Diabeet ja selle tüübid, tüsistuse (0)

DIABEET
Referaat
Tallinn 2012
SISUKORD
Sissejuhatus 3
Diabeet ja selle tüübid 4
Diabeedi tüsistused 6
Kokkuvõte 8
Kasutatud allikad 9
SISSEJUHATUS
Käesolev referaat annab ülevaate diabeedist, selle erinevatest tüüpidest, haiguse sümptomitest ning ravivõimalustest.
Vaadeldakse ka diabeedi tüsistusi, neist põhjalikumalt nn. diabeetilist jalga, selle hooldusest ja ravist .
Referaadi alusmaterjalidena on kasutatud Eesti Vabariigis välja antud trükimaterjale ning erinevaid interneti allikaid
MIS ON DIABEET ?
Diabeet ehk suhkrutõbi ( argikeeles suhkrutõbi ) on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Diabeedile on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute-, rasva- ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. Kuna insuliin ei saa tööga korralikult hakkama või ei ole seda piisavalt, ei saa rakud suhkrut kasutada ja seetõttu koguneb seda liiga palju verre.
Diabeedi diagnoosimine põhineb sümptomitel ( suurenenud uriinieritus, janu , kehakaalu langus, korduvad põletikud) ja vere suhkursisalduse määramisel sõrmeotsa- või veeniverest
Eristatakese : 
1)I. tüüpi e. insuliinsõltuvat
2)II tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti.
3)Muust põhjusest tingitud diabeet :

• kõhunäärmepõletik
  
• muud hormoonisüsteemihäired
  
• MODY ( ingl. K. Maturity Onset Diabetes of the Young – noores eas algav insuliinisõltumatu diabeet )
  
• Muud pärilikud diabeeti põhjustavad kõrvalekalded
  
• Muud põhjused
  

4) Rasedusaegne diabeet
I tüübi diabeedi puhul on inimesel välja kujunenud insuliinipuudus. Sellesse tõppe haigestutakse enamasti enne 20-30 eluaastat. I tüüpi diabeedi korral kõhunäärme insuliini tootvad Langerhansi saarekeste rakud hävivad organismi enese vastu suunatud põletiku ehk autoimmunpõletiku tagajärjel.
II tüüpi diabeedile on iseloomulik insuliini toime langus organismis ehk insuliiniresidentsus ja vahelduvaastmeline insuliini eritumise häire. II tüüpi diabeeti põdejad on sagedamini üle 40-aastased ja enam neist, umbes 80%, ka ülekaalulised.
Diabeet võib tekkida ka mitme muu haiguse tagajärjel. Rohke alkoholitarbimine või sapikivitõbi võivad põhjustada kõhunäärmepõletiku, mis võib viia saarekeserakkude kahjustumisele või insuliiniproduktsiooni vähenemisele või lõppemisele.
Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti .Valdav osa diabeetikuist, umbes 85%, põeb insuliinisõltumatut ehk II tüüpi diabeeti. Seda seostataksegi elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega .
Diagnoosimine
Veresuhkur söömata
Veresuhkur peale sööki
Normaalne
≤ 6,0 mmol/l
Glükoosi taluvuse häire (IGT)
7,8-11,0 mmol/l
Diabeet
≥ 7,0 mmol/l
≥ 11,1 mmol/l
I ja II tüüp diabeedi võrdlustabel
I tüüp - insuliinsõltuv II tüüp - insuliinsõltumatu
Umbes 15 % diabeetikuis
Umbes 85 % diabeetikuist
Pärilikkus, 2-6 % juhtudest on vanematel diabeet
Pärilikkus – umbes 40% on vanematel diabeet
Harilikult normaalkaalus
Sageli ülekaalus
Haigestumine vanuses alla 35
Haigestumine sagedamini kõrgemas eas
Sümptomid tekivad mõne päeva või nädalaga
Sageli sümptomiteta, areng hiiliv kuude ja aastate jooksul
Insuliini tootvad kõhunäärme saarekese rakud hävinevad
Insuliini toime nõrgenenud, eritus vähenenud
Oma insuliin puudub
Oma insuliinitoodang võib aastate möödudes lõppeda
Asendusravi insuliiniga
Raviks eelkõige organismi enda insuliini toime tõhustamine kehakaalu vähendamise ja liikumise abil
Insuliinravi sobitatakse toitumise ja liikumisega vastavalt veresuhkru omakontrolli tulemusele
Vajadusel organimsi enda insuliini toime tõhusust ja eritumist suurendav ravi ning insuliinravi
2. DIABEEDI TÜSISTUSED
Kui diabeetik ei saa ravi, võivad ja kindlasti tekivad tüsistused. Alljärgnevalt enamlevinud tüsistuste loetelu :
-Väikeste veresoonte kahjustus ( neerude talitluse häire e nefropaatia, silmapõhja muutused e retinopaatia
- suurte veresoonte kahjustus ( südame- veresoonkonna haigused, nagu südameisheemiatõbi, ajuveresoonte ja jalaveresoonte probleemid)
- närvide kahjustus e neuropaatia
- diabeetiline südamelihaste kahjustus
- diabeetiline jalg
- muud harvemini esinevad häired, nagu nahamuutused , higistamishäired, vastuvõtlikkus infektsioonidele, impotentsus ning suu- ja hammaste haigused
Diabeediga kaasnevate haiguste ehk elundimuutuste ( hiliskomplikatsioonide ) all mõistetakse kaua kestnud ja halva suhkrutasakaaluga diabeediga põhjustatud häireid mõningate elundite talitluses.On täheldatud, et diabeetikule on on teistega võrreldes umbes 15-kordne alajäsemete amputatisooni risk. Jalakahjustust soodustavad tegurid on muuhulgas jäseme halb verevarustus ja neuropaatia. Eneseravil on keskne koht jalakahjustuste ärahoidmisel.
2.1 DIABEETILINE JALG:
Selle termini all mõistetakse suhkruhaige jalaprobleeme, mis on tingitud nii närvide kui ka veresoonte kahjustustest. Vastavalt sellele, mis on kahjustuse tekkepõhjusega esiplaanil , eristatakse närvikahjustusega jalga ja verevarustushäirega jalga.
Kui esiplaanil on närvide kahjustus, võivad jalgadel tekkida tundlikkuse häired. Jalad on tuimad või siis hoopis ülitundlikud puudutusele. Kui jalad on muutunud tundetuks, võivad märkamata jääda vigastused ( hõõrumised, haudumised jne). Kui nahk on vigastatud, võib kergelt lisanduda põletik, ning põletikulised diabeetilised haavandid on jalatüsistuste üks põhiprobleeme. Sellepärast peab olema diabeetiku jalahooldus olema eriti hoolikas ning veretu.
Diabeedi põhjustatud jalaveresoonte ahenemine tekitab jalgadel verevarustuse häireid. Jalad muutuvad jahedaks ja võivad valutada. Sageli tekib valulikkus käimisel, kuid see võib esineda ka puhkeolekus. Jalaveresoonte kahjustuse kõige tõsisem tagajärg on pehmete kudede kärbumine ehk gangreen . Õigeaegselt alustatud ravi on
Efektiivne, kui kasutada veresooni laiendavaid ravimeid., Kahjustatud veresooni on võimalik ka operatsiooni teel asendada .teiste soontega. Enamasti annab selline ravi häid tulemusi ja haavandid paranevad korralikult.
Tüsistusi jalgadel aitab vältida jalgade igapäevane vaatlus ja hooldus :
jalgu tuleks igapäevaselt vaadelda, et leida kohe kõik naha vigastused. Jälgida tuleb ka jalgade temperatuuri ja värvust.
jalgade puhtus on väga oluline, aga tuleks vältida jalgade pikaajalist leotamist
( maksimaalselt 5 minutit)
pesujärgne jalgade hoolikas kuivatamine väga oluline, et vältida haudumist
jalgade korrapärane kreemitamine
varbaküünte õige lõikamine, et vältida küünte sissekasvamist
Jalanõud peavad olema mugavad , sobiva laiuse ja pikkusega, ega tohi pigistada. Sobivad jalanõud aitavad ära hoida pöiavõlvi muutusi ja ohtu, et pöia teatud osad on pidevalt suurema rõhu all, sest sellised kohad haavanduvad iseäranis kergesti.
Samuti peavad sukad -sokid olema õhtu läbilaskvast materjalist, soovitavalt puuvillased ja kindlasti kandjale parajad , et vältida hõõrdumisi. Ka ei tohiks diabeetik käia paljajalu. Tekkinud vigastused tuleb koheselt puhastada , ning ravida. Haavandite ja vigastustega tuleks kindlasti arsti poole pöörduda. ( 2 )
Koduseks haavade puhastamiseks on soovitav kasutada Octenisepti. Toimib kiiresti (30 sek.) ja on laia toimespektriga, toimides efektiivselt seentesse(diabeedi korral eriti levinud), bakteritesse, algloomadesse ja viirustesse (HIV ; HBV; Herpes simplex). Preparaat toimib valutult, selle tõttu kõigiti sobiv ka lapsdiabeetikutele. Sobib igat tüüpi haavanditele: kriimustused, lõikehaavad, põletushaavad, hammustused, mädafistulid, troofilised haavandid, diabeetiline gangreen. Ei sobi kasutada koos joodi sisaldavate preparaatidega. Octeniseptil on ka üks lisaboonus - diabeetikutel esineb tihti suuõõne põletikke, sama preparaati võib kasutada ka üldiseks suuhügieeniks ja suuloputuseks. ( 3 )
KOKKUVÕTE
Diabeet kui ainevahetushaigus võib kahjustada peaaegu kõiki elundeid, kuid tüsistused tekivad tavaliselt alles mitu aastat pärast haigestumist. Õnneks ei arene tüsistused välja kõikidel diabeetikutel ning tüsituste teket on võimalik ka vältida.
Diabeedi ravi ongi suures osas võitlus võimalike tüsistuste vastu. Oluline on hoida on veresuhkur ja kolesteroolitase normis , kontrollida oma tervist regulaarselt, vältida suitsetamist ning alkoholi tarbimist, jälgida jalgadele seisukorda ning nende pidevalt hoolitseda. Tungivalt soovituslik on põhjalik tervisekontroll vähemalt 1 x aastas.
KASUTATUD ALLIKAD
1. P. Ilanne -Parikka, E. A. Kaprio, T. Kangas, T. Rönnemaa, „Diabeet“ Kirjastus Medicina, 2000
2. Ebe Rooks, „Diabeedi tüsistused“Eesti Diabeediliit, 1996
3. http://www.med24.ee/apteeker/article_id-10450 (21.01.2012)
9