Ajalugu 2. maailmasõda ja ühiskond (0)

1 Hindamata

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

AJALUGU
II MS põhjused:

Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni, mis tekitas Saksamaal kaotuse tasategemise tahet( versailles ’i rahulepe)

Rahvasteliit ei suutnud kontrollida sõjakaid suurriike

Lääneriikide lepituspoliitika suurendas Saksamaa agressiivsust

MRP sõlmimine – jagati ära NSVL ja Saksamaa mõjusfäärid

Suur-Saksamaa loomise idee

NSVL soov levitada kommunismi

NSVL soov taastada impeerium
Saksamaa liitlased:

NSVL – Poola vallutamine

Itaalia – Teraspakt , milles kohustusid mõlemad pooled üksteist sõjaliselt abistama, kuid Itaalia sõtta ei astunud, sest Mussolini ei kiitnud heaks Hitleri liitu Staliniga

Jaapan – Saksamaa, Itaalia ja Jaapani ühised huvid viisid kolmikpakti sõlmimiseni, millega kohustuti üksteist aitama juhul, kui neid ründab mõni suurriik.

Slovakkia – liitus kolmikpaktiga, sest ta oli Saksamaast sõltuv nukuriik

Ungari – Hirm Moskva ees

Rumeenia – hirm Moskva ees

Bulgaaria – hirm Moskva ees

Soome – Tahtis kaotust Talvesõjas tasa teha
Hitleri-vastane koalitsioon:

Suurbritannia ja Prantsusmaa

Saksamaa sundis Prantsusmaad tingimusteta alistuma

1940-41 toimus peamine sõjaline kokkupuude Inglismaa ja Saksamaa vahel(Merel ja õhus)

Inglismaa ja USA suhted soojenesid

1941 alustas Saksamaa vastu sõda ka NSVL

Lääneriikide ja NSVL suhete paranemine

USA ja Suurbritannia sõlmisid Hitleri-vastase koalitsiooni – Atlandi harta

Sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupoliitika põhimõtted.

Koalitsiooni kuuluvad riigid lubasid taastada kõigi Teises Maailmasõjas iseseivuse kaotanud riikide suveräänsuse

Sisuliselt astus selle leppega Saksamaa vastu sõtta ka USA

Liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit
II MS sõjategevus 1939-1940

Natsi-Saksamaa&NSVL – Poola vallutamine

NSVL – baasidelepingu pealesurumine Balti riikidele

NSVL – talvesõda soomega

Natsi-Saksamaa – Taani vallutamine

Natsi-Saksamaa – Norra, Hollandi ja Belgia vallutamine

Natsi-Saksamaa – Prantsusmaa kapitulieerumine
II MS tulemused:

Hukkus väga suur hulk inimesi, haavata said väga paljud, ning mõned jäid ka teadmata kadunuks

Kasvas tsiviil elanike osakaal

Sõjakulud 1500 miljardit dollarit

Kiirenes teaduslik-tehniline areng

Muutus Euroopa poliitiline kaart – likvideeriti nt Balti riigid, nihutati riigipiire

USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes

ÜRO loomine – ülesandeks on rahu kindlustamine maailmas
ÜHISKOND
2. variant
Agraarühiskonnale omased tunnused:

Peamisteks elatusallikateks olid karjakasvatus ja põlluharimine

Peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere

Linnu oli vähe ning seal elas ka vähe inimesi
Tööjõud , mida vajatakse postindustriaalses ühiskonnas

Kasvas nõudlus haritud tööjõu järele

Tööstustesse vajati inimesi, kes on õppinud masinate käsitlemist ja nende tehnikat
Mõiste – heaoluühiskond
Ühiskond, kus inimesel on hea elada, st et tal on võimalus saada haridus , töö,toetusi, lastele lasteaja /kooli kohad ning võimalus teenitud raha eest osta piisavalt süüa ja riideid ning maksta oma elukkoha eest.
Heaoluühiskonnale omased tunnused:

Hariduse ning meditsiinilise abi kättesaadavus on tasuta või hästi madala hinnaga, et ka vaesemad inimesed saaksid seda endale lubada

Toetuste jagamine, et inimesel oleks võimalik ära elada ( pension , lastetoetus, ema palk jm)

Majandusliku tõhususe korral pööratakse tähelepanu ka sotsiaalsele õiglusele
Tunnused
SD – ühishüvede osatähtsus on suur
LP – sotsiaalne kindlustatus on individuaalne
LP – Igaüks peab eelkõige ise vastutama oma heaolu eest
SD – Riik on peamine sotsiaalse turvalisuse tagaja
Sektorid:
I sektor : Haridus- ja teadusministeerium, Eesti pank ,
II sektor: Kirjastus Avita, Jalgpalliklubi ,, Flora ’’
III sektor: EELK Tartu Pauluse Kogudus , Ülenurme Gümnaasiumi Spordiklubi
2.variant
Industriaalühiskonnale omased tunnused:

Toimus üleminek käsitsitootmiselt masintootmisele

Määrati tööaeg , mis hakkas domineerima puhkeaja üle

Perekonna mudel muutus suurperest väikepereks
Tööjõud, mida vajatakse infoühiskonnas:

Tööle vajati (kõrgelt) haritud inimesi

Otsiti rohkem oskustöölisi
Mõiste – siidreühiskond
Ühiskond, mis on üleminekufaasis ühelt ühiskonnakorralduselt teisele
Siirdeühiskonna võimalikud probleemid:

Soov saavutada kiireid lahendusi ja elujärje paranemist
Populaarne on populism
Reformid kulgevad tihtipeale ebaühtlases tempos

Tunnused
LP – Riigi roll on sotsiaalse turvalisuse tagamisel väike
SD – Oluline on võimalikult võike sotsiaalne kihistus
SD – Sotsiaalvaldkonna edendamiseks kehtestatakse kõrged riiklikud maksud
LP – toetatakse ainult kõige vaesemaid
Sektorid
I sektor: Siseministeerium, Tartu maavalitsus
II sektor: OÜ Kalevite Kange Rahvas, Nordea Pank
III sektor: Ülenurme Gümnaasium, Tartu Ülikool

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kada125 Õppematerjali autor

2.MS põhjused saksamaa liitlased Hitleri-vastane koalitsioon sõjakäik 2.MS tulemused ühiskond

Sarnased õppematerjalid

docx

Teine maailmasõda konspekt

Teises maailmasõjas hukkus ligikaudu 55 miljonit inimest, haavata sai 35 miljonit ning ligikaudu 3 miljonit inimest jäi teadmata kadunuks. 2. Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid, holokaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne). 3. Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile dollarile. 4. Kiirenes teaduslik-tehniline areng. 5. Muutus Euroopa poliitiline kaart – likvideeriti enne Teist maailmasõda eksisteerinud riike (nt Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire Euroopas ja teistel mandritel. 6. USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku läänemaailma liidriks. 7. Vastavalt 1945 San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon), mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (vt ka õpik lk.36). 8

11.klassi ajalugu

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

Kategoriseerimata

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

Kategoriseerimata

docx

Teine maailmasõda konspekt 1

11.klassi ajalugu

docx

TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945

selleks olid koostatud juba 1937), ent selleks vajas ta aga seljataguse kindlustamist ( I maailmasõja ajal kogetu e kahel rindel sõdimise tulemus oli Saksamaale juba tuttav). Stalinile polnud lääneriikidele surve avaldamine kasu toonud ning suhete parandamine Saksamaaga võimaldas tal hõivata Vene impeeriumi lagunemisel kaotsi läinud alad. MRP sõlmimine pani otsese aluse ka II maailmasõja puhkemisele. 2. Teine maailmasõda 1939-1945: Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 5 2.1. Teise maailmasõja põhjused: - Versailles`i rahulepe (1919), millega Saksamaa oli kaotanud endise suurriigi staatuse ja tõrjutud pikaks ajaks isolatsiooni tekitas Saksamaal revanšismi. - Rahvasteliidu (1920) suutmatus ohjeldada sõjakaid suurriike (nt

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda

kuigi Saksamaa jättis II rinde praktiliselt kaitseta. · Hitler tegi enesetapu 30.aprillil ja Berliin langes 2.mail. · 8.mail Saksamaa kapituleerus · 6. ja 9.augustil heitis USA aatompommid Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile (sõjalist tarvidust selleks polnud, sest Jaapani kapituleerumine oli mõne nädala küsimus) · 2.septembril 1945 Jaapan kapituleerus. II MS oli lõppenud. · NB! Samas võtke vaevaks ja lugege läbi Teist maailmasõda puudutav materjal õpikus Lähiajalugu XII klassile, lk.90-106.

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda - lahingud, konverentsid

ka õpik lk.40-41) 2.septembril 1945.a. Jaapani kapitulatsiooniga lõppenud II maailmasõjas hukkus ligikaudu 55 miljonit; haavata sai 35 miljonit ning 3 miljonit jäi teadmata kadunuks. Sõja ohvrite hulgas kasvas tsiviilelanike osakaal (põhjuseks massirepressioonid, holocaust, strateegiline pommitamine, aatomipommirünnakud jne.). Sõjakulusid on hinnatud 1500 miljardile $. Kiirenes teaduslik-tehniline areng. Muutus Euroopa poliitiline kaart- likvideeriti enne II maailmasõda eksisteerinud riike (Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire. USA majanduslik ja poliitiline positsioon maailmas tugevnes. USA muutus demokraatliku läänemaaailma liidriks. Vastavalt 1945.a. San Franzisco konverentsi otsustele loodi ÜRO, mille ülesandeks sai rahu kindlustamine maailmas (Vt. ka õpik lk.36). Tekkis NSV Liidust sõltuvate satelliitriikide süsteem Ida-Euroopas. Nõrgenesid koloniaalimpeeriumid, mis võimaldas nende asumaadel alustada võitlust

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda - põhjused, käik, tulemused

TEINE MAAILMASÕDA PÕHJUSED 1. Saksamaa soov kätte maksta Versille'i süsteemi eest - 1/8 Skms territooriumist läks naaberriikide käsutusse, kõrged reparatsioonid 2. Lääneriikide lepituspoliitika 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana. 3. Majanduskriisi tagajärjel said paljude riikide etteotsa diktaatorid (nt Hispaania), kelle eesmärgiks oli tihti uute alade vallutamine. Majandusraskustest tuldi sageli välja just tänu sõjatööstuse arendamisele. 4. NSVL soov viia läbi maailmarevolutsioon Stalin soovis NSVL piire laiendada (sotsialismi ideede maailma viimine) 5. Rahvaste Liidu nõrkus RL-il polnud otsustusmehhanismi ja puudusid ka s

Ajalugu

Rohkem sarnaseid