väiksemate linnade elanikeks. Ja saare-ning mandriinimesteks. Majandusliku seisundi alusel jagades tuleks kokku leppida mingid leibkonna sissetulekute vahemikud, näiteks 10 000-100 000 eek sissetulekut leibkonna kohta kuus, 3000-10 000eek leibkonna kohta kuus, alla toimetulekupiiri elavad leibkonnad jne. Kes midagi usub, selle jaoks on oluline elanikkonna jagamine usutunnistuse alusel. Näiteks luterlased, katoliiklased, jehoovatunnistajad, muhameedlased jne. 3.Kas Eestis esineb mõni siirdeühiskonna ohtudest, mis võiks ühiskonda ohustada? Siirdeühiskond: üleminekuühiskond ühelt korralduselt teisele. Eesti on heaoluühiskond, kus on küll palju siirdeühiskonna probleeme. Siirdeühiskonna ohud: 1. Masside radikaliseerumine poliitilistes nõudmistes, kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata. 2. Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena. 3. Majanduspoliitika muutub tehnokraatlikuks, muretsemist sotsiaalse heaolu
Oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi. Töölistelt oodatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi, mida saab rakendada pidevalt muutuvates töö- ja konkurentsitingimustes. Siirdeühiskond - ühiskond, kus toimub üleminek ühelt valitsevalt süsteemilt teisele (totalitaarselt demokraatlikule ja käsumajanduselt turumajandusele), nt Eesti 1992-... Seda perioodi nimetatakse ülemineku- ehk siirdeperioodiks Siirdeühiskonna tekke põhjuseks võivad olla reformid või revolutsioon reform valitsuse poolt algatatud muutused, mis on planeeritud ning rahumeelsed revolutsioon dissidentide (teisitimõtlejate) poolt kukutatakse valitsus ning tänu sellele toimuvad muutused Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate valimistega, üleminekuaja lõppu on keerulisem määratleda. Tingimuseks on demokraatia põhimõtete juurdumine kõigis eluvaldkondades ja -
ümberkorralduste kaudu, mis võtavad aastaid. Seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda. Üleminekuaega võib lugeda lõppenuks kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnaelu valdkondades ja suhetes. Siirdeühiskonna ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, mõnes mõttes midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset. Ühest küljest avaldab rahvas võimule pidevat survet, teisest küljest on reformid ikkagi õiguspärased, st tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrustele. Siirdeühiskonnaees on mitmeid ohte, millest jagusaamiseks tuleb poliitiline julgus ja mõõdukus hoida tasakaalus. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia
kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus vaba kodanikuõhiskond ja vaba ajakirjandus vähemuste õigustega arvestamine tseviilkontroll relvajõudude üle Nende tunnuste ellurakendumine eeldab põhiseaduse ja mitmesuguste valimisinstitutsioonide olemasolu. Ülemineku ehk siirdeperiood periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Siirdeperiood algab vabade valimistega. Siirdeühiskonna ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset. Ühest küljest avaldab rahvas võimule pidevat survet, teisest küljest on reformid õigustpärased, st tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrustele. Üleminek toob reeglina kaasa majanduskriisi. Siirdeühiskonna probleemiks on kujunenud reformide ebaühtlane tempo. Polüarhia paljude võim
Siirdeühiskond ja Eesti Eesti kuulub kindlasti nende riikide hulka, kus on põhjust rääkida siirdeühiskonnast. Võiks isegi väita, et nii Esimest Eesti Vabariiki tervikuna, kui ka Taasiseseisvunud Eestit, võiks kirjeldada kui siirdeühiskonda. Mis siis on need kriteeriumid mis teevad Eestist siirdeühiskonna. Demokraatlikus riigis kuulub võim rahvale. Niisiis võib öelda, et mida tugevam on kodanikuühiskond ja kodanikualgatus seda tugevam on demokraatia selles riigis. Paraku on aga Eestis näha teissugust tentensi. Suurem võim on koondunud väikesele grupile ja ülejäänud rahvast ei kaasata otsuste tegemise protsessi, mille tõttu inimesed leiavad, et ainuke moodus kuidas olukorda muuta on kasutada äärmuslike ja radikaalseid meetmeid. Seetõttu me võime
siirdeühiskond? Põhjenda konkreetsete näidetega! Eestis on demokraatia juurdunud/kindlustunud, sest meil toimuvad vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, meil on õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, meil on võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalukus, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite sõltumatus, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õiguste arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle 11.Mis on siirdeühiskonna suurimaks probleemiks? Siirdeühiskonna probleemiks on kujunenud ka reformide ebaühtlane tempo, analüütikute arvates kujuneb demokraatliku ühiskonna kujundamisel võtmeküsimuseks just reformide tasakaalustamine. 12. Millega tegeleb USA sõltumatu organisatsioon Freedom House ja millistes on riikides on antud organisatsiooni uuringu põhjal inim- ja poliitilised õigused kõige vabamad ja kõige vähem vabamad. Kas nõustud nende uuringuga? Põhjenda oma arvamust!
Põhimõtteliselt 2 võimalust ühiskonnakorra muutmiseks: revolutsioon või reformimine Erinevused: Revulutisoon: algatavad dissidendid (teisitimõtlejad) osalevad massid kulg etteaimamatu, stiihhiline vägivalla kasutamine võimu ülesehitus ja valitsemissuhted muutuvad Reforminine: algatavad võimulolijad osalevad poliitikud ja ametnikkond kulg planeeritud ja oodatav tulemus rahumeelne võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad põhiliselt samaks SIIRDEÜHISKONNA OHUD Siirdeühiskonna ees on mitmeid ohte, millest jagusaamiseks tuleb poliitiline julgus ja mõõdukus hoida tasakaalus. - Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane (ebaefektiivne) ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. - Seetõttu võivad populaarseks muutuda autoritaarse valitsemise ja nn kindla käe loosungid. - Üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele toob reeglina kaasa ka majanduskriisi, mille
majanduskasvuga seotuna. 2. vasakpoolsed (sotsiaaldemokraadid)- majandust ei tohi edendada inimarengu arvelt. 5. Siirdeühiskond Siirdeperiood ehk üleminekuperiood on siis kui valitsemiskord vahetub. Siirdeperiood algab vabade valimistega, lõppeb kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades ja suhetes. Reformid tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrustele. Siirdeühiskonna probleemid: · reformide ebaühtlane täideviimise tempo · aeglane poliitiline asendumine- demokraatia nõuab aega ning võib alul olla ebaefektiivne. · Tasakaalu puudumine suurendab sotsiaalseid ja poliitilisi pingeid. · Üleminek toob kaasa tihti majanduskriisi, elatustase langeb 6. Demokraatia tunnusjooned · Konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused · Vabad valimised · Kodanikuvabaduste tunnustamine
(1945-1956) Lääne-Euroopas taastati demokraatia (1974-1991) Demokraatia areng. Kaasajal elab maailmas u. 40% maailmarahvast demokraatlikus riigis. 13. Kas võime öelda, et majanduslikult edukas riik on demokraatlik? Ilmtingimata mitte, kuna Saudi-Araabia, nafta tootja, pole demokraatlik riik. Hiina samuti. 14. Mis on siirdeühiskond? Ühiskond, mis on teel ebademokraatlikult valitsemiselt demokraatlikule. (Baltimaad 1990ndate algul) 15. Nimeta siirdeühiskonna tunnused? a) Demokraatia tundub liiga aeglase valitsemisvormina. B) Majanduskriis, ms toob kaasa elatustaseme languse. c) Reformide ebaühtlane tempo. 16. Mis iseloomustab demokraatiat? Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus Tsiviilkontroll relvajõudude üle. Vähemuste õigustega arvestamine
kindlustumine. Siirdeühiskond · Periood, mil üks ühiskonnakord vahetub teisega · Algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega · Lõppu on raske määratleda, üldiselt demokraatia põhimõtted peavad olema juurdunud kõigis ühiskonna valdkondades · Ümberkorraldused on midagi revolutsiooni ja reformide vahepealset: rahvas avaldab survet, aga toimub seaduste ja õiguskorra raames Siirdeühiskonna ohud: · Rahvas nõuab kiireid lahendusi · Demokraatia võib näida vahel liiga ebaefektiivse valitsemismudelina tekitab igatsust autoritaarsuse järele · Majanduslikud ümberkorraldused tekitavad majanduskriisi, elatustase langeb · Reformide ebaühtlane tempo Uus poliitiline kultuur juurdub aeglaselt, ametnikud pole valmis, korruptsioon, väärtusvaakum Kas okiteraapia ja kiired reformid või aeglased, mis halvenavad elujärge veelgi
taandumine. Ühiskonna muutumine on keeruline protsess, mille käigus kombineeruvad enamasti revolutsiooniline rahulolematus ja reformimeelsus. Näiteks Eesti iseseisvuse taastamise perioodil oli nii meeleavaldusi ja teravat vastasseisu okupatsioonivõimu toetajatega kui ka toonaste poliitikute algatusi ühiskonna demokratiseerumiseks. Vägivald suudeti siiski vältida ja seetõttu on Eesti iseseisvuse taastamist nimetatud ka rahumeelseks, ka nn laulvaks revolutsiooniks. Siirdeühiskonna probleemid: Siirdeühiskonna periood võib olla problemaatiline ja tekitada vastuseisu, sest muutused ei pruugi toimuda loodetud kiirusel ja ulatuses. Vanade väärtushinnangute ja asjaajamistavade ümberhindamine võtab aega. Kogenematusest tehtud vead. Rahva elujärg võib hoopis halveneda. Segastes oludes suureneb kuritegevus.
teiseks: Rahvahääletusel võib rahvas vale otsuse teha, otsustatakse selle poolt, mis toob endale võimalikult kiiret kasu, nt. tasuta ühsitransport tallinnas, selle all kannatavad teised teenused, nt. valgustused kustutatakse varem ( 8.Pluralism on mitmekesisus, nt. paljud erinevad poliitilised vaated, erinevaid erakondi jne, kuid polüarhia tähendab väga arenenud plurastlikku demokraatiavormi, kus võim on jaotatud erinevate huvigruppide vahel. ) 9)siirdeühiskonna ohtu, 1991a eestil a)Rahvuskonfliktid, oli oht mitte suuta rahuldada korraga eestlaste ja venelaste huve, ehk oli oht meeleavaltusteks ja protestideks b)Oli oht, et rahvas ei võta demokraatiat omaks, sest seda nähti aeglase ja ebaefektiivsena ( 9.Millised on Eesti probleemid demograafilises jätkusuutlikus?1-Pole piisavalt suur lastetoetus 2-Vähe lasteaiakohti ) 10) kas eesti on pluralistlik: a) väga vaba ajakirjandus, igaüks võib arvamust avaldada. B) meil on palju
sõltumatu organisatsioon Freedom House on juba 2001. aastal uuringus märkinud Eesti poliitilisi õigusi ja kodanikuvabadusi täielikult tagatuteks edastades meie naabreid Lätit ja Leedut. Nüüdseks võib kindlalt väita, et Eesti on läbinud siirdeperioodi, sest et demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades. Näiteks oleme lõpetand nii rahareformi, valitsusvahetuse, demokraatlikud valimised ning ka majanduslikult segased ajad, mis jäid 90-datesse. Just siirdeühiskonna lõpuga oleme jõudnud stabiilselt demokraatlike riikide sekka. Samuti saab väita, et Eestis on tagatud demokraatia kolm põhinõuet, milleks on konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Nendele pöörati kohe peale iseseisvumist rõhk, et Eesti sulanduks kiiremini läänemaailmaga. See on ka õnneks toimunud ja nüüdseks on Eestit tunnustanud ja omaks võtnud nii Euroopa Liit, NATO, Schengen, kui muud liidud. Täieliku
1826-1922 : I MS, esimene fasistlik diktatuur Muudatused: lõpetas totalitarismi võimulepääsu mitmes Euroopa riigis 1944-56: II MS lõpp, Stalinismi lõpp Muutused: Lääne-Euroopas taastatakse demokraatlik valitsemiskord 1974- 91: NSVL'i lagunemine Muutused: diktatuuri lagunemine, Hispaanias, Portugalis, Kreekas 12. Demokraatia ja majandusarengu vahel on seos kuna peale rahva heaolu tagamise on demokraatlikus riigis tagatud ka paremad võimalused majanduskasvuks. 13. Siirdeühiskonna probleemid: Üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele toob kaasa majanduskriisi, mille tagajärjel elatustase esialgu langeb, rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib liiga aeglane, reformide ebaühtlane tempo. Eesti on probleemidega tulnud toime edukalt, sest demokraatia põhimõtted on kõigis elu valdkondades juurdunud ning probleemidest, näiteks majanduskriis, on üle saadud. 14
etnilist ja religiooset vägivalda. Seega kujuneb lähimate aastakümnete tõenäoseks põhitrendiks demokraatia kindlustumine, mitte aga levimine. Seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda. Siirdeühiskonna ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, mõnes mõttes midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset. Ühest küljest avaldab rahvas võimule pidevat survet, teisest küljest on reformid ikkagi õiguspärased, st tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrtustele. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane ja ebamäärust tekitav valitsemismudel. Seetõttu võivad
2.variant Industriaalühiskonnale omased tunnused: 1. Toimus üleminek käsitsitootmiselt masintootmisele 2. Määrati tööaeg, mis hakkas domineerima puhkeaja üle 3. Perekonna mudel muutus suurperest väikepereks Tööjõud, mida vajatakse infoühiskonnas: 1. Tööle vajati (kõrgelt) haritud inimesi 2. Otsiti rohkem oskustöölisi Mõiste – siidreühiskond Ühiskond, mis on üleminekufaasis ühelt ühiskonnakorralduselt teisele Siirdeühiskonna võimalikud probleemid: Soov saavutada kiireid lahendusi ja elujärje paranemist Populaarne on populism Reformid kulgevad tihtipeale ebaühtlases tempos Tunnused LP – Riigi roll on sotsiaalse turvalisuse tagamisel väike SD – Oluline on võimalikult võike sotsiaalne kihistus SD – Sotsiaalvaldkonna edendamiseks kehtestatakse kõrged riiklikud maksud LP – toetatakse ainult kõige vaesemaid Sektorid I sektor: Siseministeerium, Tartu maavalitsus
· vähemsute õigustega arvestamine. · tsiviilkontroll relvajõudude üle. Demokraatia miinused: · Kodanike vastutustundlikus ei pruugi olla piisav. · Oht demagoogide võimule. · Tugevama võim. Siirdeühiskond Ühiskond ,kus üks valitsusvorm on läinud üle teisele. Algab vabade valimistega, lõppeb siis kui kõigis ühiskonna elu valdkondades on juurdunud demokraatia. Kas EST on siirderiik? Korruptsioon ,kodanikuühiskond nõrk ,riigihanked. Siirdeühiskonna ohud : · Demokraatia näib liiga aeglane. · majanduskriis · reformide ebaühtlane tempo · Suutmatus ühendada eri rahvuste nõudmisi demokraatia põhimõtetega. REVOLUTISOON REFORM Algatavad dissidendid Algatab valitsus partei. Osalevad massid. Osalised poliitikud ametnikud. Etteaimamatu
arenemata ühiskonnastruktuur ja hõimkondlik valitsemine. 9. Revolutsiooni ja reformipoliitika erinevused: Revolutsioon: algatavad dissidendid, osalevad massid, etteaimamatu, kasutatakse vägivalda, muutuvad võimu- ja valitsemissuhted. Reform: algatab valitsev partei, osalevad poliitikud ja ametnikkond, planeeritud kulg ja oodatav tulemus, rahumeelne, võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks. 10. Siirdeühiskonna probleemid: 1. massid radikaliseeruvad oma poliitilistes nõudmistes 2. võidakse teha valik autoritaarse valitsemise kasuks 3. majanduspoliitika muutub liiga tehnokraatlikuks st. Sotsiaalküsimusi ei arvestata.Rahva elatustaseme langus. 4. uue eliidi ebakindlus 5. suutmatus ühitada eri rahvuste nõudmisi- rahvuskonfliktid 6. elu põhiväärtused asendatakse mööduvate materialistlike väärtustega 11
Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted Muutused võimusuhetes, valitsemiskorras jäävad samaks Siirdeühiskond * Siirdeühiskond on ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele (nt Eesti, mis läheks totalitarismist üle demokraatiasse; käsumajandusest turumajandusse) * Üleminek algab demoktraatilku põhiseaduse kehtestamisega, järgnevad vabad valimised ja lõppeb demokraatia juurdumisega kõigis eluvaldkondades. * Siirdeühiskonna probleemid: - demoktraalik otsustamisprotsess näib liiga aeglane ja kohmakas - majandusreformid halvendavad rahva elujärge, reformide ebaühtlane tempo - uue eliidi oskamatus probleemidega hakkama saada. - vajadus vanad väärtused ümber hinnata * Kas Eestis on edukalt toime tuldud siirdeühiskonna probleemidega? JAH 1. Praeguseks on demokraatiasse laialdaselt juurdunud. (vabad valimised, tagatud inim- ja kodanikuõigused) 2. Rahva elujärg on paranenud
· Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. · Ta pakub teenuseid nt haridus ja tervishoid · Täidab sotsiaalseid ülesandeid · Reguleerib majandust · Ühishüvede pakkumine 11. Kas Eestit võib pidada heaoluriigiks? · Jah, kuna meie riik pakub üsna edukalt sotsiaalseid teenuseid.... 12. mis on siirdeühiskond? Siirdeühiskonna ohud? Kas Eesti on siidreühiskond? · Üleminekuühiskond · Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, lõppu on keerulisem määrata. · Ohud: *massid radikaliseeruvad oma poliitilistes vaadetes, *rahvas nõuab kiireid lahendusi, milleks demokraatia on liiga aeglane, ebamäärasust tekitav valitsemismudel *majanduskriis *elatustaseme langus
Kasutatakse vägivalda rahumeelne Muutuvad võimusuhted võimu ülesehitus ja valitsemissuhted samad Ajalugu kinnitab C.A. de Tocqueville´i teesi: demokraatiale saab üle minna ainult rahumeelselt (vt hoiatavaid näiteid: Prantsusmaa, Venemaa, Hiina). Nõukogude bloki riigid valisid rahumeelse tee: reformid lõpevad siis, kui igas eluvaldkonnas valitseb demokraatia. Probleemiks reformide ebaühtlane tempo. Siirdeühiskonna ohud: 1. Masside radikaliseerumine poliitilistes nõudmistes, kui poliitiline eliit ei suuda neid kaasata. 2. Demokraatia nägemine aeglase, ebaefektiivse või konfliktsena. 3. Majanduspoliitika muutub tehnokraatlikuks, muretsemist sotsiaalse heaolu pärast peetakse prokommunistlikuks. 4. Uue poliitilise eliidi ebakindlusest tingitud populism ning selle kahjulik mõju rahandussüsteemile. 5. Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi
3) Liberaalne heaolumudel: etaloniks on USA. Lähtutakse liberalismi põhiväärtustest, milleks on inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ning nn minimaalne riik. Riigi ülesandes ei ole heaoluteenuste osutamine, vaid on kõrge tööhõive tagamine ning kõigis sfäärides konkurentsi kindlustamine. Pooldatakse madalamaid ja võrdelisi makse. Ühesõnaga: "Iga inimene on oma õnne sepp". 1.4 Demokraatia levik ja siirdeühiskonna probleemid Ühiskonna teadlased jagasid valitsemisreziimide poolest ning muutuste tempo poolest maailma tinglikult kolmeks: I Esimene maailm: lääneriigid II Teine maailm: NSV Liit III Kolmas maailm: Aasia, Aafrika, Lõuna-Ameerika Siirdühiskond- periood, mille jooksul valitsemiskord vahetub teisega. Algab tavaliselt demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud vabadel valimistel. (probleemid) Demokraatia- valitsemiskord, mille puhul on täidetud 3 põhimõtet:
2 . laine- 1953- 1956 : 2MS lõpp,stalinismi kokkuvarisemine,Stalini surm,Siberist tuldi koju tagasi 3 . laine- 1974-1991: autoritaarse korra kukutamine Hisp,Kr,Portugalis,idablokk vabanes kommunismist 12. Kas majandusarengu ja demokraati vahel on seos? Mitte väga. majandus küll mõjutab poliitikat, kuid ühiskonna arengus on olulised ka teised faktorid, nagu demokraatlikud väärtused(tolerantsus, usaldus, koostöö)ning poliitiline kultuur tervikuna 13. Millised on tüüpilised siirdeühiskonna probleemid? Kuidas on Eesti nendega toime tulnud? · Reformide ebaühtlane tempo. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist, aga demokraatia näib vahest liiga aeglane (ebaefektiivne) ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. · Üleminek toob reeglina kaasa majanduskriisi; elatustase esialgu langeb · Probleemid rahandussüsteemis - Ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud; esineb korruptsioon
● Vabad ja õiglased valimised ● Alternatiivsed teabeallikad ● Konkurents võimu nimel ● Poliitiku sõltuvus valija eelistustest ● Seaduste ülimuslikkus ● Võimude lahusus Rahvas teostab oma kõrgeimat riigivõimu rahvahääletusel ja riigikogu valides. 13. Mis on siirdeühiskond, kuidas mõjutab see inimeste igapäevaelu/ühiskonna üldiseid meeleolusid, kuidas ja kunas avaldusid siirdeühiskonna ilmingud Eestis? Siirdeühiskond on olukord, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele. Sellega kaasneb ajutine suur ebastabiilsus. See võib toimuda revolutsiooni kaudu: -mille algatavad senise võimu kriitikud -areneb meeleavaldustest kokkupõrgete ning riigipöördeni Või reformi kaudu: -mille algatavad võimulolijad -see on enamasti kavakindel ning rahumeelne protsess
Osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat. Valimiste vahepeal saavad kodanikud osaleda riigi elus nt miitingutes, protestides, esineda meedias, MTÜ, seltsides osalemine. Eliitdemokraatia Defektne demokraatia on ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatilud otsustusprotsessid ja institutsioonid, mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud (ebaõiglane valimissüsteem, juurdepääs riigivõimule pole võrdne) 17. Siirdeühiskond, revolutsioon ja reform Siirdeühiskonna määratletakse riike, kus toimub üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele. Sellele on omane sisepoliitiline ja majanduslik ebastabiilsus Revolutsioon-algatajaks on võimukorralduse kriitikud 18. Joonista ja kirjelda võimude lahuse ja tasakaalu põhimõtted 19. Õigusriik ja selle tunnused Õigusriik- riik, milles elukorraldus lähtub põhiseadusest ja sellele alluvatest seadustest. Riigi ja kodaniku vahelised suhted on reguleeritud üldkehtivate õiguspõhimõtete järgi.
ümberkorralduste kaudu, mis võtavad aastaid. Seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda. Üleminekuaega võib lugeda lõppenuks kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnaelu valdkondades ja suhetes. Siirdeühiskonna ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, mõnes mõttes midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset. Ühest küljest avaldab rahvas võimule pidevat survet, teisest küljest on reformid ikkagi õiguspärased, st tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrustele. Siirdeühiskonna ees on mitmeid ohte, millest jagusaamiseks tuleb poliitiline julgus ja mõõdukus hoida tasakaalus. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning
- solidaarsuse ja sotsiaalne õigus majandusliku efektiivsuse korral. Heaoluühiskond heaoluriigi nüüdisaegne arengustaadium, kus peale riigi osalevad pakkumises ka era- ja mittetulundussektor. Siirdeühiskond ühiskonna arengutapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale /ühiskond, mis läheb ühelt ühiskonnatüübilt üle teisele. Siirdeühiskonna tunnused: - Üleminekuperiood ühelt valitsevalt süsteemilt teisele - Ulatuslikud reformid kõigis eluvaldkondades - Algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate valimistega, lõppu on keeruline määratleda - Üleminek loetakse lõppenuks, kui demokraatlikud põhimõtted on juurdunud kõigis eluvaldkondades - Populaarseks võivad saada autoritaarse valitsemise loosungid, sest rahvas nõuab kiiret elujärje paranemist ning demokraatia tundub liiga aeglane ja ebaefektiivne meetod.
Sotsiaalse ja poliitilise olukorraga rahulolematute ühiskonnagruppide meeleavaldused võivad viia vägivaldsete kokkupõrgeteni senise reziimi toetajatega ning riigipöördeni või selle katseni Reform- võimulolijad tajuvad sise- või välisriikliku kriitika tõttu muutuste vajadust ja asuvad neid seadusandlikul teel ellu viima. Reforme tehakse enamasti rahumeelselt ja kavakindlalt ning selle üheks tulemuseks võib olla seniste valitsejate võimult taandumine Siirdeühiskonna probleemid: otsustamisprotsess harjumatu ja aeglane, suureneb kuritegevus, võtab aega seadusandluse ja korrakaitsejõudude tegevuse vastutusse viimine ühiskonnas toimunud muutustega 1.7 MÕISTED Argument-põhjendus, tõestusvahend Elitaarne-tippklassi kuuluv Etniline-mingi rahvaga või selle päritoluga seoses olev Globaliseerumine-ülemaailmseks muutumine Hierarhia-allumissüsteem, järjestus, võimuredel Infrastruktuur-piirkonna majanduslikuks arenguks ja ühiskonna heaoluks
4) Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus (St seadusandliku täidesaatev ja kohtuvõimu lahustatus üksteist) 5) Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus 6) Vaba ajakirjandus 7) Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond 8) Tsiviilkontroll relvajõudude üle Polüarhia tunnused: 1) Alternatiivsed infoallikad 2) Vabadus esineda eriarvamusega 3) Vabadus kritiseerida valitsuse poliitikat Siirdeühiskonna probleemid ja ohud: - soov saavutada kiireid lahendusi ja elujärje paranemist. - populaarsed on populism ja nn kindla käe loosungid. - nn šokiteraapia toob enesega kaasa majanduskriise ja elatustaseme langust. - reformid kulgevad tihti ebaühtlases tempos (nt demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aglasemalt kui kulgevad poliitilised reformid). VÕIMUDE LAHUSUS Charles- Loius de Montesquier- 18.saj Prants
3) Osalusdemokraatia Saad osaleda rahvahääletusel 4) Elitaardemokraatia Riiki juhib väikesearvuline liit 39. Millised on demokraatia ohud? Sest demokraatia on väga aeglaselt ning vähemustega tuleb arvestada, mis võib põhjustada rahutusi, kui kõigi vähemustega ei arvestata. 40. Kuidas osalete Teie osalusdemokraatias? Tooge kaks näidet! Osalemine õpilasesinduses olemine, üritus ,,Teeme ära!". 41. Mida kujutab endast siirdeühiskond? Siirdeühiskonna mõistet kasutatakse nende riikida kohta, mis lähevad poliitiliselt korralt üle teisele. Nt diktatuurriik muutub demokraatiaks. 42. Millised probleemid tekivad tavaliselt siirdeühiskonnal? Majanduslik ebastabiilsus ja poliitiline ebastabiilsus. 43. Kes valitseb, kui demokraatlikus riigis on kõrgeim võimukandja rahvas. Rahvas, sest rahvas valib endale esindajad, kes esindavad nende soove. 44. Kas Eestis on siirdeperiood lõppenud? Põhjendage vastust.
Viia see suuremate hulkadeni, mõjutada nende vaateid ja arusaamist võimust ja poliitikast. 6. Mis on siirdeühiskond? Too näiteid. Kas üleminek toimub pigem reformide või revolutsiooni abil? - Ühiskonna arengu teatav etapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega. Toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (Eesti iseseisvuse taastamine) Üleminek toimub pigem nende kombineerumisel. 7. Kas võib väita, et siirdeühiskonna periood lõppes Eestis aastaga 2002? Põhjenda. - Ei või, kuna siiani soovitakse elujärge parandada ning leida kiiremaid lahendusi. Toimuvad majanduskriisid ja elatustaseme langused.
sajandi viimase veerandi võimsaim ülemaailmne suundumus. Täna elab demokraatlikes riikides umbes 40% maailma rahvastikust. Tõenäoliselt kujuneb lähimate aastakümnete põhitrendiks demokraatia kindlustamine, mitte aga levimine. Siirdeühiskond Seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. Ülemineku võib lugeda lõppenuks kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades ja suhetes. Siirdeühiskonna ees on mitmeid ohte. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane ja ebamäärane. Seetõttu võivad populaarseks muutuda autoritaarse valitsemise ja nn kindla käe loosungid. Üleminek ühelt valitsemiskorralt teisele toob reeglina kaasa ka majanduskriisi. Poliitiline kultuur juurdub üsna aeglaselt võib esineda korruptsiooni ja väärtusvaakumit. Analüütikute arvates kujuneb
muundatud toiduainete ja geenitehnoloogia rakendamise osas. siirdeühiskond - periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega, üleminekuaja lõppu on aga keerulisem määratleda. Üleminekuaega võib lugeda lõppenuks kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnaelu valdkondades ja suhetes. Siirdeühiskonna ümberkorraldused on eripärased ja keerukad, mõnes mõttes midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset. Ühest küljest avaldab rahvas võimule pidevat survet, teisest küljest on reformid ikkagi õiguspärased, st tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrustele. Siirdeühiskonna ees on mitmeid ohte, millest jagusaamiseks tuleb poliitiline julgus ja mõõdukus hoida tasakaalus. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje
5) karjääri ja läbilöögivõimed 6) heade kutseoskuste omandamist, et saada head palka. Siirdeühiskond. Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Põhimõtteliselt vaid 2 võimalust ühiskonnakorra muutmiseks: revolutsioon või reformimine. Siirdeühiskonna probleemid. - soov saavutada kiireid lahendusi ja elujärje paranemist. - populaarsed on populism ja nn kindla käe loosungid. - nn sokiteraapia toob enesega kaasa majanduskriise ja elatustaseme langust. - reformid kulgevad tihti ebaühtlases tempos (nt demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aeglasemalt kui kulgevad poliitilised reformid). Ühiskondliku revolutsiooni ja ühiskondliku reformi erinevused.
1. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pidev areng 2. Massiline arvutite kasutamine, globaalsed kommunikatsioonikanalid ja elektroonsed teenused 3. Ülemaailmne andmeedastusvõrk, millele ligipääs on võimalik kõigil ühiskonnaliikmetel 4. Teaduslike uuringute korraldamine ja kasutamine 5. Valdav osa inimesi töötab teenindussfääris 6. Väärtustatakse haritud tööjõudu; tööjõu ülejääk 7. Suur võõrtööliste hulk Siirdeühiskonna tunnused: 1. Üleminekuperiood ühelt valitsevalt süsteemilt teisele 2. Ulatuslikud reformid kõigis eluvaldkondades 3. Algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate valimistega, lõppu on keeruline määratleda 4. Üleminek loetakse lõppenuks, kui demokraatlikud põhimõtted on juurdunud kõigis eluvaldkondades 1 5. Populaarseks võivad saada autoritaarse valitsemise loosungid, sest rahvas
Eesti. Föderaalriik on riik, kus kohaliku elu korraldamisel on piirkondadel suurem vabadus. USA Siirdeühiskond on ühiskonna arenguetapp, mille käigus ebademokraatlikud e diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Kas Eesti on siirdeühiskond? Pigem ei ole (mis tähendab, et tugev demokraatia): 1) Eestis on välja kujunenud demokraatlik ja tolerantne ühiskond (nt toimub gei-paraad, on gei-klubi); 2) siirdeühiskonna periood kestab ajaliselt 10-15 aastat (algab esimeste demokraatlike parlamendivalimistega) Eestis lõppes seega siirdeühiskonna periood 2007; 3) usk kodanikualgatusse on suur, nt Teeme Ära! projektis osales 40 000 inimest. Tänaseks on aega näidanud, et Teema Ära projekt on osutunud jätkusuutlikuks ning laienenud Eesti Vabariigist ka välisriikidesse; 4) Eestis on välja kujunenud tugev kodanikuühiskond e tsiviilühiskond (toimuvad
Muutuvad võimu ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks Edukas üleminek diktatuurilt demokraatiasse saab toimuda vaid evolutsiooniliselt kõiki eluvaldkondi hõlmavate reformide kaudu. Üleminek algaks demokraatliku põhiseaduse kehtestamisega, järgneksid vabad valimised ja lõppeb demokraatia juurdumisega kõigis eluvaldkondades. Siirdeühiskonna probleemid: demokraatlik otsustamisprotsess näib liiga aeglane ja kohmakas majandusreformid halvendavad rahva elujärge uue eliidi oskamatus vajadus vanad väärtused ümber hinnata jne. 3. Võim majanduses, riigis, inimsuhetes (lk.44-48) Max Weber võim on inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe.
Nõukogude Liidu järglasriigis jm. · 21.sajandil uusi demokraatiaid lisandunud pole ning pigem on probleemiks kujunemas see, kuidas demokraatiat kindlustada. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer 3.3. Siirdeühiskond: · Siirdeühiskonnaks nimetatakse ühiskonda, kus alles toimub üleminek ühelt ühiskonnakorralduselt teisele (nt autoritaarselt valitsemiselt demokraatiale või vastupidi). · Siirdeühiskonna probleemid: - soov saavutada kiireid lahendusi ja elujärje paranemist. - populaarsed on populism ja nn kindla käe loosungid. - nn sokiteraapia toob enesega kaasa majanduskriise ja elatustaseme langust. - reformid kulgevad tihti ebaühtlases tempos (nt demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aglasemalt kui kulgevad poliitilised reformid). 3.4. Demokraatia tunnusjooned:
2. Inimesed ootavad kiireid muutusi. 3. Elatustaseme mahajäämus. 4. Sagedased valitsuskriisid. 5. Kõik demokraatia tunnused pole täielikult välja kujunenud. 3.4 Jätkusuutlik ühiskond - Tänase ühiskonna vajadused rahuldatakse nii, et ei seata ohtu tulevaste põlvkondade vajadusi. Valdkonnad: 1. Loodusressursie kasutamine. 2. Valitsemine, mis suunatudtulevikuvajaduste rahuldamisele. 3. Ühiskonna majandamine. 4. Heaolu saavutamine. 5. Tugev demokraatia. 6. Kui riik on siirdeühiskonna faasis, peab ta pidevalt liikuma demokraatia suunas. 7. Sotsiaalne jätkusuutlikus - tekib kui riik ehitab heaoluühiskonda. 8. Demograafiline jätkusuutlikus. **KORDAMISÜLESANDED *Kas Eesti on jätkusuutlik riik? -Vähemalt 5 poolt või vastu argumenti. Iga argumendi juurde näide & põhjendus. *Too välja iga ühiskonna sektori ülesanne ja leia selle juurde näide. 1. Avalik sektor - Tegeleb valitsemisega riiklikul tasandil. Riigikogu hääletab muudatusi ja
Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted ei muutu Millest alustada demokraatia ülesehitamist: 1. demokraatia eelduste loomine 2. demokraatliku põhiseaduse kehtestamine 3. vabade valimiste kehtestamine 4. demokraatia juurdumine kõigis eluvaldkondades Siirdeühiskonna probleemid: - Reformide ebaühtlane tempo. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist, aga demokraatia näib vahest liiga aeglane (ebaefektiivne) ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. - Üleminek toob reeglina kaasa majanduskriisi; elatustase esialgu langeb - Probleemid rahandussüsteemis - Ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud; esineb korruptsioon 1. Kas Eesti on siirderiik? Ei
Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg ja oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted ei muutu Millest alustada demokraatia ülesehitamist: 1. demokraatia eelduste loomine 2. demokraatliku põhiseaduse kehtestamine 3. vabade valimiste kehtestamine 4. demokraatia juurdumine kõigis eluvaldkondades Siirdeühiskonna probleemid: - Reformide ebaühtlane tempo. Rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist, aga demokraatia näib vahest liiga aeglane (ebaefektiivne) ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel. - Üleminek toob reeglina kaasa majanduskriisi; elatustase esialgu langeb - Probleemid rahandussüsteemis - Ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud; esineb korruptsioon 1. Kas Eesti on siirderiik? Ei
Filmis olev ühiskond oli traditsiooniline Ida ühiskond ehk selline, kus omand on valdavalt kogukondlik ja tootja tegutseb kogukonna raames. Kuna nende ühiskond oli ka muutumas ehk rahvas oli riigist välja rändamas, sest riigis toimus sõda, siis saab öelda, et lisaks traditsioonilisele ühiskonnale oli filmis tegemist ka siirdeühiskonnaga. Siirdeühiskonnaks nimetatakse ühiskonda, kus toimuvad süsteemsed muutused kogu ühiskonnas. Siirdeühiskonna põhitunnuseks on ühiskonnatüübi vahetumine, mis tähendab seda, et jõutakse mingi ühiskondliku arengu etapilt teisele. Siirdeühiskond on arengusuund, kus põhirõhk on inimeste toetamisel ja nende loomuse arendamisel. Samuti ollakse keskkonnasäästlikud ja luuakse uusi töökohti. 6 Samuti on näha, et sellel ajal oli ühiskonnas võimalikuks saanud kapitalism. Oli näha
2. Ametiisikute ametisse nimetamine. Ta kinnitab ametisse mitmed kõrged ametiisikud. a. President ei oma üldist juhtimis ega järelvalvefunktsiooni nende asutuste ja valdkondade üle , kuhu ta peab ametiisikud ametisse nimetama. b. Ettepaneku tegija on tihti kollegiaalorgan või ametisse nim riigikogu poolt. Presindenil pole õigust kollegiallorganite otsustesse sekkuda. c. Väikses siirdeühiskonna snagu eesti võivad kergesti esile tõusta autoritaarsed,karismaatilised riigitegelased. Peaks piirama presidendi kätte koonduvat otsustusõigust. Otsustusõigus pool epresidendil räägivad mitmed argumendid: Põhiseadus kasutab samasugust sõnastust juhtumitel, mil ametisse nim rollis on riigikogu presidendi ettepanekul.Keeldumisõigus peaks ka presidendil olema.
2. Ametiisikute ametisse nimetamine. Ta kinnitab ametisse mitmed kõrged ametiisikud. a. President ei oma üldist juhtimis ega järelvalvefunktsiooni nende asutuste ja valdkondade üle , kuhu ta peab ametiisikud ametisse nimetama. b. Ettepaneku tegija on tihti kollegiaalorgan või ametisse nim riigikogu poolt. Presindenil pole õigust kollegiallorganite otsustesse sekkuda. c. Väikses siirdeühiskonna snagu eesti võivad kergesti esile tõusta autoritaarsed,karismaatilised riigitegelased. Peaks piirama presidendi kätte koonduvat otsustusõigust. Otsustusõigus pool epresidendil räägivad mitmed argumendid: Põhiseadus kasutab samasugust sõnastust juhtumitel, mil ametisse nim rollis on riigikogu presidendi ettepanekul.Keeldumisõigus peaks ka presidendil olema.
Muutuvad võimu ja valitsemissuhted Võimu ülesehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks Edukas üleminek diktatuurilt demokraatiasse saab toimuda vaid evolutsiooniliselt kõiki eluvaldkondi hõlmavate reformide kaudu. Üleminek algaks demokraatliku põhiseaduse kehtestamisega, järgneksid vabad valimised ja lõppeb demokraatia juurdumisega kõigis eluvaldkondades. Siirdeühiskonna probleemid: demokraatlik otsustamisprotsess näib liiga aeglane ja kohmakas majandusreformid halvendavad rahva elujärge uue eliidi oskamatus vajadus vanad väärtused ümber hinnata jne. 3. Võim majanduses, riigis, inimsuhetes (lk.44-48) Max Weber võim on inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on teatud laadi inimsuhe.
annaabi.ee 
