratsioon, mille korral on kahjustunud võrkkesta tsentraalne piirkond, ehk kollatähn. AMD tekitab raskusi lugemisel ja lähedale vaatamisel ning perifeerne nägemisteravus on enamasti säilinud. AMD korral tekivad vaatevälja keskosas skotoomid ehk pimedad alad. Maakulat toitvaid rakke ei ole võimalik taastada ja seetõttu toob nende kadumine kaasa retseptorite ja nägemisfunktsiooni kadumise. (Olla ja Parik 2016). Joonis 1. Nägemine AMD korral. (Kenney 2018). 1.1 Vormid
Progreseeruv võrkkesta atroofia ehk PRA Eesti Kennelliidu ainus silmauuringute alal pädev olev usaldusarst, doktor Ülle Kell, kirjutas 15.06.12 Eesti Päevalehe poolt avaldatud artiklis, ,,Pärilikud silmahaigused võivad võtta koeralt alatiseks nägemise," järgnevalt: ,,PRA on pärilik silmavõrkkesta haigus, mille puhul geenidefekt kahjustab silma fotoretseptoreid. Tänapäeval on selge, et hoolimata silmapõhja uurides leitavatest üsna sarnastest muutustest on tegemist eri haiguste rühmaga." Nüüdisajal on kindlaks tehtud, et haigust põhjustab geen ligi viiekümnel erineval koeratõul, seal hulgas ka segaverelistel koertel. PRA varieerub tõugude vahel vaid niipalju, et tal on erinevad haiguse avaldumise ajad. Tavaliselt avaldub enamikel koeratõugudel PRA vorm prcd PRA (Progressive rod-cone degeneration), mis tähendab seda, et kepp- ja käbirakud arenevad normaalselt ning hakkavad
!) + Moving edge detectors: tundlik suvalises suunas liikuvale hele/tume piiri liikumisele + Net dimming detectors: tumedama ala liikumine Informatsiooni liikumine silmast ajusse: * Mõlemad ajupoolkerad näevad mõlema silmaga * Kumbki ajupoolkera näeb ühte ruumipoolt Silmast algavad kolm erineva ’sisuga’ teed ajusse: + P-tee: värvid, piirjooned, täpne info + M-tee: liikumine + K-tee: P ja M tee võrdlus Informatsioon on silmapõhja loogika alusel pakitud kuni peaju kooreni Ajukoore muud piirkonnad V1 – V5: Ajukoore primaarsed nägemis- väljad kukla- e. oktsipitaalsagaras Lateraalne põlvikkeha
Mikrovaskulaarseteks tüsistusteks on: retinopaatia (silma veresoonte kahjustused), nefropaatia (neeru veresoonte kahjustused) ja neuropaatia (närvide kahjustused). Makrovaskulaarseteks tüsistusteks on: südameveresoonte kahjustused (infarkt), ajuveresoonte kahjustused (insult) ja perifeersete veresoonte kahjustused (halb verevarustus, nt jalgades). 11.1 Silmakahjustused (diabeetiline retinopaatia) Et inimene näeks, peab silmapõhja võrkkestani jõudma valguskiir. Kiired moodustavad kujutise, see kandub nägemisnärvirakkude kaudu ajju. Võrkkesta keskosas asub kollatähn ehk maakula. See on terava nägemise piirkond, mis võimaldab meil näha ja lugeda. Kui diabeet on kestnud aastaid ja veresuhkru tasakaal ei ole olnud hea, võivad silmapõhjadesse tekkida väikeste veresoonte laiendid (mikroaneurüsmid, verevalumid, võrkkesta turse ja rasvade ladestus)
Kardiovaskulaarsüsteem: bradükardia, hüpotensioon. Lisaks: hüpersalivatsioon, oksendamine, kõhulahtisus. Farmakoloogiline ravi: M-kolinoblokaatorid (atropiin i/v boolustena 1mg-3mg) + AK esteraasi reaktivaator (pralidoksiim). 24. Antikolinergilistest ravimitest oleks vaja hetkel teada ainult atropiini. Teised on nn informatiivsed. Atropiini peamised näidustused ja kuidas manustatakse (boolus, infusioon?) Bradükardia i/v boolus 1 mg (kuni 3 mg). Pupilli laiendamine silmapõhja uuringutel – silmatilgad. Kolinergiliste ravimite mürgistus i/v boolus. Anesteesia sissejuhatamine. Maoloputuse eelselt. Imendub ka seedetraktist ja limaskestadelt. Läbib HEB – madalad doosid: KNS erutus, suured doosid: KNS depressioon. 25. Somaatiline närvisüsteem – perifeersed müorelaksandid. Kuidas jaotatakse ja kus neid peamiselt kasutatakse? Mitte-depolariseerivad ja depolariseerivad perifeersed müorelaksandid . Lühikese toimeajaga, keskmise toimeajaga, pika toimeajaga.
liikumisega vastavalt veresuhkru tõhusust ja eritumist suurendav ravi ning omakontrolli tulemusele insuliinravi 2. DIABEEDI TÜSISTUSED Kui diabeetik ei saa ravi, võivad ja kindlasti tekivad tüsistused. Alljärgnevalt enamlevinud tüsistuste loetelu : 5 -Väikeste veresoonte kahjustus ( neerude talitluse häire e nefropaatia, silmapõhja muutused e retinopaatia - suurte veresoonte kahjustus ( südame-veresoonkonna haigused, nagu südameisheemiatõbi, ajuveresoonte ja jalaveresoonte probleemid) - närvide kahjustus e neuropaatia - diabeetiline südamelihaste kahjustus - diabeetiline jalg - muud harvemini esinevad häired, nagu nahamuutused, higistamishäired, vastuvõtlikkus infektsioonidele, impotentsus ning suu- ja hammaste haigused
Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, vähki tekitavaid kui ka mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid. 2002. aasta seisuga toodetakse iga aasta 5,5 triljonit sigaretti. Kokku arvatakse suitsetajaid olevat 1,1 miljardit inimest, mis on rohkem kui üks kuuendik kogu maa elanikkonnast. Suitsetamine ja silmad Suitsetamine on otseselt seotud haigestumisega kõrgvererõhutõppe, südamehaigustesse ja kopsuvähki. Kuid ka silmahaigustesse nagu hallkae või silmapõhja kollatähni degeneratsioon, mida enamasti põevad eakad inimesed, võivad suitsetajad haigestuda nooremas eas. Suitsetamine ahendab veresooni ja kahjustab nägemisnärvi vereverustust, mille tagajärjeks võib olla närvi kärbumine ja taaspöördamatu nägemisteravuse langus. -5- Suitsetamine meeste ja naiste seas (aastal 2000) protsentides (%) Piirkond Mehed Naised Aafrika 29 4
tagakamber · Nendes ringleb läbipaistev vesivedelik tagakamb er eeskambe r http:// medical-dictionary.thefreedictionary.com/anterior+cha PUPILL · Pupill (pupilla) e silmaava on vikerkesta keskel · Läbi pupilli tungib valgus silmapõhja Pupillirefleksid valgusele · Pupilli ümbritsevad sulgur- ja laiendajalihased · Mioos - pupill aheneb sulgurlihase kontraktsioonil · Müdriaas - pupill laieneb laiendajalihase kontraktsioonil · Otsene reaktsioon valgusele - silma valgustamisel toimuv pupilli ahenemine · Konsensuaalne reaktsioon valgusele - teise silma pupill kitseneb samaaegselt Pilt: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Eye_I.jpg SILMAMUNA LIIGUTUSED · Nägemisega kaasnevad silmamuna ja pea
konkreetsete tunnuste avaldumisele. Tunnused ei pärandu. Päranduvad tunnuste kujunemise piirid. Reaktsiooninorm - tunnuse muutumise määr. Variatsioonirida - tunnuste muutumise määr. Variatsioonikõver - graafiline esitus. Tunnuseid võib jagada: Suures osas muutuvad (pikkuskasv, kehamass, intellekt) Vähesel määral muutuvad (silma vikerkesta värvus, silmade suurus, juuste läbimõõt. Ei muutu üldse (silmapõhja muster, sõrmejäljed, vererühmad) Pöörduvad (trenn, päevitus, mälu) Pöördumatud (proteesid, väärarengud) Eugeenika - õpetus või liikumine, mille eesmärk om inimkonna genofondi parandamine. Tõutervishoid - soodustab heade geenidega inimeste sigimist. Pärilike vaimuhaigete sundsteriliseerimine 1937 - 40. Epigeneetika - uurib geenide avaldumise muutusi, mis tulenevad muudest põhjustest kui DNA järjestuse muutus
Terapeutiliselt on võimalik haiged veresooned sulgeda, kuid ükski nendest protseduuridest ei taasta surnud nägemisrakke. 4. akromatopsia ehk täielik värvipimedus- tavaliselt on tegemist kaasasündinud värvuste nägemise häirega. Akromatopsiaga inimene näeb maailma sadades halli varjundites. Tegu on kolvikeste võimetusega reageerida valgusele. Selle teadaolevad põhjused on muutused kolvikestes. Olemas on ka omandatud akromatopsia vorm, mida põhjustab peaaju koore kahjustus. Silmapõhja rakud on siin normaalsed. On valguskartlikud. 4
silmi vähemalt kord tunni aja jooksul lõdvestada, vaadates 5 minuti jooksul vaheldumisi kaugusse ja lähedale. Lühinägelikkusel on veel üks harvaesinev vorm pahaloomuline lühinägelikkus. See on samuti pärilik, kuid areneb väga kiiresti ning võib juhtuda, et inimene peab kandma prille tugevusega -20 kuni -30 dioptrit. Selle põhjuseks on lisaks liiga suurele silmamunale ka võrkkesta ja soonkesta taandareng. Võrkkest õheneb või tuleb silmapõhja küljest lahti ning hävivad rakud, mis edastavad informatsiooni ajju. Selle tulemusena muutub nägemine häguseks. Kui võrkkest irdub kollatähni kohalt, jääb inimene peaaegu täiesti pimedaks, suutes eristada vaid varjusid. 8 4. TEKKEPÕHJUSED 4.1. Vale toitumine Silm on keha kui terviku osa, tuleb vältida asju, mis on kahjulikud kogu organismile.
piirid. Tunnuse kujunemine sõltub: 1)keskkonnast 2) genotüübist. reaktsiooninorm- tunnuse muutuse piirid. Juuste värvuse muutus, aeg, mis kulub teatud vahemaa läbimiseks jne. Tunnuste jaotus: -laias piires muutuv- kehakaal, nägevus, juuksekarvade arv, intellekt -kitsas piires- silma vikerkesta värv, juuksekarvade läbimõõt, hammaste arv, rinnapiima rasvasus. -muutumatu- silmapõhja muster, sõrmejäljed, vererühm. 23. Taimedel- 1) jõgi-kõõlusleht- erilehisus- a) veesisesed lehed- pikad, kitsad b) ujulehed- neerjad c) õhus olevad lehed Loomadel- Toitumise mõju sama liigi eri isenditele- D hulgast sõltub luustiku kujunemine b) Himaalaja küüliku karvavärvus- üle 30 kraadi- üleni valge, alla 0 üleni tume. Inimestel- erütrotsüüdid- 1) kõrgmäestikusse elama minek 2) vereülekanne 3)
nägemisega? vedeliku asendit, karvarakud võtavad informatsiooni vastu ja saadab selle edasi ajju. Nägemine on seotud tasakaalumeelega, näiteks toodi, kus poksijad näevad tähti. Spetsiifilususteooria näide – koljus toim vibratsioon, silmamunad vibreerivad ja käivad silmapõhja, kus paiknevad retseptorid, kus seal on ka nägemisnärv, mis võtab informatsiooni vastu ja edastab ajju. 16. Nimetage valguse Valguse omadused on neeldumine, peegeldumien ja omadused. Millist nähtava murdumine. Inimene suudab eristada vahemikku valguse lainepikkuste 400 – 700 nm. vahemikku suudab inimene eristada? (nm) 17. Kirjeldage lühidalt, kuidas toimub
Muutused viivad nägemise halvenemisele ja isegi nägemise kaotuseni. Ent diabeedist tingitud muutuste tõttu võivad väikesed veresooned - kapillaarid sulguda ja hakata verd läbi laskma. See põhjustab reetina turset ja uute veresoonte tekkimist silmapõhjas. Kui uued sooned hakkavad lekkima ja silm täitub verega, siis on see klaaskeha hemorraagia ehk 9 verevalum. Retinopaatiat liigitatakse silmapõhja muutuste järgi. Muutuste hulk ja raskus kummaski silmas võib olla erinev. Diabeetiline nefropaatia ehk neerude kahjustus Diabeetiline nefropaatia on suhkurtõve tüsistusena esinev neerupäsmakeste, neerutuubulite ja veresoonte kahjustus, mida iseloomustab valgu eritumine uriiniga, tursed ja kõrge vererõhk. Vere liigse suhkrusisalduse tõttu võivad kahjustuda neerupäsmakeste kapillaarid ja tekib päsmakeste skleroos. Neerude talitlus häirub. Tekib
Kehameeltes proksimaalne stiimul- kudede asend (asend, liikumine,vistseraalne aisting, näoväljendused), pea asend (asend, liikumine), naha deformatsioon (puudutus, kõdi, sügelus), naha temperatuur (soe ja külm),koe kahjustus (valu)- transduktsioon Kuidas kulgeb taju protsess nägemises, sh värvide nägemises? Proksimaalne stiimul- valguslaine amplituud (aistinguks heledus), sagedus (värvus),struktuur(küllastatus) transduktsioon (silmapõhja retseptorrakkudes e kolvikestes ja kepikestes asuva valgustundliku pigmendi keemilise struktuuri muutumine valguse kujul). Valguslaine teekond nägemissüsteemis- sarvkest-silmaava-lääts-klaaskeha-võrkkest Närviimpulsid nägemisretseptoreist suunduvad · bipolaarsetesse rakkudesse, · sealt edasi ganglionirakkudesse, kusjuures viimaste aksonid moodustavad nägemisnärvi, · mis väljub silmast pimetähni kaudu, foveast nina poolt,
400 -700 nm – inimsilmaga nähtav valguslainete vahemik >700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus) 12. Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Valguse tajumine toimud rakkude abil, mida nimetatakse fotoretseptoriteks. Need rakud asuvad võrkkestal – koekihil, mis vooderdab silmapõhja. Kuid enne seda, kui valgus võrkkestani jõuab, läheb vaja mitmeid mehhanisme, et reguleerida fotoretseptoriteni jõudvat valgushlka ning tagada selge ja teravalt fokuseeritud võrkkesta kujutis. Nägemine, see mida tajume silmade abil - sõltub suuresti meie füsioloogilisest aparatuurist – oluline on muuhulgas läätse kuju, mida reguleerivad silma ripslihased (suruvad kokku või laiendavad).
Informatsiooni liikumine silmast ajusse * Mõlemad ajupoolkerad näevad mõlema silmaga * Kumbki ajupoolkera näeb ühte ruumipoolt Sissejuhatus psühholoogiasse 15 * Silmast algavad kolm erineva 'sisuga' teed ajusse: + P-tee: värvid, piirjooned, täpne info + M-tee: liikumine + K-tee: P ja M tee võrdlus * Informatsioon on pakitud vastavuses paiknemisele reetinal retinotoopiliselt. S.t. silmapõhja anatoomiline jaotus vastab neuronite jaotusele ajutüves ja peaaju koore primaarsetes nägemispiirkondades: lähestikused neuronid reageerivad lähestikustele signaalidele reetinal. * Informatsioon jääb pakituks ajukooreni: vt. nägemisteed järgmisel kilel Mida me näeme? * Mida me ei näe asju! * Me näeme: + Liikumist + Suunda/ orientatsiooni + Piirjooni (valguse/varju piiri) kuju/ kontuuri + Värvi (+ Sügavust)
Regulaarne füüsiline koorinus ja treening parandavad insuliini omastamist ja aitavad normaliseerida kehakaalu energiakulu tõttu. Füüsilise koormuse soovitused on igale diabeetikule individuaalsed ja selletõttu on vajalik pidada nõu endokrinoloogi või diabeediõega, eriti kui o vanus on üle 40 eluaasta o esineb kõrge vererõhk o esineb kõrge kolesteroolitase o esinevad tüsistused või kaasnevad haigused o inimene suitsetab o diabeet on kestnud aastaid Silmapõhja muutuste korral tuleb nõu pidada silmaarstiga, sest raskuste tõstmine ja liiga suur füüsiline koormus võivad veelgi halvendada silmapõhjade seisundit. Jalgade närvi-ja verevarustushäirete (veresoonte kahjustuse) korral tuleb valida sellised spordialad, kus on võimalik vältida hüppamist, korrastamist, kukkumist, jalgade hõõrdumist või vigastamist.
Omadused: neeldumine,peegeldumine, murdumine Kirjelda silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse muutmine närvisignaaliks reetinal ning kuidas on sellega seotud nägemishäired? Silma osad: *pimetähn *lääts *optiline närv *reetina Valguse tajumine toimub rakkude abil, mida nimetatakse fotoretseptoriteks. Need asuvad võrkkestal – koekihil, mis vooderdab silmapõhja. Vikerkest ehk iiris on ringikujuline silelihas, mis ümbritseb pupilli ava, mille kaudu valgus siseneb. Sarvkest ja lääts fokusseerivad samamoodi nagu kaamera lääts. Võrkkestal on kahte tüüpi retseptorrakke – kepikesed( reageerivad nõrgemale valgusele, kutsuvad esile värvusetuid aistinguid) ja kolvikesed(reag tugevamale valgusele, kutsuvad esile värvilisi aistinguid). Kolvikesi on rohkelt fooveal (umbkaudu võrkkesta keskel asuv
44 * Silmast algavad kolm erineva ’sisuga’ teed ajusse: + P-tee: värvid, piirjooned, täpne info + M-tee: liikumine + K-tee: P ja M tee võrdlus * Informatsioon on lisaks pakitud vastavuses paiknemisele reetinal – retinotoopiliselt, s.t. silma põhja anatoomiline jaotus vastab neuronite jaotusele ajutüves ja peaaju koore primaarsetes nägemispiirkondades: lähestikused neuronid reageerivad lähestikustele signaalidele reetinal. 45 Informatsioon on silmapõhja loogika alusel pakitud kuni peaju kooreni Ajukoore muud piirkonnad V1 – V5: Ajukoore primaarsed nägemis- väljad kukla- e. oktsipitaalsagaras Lateraalne põlvikkeha taalamuses (aju sees) 46 Mida me näeme?
Tableti koostisse kuuluvad luteiin, zeaksantiin, vitamiinid E ja C, mineraalained seleen ja tsink. Kasutamine: üks-kaks tabletti päevas. Visan Lutein Complex Looduslike ainete kompleks nägemisteravuse taastamiseks. Sisaldab mustika, männikoore ja silmarohu kuivekstrakti, luteiini ja zeaksantiini. Parandab silma kohanemist UV- kiirguse, arvutist või telerist lähtuva kiirguse, valgustingimuste või värvide tajumisega. Mustika- ja männikoore kuivekstrakt tagavad silmapõhja piisava verevarustuse ja aitavad säilitada silma normaalset siserõhku. Kasutamine: üks kapsel päevas. Lutax AMD Plus Sisaldab oomega-3-rasvhappeid (DHA ja EPA), luteiini ja zeaksanteeni, taimsete polüfenoolide hulka kuuluvaid antotsüaniine, E- ja C-vitamiine, vaske ja tsinki. Kasutamine: kaks kapslit päevas. Vitavision Sisaldab luteiini, bioflavonoide, beetakroteeni ja mustikaekstrakti. Sobib kasutamiseks kõigile, kes töötavad palju silmadega
karii - Soolte ja vähendamine, seede ja kusepõie n urinaarfunktsioonide töö vähendamine silelihaste sisse lülitamine peale tõmmete pärssimisega, silmaava operatsioone; suurendamine, - Mõne südamehaiguse kesknärvisüsteemi efektid. ravi - Maohaavandtõbi, silmapõhja uuringud, opi ajaks seedimise pärssimine, Parkinsoni tõbi - Atropiin silma pupilli laiendamine, seedetrakti peristaltika pidurdamine; - R3N tõttu saab siseneda-toimida
Nt kehamassi muutuse piirid ühel isendil läbi eluea sünnikaal kuni eluea suurim kaal ; ühelt puult võetud lehtede pikkuse varieeruvus kõige lühem ja kõige pikem leht. - Variatsioonirida tunnuse muutumise määra arvsuuruste graafiline väljund ühel isendil. Nt kehatemperatuur, vererõhk, Tunnusete jaotusviisid: 1. Tunnuse muutlikkuse määr a) eluea jooksul muutumatud tunnused. 1. Inimesel: vererühmad, silmapõhja muster, sõrmejäljed 2. Lehmal: sugu, silmade asukoht, immuunsusbakterid veres b) väheses ulatuses muutuvad tunnused neid määrab väike osa geene 1. Inimese juustel: valguline koostis, juuste diameeter 2. lehmadel piimal: biokeemiline koostis (valgu-, rasva- ja laktoosisisaldus. Piimarasvasus värskelt lüpstud piimal 3-6 %) c) suures ulatuses muutuvad tunnused neid määrab palju geene 1
Diabeetiline nefropaatia (neeruhaigus) Diabeetiline nefropaatia võib põhjustada neerupuudulikkust ja dialüüsravi vajavat haiguse. Neerukahjustuse esmane märk on mikroalbuminuuria, mis kujuneb välja umbes 35-50 protsendil diabeetikutest. Mikroalbuminuurias eritub vereringest uriini pidevalt normaalsest enam teatud valku, albumiini. Diabeetiku neerude funktsioneerimist jälgitakse vereanalüüside ja uriinianalüüside abil. Diabeetiline retinopaatia (silma võrkkesta haigus) Silmapõhja võrkkesta nähtavaid muudatusi nimetatakse retinopaatiaks. Diabeetiku silmi tuleb uurida välja arvatud alla 10-aastasene haigestunuid juba diabeedi diagnoosimisel. Pärast seda jätkatakse uuringuid I tüübi diabeetikutel igal aastal ning II tüübi diabeetikute puhul vastavalt vajadusele. Jälgimisvahemik lüheneb, kui diagnoositakse silma võrkkesta muudatused. Umbes 80-100 protsendil alla 30-aastasena I tüübi diabeeti haigestunutel esineb
Piirdenärvisüsteem jaotub funktsionaalsuse alusel somaatiliseks närvisüsteemiks ja autonoomseks närvisüsteemiks. Kraniaalnärve on 12 paari, mis väljuvad ajutüvest (v.a. I, mis väljub otsajust). Need on pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. I Haistmisnärv koosneb paarikümnest väikesest närvikiudude kimpust, mis kulgevad läbi sõelluu - sõellestme mulkude suuraju haistmissibulasse. II Nägemisnärvi moodustavad silmapõhja ganglionirakkude aksonid, neid on veidi üle miljoni ning nad kulgevad ilma sünapsideta talamuseni. III Silmaliigutajanärv IV Plokinärv V Kolmiknärv on põhiliselt sensoorne närv. Ta on kõige jämedam kraniaalnärv. Ülemine haru, silmanärv innerveerib pealage kuni silmadeni, ning ninaselga. Keskne haru, ülalõuanärv, innerveerib ülalõuga koos hammastega ning vastavat nahapiirkonda
Nägemist, kõõrsilmsuse esinemist Normaalselt arenev 1 kuu vanune laps jälgib silmadega tema näo ees liigutatavat eset (esemena ei ole soovitatav kasutada esmalt häält tegevat eset, muidu võib laps pead liigutada heli suunas). 18 · 2 kuu vanuse lapse pilk peaks järgnema juba kaugemal liikuvale objektile (näiteks emale). · Kõigil lastel on soovitatav 1-2 kuu vanuselt uurida silmapõhja refleksi. Kuni 3 kuu vanuseni võib esineda mittepüsivat kõõrsilmsust. Kõrvalekallete korral tuleb laps suunata oftalmoloogi konsultatsioonile. · Kaasasündinud pisarakanali stenoosi või sulguse korral tekib esimestel elunädalatel suurenenud pisaravoolus, "silm on märg", kergesti võib lisanduda konjunktiviit. Vanematele tuleb soovitada pisarakanali massaazi: silma sisenurga piirkonda masseeritakse õrnalt väikesõrmega 4-5 korda päevas
*kardiovaskulaarsüsteem- bradükardia, hüpotensioon *LISAKS: hüpersalivatsioon, oksendamine, kõhulahtisus Farmakoloogiline ravi: M-kolinoblokaatorid (atropiin) + AK esteraasi reaktivaator (pralidoksiim)!!! Antikolinergilistest ravimitest oleks vaja teada ainult atropiini. Teised on nn informatiivsed. Atropiini peamised näidustused. Kuidas manustatakse? · Läbib HEB. ·Kliiniline kasutamine: *bradükardia - i/v boolus 0,5 - 1 mg (kuni 3 mg); *pupilli laiendamine silmapõhja uuringutel - silmatilgad; *kolinergiliste ravimite mürgistus - i/v boolus; *anesteesia sissejuhatamine; *maoloputuse eelselt. Somaatiline närvisüsteem perifeersed müorelaksandid. Kuidas jaotatakse ja kus neid raviaineid peamiselt kasutatakse? Klassifikatsioon: · mitte-depolariseerivad ja depolariseerivad perifeersed müorelaksandid; · lühikese, keskmise ja pika toimeajaga. Kliiniline kasutamine: · intubatsiooni soodustamiseks; · liikumatuse tekitamiseks;
olevatest esemetest terav kujutis. Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevus. Lühinägevuse korral tuleb kasutada valgust hajutavaid läätsi e miinusklaase. Liialt väikese silmamuna läbimõõdu või optilise süsteemi valgustmurdvate omaduste languse korral ei fokuseeru kaugelt objektidelt tulevad kiired võrkkestale, fookus jääb silmapõhja taha, see on kaugelenägevus. Korrigeerimiseks kasutatakse valguskiiri koondavaid läätsi e plussklaase.
olevatest esemetest terav kujutis. Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevus. Lühinägevuse korral tuleb kasutada valgust hajutavaid läätsi e miinusklaase. Liialt väikese silmamuna läbimõõdu või optilise süsteemi valgustmurdvate omaduste languse korral ei fokuseeru kaugelt objektidelt tulevad kiired võrkkestale, fookus jääb silmapõhja taha, see on kaugelenägevus. Korrigeerimiseks kasutatakse valguskiiri koondavaid läätsi e plussklaase.
vedelikku mille liikumine painutab kanalite otsas paiknevaid karvarakke mis tekitavad närviimpulsi. Võrdle kuulmis- ja nägemistaju! Mõlemaga tajume lained – helilained (mehhaanilised) ja valguslaineid (elektromagneetilised). Nägemine on kiirem ja olulisem. Kasutame mõlemat asukoha määramiseks. Nägemises kepikesed ja kolvikesed, kuulmises pole eristatavaid retseptoreid. Kuidas kulgeb taju protsess nägemises, sh värvide nägemises? Valgus läheb läbi pupilli ja läätse silmapõhja reetinale, kus asuvad kolvikesed ja kepikesed, mis omakorda reageerivad teatud tüüpi valguslainetele (kolvikesed – värv, kepikesed – valguse omadused, liikumine). Fotoretseptoritelt läheb info mis on kodeeritud nägemisvälja kaudu kuklasagarasse, sealt edasi dorsaalset või ventraalset teed pidi oimusagarasse. Milles pole ühel nõul värvitaju trikromaatiline ja vastandprotsesside teooria? Trikromaatiline – värv on kodeeritud eri tüüpi kolvikestele langemise mustrisse (punane,
· Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevuse müoopia(E). Kaugel asuvate esemete teravalt nägemiseks tuleb kasutada valgust hajutavaid läätsi, nnmiinusklaase(F). ·Liialt väikese silmamuna läbimõõdu või optilise süsteemi valgustmurdvate omaduste languse korral ei fokuseeru kaugetelt objektidelt tulevad kiired võrkkestale, fookus jääb silmapõhja taha-kaugele nägevuse hüperoopiaga(G). Inimene akommodeerib kaugele vaadates nagu normaalne nägija lähedale vaadates, seetõttu ripslihas väsib.Korrigeerimiseks kasutatakse valguskiiri koondavaid läätsi, nn plussklaase(H). · Läätse elastsuse languse tõttu vanemas eas väheneb selle kumerus, lähedale nägemine on raskendatud, tekib vanaea-kaugenägevuse presbüoopia(B). Korrigeerimiseks kasutatakse valguskiirikoondavaid nn plussklaase(D). PUPILLI REFLEKSID VALGUSELE
süsteemi tugevust ja pupilli suurust. Läätse optilise tugevuse reguleerimine- akommodatsioon toimub läätse kumeruse muutmise teel. Seda moduleerib ripslihas. Silma refraktsioonianomaaliad- kui silma optiline süsteem on normaalne, nim. seda emmetroopiaks. Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi suhtes liiga pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevus e. müoopia. Kui fookus jääb silmapõhja taha, on tegemist kaugeltnägemise e. hüperoopiaga. Vanas eas võib tekkida vanaea- kaugnägevus e. presbüoopia. Pupillirefleksid: Ühe silma valgustamisel pupill aheneb, see on otsene reaktsioon valgusele, samal ajal teise silma pupilli kitsenemist nim. konsensuaalseks reaktsiooniks valgusele. Silmaava sulgurlihase kontrakstsioon ahendab pupilli. Pupilli ahenemist nim. mioosiks. Pupillireflekside uurimise põhjal saab kindlaks teha nägemisteede kahjustuste asukohta.
Reaktsiooni norm- tunnuse muutumise määr. Liigi geenifond (liigi kõigi geenialleelide kogum) määrab ära reaktsiooni normi laiades piirides. Üksikisendi genotüüp (isendi geenide kogum) aga konkreetse isendi reaktsiooni normi. Variatsioonirida-tunnuste muutumise määr. Tunnuste jagunemine: Suures ulatuses muutuvad- pikkus, mass, intellekt, lehmadel piimaand. Vähesel määral- silma vikerkesta värvus, silmade suurus, juuste läbimõõt, lehmadel piima rasvasus. Ei muutu üldse- silmapõhja muster, sõrmejäljed, vererühmad. Pöörduvad- kaovad mõni aeg peale põhjustava teguri kadumist (päevitus, mälu, treenitus). Pöördumatud- säilivad elu lõpuni (väärarengud, jäävvigastused, proteesid, luude deformeerumine). 40 Rakendusbioloogia Fundamentaalteadused püüavad välja selgitada loodusseadusi. Uuritakse objektide, nähtuste olemust ja nendega seotud seaduspärasusi.
Sel puhul tekib võrkkestal lõpmata kaudel olevatest esemetest terav kujutis. Kui silmamuna läbimõõt on valgustmurdva süsteemi tugevuse suhtes liialt pikk, tekib kujutis võrkkesta ees, see on lühinägevus ehk müoopia. Korrigeerimiseks kasutada valgust hajuvaid läätsi, nn miinuklaase. Liialt väikese silmamuna läbimõõdu või optilise süsteemi valgustmurdvate omaduste languse korral ei fokuseeru kiired võrkkestale, fookus jääb piltlikult silmapõhja taha, tegemist on kaugenägevuse ehk hüperoopiaga. Korrigeerimiseks kasutatakse plussklaase. Läätse elastsuse languse tõttu vanemas eas väheneb selle kumerus, lähedalt nägemine on raskendatud, tekib vanaea-kaugenägevus ehk presbüoopia. Kui kahjustus on tabanud 17. Brodmanni välja, tekib tsentraalne ehk kortikaalne pimedus. Sel puhul puudub nägemistaju täielikult, inimene on pime. 18. ja 19. Brodmanni välja ehk nn assotsiatiivsete väljade kahjustuse korral tekib nägemisagnoosia
annaabi.ee 
