Suitsetamise kahjulikkus südame tegevusele (0)

                  Suitsetamise kahjulikkus südame tegevusele
                                      Adavere  Põhikool     
                                                  
NIMI
Suitsetamise kahjulikkus südame tegevusele
                                                  Referaat
                      
                                                                                                      Juhendaja  :  Merle
                               Sisukord 
 Adavere Põhikool................................................................................................................1
 Sisukord..............................................................................................................................2
..........................................................................................................................................3
Sissejuhatus..........................................................................................................................3
Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu 
tõusu 8,4 miljonini aastas.............................................................................................3
Nikotiin :..............................................................................................................................4
5 fakti suitsetajast.................................................................................................................4
Vingugaas:...........................................................................................................................4
Tõrv:.....................................................................................................................................5
Suitsetamine ja silmad.........................................................................................................5
Suitsetamine meeste ja naiste seas (aastal 2000) protsentides (%)......................................6
Piirkond Mehed Naised....................................................................................................6
Tubakasuits sisaldab umbes 4700 keemilist ainet................................................................6
Suitsetamine ja hambad.......................................................................................................7
Uurimustöö..........................................................................................................................7
- 2 -
  
Sissejuhatus
Igal aastal  tapab   tubakas  4 miljonit inimest. Aastaks 2020 
prognoositakse  selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas.
Iga päev proovivad kümned kooliõpilased esimest korda  suitsetamist . Esimene  sigarett  
süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonas ning „tänu“ sellele muututakse pidevaks 
suitsetajaks. Eestis on arvestlikult 350 000 igapäevasuitsetajat vanuses 16-64, neist iga 
teine  sureb tubaka tarbimisega seotud haigustesse  juba  keskeas . Suitsetamine  on tervist 
kahjustav harjumus.  Suitsetajad haigestuvad mittesuitsetajatega võrreldes kümme korda 
sagedamini kopsuvähki, 6 - 10 korda sagedamini kõrivähki, 2 - 6 korda sagedamini 
söögitoruvähki ja suitsetamine tekitab ka luude  hõrenemist . Kui puberteedieas, 
rinnanäärmete arengu ajal  tütarlaps   suitsetab , on tal 70% suurem risk haigestuda 
tulevikus rinnavähki. See kõrge  riskitase  püsib isegi siis, kui tütarlaps hiljem lakkab 
suitsetamast. Nimelt muudab suitsetamine jäädavalt olulisete geenide aktiivsust, 
vaatamata sellele, et suurem osa sigarettide põhjustatud kahjustustest  paraneb aja jooksul.
Tubakasuitsust  on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit, neist paljud on tervisele 
kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka  tahkeid aineid. 
Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt:
Vähki tekitavad ained
Sõltuvust tekitavad ained
Valgeveresust tekitavad ained
- 3 -
Pärilikke muutuseid põhjustavad ained
Loote vääraarenguid põhjustavad ained
Radioaktiivsed ained +  vingugaas  ja  tõrv
Nikotiin  :
Nikotiin põhjustab veresoonte kramplikke kokkutõmbeid ehk spasme  ja veresoonte 
siseseinte  haiguslikke muutusi. Sel puhul  aheneb veresoonte  valendik , vereringe  on 
raskendatud, halveneb keha varustamine hapniku ja  toitainetega  ning ainevahetuse 
jääkainete  eemaldamine kehast.
5 fakti suitsetajast
1.  Tubakast  loobujad, olenemata  east , elavad suure tõenäosusega kauem kui temaealised 
suitsetajad, kes jätkavad suitsetamist
2. Enne 50. eluaastat  tubakast loobujate ellujäämise tõenäosus järgmise 15 aasta jooksul 
on 2 korda suurem võrreldes nendega, kes jätkavad suitsetamist.
3. Enne 35. eluaastat tubakast loobujatel väheneb haigestumisrisk suitsetamisest tingitud 
haigustesse 90%
4. Suitsetamine on kahekordselt kallis: pakk sigarette päevas aasta jooksul maksab ligi 
7000 krooni, suitsetamisest põhjustatud krooniliste  haiguste ravi mitukümmend korda 
rohkem.
5. Vanemate suitsetamisest loobumise eeskuju vähendab laste tubaka tarbimise 
motivatsiooni ja kaitseb lapsi passiivse suitsetamise võimlike ohtude eest.
Vingugaas:
- 4 -
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus 
tekkiv mürgine  gaas . Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas.
Tõrv:
Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav tõrvakogus 3-20 mg. Esmapilgul ei 
tundugi see võib-olla nii suur, kuid aasta jooksul koguneb keskmise  suitsetaja  kopsudesse
siiski ligi kohvitassitäis  pigi . Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. Tõrvas leidub nii 
radioaktiivseid, vähki  tekitavaid kui ka mitmesuguseid teisi  kahjulikke  aineid.
2002. aasta seisuga toodetakse iga aasta 5,5 triljonit sigaretti. Kokku arvatakse 
suitsetajaid olevat 1,1 miljardit inimest, mis on rohkem kui üks  kuuendik kogu maa 
elanikkonnast.
Suitsetamine ja silmad
Suitsetamine on otseselt seotud haigestumisega kõrgvererõhutõppe, südamehaigustesse ja
kopsuvähki. Kuid ka silmahaigustesse nagu hallkae  või silmapõhja kollatähni 
degeneratsioon , mida enamasti põevad eakad inimesed, võivad suitsetajad haigestuda 
nooremas  eas. Suitsetamine ahendab veresooni ja kahjustab nägemisnärvi vereverustust, 
mille tagajärjeks võib olla närvi  kärbumine  ja taaspöördamatu nägemisteravuse langus.
- 5 -
Suitsetamine meeste ja naiste seas (aastal 2000) 
protsentides (%)
Piirkond            Mehed            Naised
Aafrika                  29                    4
USA                      35                   22
Idapoolne
Vahemere osa     35                    4
Euroopa                46                  26
Kagu- Aasia            44                   4
Läänepoolne
Vaikse
ookeani osa          60                   8
Tubakasuits  sisaldab umbes  4700  keemilist ainet.
Sigaretis  on  arseeni ,  atsetooni ,  pliid , tärpetiini, ammokiniaaki, benesiini,  butaani , 
nikotiini ja  tõrva  – need kõik on tervisele ohtlikud ained.
- 6 -
Suitsetamine ja hambad.
Suitsetaja hammaste eripära  tavaliste  inimeste  hammastest  on see et 
suitsetajatel on need kollasemad, rohkelt on  hambakivi   Hambakivi kahjustab 
hamba kinnitusaparaati ja seepärast hakkavad hambad  suus   loksuma . 
Suitsetamine muudab ka hineõhu haisvaks, nüristab lõhna- ja maitsetaju.
Uurimustöö
Korraldasin ka väikese  küsitluse  Adavere Põhikooli 6, 8, ja 9 klassile. 
Küsimustikus  vastajaid  oli kokku 24.
Esimene küsimus : Kas sa suitsetad ? 
34 õpilasest 8 vastasid jah
11 õpilast vastasid ei 
ja 5 õpilast vastasid vahest harva.
Minu arvamus sellest et 34 õpilasest 8 on ainult igapäevased suitsetajad , polegi 
nii hull , kui mõelda mis mujal  koolides  võib olla.
- 7 -
Teine küsimus : Millal süütad peale  hommikust  ärkamist esimese  sigareti  
1 õpilane vastas esimese 5 minuti jooksul. 
7 õpilast vastas et 6-30 minuti jooksul 
1 õpilane vastas et 31-60 minuti jooksu
5 õpilast vastas hiljem kui tund.
ja 10 õpilast ei suitseta üldse 
Minule  tuli üllatusena see , et 7 õpilast süütavad esimese sigareti juba poole 
tunni jooksul. Mina isiklikult arvasin et  suuremosa  suitsetajatest panevad selle 
31-60m varjandi.
Kolmas küsimus : Mitu sigaretti suitsetad päevas ? 
2 õpilast vastas 11-20 
9 õpilast vastas alla 10
13 õpilast vastas et ei tee üldse
Siin sama lugu , mina isiklikult arvasin et neid õpilasi on ikka rohkem kes 
süütavad päevas 11-20 sigareti , aga mida vähem seda parem. 
Neljas küsimus : Kas suitsetad ka siis kui oled  voodis  haige ?
4 õpilast vastas jah 
20 vastas ei ( kaasa arvatud need kes ei tee )
- 8 -
Viies küsimus : Kas  tunned  et oled suitsetamisest sõltuvuses ? 
5 õpilast vastas ja 
19 vastas ei ( kaasa arvatud need kes ei suitseta )
24’st õpilasest viis  arvavad  et nemad on sõltuvuses , see pole ka väga palju , aga
ka mitte vähe. 
Kuues küsimus : Kui tihti teed umbes päevas suitsu ? 
3 õpilast vastas 2 või rohkem korda tunnis 
3 õpilast vastas et iga tunni aja tagant 
1 õpilane vastas et iga kahe tunni tagant 
5 õpilast vastas et iga kolme ja peale tunni tagant 
12 õpilast ei tee üldse suitsu 
3 õpilast on ikka oma vanusekohta päris tõsises nikotiini sõltuvuses , et teevad 
kaks või rohkem korda tunnis suitsu.  Aga see eest on 5 õpilast kes teevad suitsu
iga kolme ja peale tunni tagant. 
         
- 9 -
     
Seitsmes küsimus : Kas sooviksid suitsetamist maha jätta ? 
10 õpilast vastas jah 
2 õpilast vastas ei 
12 õpilast vastas et ei tee ültse
Väga hea , et vähemalt 10 õpilastki suitsetamist tahavad maha jätta
Kaheksas küsimus : Kui kaua oled suitsetanud ? 
3 õpilast vastas et alla aasta 
2 õpilast vastas et 1 aasta 
1 õpilane vastas 2 aastat 
7 õpilast vastas et 4 aastat ja rohkem 
11 õpilast vastas et ei tee ültse suitsu 
 
Seitse  õpilast , kes on teinud üle nelja aasta , arvestades et keskmine vanus 
õpilaste seas oli 15, 16 , hakkasid siis mõned tegema suitsu umbes üheksa või 
kümne aastaselt.
Üheksas küsimus : Miks hakkasid suitsetama ? 
5 õpilast vastas ei mäleta / ei tea
8 õpilast vastasid et sõbrad soovitasid 
11 õpilast vastas ei tee ültse suitsu
Nendel , kellel sõbrad soovitasid , need peavad ikka olema väga halvad sõbrad , 
- 10 -
Kasutatud kirjandus :  Internet  , Terve elustiili õpik. 
- 11 -

Document Outline

• Adavere Põhikool


• Sisukord
  
  
  
  • 
    
  
  


• Sissejuhatus
  
  
  
  • Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas.
  
  
  
  


• Nikotiin :


• 5 fakti suitsetajast


• Vingugaas:


• Tõrv:


• Suitsetamine ja silmad


• Suitsetamine meeste ja naiste seas (aastal 2000) protsentides (%)
  
  
  
  • Piirkond Mehed Naised
  
  
  
  


• Tubakasuits sisaldab umbes 4700 keemilist ainet.


• Suitsetamine ja hambad.


• Uurimustöö