Et tellismüür, saaks püsiv, peaks seotis olema vähemalt ¼ K (= ¼ tellise mõõtu). (Müüritööd, 2001) 4.2. Vuuk Tellismüür on sama tugev kui selle vuugid. Selleks on vuukidele esitatud teatud nõuded. Vuugid ei tohi olla tühjad, vaid müürimört peab täitma telliste vahe üleni nii püst- kui ka rõhtsuunas. Vuugi pind võib olla kõige rohkem 3 mm tellise pinnast seespool, kui tarindjoonisel ei mainita teisiti. Kui vuuk tehakse sügavamaks, tuleb see arvesse võtta tarindi kandvuse arvutustes. Rõht- ja püstvuukide nominaalmõõtmed on 10-15 mm, kui tööde seletuskirjas pole öeldud teisiti. Rõhtvuugi paksus võib erineda kõige rohkem 3 mm ja vertikaalvuugi oma 8 mm käesolevas töös kasutatavaist nominaalmõõmeteist. (Müüritööd, 2001) 4.3. Müüritöödel lubatud mõõtmehälbed Seina või posti vertikaalhälve loodjoonest võib olla kõige rohkem H/200, milles H on müüritud tarindi vaba kõrgus
Variant nr. Töö nimetus: A9 B-0 Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Antud: Dtross = 10 mm FLim = 58,3 kN u,Tõmme = 80 MPa u,Surve = 40 MPa [S] = 6 H = 4,8 m L = 1,7 m 1.0 Tarindi joonis antud andmetega: 1.1 Tarindi varraste sisejõud Lõige Tasakaalutingimuseks on Np Ntcos62,16 + Fcos135 = 0 Ntsi n62,16 Fsin135 = 0 Nt = 0,8F Np = 1,08F 2. Puitvarda tugevusarvutus Puitvarras on ühtlaselt surutud: Np = 1,08F = const (-) Puitvarda tugevustingimus: p = Np/Ap 1,08F/S Fp=6173 kN, kui S = 1 m2 3. Trossi tugevusarvutus
vaja fassaad renoveerimist võiks jääda vahemikku 15-50 aastat. Edu tagab kasutusiga 30 aastat. 16.3. Lahenduse hügieenilisus Ülesanne: Lahendus ei tohi eraldada kahjulikke aineid, ega soodustada hallituse ja bakterite teket. Ei tohi tekkida tarindisse kondensaati, ega niiskust. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Kriteeriumite hindamine ja garanteeritud edu vahemiku leidmine viiakse läbi pallisüsteemis: 1. Kondensaat tekib tarindi sees ja sisepinnal, esineb hallitus. 2. Kondensaati ei teki tarindi sees, eksisteerib liigniiskus, suur hallituse oht. 3. Puuduvad liigniiskus ja hallitus tarindis. 4. Puuduvad liigniiskus ja hallitus tarindis ning piiret on võimalik puhastada kuivalt. 5. Puuduvad liigniiskus ja hallitus tarindis ning piiret saab pesta mõne puhastus- vahendiga ja survepesuriga. Garanteritud edu vahemik jääb punktide 3-5 vahele. Edu tagab punkt nr. 4. 20.4. Lahenduse energiatõhusus
(asjaolud: plussmärgiga need koormused mille suund ühtib joonisel kujytatud suundadega, nad põhjustavad kõik talas negatiivseid paindemomente ja seega posit siirdeid; Arvestada ainult koormisi mis jäävad koordinaatide alguse ja selle punkti vahele; algparameetrid rajatigimustest; lauskoormus esitatakse koormuse algusest tala lõpuni ehk lauskoormuste summana) Siirete määramine Mohri integraaliga Suvalise varraskonstruktsiooni siirte arvutamise metoodika mis põhineb Mohri integraalil. Tarindi deformeerimiseks kulutatud tööd nimetatakse deformatsioonitööks. (Tähis W, ühik J) Tarindis laekub tehtud tööga võrdne deformatsioonienergia U. Clapeyroni teoreemdeformatsioonitöö võrdub jõu ja sellele vastava siirde poolkorrutisega. // W=F* Siire peab olema võimalik, sellisel juhul räägitakse jõu virtuaalsiirdest ja virtuaaltööst.(kui jõud sooritab tööd sellest jõust sõltumatul siirdel ja on ainult kujutletav) 1) Kaks võrdvastupidist jõudu W=F, 2) Jõupaar W= M
Soojus füüsika: piirete soojapidavus, keskonnamõjutused hoonetele, temperatuuri muutustest tingitud koormused piiretele, piirete helipidavus, elektrivool ja valgustus, keskonna parameetrite mõõtmine. Eesmärgid · Anda arvutusmeetodid pingrte ja defromatsioonide leidmiseks · Arvutusobjektiks on tarind ehk konstruktsioon · Tarindid peavad olema: piisavalt tugevad, piisavalt jäigad, piisavalt jäigad ehk stabiilsed Tugevus tarindi võime purunemata taluda väliskoormusi ja temperatuuri muutusi Jäikus tarindi võime avaldada vastupanu deformeerimisel välismüjude toimel Stabiilsus võime säilitada (välismõjude mõjutamisel) esialgset tasakaalu. Koormused Tarindile mõjuvad väliskoormused · Alalised koormused · Ajutised koormused · Staatilised koormused · Dünaamilised koormused · Kohtkindel ehk liikumatu koormus · Liikuv koormus (autosild, kraanatee) Tarindite toed Toed jagunevad
Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll · hoone tööea tagamine. · õhupidavuse tagamine; 3. Arvutuslikud analüüsid tarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kontrollimiseks (loetleda erinevaid). · niiskustehnilise toimivuse kontroll; · kondenseerumise ja hallituse tekke vältimise kontroll; · niiskuse liikumine ja mõju materjalide kestvusele; · sise- ja väliskliima muutuse mõju tarindi toimivusele; · tarindite niiskumine ja kuivamine; · lisasoojustamise mõju analüüs; · soojusjuhtivus erinevatel aastaaegadel; · sisekliimatingimused; · energiaarvutused; 4
05.01.2012 Lihtne varrastarind Andmed Materjalid: terastross: piirjõud , Trossi läbimõõt on 10mm männipuit: piirpinge ; Nõutav varutegur [S] = 6 H = 3,8 m L = 1,1 m 1. Tarindi varraste sisejõud Arvutatakse nurgad a ja b 1) Esmalt leitakse pikkus B sin60°= Leitakse c c = 3800-866 = 2934mm Leitakse d d = cos60°*1000 = 500 mm Leitakse nurk a tana = b = 90 61,8 = 28,6 Tasakaalutingimused (1) (2) (1) (2) Avaldan (1)'st Asendan (2)'st Miinusmärk tähendab, et peab olema joonisel vastupidise suunaga 2. Terastrossi tugevusarvutus Terastross on ühtlaselt tõmmatud Terastrossi tugevustingimus t = - tegelik tõmbepinge
Juhendis oli märgitud, et kui neetide arv on suurem kui 6, siis tuleb valida suurema läbimõõduga needid. Seega valin uued: Suurendan veelkord: Vastavalt juhendile valin: Nurkterase telje asukoha arvutamine: Needid tuleb paigutada nurkterase sisekülje keskele: k- nurkterase sisekülje keskpunkti kaugus äärtest Sarnaste kolmnurkade tunnust arvestades: Lisaks: Seega: Kui on tagatud äärmiste neetide tugevus, on tagatud ka kogu ülejäänud tarindi tugevus. Koormuse F-suunalise komponendi suurus: Äärmistele neetidele mõjuv tegelik kogujõud: Neetide tegelik lõikepinge ja tema kontroll lubatuga: Neetide tugevus lõikele tagatud Neetide lubatud muljumispinge vastavalt juhendile: Kontrollin nurkterase tugevust: Järelikult on neediavad nõrgestanud nurkterast üle lubatud piiri, tuleb valida uus nurkteras. Valin Ruukki kataloogist uue nurkterase. Sobilikuks osutub 75x75x10, mille ristlõikepindala on 14,1 cm2.
Piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll. Tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: vältida kriitiliste külmasildade teket [frsi]; tagada soojustuse jätkuvus; arvestada soojustuse vajumisega aja jooksul; lahenduse ehitatavus (soojustuse paigaldatavus, õhulekked, veetõkked, läbiviigud); arvestada ehitusprotsessiga (tööde järjekord, ehitusniiskuse väljakuivamine). Soojustuse valik – valitakse vastavalt tarindile ja keskkonnatingimustele. Valikul arvestatakse tarindi toimivuse, ehitustehnoloogia, majanduslikkuse ning keskkonna mõjudega (hoone energiatõhusus, materjali tootmine, kasutusiga, jäätmed). 3. Piirdetarindi ehitusfüüsikalise toimivuse analüüsi võimalused: arvutuslik analüüs, uuringud labori tingimustes, uuringud välitingimustes Arvutuslik analüüs: Jaguneb statsionaarseks- ja dünaamiliseks arvutuseks.
Tallinna Ehituskool Enne valamise algust kontrollitakse, kas raketis on õigel kõrgusel. Taldmiku raketis Maapinnale rajatavate vundamendi- ja taldmikuraketiste alla pannakse aluslatid. Aluslatid paigaldatakse pinnasesse umbes 1,5-meetriste vahedega. Aluslattide pealispind peab olema maapinnaga samal tasapinnal. Et aluslatid püsiksid paigal, fikseeritakse need maasse löödavate kinnitusvaiadega. Aluslatid kinnitatakse alumise tarindi külge või kindlustatakse raketise alusvöö paigalpüsimine muul moel. Mõõdetakse välja tulevase tarindi asukoht ja märgitakse see aluslattidele või alustarindile. Raketise alusvöö koht määratakse kindlaks ehitise teljemärkide järgi, võttes arvesse raketise jaoks vajalikku ruumi. Raketise alumise osa kinnitamiseks ja selle paigalhoidmiseks kinnitatakse alusvöö aluslattide külge. Taldmikud ja vundamendid eelvalmistatud puitkilpidest:
390*x*190 (Laiused varieeruvad) Silikaatplokid Ligikadu moodultelliste mõõtmete kordsed Kahiplokk Kergbetoonplokk(aeroc) Müürimördid Mördi ülesanne: Müürikivid müüriks ühendada Tasandada telliste mõõtmete vead nii, et tellise müüri ülekate säilib soovikohasena Kannab tarindis koormuse ühelt kivilt teisele Takistab niisukse pääsemist tarindisse Annab müüritud tarindile välisilme, on osa tarindi toonit Tellis müüri nähtavast pinnast umbes 25% on mördi pinda Annab tarindile muid nähtavaid omadusi Mördi Omadused Peab olema nii tugev, et peaks vastu müürile tulevatele koormustele Peab olema tugev ja nakkuv teiste külgnevate tarindite suhtes. Selleks peab mördis olema piisavalt liimainet ja niiskust. Liim imendub mördist koos niiskusega tellisesse . Mördis peab jääma veel parasjagu niiskust, et võiks tekkida mördisisene kivistumine
TEHNOLOOGIAKAART Poolekivi puhasvuuk vahesein 1000 m2 Töö kirjeldus on lubatud maksimaalselt H/200, kus H on tarindi vaba kõrgus. Materjali maksumus Vahelae kohal võib telje kõravlekalle olla maksimaalselt +/- 8mm. Poolekivi puhasvuuk müüritise ladumine. Kuna tegu on Materjal Kulunorm Kogus Hind Summa m2 hind
Konvektsioon ehk soojusülekanne toimub gaasides ja vedelikes makroskoopiliste osade liikumisel Loomulik konvektsioon juhul kui konvektsioon toimub ainult temperatuuri erinevuse tõttu Sundkonvektsioon kui soojaülekanne on tingitud välisest mõjust (tuul, ventilaator või muu) Laminaarne kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt Turbulentne kaootiline osakeste liikumine 23. Kus esineb konvektsioon hoones? · läbi tarindi- in ja eksfiltratsioon (õhurõhkude erinevus, lekkiv õhutõke) · läbi tuuletõkke (liiga poorne plaat, paigaldusvead) · tarindi sees (temperatuuri erinevus, geomeetria, soojustuse õhujuhtivus, õhukanalid soojustuses) · tarindi pinnal (temperatuur) 24. Kuidas jaguneb kiirgus? Lühilaineline kiirgus otsene päikesekiirgus ( = 0,1...4 m) Pikalaineline kiirgus soojuskiirgus ( > 4 m), atmosfääri ja aluspinna soojuskiirgus 25. Selgita pika ja lühilainelise kiirguse mõju hoonele
Konvektsioon ehk soojusülekanne toimub gaasides ja vedelikes makroskoopiliste osade liikumisel Loomulik konvektsioon – juhul kui konvektsioon toimub ainult temperatuuri erinevuse tõttu Sundkonvektsioon – kui soojaülekanne on tingitud välisest mõjust (tuul, ventilaator või muu) Laminaarne – kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt Turbulentne – kaootiline osakeste liikumine 23. Kus esineb konvektsioon hoones? • läbi tarindi- in ja eksfiltratsioon (õhurõhkude erinevus, lekkiv õhutõke) • läbi tuuletõkke (liiga poorne plaat, paigaldusvead) • tarindi sees (temperatuuri erinevus, geomeetria, soojustuse õhujuhtivus, õhukanalid soojustuses) • tarindi pinnal (temperatuur) 24. Kuidas jaguneb kiirgus? Lühilaineline kiirgus – otsene päikesekiirgus (λ = 0,1…4 μm) Pikalaineline kiirgus – soojuskiirgus (λ > 4 μm), atmosfääri ja aluspinna soojuskiirgus 25
külmumata maapinnani või selleks ettenähtud tarinditesse. *Veevoolu teid peab saama vajaduse korral puhastada Soojustus, aluskate, aurutõke ja tuuletõke *Piirdetarindi, s.o katuslae või pööningu vahelae soojustus, aurutõke, tuuletõke ja aluskate peavad koos tagama nõutava soojapidavuse ning vältima veeaurukondenseerumist ehitustarindis. *Soojustusmaterjal tuleb paigaldada tarindisse nii, et see kataks tarindi võimalikult ühtlaselt ja liituks tihedalt soojustuskihis olevate või seda läbivate konstruktsioonielementidega. *Ehitamise ajal tuleb soojustusmaterjal kaitsta märgumise eest. *Jäikadest plaatidest soojusisolatsiooni (nt vahtpolüstüreenplaatide) kasutamisel katusekatte alusena tuleb katusekatte alla paigaldada tasanduskiht (nt kõvad mineraalvillaplaadid) või vähendada plaatide mõõtmeid sedavõrd, et nende temperatuuri muutusest ja lineaarsest
Puitvarda tugevus: u,Tõmme = 80 MPa u,Surve = 40 Mpa Nõutav tugevusvarutegur: |S| = 6 Varda nurk horisontaali suhtes: = 60° Tugede kõrguse vahe: H = 3,5 m Tugede horisontaalne vahe: L = 1,6 m Puitvarda pikkus: l=1m 2.Tarindi sisejõud Sisejõudude arvutamiseks on tarvis leida nurk terastrossi ja horisontaali vahel. h1 h1 tan = l 1 => = arctan l 1 h1 = H + sin60° * l = 3,5 + sin60° * 1 = 4,36m l1 = L + cos60° * l = 1,6 + sin60° * 1 = 2,1m 4,36 = arctan 2,1 64° Selge on see, et trossile mõjub tõmbejõud. Eeldan, et ka puitvardale peab mõjuma tõmbejõud, muidu oleks võimatu saavutada tasakaalu x telje suhtes (oleks ainult
F = 17kN Puitvarda tugevusvarutegur : σ U σ U ∙ A P σ U ∙ A P 40 ∙10 6 ∙ 0,002 80 SP= = = = = ≈ 7,3≥ [ S ] =6 NT NP 0,64 F 0,64 ∙17 ∙ 103 10,9 Tingimus kehtib puitvarda tugevus on tagatud. Terastrossi tugevusvarutegur : FU FU 58,3 58,3 ST = = = = ≈ 6,2 ≥ [ S ]=6 N T 0,55 F 0,55∙ 17 9,4 Tingimus kehtib terastrossi tugevus on tagatud. Seega on terve tarindi tugevus tagatud. Vastus : Tarindi tugevus on tagatud, kui männipuidust puitvarda läbimõõt on 5 sentimeentrit ja tarindile mõjuv jõud ei ületa 17kN.
40 10 0,0013 52000 SP= = = U P = = 8,18 [ S ] =6 NT NP 0,5775 F 0,5775 11 103 6352,5 Tingimus kehtib, ehk puitvarda tugevus on tagatud. Terastrossi tugevusvarutegur: FU FU 40,8 40,8 ST = = = = 6,43 [ S ] =6 N T 0,577 F 0,577 11 6,347 Tingimus kehtib, ehk terastrossi tugevus on tagatud. Kuna komponentide tugevus on tagatud, siis on ka kogu tarindi tugevus tagatud. 6. Trossi ristlõike nimipindala ja trossi pikkuse muutuse leidmine. Trossi nimiläbimõõt on 8 mm. Trossi ristlõike radius r = 4 mm A = r2 = 50,3 mm2 l = 4600 mm E = 117 GPa F = 11 kN Trossi pikkuse muutuse leidmine Hooke'i seaduse abil: L = F × l / E × A = 11000 N × 4,6 m / 117000000000 Pa × 0,00005 m2 = 0,00865 m = 8,65 mm 7. Vastus
Nimi EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-32 Juhendaja: Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1
Hoone kasutuse jääktööiga - Hoone ja tema tarindite kasutuse veel järelejäänud tööiga, ehk lühemalt jääkiga, hinnatakse nende füüsilise vananemise ja nn aastase amortisatsiooninormi järgi, - Aastane amortisatsiooninorm on teatud protsent taastamiskuludest. - Vundamentide füüsiline vananemine tuleb 5-10% väiksem seinte füüsilisest vananemisest. Tarindite kandevõime hindamise soovitav järjekord - Esmalt kontrollitakse tarindi kandevõimet arvestusega. Kui arvestuse tulemusena selle kandevõime pole piisav, võib tarindi materjali tugevusnäitajad määrata katseliselt. - Paindele töötavate tarindite puhul on otstarbekas neid kontrollida katsekoormamisega - Kui ka katsekoormamisel ilmneb, et kandevõime pole tagatud ( suured läbipainded), tuleb ette näha tarindi tugevdamine - Kui tugevdamine pole võimalik, tuleb uurida koormamiste vähendamise võimalust
ning koormusena kasutan samuti terastrossi koormust. 3.6. Arvutan puitvarda koormuse F suurima lubatud väärtuse, kui d = 4 cm. 3.7. Tarindile lubatav suurim koormus F. Täiskilonjuutonites F < 1 kN 4. Tugevuskontroll. Arvutan varutegurid, kui F=1 kN 4.1. Puitvarda tugevusvarutegur. Tingimus kehtib, seega on puitvarda tugevus tagatud. 4.2. Terastrossi tugevusvarutegur. Tingimus kehtib, seega on terastrossi tugevus tagatud. Tarindi tugevus on tagatud. 5. Vastus. Puitvarda optimaalne läbimõõt on 4 cm ja tarindile lubatava koormuse F suurim väärtus on 1 kN.
Kuna mõlemal juhul on tegu ühtlaste varrastega, jaotub pinge kogu varda pikkuses ühtlaselt. Puitvarda puhul on tegu survega ning terastrossil tõmbega. u surve puit= 40 Mpa F lim tross= 58,3kN Puitvarda tugevustingimus on : 0,6910 3 4010 6 = 2 /4 Trossi tugevustingimus on 0,71F=58,3/S 4. Arvutan jõu F suurima lubatud väärtuse lähtudes trossi piirjõust ja nõutud varutegurist S=6. 0,71F=58,3/6 F=13,6kN Leian tarindi suurima lubatud koormuse täiskilonjuutonites: F=13,6kN=~13kN Lähtudes leitud jõust arvutan puitvardale sobiva läbimõõdu. 0,691310 3 4010 6 = 2 /4 6 d=0,042m= ~5cm täissentimeetriteks ümardatuna 5. Komponentide varutegurite väärtused ja kontroll. S teras=F lim/ Nt= 58,3/(0,71*13)=6,32 mis on suurem kui S nõutud 6, seega sobib (0,6913000 )
hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsioon peab olema piisavalt vastupidav, et see koos vuukidega peaks vastu ehitusaegsele koormusele ja kasutusaegsele alustarindi liikumisele. Ehitusnormidega seotud juhistes soovitatakse lisaks, et põranda hüdroisolatsioon tõstetaks seinale vähemalt 100 mm põrandapinnast ja et seina hüdroisolatsioon pikendataks põranda seinale tõstetud hüdroisolatsiooni peale (või hüdroisolatsioon peab moodustama katkematu vuukideta tarindi nii, et mööda seina valguv vesi ei pääseks põranda hüdroisolatsiooni taha). Käesoleval RT-juhendkaardil soovitatavaks põranda hüdroisolatsiooni seinale tõstmise kõrguseks on 150 mm valmis põrandapinnast. Seina ja põranda hüdroisolatsioonina tuleks kasutada sertifitseeritud hüdroisolatsioonisüsteemi, mis on kokkusobiv ka põrandatrapiga. Hüdroisolatsiooni teostamisel tuleb järgida toote valmistaja juhiseid.
Nimi ja perekonnanimi EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI-32 Juhendaja: lektor Leena Paap Rapla 2013 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1
Gert Saarm EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-32 Juhendaja: lektor A. Hamburg Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1
haitumist. Seepärast tahkub betoon kiirelt. Et betoonimiseks on jääks küllalt aega siis tuleb kasutadab betoonisegus aeglustit. Muud soojenusviisid Kasutatakse nn talvebetooni mis kivistub juba +15°C juures. Talvebetoon sobivad kasutuskohad on elementide paigaldus-ja vuugivalu, järelvalu ning kinnitus-ja remondivalu. Tarind isoleeritakse kaitsekattega suletud ruumis, mida köetakse kas kuuma õhu või auruga. Betoonikülmakaitse Külmakaitse ülesanne on: hoida ära tarindi jäätumine, ühtlustada tarindi temperatuuri, vähendada soojendamisvajadust, takistada niiskuse haihtumist. Külmakaitset võib korraldada järgmiste vahenditega: raketise soojusisoleerimine, külmakastid, külmakaitsematid ja-plaadid, kaitsekatted Lahtiraketamine Raketise võib lahti võtta, kui betoon on saavutanud oma küllaldase tugevuse. Tugevusnõue oleneb sellest, milline koormus mõjub raketisele ja tarindile endale. Raketised tuleb lahti võtta
KUTSEKIRJELDUS Keevitamine on metallide ühendamine lahtivõetamatuks liiteks, rakendades detailide kohalikku sulatust või koos deformeerimist. Tuntakse üle 60 erineva keevitusviisi, mis liigitatakse kahte põhirühma: sulakeevitus ja survekeevitus. Keevitaja töötab põhiliselt metalltooteid ja -konstruktsioone valmistavas ettevõttes, teda vajatakse ehitus-, paigaldus-, hoolde- ja remonditöödel. Keevitaja põhitööks on keevitustööde ettevalmistamine, tarindi koostamine vastavalt joonisele, keevisliidete teostamine ning järeltöötlus ja tulemuse kontroll. Töö nõuab jooniste lugemise oskust, töötlemistehnoloogia ja materjalide omaduste tundmist. Keevitaja kasutab oma töös keevitus-, gaaslõike-, metallilõike- ja tõsteseadmeid, elektrilisi ja mehaanilisi käsitööriistu ning abivahendeid. Ta peab tundma kutsealast ohutustehnikat ja kaitsevahendeid ning teadma keevitusega kaasnevaid kahjulikke toimeid inimorganismile.
Avade arv – palju – vähe Tarind – eriline Vahekaugused – pikad – lühikesed Tarindi kõrgus – tellingute vajadus – vahelduv – ühtlane MATERJALIDE KULU tk/müüri-m² mört, mört Materjali ülekulu kg/plokk kg/müüri-m²
8) stabiilsuse säilitamine konstantse temperatuuri tingimustes (tähis D); 9) stabiilsuse säilitamise kestus standardse aja/temperatuuri graafiku suhtes (tähis DH); 10) suitsu ja soojuse eemaldamiseks mõeldud elektriventilaatorite toimimise aeg temperatuuri muutumise tingimustes (tähis F); 11) suitsu ja soojuse eemaldamiseks mõeldud loomuliku õhuvahetuse toimimise aeg (tähis B). Nagu eeltoodud määratluse sisust selgub, tähendab tarindi tulepüsivus vastupanu tule toimele kolmel, üksteisest üsna erineval viisil: - staatilist stabiilsust, sh kuju muutmatust ehk deformatsiooni puudumist (R); - ruume eraldavate tarindite osas tihedust (E); - vähest soojajuhtivust, et tarindi vastasküljel tule suhtes ei tõuseks temperatuur tarindi pinnal üle lubatava piiri, üldjuhul mitte üle +80 °C (I). Tulepüsivusaja kestvus konkreetsel juhul oleneb põhiliselt hoone (ehitise) tuleohutusklassist ja
8) stabiilsuse säilitamine konstantse temperatuuri tingimustes (tähis D); 9) stabiilsuse säilitamise kestus standardse aja/temperatuuri graafiku suhtes (tähis DH); 10) suitsu ja soojuse eemaldamiseks mõeldud elektriventilaatorite toimimise aeg temperatuuri muutumise tingimustes (tähis F); 11) suitsu ja soojuse eemaldamiseks mõeldud loomuliku õhuvahetuse toimimise aeg (tähis B). Nagu eeltoodud määratluse sisust selgub, tähendab tarindi tulepüsivus vastupanu tule toimele kolmel, üksteisest üsna erineval viisil: - staatilist stabiilsust, sh kuju muutmatust ehk deformatsiooni puudumist (R); - ruume eraldavate tarindite osas tihedust (E); - vähest soojajuhtivust, et tarindi vastasküljel tule suhtes ei tõuseks temperatuur tarindi pinnal üle lubatava piiri, üldjuhul mitte üle +80 °C (I). Tulepüsivusaja kestvus konkreetsel juhul oleneb põhiliselt hoone (ehitise) tuleohutusklassist ja
põlevvedelikku; 4) keevitada, lõigata, joota või lahtise tulega soojendada seadet, aparaati ega torustikku, mis on täidetud põlev- või mürkainega, või on mittepõleva vedeliku, gaasi, auru või õhu rõhu all või mis on pingestatud. Tuletöö tegemise ajal ajutises tuletöö kohas peab selle üle järelevalvet teostav isik süstemaatiliselt kontrollima tuleohutusnõuete täitmist. Pärast tuletöö lõpetamist peab töö tegija töökoha hoolikalt üle vaatama, põlevmaterjalist tarindi vajadusel veega üle valama ja kõrvaldama muud tulekahju põhjustada võivad tingimused ning toimetama töö- ja tulekustutusvahendid selleks ettenähtud hoiukohta. Tuletöö koha tööjärgse kontrollimise kestvuse (tundides) peab määrama ja vastava märke tuletöö loale tegema seda väljastav isik. Tulekahju puhkemisel tuletöö kohas peab tuletöö tegija ise või muu isiku kaudu juhtunust viivitamatult teatama kohaliku päästeasutuse häirekeskusele ning asuma töökohal ja selle
Põrandakatte kriitiline suhteline niiskus Betooni pind <75% Parkett, puitpõrand <80% Kumm, kork, tekstiil <85% Plast, linoleum, polüuretaanmass <90% Epoksiid-, akrüül-, polüestermass <97% 25 Betooni kuivamine Niiskuse väljakuivamine betoonist sõltub: tarindi paksusest, kuivamise suundadest (ühes suunas, kahes suunas), betooni koostisest, vesi-tsemendi suhtest ümbritseva keskkonna temperatuur, niiskus. Liigniiskuse väljakuivamise seisukohalt on optimaalne keskkond kuivamisperioodil: T 20ºC, RH 40…50%. 1: T +25°C, RH 50%; 2: T +18°C, RH 60%; 3: T +10°C, RH 14%; 26
nähtavusest (vaade), fassaadi lahendusest, energiatõhususe nõuetest, helipidavuse nõuetest, puhastatavuse, avatavuse võimalustest/vajadusest, ilmastikukindluse nõuetest 2 1 Akna kestvust mõjutavad tegurid Päike Veeaur •difundeerub läbi tarindi •nõrgestab puitu ja plasti •kahjustab viimistlust, Mehaanilised mõjurid kittimist •kasutuskoormus, Õhusaaste •omakaal •kahjustab viimistlust Lumi ja jää Niiske siseõhk •kondenseerub klaasi ja •sulamine/jäätumine raami sisepindaldele põhjustab mehaanilist
kus hoone summaarsed soojuskaod, W pt kõigi hoone piirdetarindite soojuskaod, W pt õhuvahetusest tingitud soojuskaod, W Piireteks on näiteks välisseinad, katus (või ülemiste korruste laed), alumiste korruste põrandad, aknad ja välisuksed. Sisepiirdeid (näiteks siseseinu) soojuskadude leidmisel arvesse ei võeta. Üksiku piirdetarindi soojuskadude leidmisel tuleb kindlasti kasutada just selle konkreetse piirdetarindi pindala ja selle tarindi soojusläbivust. Üksiku piirdetarindi soojuskaod saame seosest: kus pti üksiku piirdetarindi soojuskaod, W Ui üksiku piirdetarindi soojusläbivus, W/(m2·°C) Ai üksiku piirde pindala, m2 ts siseõhu temperatuur, °C tv välisõhu või pinnase temperatuur, °C Kuna hoonel on üldjuhul mitu piirdetarindit, siis tuleb piirdetarindite summaarsete
kinnitit nf kinnitite arv ruutmeetri kohta, m-2; f kinnitite soojuserijuhtivus, W/(mK); Af kinniti ristlõikepindala, m2; do soojustuse paksus, mida kinniti läbib, m; dl soojustust läbiva kinniti pikkus, m (kui kinniti paigaldatakse nurga all, võib dl olla pikem kui soojustuse paksus); Rl soojustuse soojustakistus, kus kinniti paikneb, m2K/W; Rtot tarindi kogusoojustakistus (ilma parandusteguriteta), m2K/W. Kinniti skeemid Valemi teguri väärtused erinevatele kinnititele ja soojustuste paksustele VTT uuringu alusel. Soojustuse soojuserijuhtivus ei mõjuta tegurit Kinniti läbimõõt, Kinniti materjal Soojustuse paksus mm 5 Roostevaba teras 240 0,94
(konstruktsioonid), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg · tuleleviku kiirus pinnal jne. 4 Tulekindlus Tulekindel on kokkuleppeline mõiste selle all peetakse silmas tarindi vastupidavust leegi mõjule vähemalt 90 minuti jooksul ehk tulepüsivust. Tarindi vastupidavust leegi mõjule 30 minuti jooksul nimetatakse kokkuleppeliselt tuld tõkestavaks. Nende terviklikkuse ning soojaisolatsiooni omadusi kajastatakse tarindites ja konstruktsioonides mõistega tulepüsivusaeg. Osa ehitusmaterjale klassifitseeritakse põlevaks ka siis, kui nende tule levikut ja süttimistundlikkust piiravad omadused on ilmselgelt paremad muudest põlevatest
tüüp 3 olmeruumid (eluruumid, kontorid, vabaajaruumid) kuiv keskkond. 7 tüüp 4 erinõuded (arhiivid ja laod, mis vajavad kontrollitud keskkonda) täiesti kuiv keskkond Ruumi tüübist olenevalt valitakse hüdroisolatsiooni tüüp A, B, C : tüüp A katkematu hüdroisolatsiooni membraan (võib paikneda isoleeritava tarindi sise- kui ka välispinnal või tarindi sees). tüüp B hüdroisolatsioon saavutatakse konstruktsiooni enda omadustega (veekindel betoon, ka vuugilindid). tüüp C hüdroisolatsioon saavutatakse drenaazi süsteemiga, kusjuures süsteem peaks olema vee ärajuhtimise süsteemiga. Kõik hüdroisolatsioonimaterjalid on mittemädanevad ja veetihedad, seetõttu need suudavadki tarindeid kaitsta niiskuse ja vee eest. [1]
Tõmbetugevus (ehk tugevuspiir) Rm, suurim pinge (punkt D), mida materjal talub 8. Milles seisneb tugevusvaru? Tugevusvaru peab olema igal konstruktsioonil, et see püsiks ka äärmuslikes oludes. 9. Mis on varutegur? Piirpinge ja tegelike pinge vahelist suhet nimetatakse varuteguriks. Sitke materjali jaoks ReH S= . 10. Mis on detaili deformatsioon? Deformatsioon - detaili (tarindi, keha, varda) kuju ja mõõtmete muutus (koormuste mõjudes) 11. Milles seisneb materjali elastsus? Elastsus - materjali omadus koormuse vähenedes taastada detaili esialgsed kuju ja mõõtmed (osaliselt või täielikult. 12. Mis on Poisson'i tegur? Possioni tegur on laiuse suhtelise muutuse ja pikkuse suhtelise muutuse jagatis. µ= -×/ 13. Mis on tahke keha sisejõud? Tahke keha sisejõud = jõud keha osade (elementaarosakeste) vahel, mis: säilitavad tema
KIILSILLUSED 4) KAARSILLUSED R 4.2.2 LIIKUMISVUUGID Müüritud tarindis tekib pingeid erinevate tingimuste ja nende muutumiste tõttu: • temperatuuri kõikumine • niiskuse kõikumised, kokkutõmbumine ja laienemine • ehitamisaegse niiskuse aurumine • tarindite ja aluste liikumine PRAGUDE ENNETAMINE • kujumuutuste ülekandmine liikumisvuukidele • tarindi tugevdamine armatuuri lisamisega LIIKUMISVUUKIDE ASUKOHAD Liikisvuugid tehakse kohtadesse, kus müüri vaba liikumine on häiritud: • nurkadese • ehitusliku liikumisvuugi kohale • konstruktsiooni muutuste kohale • ehituskõrguste muutuste (üle 3m) kohale • seina paksuse muutumise kohale • erinevate koormustega ehitusosade vahele (korruselisuse muutus) • seina suurte jäikuserinevuste (avaused) lähedale.
· Tüüp 2 - paremad abiruumid - veeleketeta, kuid niiskumine lubatud (jaemüügialod, töökojad varustatud elektriliste seadmetega) · Tüüp 3 - kuiv keskkond - olmeruumid (eluruumid, kontorid, vabaajaruumid) · Tüüp 4 - erinõuded - täiesti kuiv keskkkond (arhiivid ja laod, mis vajavad kontrollitud keskkonda) Tulenevalt ruumi tüübist, valitakse isolatsioonitüüp: · Tüüp A - katkematu hüdroisolatsiooni membraan (paikneb kas tarindi sees, välis- või sisepinnal) · Tüüp B - hüdroisolatsioon saavutatakse konstruktsiooni enda omadustega (veekindel betoon, vuugilidid) · Tüüp C - hüdroisolatsioon saavutatakse drenaazi süsteemiga, kusjuures süsteem peaks olema vee ärajuhtimise süsteemiga Paiknemise ja asukoha järgi jagunevad: · Horisontaalne hüdroisolatsioon - rajatakse vundamendi ja seina vahele ning keldriga hoonetes taldmikuplokkide peale
Lamedaid pilastreid kasutati rooma, renessanssi ja klassitsistlikus arhitektuuri seinapindade liigendamiseks. Kontraforss e. tugipillar –tema peamiseks ülesandeks on võlvlae külgsurve vastuvõtmine ja müüri tugevdamine. Tavaliselt paiknevad kontraforsid võlikanna kohal. Deformatsioonivuugid: 1) Temperatuurivuugid – temperatuurist tingitud materjali paisumised ja kahanemised viivad hoone tarindi pragude tekkimiseni. Selle vältimiseks „lõigatakse“ hoone katusest kuni vundamendi pealispinna läbi temperatuurivuukidega. 2) Vajumisevuugid – nende ülesandeks on vältida ebasoovitavate pragude tekkimist hooneosade vahel, mille puhul on oodatud erinevad vajumist. Vajumisvuugiga „lõigatakse“ hoone täielikult läbi – katusest kui ehitise aluseni.
LIIMLIIDE = kinnisliide, milles detailid on ühendatud LIIMIGA Liim on vedel või poolvedel ainete segu, mis liimib või liidab esemeid kokku. EELISED – 1. Liimliide on pidev – see tagab ülekantava koormuse ühtlasema jaotumise ning pinge kontsentraatorid puuduvad; 2. Pidev liimliide suurendab tarindi jäikust; 3. Liimliide on välimuselt sile; 4. Liimliite vastupidavus tsüklilistel koormustel ületab teiste liidete oma 5. Liimliite saamisel ei vajata kõrgeid temperature 6. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale; 7. Liimliitesse saab panna erinevaid materjale; 8. Liimikiht (vajaduse korral) isoleerib detailid elektriliselt 9. Liimliide summutab vibratsiooni ja võnkumisi Summaarse eelisena saavutatakse toote
[1] ,,Vundamendi ja keldrikonstruktsioonide isoleerimiseks kasutatakse mittemädanevaid materjale. Hüdroisolatsioon peab olema pidev ja tihe. Pinnases või tarindis paikneva hüdroisolatsiooni tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem" [1]. ,,Horisontaalne hüdroisolatsioon rajatakse vundamendi ja seina vahele ning keldriga hoonetes taldmikuplokkide peale.Vertikaalne hüdroisolatsioon kantakse keldri välisseintele kuni maapinnani" [1]. ,,Tarindi kujundamisel tuleb vältida ka tema niiskumine veeauru tiheduse mõjul. Selle ohu vältimiseks võib kasutada kas auruisolatsiooni või tarindi õhutamist" [1]. ,,Ruume ümbritsevate tarindite isoleerimisel ja materjalide valikul selleks, tuleb arvestada ka nende ruumide otstarbega. Sellest tulenevalt jaotatakse ruumid nelja tüüpi ja neile esitatakse järgmised keskkonnanõuanded" [1]. Tüüp üheks on tavalised abiruumid nagu näiteks
VEIDI KA MÜRAST Heli levib hoones Õhumüra levib materjali avade ja pooride kaudu. Indeks Rw' näitab kui palju helitugevusest tarind takistab. Mida suurem on number, seda paremini heli takistab. Löögimüra levib materjali tahke osa kaudu. Indeks Ln,w´ näitab, kui tugev on tarindit läbinud heli tase naaberruumis. Mida väiksem on number, seda paremini tarind heli takistab. Eri sagedusega heli levib erinevalt. Tarindi helipidavust määratakse katseliselt paljudel eri sagedustel 100...3200 Hz Mürataseme ühikuks on dB (logaritmiline ühik, 1/10 Belli). 1 Bellile vastab mürataseme 10 kordne erinevus. Veel on olulised akustika, heli peegeldumine ja sumbumine. 26 13 2. SISEKLIIMA JA ENERGIATÕHUSUSE
Eesti Vabariigi EVS standardite sisu ja mõisted on täpselt samad nagu EN-standardites. Standart Eurocode 2 defineerib eelkõige raudnbetoonkonstruktsiooni tulepüsivuse, painde-, surve- ja tõmbekandevõime ja surutud elemendi stabiilsuse tagamise nõudeid. Lisaks ka on toodud piirangud ja nõuded erinevate keskkondade ja koormuse iseloomu piirangud, näiteks betooni kaitsekiht töötava armatuuri üle: kaitsekiht on seda suurem, mida agressiivsem on projekteeritava tarindi ümbrus ja keskkonna mõju. Eurocode's 2 on täpselt määratud elemendi kandevõime arvutusviisid ja valemid. Standart EN-1991 määrab projekteerimise lähteandmete kuju ja rakendamise viis, selles hulgas on ehitise kasuskoormuse määramine ning alalise ja ajutise koormuse olulisuse määramine. Standardis on antud juhised lume- ja tuulekoormuse rakendamiseks. See piirab ka konstruktsiooni geomeetrilise kuju muutumist koormuse
lisseinad, katuslagi, aknad-uksed) soojakadude ning ventilatsioonist-õhuvahe- tusest tingitud soojakulude kompenseerimiseks; soojakaod läbi välispiirete ja soojakulu õhuvahetusele olenevad vahetult välispiirete soojapidavusest ja õhutihedusest; halvasti soojustatud ja läbipuhutavad, liigniisked või pragulised välisseinad, katused, põrandad ja vundamendid juhivad soojust mitu korda rohkem ning lisaks ülemäärasele küttekulule on jahtunud tarindi sisemistes osades tõenäoline ka niiskuskahjustuste ja hallituse tekkeoht; niisama palju, kui läbi välispiirete ja õhuvahetusega hoone soojust "kaotab", tuleb sinna ka küttesooja juurde anda, et oleks tagatud hoone kasutajate mugavustunne, normaalsed elu- ja töötingimused; ebapiisav soojustus ja ülekütmine kahjustavad meid ümbritsevat keskkonda, sest kulutatakse liigselt loodusressursse ja atmosfääri paisatakse suur hulk saas- teaineid 2
Soojusjuhtivus W/(mC) <0,46 Tihedus g/cm3 2 Elastsusmoodul GPa 50 Temperatuuritaluvus C 300 Korrosioonikindlus Väga kõrge elektrijuhtivus dielektrik 2. KLAASFIIBER ARMATUUR Klaasfiiber armatuur sai alguse Vene Föderatsioonist, kus oli toode mõeldud sõjanduse tarindi arendamiseks. Nüüdseks kasutatakse seda ülemaailmselt suuremates betoonehitistes[4]. Klaasfiiber armatuuri valmistatakse pikkadest klaaskiud niitidest, mis keeratakse omavahel kokku ja lisatakse samal ajal plastikut, et anda materjalile sidusus ja profiil. Piisavaks kaitsekihiks antakse armatuuri diameeter pluss 10mm. Üldiselt antakse armatuuri paksusi 4- 20mm, aga suurematelt tootjatelt on võimalik leida ka kuni 41mm[5]. 2.1 Omadused ja tehnilised näitajad
hoone füüsilise ning moraalse vananemise. Moderniseerimine muutmata hoone konstruktsiooni otstarvet, hoone moraalse vananemise kõrvaldamine. Renoveerimine uuendamine Saneerimine tervendamine Restaureerimine ennistamine Konserveerimine säilitamine Lammutamine ehitise või selle osa likvideerimine Hoone eluiga ajavahemik ehitamisest lammutamiseni Hoone või tarindi kasutusiga võime säilitada tugevus ja kasutamis võimet Projekteeritud kasutusiga ajavahemik mille kestel konstruktsiooni kavatsetakse kasutada etteantud hoolduse tegemistes ilma olulise vältimatu remondita Ehitise tööiga ajavahemik ehitise kasutuselevõtmisest kuni lõpetamiseni Füüsiline vananemine ehitise põhitarindite, töökindluse ja agresiivsetele mõjudele vastupanu järk-järguline kahanemine.
Vältida tuleb vee juhtimist katusekatte ohutundlikumatesse kohtadesse (seina, vuukide, läbiviikude, valgusavade äärde). Katuse osad Katuslae läbilõige 2.Soojustus 3.Tuuletõke 4.Tuulutusvahe 5.Aluskate 6. distantsliist 7.Katusekate 8. tuulutuskorsten 9. prussid Tuuletõkke ülesanne on takistada tuulest ja temperatuuride erinevusest tingitud välisõhu liikumine soojustusse ja tagasi. Aurutõke ülesanne on takistada niiskuse ja õhuliikumist läbi tarindi Soojustus peab täitma kogu temale määratud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist auru- ja õhutõket või siseviimistlusplaati ja välimist tuuletõket. Kaldkatused Kivikatused Keraamilised katusekivid või betoonkatusekivid. Katuse minimaalne kalle on 1:4...3:1. Reeglina paigaldatakse roovitise alla aluskate: Roovide samm sõltub kivist ja katuse kaldest: Väiksema kalle suurem ülekate. Kogu katuse ulatuses siiski kasutada sama sammu. Kivide paigaldus ja kinnitus
p Np 41,13F 41,131 8 S p=11 [ S ] =6 Tingimus kehtib, seega on puitvarda tugevus tagatud. Terastrossi tugevusvarutegur: F lim ¿ 40,8 = =20,71 20 1,97F 1,971 F lim ¿ =¿ Nt S t =¿ S t =20 [ S ] =6 Tingimus kehtib, seega on terastrossi tugevus tagatud. Tarindi tugevus on tagatud. 6. Trossi ristlõike nimipindala ja trossi pikkuse muutus 6.1 Trossi pikkus Teen abijoonise trossi pikkuse leidmiseks. 9 Joonis 4. Abijoonis trossi pikkuse leidmiseks. a ja b joonisel tekkinud täisnurkse kolmnurga kaatetid, mm T trossi pikkus, mm Kuna tekib täisnurkne kolmnurk, mille 2 nurka on võrdsed (45 ), siis on tegemist võrdhaarse kolmnurgaga ning kolmnurga kaatetid a ja b on võrdsed
annaabi.ee 
