Diabeet (0)

Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool
Karina Rusman
Diabeet
Referaat
Tallinn 2013
SISUKORD
SISUKORD ............................................................................2
1.DIABEET……………….....................................................3
2.DIABEEDI TÜÜBID...........................................................3
2.1 Esimene tüüp………………………................................3
2.2 Teine tüüp………………………….. ..............................3
2.3 Sekundaarne diabeet..........................................................3
2.4 Rasedusaegne diabeet………………………...................3
3. INSULIIN …………………………………………..….....4
4.DIABEEDI TÜSISTUSED………..……………………...4
4.1 Südame ja veresoonte kahjustused……………….……..4
4.2 Silmade kahjustused………………………………….…4
4.3 Neerude kahjustused………………………………….…4
4.4 Jalgade kahjustused………………………………….….4
5. RAVIMATA DIABEEDI TUNNUSED……………….…5
6.DIABEETILINE JALG…………………………………..5
7.TOITUMINE DIABEEDI KORRAL…………………….5
KASUTATUD KIRJANDUS .................................................6
1.DIABEET
Diabeet ehk suhkurtõbi on mitmesugustel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute -, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. Eestis põeb diabeeti umbes 22 000 inimest.
2.DIABEEDI TÜÜBID
2.1 Esimene tüüp
Esimese tüübi diabeet ehk insuliinsõltuv diabeet on tingitud insuliini puudusest. Esineb umbes 10% diabeetikutest. Kõhunäärme rakkude kahjustuse tõttu insuliini ei eritu ning veresuhkru tase tõuseb. Puuduvat insuliini tuleb iga päev juurde süstida. Tavaliselt haigestutakse kiirelt. Esineb noortematel inimestel ja lastel. Haiguse teket soodustab , umbes pooltel juhtudest, pärilik eelsoodumus . Sümptomitest esineb pidev janu, suurenenud uriinikogused, kehakaalu langus, vahel nägemihäired ja muud haigusnähud.
2.2 Teine tüüp
Teise tüübi ehk insuliinisõltumatu diabeedi korral esineb hüperinsulineemia ja insuliiniresistentsus. See on elustiilist tingitud haigus. Haigestumine toimub aeglaselt ja esialgu ilma sümptomiteta.Esineb rohkem keskealistel ja vanematel inimestel, kellel on metaboolse sündroomile iseloomuliku haigusnähud: ülekaalulisus, kõrge vererõhk, hüperlipideemia.
2.3 Sekundaarne diabeet
Sekundaarne diabeet võib tekkida kõhunäärme kahjustuse, operatsiooni või insuliini toimet häirivate ravimite tarvitamise tagajärjel.
2.4 Rasedusaegne diabeet
Rasedusaegne diabeet ehk gestatsioonidiabeet on diabeedivorm, mis võib tekkida naistel raseduse ajal.
3.INSULIIN
Insuliin on hormoon , mida toodab organismis pankreas ehk kõhunääre. Insuliin aitab toidust suhkruid omastada ning transportida seda rakkudesse, et toota elutegevuseks vajalikku energiat. Insuliini ei saa manustada suu kaudu, sest maohape hävitab insuliini enne, kui see hakkab toimima. Insuliini süstitakse naha alla.
4.DIABEEDI TÜSISTUSED
4.1 Südame ja veresoonte kahjustused
Diabeedist tingitud suurte veresoonte kahjustus suurendab kõrgenenud vererõhu, stenokardia, südameinfarkti, insuldi ja vahelduva lonkamise ehk klaudikatsiooni ohtu. Nende haiguste tekkeoht suureneb oluliselt, kui suhkruhaige suitsetab, on stressis , ülekaaluline või vere kolesteroolisisaldus on tõusnud. Seetõttu on väga tähtis hoida veresuhkur ja vererõhk kontrolli all ja elada tervislikult, süües täisväärtuslikku toitu ja olles kehaliselt aktiivne.
4.2 Silma kahjustused
Üheks diabeedi tüsistuseks on diabeetilised muutused silmas, teisiti öeldes diabeetiline retinopaatia. Tavaliselt tekivad diabeedist tingitud silmapõhja muutused siis, kui inimene on põdenud haigust üle 10 aasta. Statistiliselt kasvab haigsetumise risk sel ajal järsult. Silmahaigused diabeedi puhul: kuiv silm, katarakt, glaukoom .
4.3 Neerude kahjustused
Diabeedist tingitud väikeste veresoonte kahjustus neerudes võib kahjustada neerude talitlust aja jooksul. Suhkruhaigusest põhjustatud neerukahjustuse varajaseks nähuks on väga väikeste albumiinikoguste eritumine uriiniga, seda tuntakse mikroalbuminuuriana. Seetõttu peab kontrollima albumiinisisaldust uriinis vähemalt üks kord aastas. Suhkruhaigusest põhjustatud neerukahjustuse tekke oht suureneb oluliselt suitsetamise või kõrgenenud vererõhu korral.
4.4 Jalgade kahjustused
Suhkruhaigusest võivad kahjustuda ka suured veresooned , mis vastutavad vereringe eest jalgades ja labajalgades. Kahjustuse tagajärjel tekivad jalgades vereringehäired ning väheneb jalgade tundlikkus. Tundlikkuse puudumine suurendab haavandite tekke ohtu. Kui jalats hõõrub, ei pruugi seda õigeaegselt märgata. Samuti võib aeglustuda tekkivate haavandite paranemine. Selle vältimiseks peavad diabeetikud suhtuma väga rangelt jalgade eest hoolitsemisesse ja õigesse jalatsite valikusse.
5. RAVIMATA DIABEEDI TUNNUSED:
• polüuuria, polüdipsia (sage urineerimistung, raskused urineerimisega)
• suukuivus, maitsemuutused
• paradontoos ( hambajuure ümbrise põletik), gingiviit (igemepõletik)
• nahasügelus, retsideeruvad lööbed
• jalgade tuimus, neuropaatiline valu;
• tupe seenhaigus
• väsimus, unisus
• kehakaalu langus
6. DIABEETILINE JALG
Diabeetilise jala all mõistetakse diabeetiku jalaprobleeme, mis on tingitud närvide ja veresoonte kahjustustest. Diabeeti põdevatel inimestel on oht neuropaatia ehk närvikahjustuse ja isheemia ehk jalgade verevarustuse häirete tekkeks. Nii neuropaatia kui isheemia võivad põhjustada haavandeid ja halvasti paranevaid haavu jalgadel, mis nakatumise korral võivad viia amputatsioonini.
Kõikidesse jalgade muutustesse, ka igasse väiksemasse haavandisse, peab suhtuma väga hoolikalt ja tähelepanelikult. Jalaprobleeme on võimalik ära hoida või neid vähendada õige igapäevase hoolduse ja raviga.
7.TOITUMINE DIABEEDI KORRAL
Diabeetiku toiduvaliku moodustab tavaline tervislik toit. Oluline on arvestada toidu sobivat kogust ja süsivesikusisaldust. Tuleks jälgida neid soovitusi :

• Süüa regulaarselt 4-6 korda päevas
  
• Valida väherasvased lihatooted (veis, kana )
  
• 2-3 korda nädalas eelistada lihale kala
  
• Tarvitada väherasvaseid piimatooteid
  
• Eelistada täisteratooteid
  
• Tarvitage rohkesti köögi- ja juurvilju
  
• Praadimisele eelistage keetmist, hautamist ja grillimist.
  
• Janu korral jooge vett.
  
• Piirake soola tarbimist
  
• Alkohol ei tohi kuuluda Teie igapäevamenüüss
  

Kasutatud kirjandus:

• http://www.kliinik.ee/teemalehed/diabeet/aid-22893/Keda-ohustab-diabeet -
  
• http://www.nooruse.ee/Tiiu_Jaanson/Endokr/diabeetiline_jalg.html
  
• http://www.toitumine.ee/diabeet/
  
• www.diabeet.ee
  
• http://www.novonordisk.ee/documents/article_page/document/3_1_1_what_is_diabetes.asp