ehitussoojakuid , ning ka erinevaid metalltooteid . Kliendile pakume terviklahendust s.t alustades projekteerimisest, valmistamisest ja lõpetades paigaldamisega. OÜ Harmet põhiturg on Skandinaaviamaad mis moodustavad üle 80 % meie põhitoodangust, seda nii moodulite, soojakute kui ka erinevate metalltoodete konstuktsioonide tootmises. Arvestades Skandinaaviamaade nõudliku klienti oleme püsinud tugevas konkurentsis turunõudmistega tänini. Tehtud Tööd Lae ja seinte vuukide pahteldamine. Seinte ja lae kruntimine ja värvimine Tuuletõket akryl paigaldasin lae nurkadesse ja elektrikilpide ümber. Seinte ja lae vuukide lihvimine. Seineksi paigaldamine seina. Tehtud töödest Värvimine: värvimisel kasutasin erinevaid rullikuid. Väikse rulliga tegin lae ääred ja põranda ääred. Suure rulliga värvisin suuremaid pindu. Pahteldamine: pahteldamisel kasutasin kahte pahtlilabidat. Seineki panemisel mõõtsin enne lae kõrguse põrandast ,et teada saada
suhtes tundlikud, UV-kiirguse suhtes tundlikud, surveveekindlad. Seda materjali iseloomustab: lahusti- ja asbestvaba, kerge töödeldavusega, töödeldav külmalt ka vertikaalsetel pindadel, keerukatel pindadel lihtsalt töödeldav, mineraalse aluspinnaga täispinnaliselt nakkuv, kasutatav kõikide veekoormuste puhul, pragusid kuni 5mm ületatav, töödeldav +1..+40C, moodustab vuukideta pinnakatte. 4. Kirjelda läbiviikude, vuukide, liidete tegemist? Isolatsioonitöödel tuleb läbiviikude, vuukide ja liidete tihendamine erilise hoolikusega teha. Läbiviigud on soovitav kavandada võimalikult kõrgele, ülalpool servevee piirkonnast. Pinnaseniiskuse ja mitteveesurvelise keskkonna puhul tehakse läbiviigule nurgaümardus. Pakskiht-bituumenkatte paksus min 3 mm ning ta peab ületama praokohta toru ja seina vahel. Enne pakskiht pealekandmist pind (ka toru) kruntida. Kui läbiviik on termilise koormusega (soojaveetorustik), siis on vajalik tihendada läbiviik spetsiaalse mansetiga
2:2011 ja EVS 812-3:2007). Seepärast soovitatakse kasutada silikaatkivi korstna- pitsis ainult välisvooderdusena, millel on võimaluse korral tuulutusvahe (isoleeritus) korstna siseseina ehitusmaterjaliga. 1. MATERJALIDE ISELOOMUSTUS Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaal- paksus on 10 ... 1 mm 1.1. Silikaattellise omadused Silikaattellise tihedus (s.o. tellise mahuühiku mass) on üldjuhul väljakuivatatud olukorras 1850...1950 kg/m3. Seega on tegemist materjaliga, mille poorsus on cá 30 %. Selline küllalt suur avatud poorsus põhjustab intensiivse niiskusvahetuse ümbritseva keskkonnaga ekspluatatsioonis. Nagu aga üldiselt teada, põhjustab vesi materjali omaduste muutumist, seda eriti materjali vahelduval külmumisel-sulamisel
Tehnoloogiakaart Monteeritavad raudbetoon vahelaed 1000m² Töö Õõnespaneeli sängitamine Vuukide betoneerimine Antud tööks on paigaldada kolme korruselisele büroohoonele Esimene õõnespaneel tuleb paigaldada võimalikult täpselt, et Monteeritavad paneelehitused saavad oma lõpptugevuse ja jäikuse monteeritavad vahelaed. Vahelagede pindalaks kokku on 1000m². vastavalt paigaldusskeemile järgmiste paneelide paigaldus sujuks vastavalt vuugibetooni tugevusele. Vuukide täisvalamiseks võib
· vajadusel peab vuugikonstruktsioon tagama, et koormuse puhul ühelpool vuuki ei teki erinevaid plaadipoolte vajumisi, · vuugi servad ei tohi koormuse all murduda, · vuugi eradusjoon peab olema sirge ja puhas, · kõik vuugid peavad kindlustama plaadi liikumise vastavalt mahukahanemise suunale. Ilmselt on betoonplaatide kuivamiskahanemise puhul kõige arvestatavam probleem mahukahanemisvuukide asukoht ning nende vaheline kaugus. Vuukide vaheline kaugus, mis minimiseerib kahanemisest tingitud pragunemise, sõltub samuti betoonplaadi paksusest. Praktikas tagab minimaalse pragunemise enamikel juhtudel kahanemisvuukide vaheline kaugus ca 4,5 m. Kui on arvata, et valitud betoonisegu kahaneb rohkem kui tavaline betoon, peavad vuugid asetsema isegi üksteisele lähemal. Eestis levinud praktika järgi täidetakse betoonpõrandate vuugid valdavalt umbes üks kuu pärast põrandate valu
+10ºC. kinnises anumas. LK.5 LK.1 Gyproc ProFin on polümeersete sideainetega ,,klassikaline" täite- ja viimistluspahtel kuivades siseruumides kasutamiseks. Sobib erinevate aluspindade (näiteks kipsplaat, krohv või betoon) viimistlemiseks ja kipsplaatkonstruktsiooni vuukide teipimiseks, nii käsi- kui masinpahteldamiseks. Kipsplaatpindade vuukimisel kasutada segu koos vuugilindiga. Gyproc ProFin on valmispulber, millele lisatakse vaid vett. Kuivamisaeg sõltub aluspinnast, temperatuurist ja õhuniiskusest. Korraga pealekantava kihi paksus lauspahteldamisel on 0-1 mm. Kivistunud segu on kerge lihvida. Gyproc ProFin kulu lauspahteldusel on ca 1,2 kg / m2 / mm.
Kiilkaarsillused Kristofer Uudik LE12 Kaarsillus Kiilsillus Muutke teksti laade Muutke teksti laade Teine tase Teine tase Kolmas tase Kolmas tase Neljas tase Neljas tase Viies tase Viies tase Kiilsillused ja kaarsillused laotakse raketisele. Vuukide paksus ei tohi silluste alumises osas olla alla 5 mm ja ülemises osas üle 25 mm. Silluste ladumist alustatakse kandadest ja lõpetatakse keskel lukukivi kohalepanekuga.Kiil ja kaarsilluste kõrgus võib olla 1, 1½ või 2 kivi.Kiil ja kaarsilluste lubatav sille sõltub mördi margist ja kaare kõrgusest. Lubatavad maksimaalsed silded on allpool tabelis: Kiil ja kaarsilluste maksimaalsed lubatavad silded meetrites
.............................................................................................lk5 Ladumine...............................................................................................................................lk5 Sillutiskivide lõikamine ja tühimike täitmine.........................................................lk5 Liivapadja tihendamine....................................................................................................lk5 Lõplik vuukide täitmine...................................................................................................lk6 Sillutise avamine liikluseks.............................................................................................lk6 Kasutatud kirjandus...........................................................................................................lk7 2 1. Drenaazi ja aluspõhja rajamine
Kiilsilluse ladumine I KIILSILLUSE RAKETISE PAIGALDUS Horisontaallaud, millele laome kiilsilluse valmistame servatud lauast 40x120 mm. Horisontaallaua toetame tugipostidele umbes sammuga 600 mm. Raketise jätame vahepostide müüritisest täpselt tellise pikkuse võrra madalamale. II KIILSILLUSE KANNA TEGEMINE Lõikame nurklõikuriga tellise otsad silluse kannas kaldu. III KIILSILLUSE MAHAMÄRKIMINE Asetame raketisele tellised kuivalt ilma mördita, reguleerime vuugid ühepaksusteks (NB! vuukide paksus ei tohi silluse alumises osas olla alla 5mm ja ülemises osas üle 25mm). Märgime vuugikohad raketise servale ja võtame siis tellised tagasi. Telliseid võib olla nii paaris kui ka paaritu arv. Kannakivi ei tohi toetuda põhimüüritisele. IV KIILSILLUSE LADUMINE Ladumist alustame kannatellistest (vaskult ja paremalt keskele kokku lõpetades lukukiviga). Et sillusepealne vuuk ei jääks hambuline lõikame telliseotsa pisut kaldu. Laotame telliseküljele mördikihi ja laome paika
vältimaks betooni valgumist õõnsustesse, kasutatakse sarrusploki rea all asetsevas vuugis õhukest metall-lehte või kitsasilmalist metallvõrku. Paberit ja puitu ei ole lubatud kasutada tulenevalt tulepüsivuse nõuetest. Betooni õõnsustesse valgumise vältimiseks saab kasutada ka sarrusplokkidelt eemaldatud tehnoloogilisi osasid. Betoonelementidest müüritis tuleb täita niipea kui võimalik, et vähendada vuukide kokkutõmbumise pragusid. Samas enneaegne betoneerimine, kui vuugid ei ole saavutanud piisavat tugevust, võib põhjustada plokkide nihkumist. Seepärast on betoneerimine lubatud alles peale seda kui mört on saavutanud kogu konstruktsiooni kõrguse ulatuses vajaliku tugevuse. Ühekihiline õõnesplokkidest müüritis peab seisma vähemalt 24 tundi enne betoneerimise alustamist, see on tarvilik, et vältida hüdrostaatilisest rõhust tingitud vuukide kahjustusi. 2 Madal betoneerimine.
1. 60....70 cm laiune töötsoon, millel töötavad müürsepad. 2. 65....100 cm laiune materjalitsoon, millele paigutatakse tellised, mört ja sissemüüritavad tarirauad. 3. 100....125 laiune transporditsoon materjalide kohaletoomiseks. Töökohal peavad olema vaaminevad tööriistad. Tööriistad peavad olema korras ja puhtad. Töövahendid Müürikellu- kasutatakse mördikihi tasandamiseks Müürivasar-kasutatakse telliste parajaks raiumiseks ja tahumiseks Vuukraud-kasutatakse vuukide vormimiseks Nöörlood-kasutatakse seinapindade vertikaalsuse kontrollimiseks Vaaderpass- kasutatakse seinte, nurkade vertikaalsuse ja horisontaalsuse kontrolliks Suundnöör- kasutatakse pika seina ladumisel Nivelliir- kasutatakse kõrgusmärkide andmiseks Mõõtelint- kasutatakse mõõtmete märkimiseks Rihtlatt- kasutatakse sirgjoonelisuse kontrolliks Töövõtted 1.Töökäega võetakse tugevasti kellust kinni 2. Tellis võetakse kätte õige võttega 3
sorte. Töö eesmärk on: tutvustada mõnda toodet, milleks seda kasutatakse ja kuidas. Järgnevaga annangi väikese ülevaate erinevatest ehitusmaterjalidest. 3 PAHTLID 1.1 Vetonit Siloite- kipsplaadi vuugipahtel Vetonit Siloite on spetsiaalne pahtel kipsplaatseinte vuukide pahteldamiseks kuivades ruumides.Niisketes oludes mitte kasutada. Siloite sobib ka lauspahteldamiseks, samuti värvitud pindadel. Sideaine: polümeerne liim. Veega segamisel saadakse valmis pahtel. Värvus valge. Aluspind peab olema puhas, kõva ja tolmuvaba. Aluspind puhastatakse naket nõrgendavatest ainetest nagu värv, rasv, tolm jne. Värvitud pindade pahteldamisel tuleb värv eelnevalt liivapaberiga matistada ja seejärel tolmust puhastada. Vetonite Siloite sobib ka
vuukidesse. Niipea kui vuugitäide tarduma hakkab, niiske vammiga üle siluda ja puhastada. Selleks, et vuugitäide paremini kivistuks, võib hiljem vuuki korduvalt niisutada. Vuugi täielik veekindlus mitte varem kui 2 nädala pärast. Hilisemad võimalikud segujäägid puhastada. Põrandate vuukimine Sõltuvalt vuukide laiusest ja plaatide tüübist võib põrandaplaate vuukida kahte moodi. Traditsiooniline meetod Ühesuguste vuugivahedega (ca 2-25 mm) põrand kaetakse vuugitäitemassiga. Vuugitäitemass valatakse puhtale põrandakattele (seda tehakse etapiviisiliselt) ja hõõrutakse kummiservga pahtlilabidaga või vuukimislabidaga diagonaalselt vuukidesse
tingimustele vastavaks Lisasoojustusmaterjalide valiku täpsustamist (külmasildade isoleerimine) tasuvusuuringut, mille käigus selgitatakse potentsiaalse süsteemi majanduslik otstarbekus ja investeeringu tulusus soojustussüsteemi muude osade ja kinnitusvahendite valimist põhisoojustuse oluliste mõõtmete täpset dimensioneerimist (paksus, gabariitmõõdud) süsteemi muude osade dimensioneerimist (nt.soojustust kandev konstrui, tuuletõke, vuukide hermetiseerimisviis jt) koostoime uurimist soojustuse-aurutõkke-tuuletõkke-konstruktsiooni- viimistluse suhtes (temperatuuri-niiskusegraafikud, kastepunkt, tekkiv ja väljakuivav niiskus) soojustamise üksikasjade ja sõlmede (nt.külmasildade soojustamine) määratlemist. soojustuse efektiivsuse hindamise kriteeriumide väljatöötamist 72
Kiil-kaarsillused Kristofer Uudik LE12 Click Click icon icon to add to add picture picture Kaarsillus. Click Click icon icon to add to add picture picture Kiilsillus. Teooria. Kiilsillused ja kaarsillused laotakse raketisele. Vuukide paksus ei tohi silluste alumises osas olla alla 5 mm ja ülemises osas üle 25 mm. Silluste ladumist alustatakse kandadest ja lõpetatakse keskel lukukivi kohalepanekuga. Kiil- ja kaarsilluste kõrgus võib olla 1, 1½ või 2 kivi.
Puhasvuukmüüritise ladumine töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks Töökoht peab olema küllalt avar, selleks et tööline saaks seal takistamatult töötada. Materjali ja töövahendite paigutus peab olema selline, et töölisel poleks vaja teha asjatuid liigutusi või samme vajalikud vuukimise vahendid ja vuukide tüübid Vuukimiseks nimetatakse seinavuukide töötlemist vuukrauaga tehnoloogiliste operatsioonide järjestus tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid Kanna kiivrit. Kivi lõhkumisel või lõikamisel kanna prille ja vajadusel kõrvaklappe. Kanna kinndaid seguga tegutsedes. Vastav tööriietus. Müürikivide ja plokkide töötlemise vahendid http://www.youtube.com/watch?v=kyEsN35_Fh0 http://www.youtube.com/watch?v=1EF_8RQE4SU
AHJUSEGU Kasutatav igasuguste puuküttega tulekollete ladumiseks, ahjupottide paigaldamiseks, kaminate, dekoratiivmüüritiste, korstnate jne. ladumiseks. Keskmine AHJUSEGU kihi paksus kahe kivi vahel 8 10 mm. Ladumisel peab olema kivide, ahjupottide, mördi ja õhu temperatuur üle +5°C. Kivistumata valmissegu ja värskelt laotud ahi ei tohi külmuda. Kulu: sõltub tellisteahjupottide mõõtmetest ja vuukide laiusest. 25 kg kotist peaks jätkuma 2530 keskmise suurusega ahjutellise ladumiseks.Koostis: Kvartsliiv (maksimaalne tera suurus 0,8 mm), savipulber, kuumakindlad sideained.
kitsaid plaadiribasid. Plaatimiseks kasutatakse Kiilto Profix plaatimissegu. Segu kantakse segukammi sileda küljega seinale. Seinaplaatide kinnitamisel kasutatakse tavaliselt 6-10mm hammastusega segukammi. Segu tuleb kanda vaid pinnale, mille jõuad plaatida umbes 15 minuti jooksul. Plaadid vuugitakse Kiilto vuugitäidisega. Vuugitäidise valmistamisel tuleb alati kasutada ettenähtud vee kogust, et tagada vuukide ühtlane toon. Vuukimist tuleb alustada seintest ning kanda vuugitäidet 45 kraadise nurga all vuukimislabidaga. Vuukimislabidat tuleb suruda tugevalt, et täita vuugid põhjani. Peale 15-30 minutilist kuivamist võib üleliigse vuugitäidise plaatide pinnalt maha pesta. Pesemisel kasuta hästi kuivaks väänatud käsna, et vältida vuukide kirjuks jäämist või üleliigset eemaldamist. Peale pesemist puhastatakse pind puhta lapiga. Põrand:
Mört kammitakse lahti kammsilutiga. Kammsiluti hamba suurus sõltub plaatide mõõtmetest. Mördikammi hoitakse u. 45° nurga all. Alumine plaadirida surutakse oma kohale ja kontrollitakse püstvuukide vahekaugusi. Püstvuukides võib kasutada plaadiriste või lehtkaliibrit, kogemuste olemasolul piisab ka visuaalsest kontrollist. Seinte plaadistust saab vuukida, kui mört on tardunud. Vuukimist alustatakse vuukide puhastamisest Põranda võib vuukimise ajaks kinni katta. Vuukimine : Mört võetakse segamisnõust kummist vuugisiluti peale ja laotakse tugevasti surudes plaatide peale 40° nurga all. Elastsed vuugid : Plaadistuse nurga vuugid ning põranda ja seina ühenduskohad vuugitakse elastsete vuugimaterjalidega. Tavaliselt kasutatakse vuugitoonilist sanitaarsilikooni. Vuugiservadele paigaldatakse maalriteip, et silikoon ei satuks plaatide peale
Püstjaotus: Püstsuunas arvutatakse jaotus müürikihtidena Müürikihtide kõrgus on kasutatava tellise kõrgus + rõhtvuugi kõrgus. Kui kasutame normaaltellist ja 10 mm vuukituleb müürikiht 65+10 Aknaaluse kõrguseks on 200 mm (näide on tehtud moodultellis kohta mille paksus on 88 ja vuugipaksus 12 mm) Ava kõrguseks on 6*100+12 (1 vuuk) Tellistala kõrguseks 4*100-12 Müüriosa kõrguseks on 2*100 Kogu müüri kõrguseks on 14*100 Kui müür tuleb kahe tasandi vahele siis vuukide mõõtmete määramisel vaja arvesse võtta ülemise mürikihi ja näiteks laevahele tuleb lisa rõhtvuuk. Müürikihte tuleks endistviisi ühepalju 14 tükki kuid vuuke 1 rohkem. Mis peaksid olema kitsamad. Uut vuugiarvutust saab teha järgnevalt: kogu müüritava seina kõrgus on 14 kihti tellist 1400 mm korda tellise paksus 88 mm= 1232 mm vuukidele jääb kokku 168 jagatud 15 = 11.2 mm. Tuleb siiski meeles pidada et 15-st mm paksemaid vuuke ei tohi teha.
sellest võivad tekkida praod, külmakindlust vähendada. Armatuuurraudadel esines mõneti korrosiooni kuid enamasti oli kõik normaalne. Õhulekkearv oli väiksem kui peaks olema, tuleks arvestada kuttesüsteemi ja ventilatsiooniga, need teevadühtse terviku mis parandavad korteri sisekliimat. Kõige suurem probleem oli välispaneelidesse projekteeritud külmasillad. Puudused esinesid paneelide vuukide juures, neid tuli täita. Probleemsed olid ka suurte paneelmajade katused, kalded olid valed, korstnad lagunenud ja vähene õhuliikumatus. Rõduplaatidel esinesid suuremat sorti kahjustused, mis tulenesid veetõkke puudumisest või selle kahjustusest. Märgades ja niisketes korterites esines hallitust ja veetõkke läbijooksu vähe, Pinnaniiskused olid suured segistite ja pesumasinate lähedal. Probleeme oli ka tuleohutusega, uksed ei
Kruvi tungraud 3.Hüdro tungraud 4.Roni tungraud 6.Vintsid 1.Elektri vintsid 2.Käsivintsid 7.Trossid 1.Punutud trossid 8.Tropid On vahend milega kinnitakse element kraana külge. 9.Haardeseadmed Kiil-,aas- ja fritsioon haardeseade. 10.Konksud 1.Karamiinud 2.Aasad e. Silmad Montaaz tööde koosseis. *Elementide trantsport, ladustamine ja vastuvõtmine *Ettevalmistus tööd *Elemendi montaax, kinnitamine, paigaldamine. *Ankurdamine, vuukide viimistlus ja monolitiseerimine. NB! ESITEKS TULEB KINNI PIDADA MONTAAZI KINDLAST JÄRJEKORRAST, MIS TAGAB EHITAMISE PÜSIVUSE JNE....! TEISEKS ! KONTSTRUKTSIOONI TERVIKLIKKUS IGAS HOONE OSAS. KOLMANDAKS! OHUTUSTEHNIKA NÕUETE TÄITMINE. MONTAAZTÖÖDE KÄIK 1.Eeldused töö alustamiseks. *Materjalid kohal *Peavad olema olemas tõste mehanismid koos abivahenditega *Peavad olema abivahendid elementide kinnitamiseks *Tööriistad ja Töömehed ( min 3 inimeset ) 2
kuid mitte üle 7,5 m. Vuuk peaks asuma hoone nurgast mitte kaugemal kui 3... 4,5 m ja mitte lähemal kui 0,4...1 m. Kohad, kus vuugid peaksid tingimata olema: seinte kõrguse järsk muutus seinte laiuse järsk muutus vundamendis ja/või põrandates olevate deformatsioonivuukide kohal pikkade kandvate seinte ristumiskohtades seinte ühenduskohad postide ja pilastritega ühel või mõlemal pool kõiki ukse ja aknaavasid juhul, kui pole tarvitusel muid pragude avanemist takistavaid meetmeid (vuukide armeerimine, armatuurvööd) Sillustel tuleks asetada vähemalt ühe otsa alla bituumen või metallleht, et võimaldada sillusel liikuda. Kõik avad müüritises on potentsiaalsed pragude tekitajad. Alla 1,8 m laiustele avadele on vuuk tarvilik ühes servas, üle 1,8 m laiustele avadele tuleb vuuk ette näha mõlemasse serva. Deformatsioonivuuk metalllatiga Täiteplokid deformatsioonivuukidega Müürsepa töökoht
7. Kivikonstruktsioonide püstitamine 7.1 Müüritöödest üldiselt. Müüritööd on kuni tänaseni jäänud käsitsitööks. Seetõttu on selle protsessi ratsionaliseerimine suure tähtsusega. Müüritist tehakse looduslikest või tehiskividest (keraamilistest, silikaat-, betoon- jt. kividest). Müüritise tugevus saadakse kivide õige paigutusega müüris. Kivid laotakse ridadena, nendevahelised vuugid täidetakse mördiga. Tellismüüritise vuukide normaalpaksus on 10 ... 1 mm. Müüritise kivid peavad asetsema risti neile mõjuvate jõududega. Naaberkihtide püstvuugid ei tohi kokku langeda, s.o. peab kinni pidama vuukide seotisest. Joonis 7.1 Ehituskivid: a ehituspaekivi, b tahutud või hööveldatud servadega soklikivi, c klombitud soklikivi, d normaalmõõtmetega tellis, e moodultellis, f pilutellis, g - kärgtellis Joonis 7
Pottsepatöö põhireeglid 1. Punaseid ahju telliseid tuleb enne paigaldamist veidi vees hoida. Kuiv punanae tellis imeb savimördist ahnelt vett endasse , mis tõttu kuivatab mördi enne aegselt, mille tõttu telliste ja mördi vaheline seos jääb nõrgaks. Samott-telliseid enne paigaldamist ei leotata, need loputatakse veega üle, et eemaldada nende pinnalt tolm, mis nõrgendaks sidet. 2. Savimört peab olema niivõrd vedel, et käega tellisele vajutades saaks liigse mördi vuugi vahelt välja suruda. Jäiga mördi korral jäävad vuugid paksud ja kuumenedes pudeneb savi mört vuukidest välja. 3. Ahju müüritis tuleb laduda seotises. 4. Tellise murtud või tahutud pinda ei tohi asetada küttekolde või suitsulõõri sisepinnale. Tahutud pinnal on alati nähtamatuid praokesi, mille tõttu selline pind kuumuse mõjul pudeneb. 5. Küttekolde ja lõõride sisepindu ei tohi mördiga määrida, sest mört ei püsi kuumade kivide pindadel. 6. Müüritise...
3. kontrollime nurga sirgejoonelisust kahe meetri pikkuse rihtlatiga, vertikaalsust nöörloodi või vaaderpassiga 4. teravnurga viimistleme pool- või profiilhõõrukiga kergelt edasi-tagasi tõmmates ja siludes krohvihõõrukiga 5. kumbernurgale visatud mördi tasandame poolhõõruki mitmekordsete tõmmetega kuni ristlõike saamiseni. Kontrollime nurki hiljem rihtlatiga. 3. kirjelda laepaneelide vuukide viimistlemist. 1. puhastame paneelivahelised vuugid kivistunud mördipritsmetest ja karestame ning niisutame paneelide servi. 2. seinale märgime vuugi keskme 3. täidame vuugi sõelutud mördiga ja hõõrume siledaks 4. seintel olevate märkide järgi paigaldame lakke juhtlaua, mille surume tugevasti vastu pinda 5. vuugilõikurit vastu juhtlauda hoides lükkame seda kergelt edasi ja lõikame
talub vett. Hüdroisolatsioovivõõp kantakse pinnale mitmes kihis, hüdrokihi paksus peab olema kokku 3 mm. Iga järgneva kihi pealekandmise eelduseks on, et eelmine kiht oleks piisavalt kuivanud. Plaatimistööd Plaatimine võib alata pärast hüdroisolatsioonikihi täielikku kuivamist. Plaatide valikul peaks silmas pidama, et plaadid oleksid väikese imavusvõimega. Soovitame kasutada näiteks klinker- või täismassplaate. Plaatide paigaldamiseks ja vuukide viimistlemiseks ei sobi tavalised segud. Kasutama peaks kõrge elastsuse ning tugeva nakkega plaatimissegusid, mis sobiksid välistingimustesse. Klaasmosaiikplaatide paigaldamiseks tuleks eelistada eriti kõrge nakkevõime ja elastsusega plaatimissegusid. Plaatimistööde käigus tuleb jälgida, et kogu plaadi tagakülg oleks seguga nakkunud. Plaadistuse vuuke võib viimistlema hakata kõige varem 24 h pärast plaatimist.
17. Kivipuur augu tegemiseks plaati 18. Plaadihaamer plaadi paigutamiseks 19. Loodlaud mõõtmiseks et plaatidel oleks vastav kalle ja et oleksid ühtlaselt 20. Mõõdulint plaatide mõõtmiseks ja pinna pindala arvuatmiseks 21. Nurgik nurga mõõtmiseks 22. Pintsel põrandale kandmiseks. 23. Ämber segu ja hooldus vahendi tegemiseks 24. Niiskelapp Põranda niisutamiseks või vuukide pesemiseks 25. Hari põranda viikidesse ajamisks ja kandmiseks. b) Plaatimiseks materjalid: 1. Plaadid - Kilnkerplaadid 2. Plaadiliim Kiilto Master Fix kahhelplaadiliim. Niiskuskindel liim kahhel- ja keraamiliste plaatide kinnitamiseks. 3. Vuugitäide Saumalaasti kakelfog värviline viigitäide kiiltolt 4. Plaadisegu Kiilto Pro fix keraamiliste-, klinkerplaatide ning looduskivi kinnitamiseks. 2) a)Ettevalmistustööriistad: 1
Kipsplaat on oma mahukaalu kohta elastne, nii et plaadist on kerge ehitada õhuheli isoleerivaid konstruktsioone. Heliisolatsiooni omadusi mõjutavad plaadi paksus, plaadikihtide arv ja karkassiruumi sügavus. Heliisolatsiooni saab parandada karkassiruumi paigaldatud mineraalvillaga ja vahelduva kinnitusega karkassikonstruktsiooniga. Hea heliisolatsiooni kindlustamiseks tuleb lisaks konstruktsiooni valikule pöörata erilist tähelepanu ka ühenduste ehitusviisidele ning vuukide ja pragude tihendamisele. Tulepüsivus Kipsplaadis on põlevaks aineks ainult kartong. Kuna kartongipinna ja kipsikihi vahel ei ole õhku, siis kartong ei põle vaid söestub aeglaselt. Kipsikristallid sisaldavad keemiliselt seotud vett umbes 17% plaadi kaalust. Kuumenedes kristallid lagunevad ja vabanenud vesi aeglustab tule levikut. Plaat takistab tule levimist selle taga olevatesse konstruktsioonidesse kuni kogu vesi on aurustunud ja plaat kaotanud oma jäikuse
..4,5 m ja mitte lähemal kui 0,4...1 m. 15 Kohad, kus vuugid peaksid tingimata olema: · seinte kõrguse järsk muutus · seinte laiuse järsk muutus · vundamendis ja/või põrandates olevate deformatsioonivuukide kohal · pikkade kandvate seinte ristumiskohtades · seinte ühenduskohad postide ja pilastritega · ühel või mõlemal pool kõiki ukse- ja aknaavasid juhul, kui pole tarvitusel muid pragude avanemist takistavaid meetmeid (vuukide armeerimine, armatuurvööd) Sillustel tuleks asetada vähemalt ühe otsa alla bituumen- või metall-leht, et võimaldada silllusel liikuda. Kõik avad müüritises on potensiaalsed pragude tekitajad. Alla 1,8 m laiustele avadele on vuuk tarvilik ühes servas, üle 1,8 m laiustele avadele tuleb vuuk ette näha mõlemasse serva. Deformatsioonivuukide asukohad (Joonis): 16 Armeeritud müüritise ladumine ja betoneerimine Ladumine
Mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, eraldada Kipskivi jahvatatakse ja kuumutatakse ehituskipsipulbriks. sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga; Kipsplaat valmistatakse ehituskipsist, veest, lisanditest ja Vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele kartongist (katuseräästa õige laius, sokli kõrgus); Toorained segatakse mördiks ja valatakse liugrihmal Vuukide korralik täitmine müürimördiga, liikuvate kahe kartongikihi vahele Tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi Kips kivistub rihmal liikudes niivõrd, et see võidakse lõigata vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), plaatideks Deformatsioonivuugid (minimaalselt 10 m sammuga), Kipsplaadi koostises on kaaluliselt 93% kipsi, 6% kartongi
3) Uue ja vana hooneosade vahele; 4) Vundamenditaldmiku järsu laiendamise kohtadesse või tunduvalt erineva rajamissügavuse korral. Looduskiviseinad Paekivi on küllalt tugev, külma- ja niskuskindel ning sobib hästi vundamentide ja seinte ladumiseks. Paekivimüüri minimaalseks paksuseks loetakse 500 mm. Ladumiseks kasutatakse lubi- või segamörti. Müürimisel peetakse silmas eelmise ja järgmise kihi vuukide seotist ja seina läbisidumist seina läbivate kividega. Müürimine paekiviga on väga töömahukas. · Looduskivist vundament, keldrisein, kütmata hoone sein: · Ühe ja sama kihi ladumisel tuleb valida ühepaksused kivid. · Looduskivist müür laotakse kahe poolega: sisemise ja välimise reana. · Ladumisel paigaldatakse kivi sirgem külg müüri välispinnale ja müüri äärmiste kivide vahed täidetakse mördi ja väiksemate täitekividega.
autotarvikute-varuosade müügiga ja maaletoomisega Tööriistad ja vahendid Kindad, turvajalanõud, kiiver, kaitseprillid Haamer, sõrg, nuga Kellu,lood Ketaslõikur, segumikser Akutrell, mootorsaag, naelapüss, klambripüss, asfaldilõikur Naelad, kruvid Armatuuri sidumiskonks Tellingud Aeroci plokiliim Nordic tsement Ehitusliiv Tehtud tööd Lammutustööd Krohvimine (nordic tsement, liiv, vesi ) Katuse viilude krohvimine(nordic tsement, liiv, vesi ) Paekivi hoonel vuukide täitmine (lubi tsement seguga) Aeroci plokkide saagimine Tellingute paigaldamine Puitkarkassi ehitus Kipsplaadi paigaldus ja pahteldamine (knaufi pahtliga) Voodrilauast lae ehitus Soojustamine (100mm kivivillaga) Pildid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level
Telliste püst- ja rõhtvuugid peavad olema mördiga täidetud. vaheldumisi piki töörinnet. Tellised tuleb tõsta laotavale seinale Summa KM-ga ja Puudulikult täidetud vuugid nõrgendavad müüritist. Vuugi pind võimalikult paigalduskoha lähedale ja asetada alati samas suunas sh kasum 2% 52313,7 võib olla tellise pinnast maksimaalselt 3 mm sügavamal. Vuukide nagu nad jäävad paiknema müüritises. Kive ei tohi tõsta sinna, nominaalpaksus on 12-15mm. Seina kõrvalekalle vertikaalist kuhu tuleb teha mördipeenar.
Kõrvalekalle asukohast ±5 ±1,5%0 ±8 Vahekaugused kõrvalasuvatest ehitisosadest ±5 ±5 ±12 Vuugid ja seotis Suurim lubatud hälve, mm Kirjeldus Klass 1 Klass 2 Klass 3 Vuugi ja müüri kivirea kõrguse halve jeskjoonest ±2 ±3 ±5 Seostatud müüri vuukide halve püstsirgest ±3 ±8 ±12 Seostamata müüri vuukide halve püstsirgest ±2 ±5 ±8 Vuugi sügavus müüri pinnast ±3 ±3 ±3 Rõhtvuugi paksus ±3 ±3 ±3 Püstvuugi paksus ±5 ±5 ±8 Puudutab ainult puhasvuuktarindit Nähtavale jäävate tellistest silepinnaliste puhasvuukvaheseinte välimus
eemaldada Kriidised/tolmavad pealispinnad- puhtaks harjata või pesta. Kruntimine: Tugevat, normaalse imavusega aluspinda ei ole vaja kruntida. Jämedapooriline, kergelt liivane, imav pind kruntida Värvimata tellismüüritis- Välispinnad: Sobivad ainult külmakindlad välismüürikivid või klinkertellised ilma võõrmõjudeta. Müüritis peab olema vuugitud. pragudeta ja ilma soolaeraldisteta.Vaja kruntida. Sisepinnad: Soolakobrutised kuiva harjaga täielikult eemaldada. Vuukide ja kivide kahjustused parandada. Ei ole vaja kruntida Värvimata lubjakivist müüritis- Soolakobrutised kuiva harjaga täielikult eemaldada. Vuukide ja kivide kahjustused parandada. Katta ainult silikaat - või silikoonvaik-emulsioon- värvidega Kandev email- või dispersioonvärviga kaetud pind - Läikivad pinnad mehaaniliselt või keemiliselt karestada. Mustus eemaldada. Matti, normaalse imavusega pinda ei ole vaja kruntida Mittekandev email- ja dispersioonvärvi
KASUTUSJUHIS Seinad: Ebatasased aluspinnad lihvitakse ja/või pahteldatakse vajadusel Kestonit TT JUHIS seinapahtliga. Krundi tasandatud või betoonpind enne isolatsioonitööga alustamist suhtes 1:1 veega vedeldatud Kiilto Keraprimeriga. Enne kasutamist sega veetõke hoolikalt. Seinapindadel kata Fibergumiga esmalt püstnurgad, kruvipead, ehitusplaatide ja teiste aluspinnamaterjalide vuugid. Aseta värskele Fibergumile Kiilto Nurgatugevduslint (20 cm laiune nurkadesse ja 10 cm laiune vuukide kohale) ja hõõru hoolikalt kinni. Kontrolli, et nurgatugevduslint on Fibergumiga hästi läbi imendunud. Toruläbiviikude jaoks kasuta Kiilto valmis läbiviigutükke läbimõõduga 55 mm ja 110 mm või lõika u. 10x10 cm suurune tükk tugevduskangast ning lõika selle keskele toru välisläbimõõdust u. 4 mm väiksem auk. Kinnita tugevdustükid värskele Fibergumile ja hõõru kinni. Kanna Fibergum rulliga kogu isoleeritavale seinapinnale ja lase kuivada u. 2 tundi (värvimuutus)
Et silikaattellisest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis kaua ja defektideta, tuleks järgida häid projekteerimis- ja ehitustavasid ning esmajärgekorras silmas pidada: · mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, · eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, · vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (kasutuseräästaõike laius, sokli kõrgus), · vuukide korralik täitmine müürimördiga, · tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), · deformatsioonivuugid (min 10m sammuga), · korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), · ankurdus põhikonstruktsiooni külge (vähemalt 4 ankrut/m²),
Korrosioonikindel elastomeerkate on suure vastupidavusega õlidele ja lahustitele ning ohutuse tagamiseks on mooduli pealispinnale moodustatud libisemise vastane muster. Iga mudel on projekteeritud spetsiaalselt vastu võtma horisontaalset liikumist ja deformatsiooni väändele, samuti võtma vastu vertikaalset liikumist kuni ülespöördele 6 mm. Transflex deformatsioonivuuk on mõeldud kasutamiseks kõrgendatud konstruktsioonides, liikuvate vuukide deformatsioonivuugina, kaasa arvatud: - sildadel - rampidel - viaduktidel. Transflex deformatsioonivuuk on lihtsasti paigaldatav ja ekspluateeritav, hinna kokkuhoidu võimaldav deformatsioonivuugi süsteem. Võimaldab töid teostada ka poole sõidutee ulatuses. Selle lahenduse juures on ääretult oluline, et süsteem tarnitakse komplekselt koos kõigi abimaterjalidega ja et see paigaldataks rangelt vastavalt tootja tehase paigaldustehnoloogiale
Kihtsillus laotakse raketisel. Kihtsilluseid tehakse puhasvuukviimistlusega hoonetele. I KIHTSILLUSE RAKETISE TEGEMINE Horisontaallaud, millele laome kiilsilluse valmistame servatud lauast 40x120 mm. Horisontaallaua toetame tugipostidele umbes sammuga 800 mm. Raketise jätame vahepostide müüritisest 10 mm võrra madalamale. joonis 1 Kiilsillused ja kaarsillused laotakse raketisele. Vuukide paksus ei tohi silluste alumises osas olla alla 5 mm ja ülemises osas üle 25 mm. Silluste ladumist alustatakse kandadest ja lõpetatakse keskel lukukivi kohalepanekuga. Kiil- ja kaarsilluste kõrgus võib olla 1, 1½ või 2 kivi. Kiil- ja kaarsilluste lubatav sille sõltub mördi margist ja kaare kõrgusest. Lubatavad maksimaalsed silded on allpool tabelis: Kiil- ja kaarsilluste maksimaalsed lubatavad silded meetrites. Mördi mark Kaar kõrgusega f : l
· Pigemntide kasutamine tootmisprotsessis annab võimaluse valida sobiv värvitoon. · Kuna plokkide välispind on sile ja tasapinnaline, siis võimaldavad nad laduda vaheseinu minimaalse viimistkuskuludega. · Välisfassaadina ning otseses kokkupuutes kuumade suitsugaaside ja tulega kasutada ei ole soovitav. Puhta vuugiga sein ei vaja lisaviimistlust, kuid soovikorral võib seina värvida. Sileda pinna saamiseks piisab vuukide täitmisest ja pahteldamisest. Müüritise jäämisel avatuks välistele niiskusallikatele, tuleb vee eemalejuhtimiseks kasutada hüdroisolatsioonivahendeid. 140-õõnesplokk Koplekti kuuluvad rea-, pool-, sillus-, sarrus- ja nurgaplokk 140 mm laiused õõnesplokid sobivad kõigi müüritise tüüpide (vundamentide, kandeseinte, vaheseinte, tugimüüride jne.) ladumiseks koos või ilma vastavate lisatingimustega (soojustus, hüdroisolatsioon, armeerimine jne.);
Kipsplaat on oma mahukaalu kohta elastne, nii et plaadist on kerge ehitada õhuheli isoleerivaid konstruktsioone. Heliisolatsiooni omadusi mõjutavad plaadi paksus, plaadikihtide arv ja karkassiruumi sügavus. Heliisolatsiooni saab parandada karkassiruumi paigaldatud mineraalvillaga ja vahelduva kinnitusega karkassikonstruktsiooniga. Hea heliisolatsiooni kindlustamiseks tuleb lisaks konstruktsiooni valikule pöörata erilist tähelepanu ka ühenduste ehitusviisidele ning vuukide ja pragude tihendamisele. Puit- ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Ehituskonstruktsioonides nõutavad heliisolatsiooni- ja tulepüsivusväärtused määravad ära vaheseinte konstruktsiooni. Üldjuhtudel on Gyproc-vaheseinte karkassi samm 600 mm. Tehnilised andmed erinevate seinatüüpide kohta on ära toodud järgmistel lehekülgedel. Karkassitüübid Ühekordne karkass
Kipsplaat on oma mahukaalu kohta elastne, nii et plaadist on kerge ehitada õhuheli isoleerivaid konstruktsioone. Heliisolatsiooni omadusi mõjutavad plaadi paksus, plaadikihtide arv ja karkassiruumi sügavus. Heliisolatsiooni saab parandada karkassiruumi paigaldatud mineraalvillaga ja vahelduva kinnitusega karkassikonstruktsiooniga. Hea heliisolatsiooni kindlustamiseks tuleb lisaks konstruktsiooni valikule pöörata erilist tähelepanu ka ühenduste ehitusviisidele ning vuukide ja pragude tihendamisele. Puit- ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Ehituskonstruktsioonides nõutavad heliisolatsiooni- ja tulepüsivusväärtused määravad ära vaheseinte konstruktsiooni. Üldjuhtudel on Gyproc-vaheseinte karkassi samm 600 mm. Tehnilised andmed erinevate seinatüüpide kohta on ära toodud järgmistel lehekülgedel. Karkassitüübid Ühekordne karkass
Seejärel joondatakse puitlatid (kandelatid) horisontaalseks ning kruvitakse mõlemalt küljelt U-riputite külge. Hoidelattide kinnitamiseks kandelattide külge sobivad puidukruvid 55 mm, mis on kõige turvalisem kinnitusviis ning eelistatav naelutamise asemel. Knaufi kipsplaadid kruvitakse kipsikruvidega 35 mm sammuga 17 cm hoidelattide külge, kusjuures on soovitav eelistada kipsplaatide ristsuunalist paigutust hoidelattidel. Alati tuleb vältida ristuvate vuukide teket, selleks nihutada uue rea plaadid nii, et plaadiotstevaheline vuuk satuks järgmisele hoidelatile. Paigaldus metallist aluskarkassile Maksimaalsed kinnituste vahelised kaugused 1-kihilise Knaufi 12,5 mm kipsplaatidest plaatkatte paigalduse puhul rippuvale metallkarkassile profiilidest CD 60/27/0,6 mm. Markeerida seintele soovitud lae kõrgus (lae asukoht) ja kinnitada profiilid UD 27/28 sobivate tüübelkruvidega (sammuga 50 cm).
puhul täita kiudude suunalt põhimaterjaliga kokkulangevate korkide, kiilude, lappidega (korgid võivad olla ka oksakorgid, sel juhul pole kiudude suund oluline) Läbipaistval viimistlusel on korkimist ja lappimist lubatud ainult mitteesipindade juures (viimane oleneb tellijast ja tarnijast ehk soovist näha puidus läbipaistval viimistlusel korgitud pindu) Viimistlemisele kuuluvail vineeritud pindadel ei tohi esineda lahtisi kohti, pragusid, vuukide laialinihkumist, liimi läbitungimist, muljutusi ja kriimusid Viimistlemisele minevad pinnad peavad olema siledad, sest isegi mikromeetrise suurusega ebatasasused on läikiva viimistluse korral nähtavad (viimistletud võivad olla ka saetud, tahutud pinnad) Käsitsi silutakse viimistletavat pinda poolpikkhöövli, siluhöövli, kaaplehe või abrasiivmaterjaliga Masintöötlemisel lihvitakse pindu mitmesugustel lihvseadmetel vastavalt
Kivistub aeglasti Sulfaadikindel tsement mis on vastupidav väävliühendite kahjulikule toimele Hüdrauliliste lisanditega tsement hüdraulised sideained on mineraalained mis seovad tsemendis oleva ja kivistumisel tekkiva lubja muutes selle vees lahustumatuks ning suurendades tsemendi vastupanu korrosioonile Aluminaat tsement valmistatakse lubjakivist ja poksiidist. Kasutatakse talvistel töödel. Suvel ei soovitata kasutada Paisuv tsement mida kasutatakse vuukide ja pragude täitmisel krohvi aluskihis Tsemendi põhiomadus: tardumine normaalaja jooksul küllaldase tugevuse omandamine 1-2 ja 28 päeva jooksul peenus eri ja mahukal sooja eristumine tardumisel ja kivistumisel nakketugevus terasega mahu muutumine kivinemisel Kips Kipsi kasutamine siseehitusel: Käsimasin krohvis kipsplaat kipspahtel elektritöödeks mõeldud kips kuivaluspõrand
tobermoriit, mis koos poorse struktuuriga annabki materjalile üheaegselt tema tugevuse ning kerguse. Pärast autoklaavimist pakitakse AEROC tooted puitalustele ja kaetakse kilega. Soojuslikud omadused Poorbetooni soojaisolatsiooniomadused kuivana sõltuvad eelkõige materjali mahumassist (tihedusest) ning pooride struktuurist. Tervikliku seinakonstruktsiooni soojaisolatsiooniomadusi mõjutavad lisaks eeltoodule veel vuukide kvaliteet ja arv ning seina kasutamistingimused. Erinevate AEROC toodete soojajuhtivuse näitajad on toodud alljärgnevas tabelis: TihedusklassSoojaerijuhtivus Niiskussisaldus Toode n (%) (kg/m³) (W/mK) EcoTerm 1) 400 0.10 6 Classic 2) 500 0.10 4 1)
Tellise struktuuri ja pika-ealisuse hindamiseks kasutatakse hulka kaudseid näitajaid. Et silikaattellisest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis pikalt ja defektideta, tuleks järgida häid projekteerimis- ja ehitustavasid ning esmajärjekorras silmas pidada: * mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, * eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, * vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (katuseräästa õige laius, sokli kõrgus), * vuukide korralik täitmine müürimördiga, * tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), * deformatsioonivuugid (minimaalselt 10 m sammuga), * korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal), * ankurdus põhikonstruktsiooni külge ( vähemalt 4 ankrut/m2), * talvistel müüritöödel järgida talvetingimustes kehtivaid eeskirju mördi kivistumise
tn.11 . Tööriistad ja vahendid; Kindad, turvajalanõud, kiiver, kaitseprillid Haamer, sõrg, nuga Kellu,lood Ketaslõikur, segumikser Rakmed katusel olles Akutrell, mootorsaag, naelapüss, klambripüss, asfaldilõikur Naelad, kruvid Armatuuri sidumiskonks Tellingud Aeroci plokiliim Nordic tsement Ehitusliiv Täidetud ülesanded Lammutustööd Krohvimine (nordic tsement, liiv, vesi ) Katuse viilude krohvimine(nordic tsement, liiv, vesi ) Paekivi hoonel vuukide täitmine (lubi tsement seguga) Aeroci plokkide saagimine Tellingute paigaldamine Puitkarkassi ehitus ja soojustamine Kipsplaadi paigaldus ja pahteldamine (knaufi pahtliga) Voodrilauast lae ehitus Täidetud ülesannete kirjeldus Silikaat ja paekivi hoone katuse lammutus .Hoone puitdetailide likvideerimine. Töö seisnes selles, et pidin hoone katuse lammutama . Kasutades turvavarustust (kiiver + kõis mis oli sarikale kinnitatud) asusin siis sõraga katuselt eterniit tahvleid eemaldama
Kõige parem oleks puitseina soojustada kivivillaga või klaasvillaga, sest nende U-arv on kõige väiksem. Nad on kõige levinumad soojustusmaterjalid ka. Tuuletõkkeplaat tuleb valida täpselt samamoodi, kõige väiksema u-arvu järgi ja võimalikult paks ka, sest seda rohkem ta peab tuult kinni ja hoiab sooja. Tuuletõkkeplaadi paigaldamine 1. Tavaliselt kinnitatakse tuuletõkkeplaadid otse hoone karkassile. Vuukide alla jäävate karkassipostide min laius on puitkarkassil 45 mm 2. Tuuletõkkeplaatide kinnitamiseks kasutatakse kuumtsingitud laiapealisi naelu min mõõduga 35 x 2,5 mm, või Gyproc Quick QU 29, QU 41 kruvisid. Naelte/kruvide pead peavad kinnitamisel jääma plaadipinnale pinnakartongi rikkumata. Plaadi alumise serva ja vundamendikonstruktsiooni vahele jäetakse 10-20 mm vahe. Vahe on vajalik vee kapillaarse absorptsiooni takistamiseks. Samas peab konstruktsioon jääma õhutihedaks. 3
annaabi.ee 
