· submukoosa 2. Lihaskest · Sisemine pikikiht · Keskmine ringkiht · Välimine pikikiht 3. Adventsiaalkest Kusepõis: 1. Limaskest · Transitoorne epiteel · Proopria · Submukoosa 2. Lihaskest (kihid ei ole hästi eristatavad) · Sisemine pikikiht · Keskmine ringkiht · Välimine pikikiht 3. Adventsiaalkest/ serooskest Viimajuhakesed: 1. Limaskest · Ühekihiline epiteel rühmiti paiknevad liikuvate kinotsiiliatega prismaatilised rakud ja madalad näärmelise iseloomuga rakud · Proopria (väheste silelihasrakkudega) Munandimanuse juha: 1. Limaskest · Kaherealine ripsepiteel stereotsiiliatega rakud ja madalad basaalrakud · Proopria (sidekoelislihaseline) Seemnejuha: 1. Limaskest (pikikurdudega)
VÄLISMAAILMAGA ÜHENDUVAD: * limaskest – on kaetud epiteeliga, mis söögitorus ja pärasooles on sarvestumata mitmekihiline lameepiteel. Epiteeli alla jääb proopria ning limaskesta lihaskiht ja submukoosa. Submukoosas on närvid ja näärmed (kaksteistsõrmikus ja söögitorus). * lihaskest – koosneb silelihaskiududest, millel on ringlihaskiht ja longitudinaalne (väljaspool) kiht. Maol on veel üks lisakiht olemas. * adventiitsia või serooskest – kõhuõõnest väljaspool olevaid elundeid (nt söögitoru) katab adventiitsia ja kõhuõõnes paiknevaid (sooled jne) katab serooskest. Adventiitsia ühedab organeid ümbritsevate struktuuridega ja ei oma alakihte. Serooskestal on veel seroosne proopria ja subseroosne kiht. SULETUD SÜSTEEMIS: * Sisekest - tunica intima – koosneb endoteelist, mis on õhuke ja sile kiht, võib sisaldada peenikesi veresooni ja samas kaitseb sooni. Selle all on hästi õhuke subendoteliaalkiht.
Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometrium Välimine serooskest e perimeetrium - perimetrium Pärasoole- emaka õõnestis e Douglasi õõs - excavatio retrouterina seu Douglasi Tupp - vagina colpos Neitsinahk - hymen Rinnanääre - mamma Lahkliha - perineum Pärak - anus Seedeelundite süsteem - systema digestorium seu apparatus digestorius Suuõõs - cavum oris Neel - pharynx Söögitoru - oesophagus
Nimeta seedekanali osad Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool ja jämesool Seedekanali seina ehitus, kestad, Sisemine limaskest koos selle aluskihi iseloomustus submukooskihiga , sisaldab näärmeid Keskmine lihaskest, 2-kihiline silelihas, ringi ja pikilihas Välimine serooskest, õhuke sidekoeline kest Kurgu lümfaatiline rõngas, nimeta Lümfaatiline rõngas koosneb kuuest mandlid, nende paiknemine mandlist. 2 kurgumandlit - kurgu kaarte vahel Keelemandel keelejuure piirkonnas 2 tõrvemandlit tõrvekanali suubumisel neelu
Lehter võtab ovuleerunud munaraku vastu. Munajuhaampull (ampulla tubae uterinae) järgneb lehtrile, siin toimub viljastumine. Munajuhakitsus (isthmus tubae uterinae) kitsam osa, pole alati eristatav ampullist. Enamasti samapikad. Emakmine e. uteriinosa (pars uterina) emakasarve seina lühike alaosa, lõppeb kas näsaja moodustisena või läheb lslt üle emakasarveks. Näsa on oluliseks barjääriks infektsioonidele. Siseehitus: Serooskest Lihaskest Limaskest Asend ja kinnitumine: Paikneb munasarjakinnitist lateraalselt olevas serooskesta kurrus (munajuhakinnitis; mesosalpinx). Emakas (uterus) Funkts: Spermide vastuvõtmine, nende ajutine depoo Toimetab neid edasi munajuhasse Viljastunud munaraku arengu- ja kasvukoht Välisehitus: Dorsaalne ja ventraalne pind (facies: dorsalis et ventralis) Vasak ja parem emakaSERV ( margo uteri: dexter et sinister) sellega seostub emakakinniti(mesometrium)
häbemest (välissuguorganid) Tupp ja tupeesik Vagina et vestibulum vaginae · Tupe ja tupe-esiku piiriks on kusiti välissuue · Koosneb järgmistest kestadest Limaskest: mitmekihiline lameepiteel proopria (sidekoeline, rohkelt elastseid kiude) Lihaskest sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht Adventitsiaalkest organi tagapoolses retroperitoneaalses osas (intraperitoneaalses osas on välimiseks kestaks serooskest) Erinevused Lehmal tupes ja tupeesikus epiteel kahte tüüpi: mitmekihiline lameepiteel (kaudaalses osas) mukoidsete rakkudega kaetud epiteel (enamus alast) proopria rakurohke Lihaskest: Siga, koer, kass kolmekihiline (lisaks sisemine longitudinaalkiht) Muutused tupe sarvestumata lameepiteelis Koduloomadel toimuvad muutused epiteelis ovariaaltsükli faasidega võrreldes hiljem Üldiselt reageerib epiteel aktiivselt östrogeenidele estraaltsükli algul epiteel pakseneb,
lihaskestaga. Ta võimaldab limaskestal lihaskesta suhtes liikuda ja moodustab limaskesta kurde. · Keskmine lihaskest (tunica muscularis). Lihaskest koosneb silelihasrakkudest, üksikutes kohtades (neelus ja söögitoru ülemises osas) esineb ka tahtele alluvaid vöötlihaseid. Enamiku seedeelundite lihaskest on kahekihiline: välimine pikilihaskiht ja sisemine ringlihaskiht. · Välimine serooskest (tunica serosa). Serooskest on õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja suurema osa soolest. Katab ka kõhuõõne siseseina, mistõttu nii seedekanalit kui ka kõhuõõne siseseinu katvat serooskesta nim ühise nimega kõhukelmeks. Serooskest eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise minimaalseks. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde.
Jämesool on seedekanali lõpposa Jaguneb kolmeks osaks umbsool käärsool pärasool Jämesoole anatoomia Umbsool (caecum või cecum) jämesoole algusosa paikneb paremal alakõhus 7 cm pikkune umbsoole alguses paikneb ussripik Käärsool ehk Koolon (colon) umbsoole järgnev jämesoole osa jaguneb neljaks: ülenev käärsool, ristikäärsool , alanev käärsool sigmakäärsool Käärsoole ehitus Käärsoole sein koosneb kolmest kestast limaskest lihaskest serooskest Pärasool (rectum) on seedekanali lõpposa enne pärakut paikneb pärasoole venoospõimik sisemise pärakusulgur tahtele mitte alluv välimine pärakusulgur tahtele alluv Jämesoole põhifunktsioonid 1) lõplik seedimine ja imendumine 2) bakteriaalne käärimine 3) väljaheite moodustumine ja defekatsioon. Lõplik seedimine ja imendumine ulatuslik vee tagasiimendumine aktiivne naatriumi ioone resorbeerimine bakterite osavõtul toimuv käärimine Roojamine ehk defikatsioon
Seedeelundkond. Seedeelundkond on arenenud sooltorust. Sooltoru on tekkinud hulkraksete loomade arengus väga varakult (hüdra). Seedeaparaat koosneb õõnes elunditest, mis moodustavad suuavast kuni pärakuni kulgeva seedekulgla. Õõneselunditesein koosneb 3 erineva ehituse ja funktsiooniga kestast a. limaskest (sisemine) b. lihaskest (keskmine) c. serooskest (välimine) Erinevaid kesti seob submukooskude & subserooskude, mis võimaldab kestade omavahelist nihkumist ja nendes vahekudedes kulgevad veresooned. Limaskest. Limaskesta kaudu toimub ainevahetus organ. sise- ja väliskeskonna vahel. Limaskesta pind võib olla sile või ebatasane (näsad, hatud, kurrud.) Koosneb kahest erinevast osast: epiteelist ja selle all paiknevast limaskesta pärislestmest. Limaskesta epiteelrakud ei ole sarvestunud ega
SISEELUNDID 70. Seedekanali osad Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool 71. Seedekanali seina ehitus Kolm kesta: (sisemine) Limaskest rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Aluskiht kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga (keskmine) Lihaskest silelihasrakkudest, kahekihiline: välimine pikilihaskiht, sisemine - ringlihaskiht (välimine) Serooskest õhuke ja siledapinnaline, eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise minimaalseks. 72. Suured süljenäärmed 2 keelealust süljenääret suu põhjas, avaneb keele alla 2 lõuaalust süljenääret alalõuanurga kohal, avaneb keele alla 2 kõrvasüljenääret väliskõrva ees all mälurlihas peal, avaneb suuõõnde teise ülemise tagapurihamba kohal
Seismine pleura-katab rindkere siseseinu. Pleuraõõs-mõlema pleura vahele jääv suletud puhmjas ruum. Seedekanal-suuõõs, neel, söögitoru, magu, peen-ja jämesool. Seedekanali seina ehitus-suupõhja mood suupõhja lihased. Suulagi mood suuõõne ülemise seina. Pehmesuulagi tagaumine osa laskub alla ja mood suulaepurje, lõppeb kurgunibuga. Suulaepurjest suundub allapoole suulae-keele kaared ja suulae-neelu kaared. Kummagi poole kaarte vahele jääb kurgumandel. Kõhukelme-serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu, läheb üle siseelunditele. Rasvik-kahest kõhukelme lestmest koosnev moodustis, milla vahel on rohkem rasvakudet. Väikerasvik-maksa alumise pinna, mao ja kaksteistsõrmiku vahel asetsev duplikatuur. Suurrasvik-algab suurelt maokõverikult, laskub alla väikevoognani, pöördub jälle üles ristikäärsooleni. Hammaste arv-20 piimahammast, 32 jäävhammast. Hammaste liigid-lõike-, silma-, eespuri- ja tagapurihambad.
Suletud süsteemi moodustavad torujad organid (vere- ja lümfisooned) – reeglina kolmekestalised; koosnevad sisemisest kestast e intimast, keskmisest kestast e meediast ja välimisest adventitsiaalkestast Limaskest: valendikupoolne epiteel, limaskesta päriskiht e proopria, limaskesta lihaskiht ja submukoosa Lihaskest: ringjas e tsirkulaarne lihaskiht, piki- e longitudinaalne lihaskiht (lihaskest reeglina silelihaskoest, v.a söögitoru) Serooskest kehaõõntes: sidekoeline subserooskiht, serooskesta päriskiht e proopria, ühekihiline lameepiteel e mesoteel Adventitsiaalkest väljaspool kehaõõsi: kohevast sidekoest, ei eristata alakihte Intima: endoteel (ühekihiline lameepiteel), subendoteliaalkiht Meedia: silelihasrakud ja silelihaskude Adventiitsia: rohkem kollageenseid kiude ja vähem elastseid kiude sisaldav sidekude KOMPAKTSETE ORGANITE ÜLDISELOOMUSTUS
rakkude talitlust kontraktsioonilaineks (peristaltika) - Hulkraksed näärmed Väliskest TUNICA ADVENTITIA/TUNICA SEROSA tekkisid epiteeli sissesopistumisest süvakihtidesse - adventsiaalkest sidekoeline seostuskest - Eksokriinnäärmed - serooskest säilitasid viimajuha kaudu ühenduse lähtekohaga esineb rinna- või kõhukelmeõõnde suunatud pindadel, kus viimajuha hargnemise järgi liht- ja liitnäärmed sidekude (tela subserosa) on kaetud ühekihilise lameepiteeliga lõpposade kuju järgi tubuloossed ja alveolaarsed (mesonthelium)
· Epifüüs · Hüpüfüüüsi tagasagar Neuraalharjad (ganglioniliist) · Kraniaalsed ja sensoorsed ganglionid · Neerupealise säsiosa · Pigmentrakud Mesoderm · Kraniaalne mesoderm · Lateraalne mesoderm Kolju Jäsemete sidekude ja Pea lihased ja sidekude lihased Hamba dentiin Pleura, perikardi ja · Paraksiaalne mesoderm peritoneumi serooskest (somiidid) Vere- ja lümfirakud Kehatüve lihased Kardiovaskulaar- ja Skelett (v.a. kolju) lümfisüsteem Pärisnahk e. dermis Põrn · Intermediaarne mesoderm Neerupealise kooreosa Urogenitaalsüsteem (incl. gonaadid, suguteed ja lisasugunäärmed) Entoderm · Hingamisteede epiteel (trahhea, bronhid, bronhioolid) · Seedetrakti epiteel (v.a
http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Metastasis_sites PIDEV LEVIMINE ehk INVASIOON I · Elundipiirini jõudnud kasvaja võib tungida naaberelunditesse ja ümbritsevatesse kudedesse. Põiekasvaja http://www.patienteducationcenter.org/articles/bladdercancer/ PIDEV LEVIMINE ehk INVASIOON II Elundipiir Liited naaber- Põletik on serooskest elunditega · Kui liitunud naaberelund on teine õõneselund, võib tekkida uuris ehk fistul kahe naaberelundi vahel (nt magu ja jämesool). METASTASEERUMINE I · Kasvaja levik algkoldest kaugematesse keha piirkondadesse; · tekivad uued, sekundaarsed kolded: siirded ehk metastaasid (ld metastasis); · metastaas kasvab sageli kiiremini kui algkolle. METASTASEERUMINE II Lümfogeensed metastaasid
sisemusse. Selle tagajärjeks on krambid hallutsinatsioonid ajuturse. Mineraalainete ainevahetus Vitamiinide tähtsus ainevahetusprotsessis A Siseelundid 54. Seedekanali osad: Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool Kõverkäärsool Pärasool Pärak Seedekanali seina ehitus: Seedekanali sein koosneb kolmest kestast: sisemine limaskest (submukooskiht), keskmine lihaskest, välimine serooskest Kõhukelme, rasvikud: Kõhukelme on serooskest, mis vooderdab kõhuõõne seinu ja läheb üle siseelunditele on kaetud mesoteeliga. Rasvik on kahest kõhukelme lestmest koosneb moodustis, mille vahel on tavaliselt hulgaliselt rasvkudet. Väikerasvik asub maksa ja mao vahel, suur rasvik saab alguse mao suurelt kõverikult ja moodustub neljast omavahel kokkukasvanud kõhukelme lestmest. 55. Hammaste arv, liigid: (Joonis 11) Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad
imendumine verre. Samuti peensooles silelihased liigutavad toidumassi edasi. 18. Kirjeldage lühidalt peensoole limaskesta ehitust. Limaskest omab rohkelt kurde, mida katavad soolehatud suurendavad imendumispinda 3 korda, esinevad kogu peensoole ulatuses ja annavad talle sametise ilme (u. 4 miljonit, kõige tihedamalt duodeenumis). Lihaskest koosneb 2 kihist, seespool ring, väljaspool pikikihist. Serooskest ümbritseb väljastpoolt. Mida toodab peensoole limaskest? soolenõret Kui palju toodetakse ööpäevas soolemahla? 1,5L 19. Kõhunääre lad. k. pancreas Nimetage, milliste toitainete lõhustamisel osaleb kõhunäärmenõre Toodab olulisi seedeensüüme amülaasi (süsivesikute lammutamine), lipaasi (rasvade lammutamine) ja trüpsinogeeni (valkude lagundamine). Kui palju toodetakse ööpäevas kõhunäärmenõret? 1,5L 20
Fertilisatsioon on viljastumine Lunaarkuu = 4 nädalat Raseduse kestus on 10 lunaarkuud = 40 nädalat 11. Munajuha tuba uterina Asetseb väikevaagna õõnes emakast lateraalsemal emakalaisideme vabas ülemises servas. Funktsioon Toimub viljastumine. 12. Emakas uterus Asend väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel Seina kihid * sisemine limaskest e. endomeetrium * keskmine lihaskest e. müomeetrium * välimine serooskest e. perimeetrium funktsioon: toimub loote arenemine ja kust ta raseduse lõppedes väljutatakse 13. Tupp vagina Asend ülemisse otsa ulatub emakakaela tupeosa. Suundudes ette alla, läheb tupp läbi urogenitaaldiafragma ja avaneb suurte häbememokkade vahelises pilus Funktsioon paik, kust viiakse viljastumiseks vajalik materjal sisse ja paik, kust väljub loode. 14. Rinnanääre ladinakeelne nimetus mamma
epiteel endoteel limaskesta päriskiht e. proopia subendoteliaal kiht limaskesta lihaskiht submukoosa · Tunica muscularis (lihaskest) sisemine lihaskiht · Tunica media (meedia) välimine lihaskiht · Tunica adventitia (adventitsiaalkest) või · Tunica adventitia Tunica serosa (serooskest) s. externa (adventiitsia) Veresoon Endoteel 1. Tunica intima Näide: Sisemine elastne membraan Muskulaarne arter 2. Tunica media · tunica media koosneb spiraalselt paiknevatest Välimine elastne membraan
et posterius - tungib tagapool rasvkihnu ja jaotab selle perirenaalseks (fastsiast VERESOONED seespool) ja pararenaalseks (fastsiast väljaspool) rasvkoeks Arterid Serooskest – tunica serosa - arter renalis (vaagnaeesne ja –tagune tüvi) - katab neeru eestpoolt - primaalselt retroperitoneaalne elund Uropoees URETER – KUSEJUHA - algab neerukehakeses vereplasma ultrafiltratsiooniga päsmakesekapsli - 30 cm
epiteeli pinnal Koosnevad 50-75 piklikust rakust, mis paiknevad kui lõigud apelsinis Eristatakse nelja liiki rakke Tüüp I ja II - mikrohattudega Tüüp III retseptor-rakud basaalrakud Seedetrakti ehitus · Seedetrakt söögitorust kuni pärasooleni on torujas kanal, mille sein koosneb kolmest kestast · Limaskest (tunica mucosa) katteepiteel proopria limaskesta lihaskiht submukoosa · Lihaskest (tunica muscularis) sisemine tsirkulaarkiht välimine longitudinaalkiht · Serooskest (mesoteel+serooskesta proopria) või adventiitsia Söögitoru (Oesophagus) Ca 25 cm pikk kanal, mida vooderdab paks mitmekihiline sarvestumata lameepiteel Proopria sisaldab difuusset lümfoidkudet ja lümfisõlmekesi Limaskesta lihaskiht Submukoosa moodustab rida pikisuunalisi kurde; söögitoru pärisnäärmed, mukoossed tubuloalveolaarsed näärmed, nende juhad avanevad limaskesta pinnale Magu Histoloogiliselt eristatakse kolme ala: - mao läviseosa e. kardia (pars cardiaca)
Lihaskest koosneb 2 teineteisega ristuvast kihist (välimisest pikikihist e. longitudinaalkihist ja sisemisest ringkihist e.tsirkulaarkihist). Ringkiht võib kohati pakseneda ja moodustada sulgurlihase e.musculus sphincteri, mis teatud kohtades takistab sisaldise edasiliikumist või eritumist. Lihaskihtide vahel on rohkelt vere- ja lümfisooni ning motoorikat reguleeriv närvipõimik- Plexus Auerbachi, mis koosneb sümpaatilistest ja parasümpaatilistest närvidest. III. Sidekest või serooskest (tunica serosa). Sidekest esineb neelul, söögitorul, pärasoole lõpposal; serooskest on maol ja sooltel. Serooskest koosneb ühekihilisest lameepiteelist ja selle sidekoelisest toesest. Serooskest on kõhuõõne elunditele väliskatteks.Ta on niiske, õhuke, sile ja elastne kate, mis vähendab elundite omavahelist hõõrdumist. Seedekanali sidekoelises seinas kulgevad närvid, vere- ja lümfisooned. II. SEEDEELUNDKONNA ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA
keel lingua munasari ovarium paariline elund hambad dentes oophoron maks hepar munajuha tuba uterina paariline elund kõhunääre pankreas salpinx limaskest tunica mucosa emakas uterus metra lihaskest tunica muscularis tupp vagina colpos sidekest või serooskest tunica serosa rinnanääre mamma suuesik vestibulum oris lahkliha perineum põsed buccae igemed gingivae huuled labia oris pärissuuõõs cavum oris proprium kõvasuulagi palatum durum pehmesuulagi palatum molle kurgunibu uvula mandlid tonsille suupõhi fundus oris keelekida frenulum linguae süljenäärmed glandulae salivales kurgukitsus isthmus faucium kõhukelme peritoneum maovõlv fornix
keel lingua naise kusiti urethra feminina hambad dentes mehe kusiti urethra masculina maks hepar munand testis paariline kõhunääre pankreas munandimanus epididymis limaskest tunica mucosa paariline lihaskest tunica muscularis seemnejuha ductus sidekest või serooskest tunica deferens paariline serosa seemnepõieke vesicula suuesik vestibulum oris seminalis paariline põsed buccae seemneväät funiculus igemed gingivae spermaticus paariline huuled labia oris eesnääre prosata pärissuuõõs cavum oris suguti penis
-> glükoosina verre, aminohapped (valkude lõhust.prod.) ehit. kehaomasteks -> verega kudedesse eripärad: seedekanal -- 3 kesta -- limaskest - sisald. rohkelt seedenõret tek. näärmeid ja limaskesta aluskiht - kohev sidekude, ühend. limaskesta lihaskestaga, võimald. limaskestal lihaskesta suhtes liik., mood. limaskesta kurde; lihaskest - silelihasrakud, neelus, söögitoru ülem. otsas, pärasoolel vöötlihased; serooskest - seroosne vedelik -> minim. hõõrdumist, neel, söögitoru, pärasoole kaugm. osa kaet. paksu sidekoelise kestaga; sooltel kurrud, hatud; keel, hambad; näämelised elundid -- süljenäärmed, maks, kõhunääre regul.: soolenärvisüsteemi kemo- ja mehhanosensorid -> närvipõimikud; hüpotalamus -> seljaajunärvid -> pärasool/pärak aktiivs.: ajutüvi, sümpaatiline ja parasümpaatiline NS 9. Kuseelundkond koosn
suuremad vere- ja lümfisooned, närvipõimikud, suuremad näärmed, sõltuvalt elundist võib olla ka muud. Siseelundi lihaskest: -koosneb silelihaskiududest -Tavaliselt 2 kihti: üks ringi ümber elundi, teine piki elundit, nende vahel sidekude. -Seede- ja hingamiselundites seespool ringkiht, väljaspool pikikiht; -Kuse- suguelundites seespool pikikiht, väljaspool ringkiht -Kui on kolmas kiht, siis on see tavaliselt põikikiht, võib olla nii kõige välimine kui kõige sisemine. Serooskest: -On õhuke, läikiv, libe kile -Eritab vähesel hulgal seroosvedelikku -Võib imendada vedelikke ja gaase -Peaülesanne on võimaldada elunditel üksteise suhtes liikuda (libiseda) NB! Põletike järel aga võib kokku kleepuda – tekivad liited. -Erinevates piirkondades erinevad nimetused: kõhuõõnes – kõhukelme ehk peritoneum, rinnaõõnes – rinnakelme ehk pleura, südame ümber – südamepaun ehk perikard Väliskest ehk adventiitsia:
kolmekestaline. 10. Torujate organite struktuur Organid, mille valendik on välismaailmaga seotud loomulike kehaavade kaudu, on seestpoolt kaetud limaskesta e. mukoosaga. Vere- ja lümfisoontes nim. vastavat kesta sisekestaks e. intimaks. Keskmine kannab lihaskoest koosnedes ja limaskesta all asetsedes lihaskesta e. muskulaarise nimetust, vere- ja lümfisoontes nim. vastavat kesta keskkestaks e. meediaks. Kereõõntes asetsevaid ja vaba pinda omavaid organeid katab serooskest e. seroosa. Rinnaõõnes on selleks pleura, kõhu- ja vaagnaõõnes peritoneum. 11. Kompaktsete organite ehitus Kompaktsed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nim. kihnuks. Kihnuga seostuvatest organi sisemuses asetsevatest isekeskis liitunud sidekoelistest vaheseintest koosneb organi toestik. Nendevahelised ruumid täituvad organi talitlevate elementidega – parenhüümiga.
sääreluu külgm põndalt põhimikule(talla alla) serva, tõstab jalavõlvi 70. seedekanali osad- suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool 71. seedekanali seina ehitus- koosneb 3 kestast: sisemine limaskest- sisaldab seedenõret tekitavaid näärmeid lihaskest- soolesisu edasilükkamiseks välimine serooskest- seroossel vedelikul on libestav ja antibakteriaalne toime 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde- Kõrvasüljenääre-asub väliskõrva ees all mälurlihase peal avaneb suuõõnde teise ülemise tagapurihamba kohal Lõuaalune süljenääre-asub alalõua nurga kohal avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele Keelealune süljenääre-asub suu põhjas
sääreluu külgm põndalt põhimikule(talla alla) serva, tõstab jalavõlvi 70. seedekanali osad- suuõõs,neel,söögitoru,magu,peensool,jämesool 71. seedekanali seina ehitus- koosneb 3 kestast: sisemine limaskest- sisaldab seedenõret tekitavaid näärmeid lihaskest- soolesisu edasilükkamiseks välimine serooskest- seroossel vedelikul on libestav ja antibakteriaalne toime 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avanemine suuõõnde- Kõrvasüljenääre-asub väliskõrva ees all mälurlihase peal avaneb suuõõnde teise ülemise tagapurihamba kohal Lõuaalune süljenääre-asub alalõua nurga kohal avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele Keelealune süljenääre-asub suu põhjas
tänu söögitoru seinte lihaste lainelistele liigutustele liigub piki söögitoru mao suunas. Söögitorul on kaks sulgurlihast, ülemine ja alumine. Ülemine on neelu ja söögitoru vahel, alumine on söögitoru ja mao vahel. Ülemine avaneb toidu minekul neelust söögitorru, järgnevad kirjeldatud peristantilised liigutused. SEEDIMINE MAOS Mao ehitus: magu on paunakujuline õõneselund, tema seinas eristatakse kolme kesta, eespool limaskest, keskel lihaskest, väljas serooskest. Limaskestal omakorda on veel kolm kihti. Selline mitmekihiline lihaskest võimaldab mao seintel kokku tõmbuda erinevates suundades. Maos eritatakse erinevaid piirkondi, et paremini kirjeldada erinevates mao osades toimuvaid protsesse. Maolävis maopõhimik korpus maolukuti. Mao limaskestas paiknevad näärmerakud, osa nendest on välissekretoorsed ja produtseerivad maonõret ja tema üksikuid komponente. Osa on aga sisesekretoorsed, need produtseerivad
Emakas eristatakse... ● Emaka põhi- ülemine laiem osa ● Emakakeha- keskmine osa ● Emakakael- alumine osa Emaka seina kestad ● Sisemine- limaskest ehk endometrium ● Keskmine ehk myometrium ● Välimine - serooskest ehk perimetrium Mis on emaka funktsioon? Looteareng Mis asetsevad tupe ees? Kusepõis ja kusiti? Mis asetseb tupe taga? Pärasool Mis on tupe funktsioon? Sünnitee, reproduktsioon Rinnanääre (lad. k) mamma Kuna saavutab rinnanäärmed suurimad Raseduse lõpul ja imetamise perioodil. mõõdud? Mitmest sagarast koosneb rinnanääre? 15-20 sagarast Lahkliha (lad
- ringkiht kohati pakseneb, moodustades SULGURLIHASE e SFINKTERI: takistab teatud kohtades sisaldise edasiliikumist või eritumist. - lihaskihtide vahel on vere- ja lümfisooned j a motoorikat reguleeriv närvipõimik (vegetatiivne NS) PLEXUS AUERBACHI ● reguleerib valendiku läbimõõtu ● segab ja transpordib peristaltika abil seedetrakti sisu 3. SIDEKEST/SEROOSKESTTUNICA SEROSA (välimine) ● 1-kihiline lameepiteel koos sidekoese toesega ● kõhukelme üks osa ● õhuke, niiske, sile, elastne - vähendab elunditevahelist soolemotoorikaga tekkivat hõõrdumist - toimib nagu liigeskihnu sünoviaalkile, südamepaun ja kopsukelme ● kõhuõõne elundite väliskate - neelul, söögitorul, pärasoole lõpposal, maol, sooltel ● siin kulgevad närvi-, vere- ja lümfisooned. Seedekanali näärmed
Kohati ka ripsepiteeli. Sidekude - toese ja omab kaitsefunktsiooni.Sidekoes leidub rikkalikult rakuvaheainet. Sis.fibroplaste , mis sünteesivad valke ja sekreteerivaid rakuvaheaine komponente fibrille. Sidekoe liigiks emaks on kohev sidekude , mis sisaldab nii kollageenseidkiude, elastseid kiude ja retikulaarseid kiude. Keskmine lihaskest-kõige paksem. Koosneb omavahel silelihasrakkude põimikutest.Leidub rohkelt veresooni. aeglase kontraktsiooniga ja talitlus ei allu tahtele. Välimine serooskest on kehaõõnte ja neis asuvate elundite pinda kattev õhuke , sile kelme ,mis koosneb sidekoest ja ühekihilisest lameepiteelist , kus rakuvaheainet vähe. Tupe osas muutub ühekihiline silinderepiteel mitmekihiliseks lameepiteeliks. On sarvestumata ja täidab kaitse ja barjäärifunktsiooni.
4.Seedeelundkonna iseärasused Suus Imiku süljes puudub põhilise ensüümi – amülaasi aktiivsus, mis lõhustaks toitaineid. Esimesed piimahambad ilmnevad 5-6 kuu vanuselt, 1-aastasel on tavaliselt suus 8 hammast, 3-aastasel on kõik 20 piimahammast juba suus. 6-7 aastaselt algab asendumine jäävhammastega ning lõpeb puberteedi alguses. Peale piimahammaste on veel 8-12 purihammast, millest 4 tarkusehambad. Maos Mao seinas: serooskest, lihaskest, limaskest. Limaskest kõige seesmine, sisaldab näärmerakke, mis produtseerivad maonõret. Vastsündinu mao maht: 30-35 ml, suureneb iga kuu 20-25 ml võrra. Imiku magu tühjeneb rinnaga toitmisel iga 2-2,5 h, kunstlikul toitmisel iga 3 h. 1-aastasel on mao maht 250 ml, 3-aastasel 600 ml, 10-12 aastasel 1,5 l, täiskasvanul 3 l. HCl teke kujuneb alles 2,5-4 aastaselt, imikul on happesus tingitud ainult piimhappest. Maosisalduse pH alaneb – imikul u 4-5,8, täiskasvanul 1-2,0
Neer, neerupealis, lümfisülm, munasari, tüümuse sagarik. Aju puhul on need valgeaine ja hallaine(substantia alba et grisea). Hallaine sisaldab närvirakke, valgeaine moodustub närvikiududest. Torujad organid Torujates organites paiknevad ehituslikud elemendid kontsentriliselt ümber valedniku. Seedetrakt, hingamisteed, kuse ja suguteed, vere ja lümfisooned. Neil on 2 alatüüpi: välismaailmaga ühenduvad torujad organid, iseloomikuliks on 3 kesta: limaskest, lihaskest, serooskest. Seede- ja hingamisorganid. Limaskesst(tunica mucosa) epiteel, paikneb vastu valendikku. Sellest allpool päriskiht e. propria, selle moodustab sidekude. Limaskestas on veel oma lihaskiht, sellest allpool on lõpetav ja järmisega ühendav submukooskiht. Lihaskest(tunica muscularis) sisemine lihaskiht, mis on tavaliselt tsirkulaarne e. ringlihaskiht ja välimine, taaliselt pikilihaskiht, moodustub silelihasrakkudest. Tunica serosa / tunica adventitia välimine kiht. Suletud süsteem
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) · 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. · 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. · 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76)
70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76)
Kollaskeha sisaldab progesterooni hormooni. Progesteroon valmistab ette organismi embrüooni implantaktsiooniks ja raseduseks. (Leth-Moller 2014: 227) Kollaskeha funktsioneerib 14 päeva vältel pärast ovulatsiooni. Kui rasedus ei tule, siis kollaskeha regresseerub ja kujuneb valkjas keha. Kui toimub viljastumine, siis kollaskeha funktsioneerib kuni 12. rasedus nädalani. (Breusenko 2012: 44) Emakas koosneb kolmest kestast. Perimeetrium ehk välimine serooskest, müomeetrium ehk lihaskest ning endomeetrium ehk emaka limaskest. Endomeetrium koosneb basaalkihist ja funktsionaalkihist. Östrogeenide ja progesteeroni mõjul tsüklilised muutused toimuvad funktsionaalkihis. Toimuvad järjestikused arenemisasted: proliferatsiooni faas, sekretsiooni faas, deskvamatsiooni faas. (Beckmann 2010: 306) Proliferatsiooni faas vastab follikulaarfaasile munasarjas. Algab menstruatsiooni 5 päevast. Kestab umbes 12-14 päeva. Sellel perioodil moodustatakse uus kiht
Munajuha emakaosa on kitsaim osa läbimõõduga 1 mm ja pikkusega 1,5 cm. Munajuha seina ehitus: Limaskest moodustab arvukaid pikikurde ja on kaetud ripsepiteeliga. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 11 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid Lihaskest koosneb sisemisest ring- ja välimisest pikikihist (silelihaskoeline). Serooskest on osa kõhukelmest ja moodustab emakalaisideme. EMAKAS uterus Emakas on pirnikujuline lihaseline õõneselund väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel, kus toimub loote arenemine ja kust ta raseduse lõppedes väljutatakse. Emaka ülemist laiemat osa nim. emakapõhjaks, keskmist osa - emakakehaks ja alumist osa - emakakaelaks. Emakakitsus on ~1 cm pikkune kitsas ühendusosa emakakeha - ja kaela vahel
taastada. Söögitoru eemaldamisel kas kunstlik söögitoru või maopistul – makku läbi kõhukatete pannakse toru, mille kaudu toidetakse aastaid. MAGU Mao ehitus Magu on õõnes elund, millel eristatakse kahte kõverat osa – suur ja väike kurvatuur (kõverik). Magu koosneb kolmest kestast. Kõige sisemine on limaskest, siis tuleb lihaskest (millel on kolm kihti - pikilihas, pikilihas ja ringlihas kihid) ja kõige välimine kest – serooskest. Limaskest on hatulise (?) ehitusega, mis võimaldab väga suurt pindala. Limaskestas paiknevad mao näärmed, mis produtseerivad maonõret. Maol eristatakse ka eraldi osi. See on vajalik selleks, et kirjeldada erinevata maopiirkondade funktsioone. Funktsioonid kogu mao ulatuses pole kaugeltki ühesugused. Need osad on: 1) Maolävi (kõige kõrgemal – sealt, kus toit makku jõuab); 2) mao põhimik (fundus) – skeemil viirutatud ala; 3)
sekundaarseid krüpte. Tonsillide limaskesta katab sarvestumata mitmekihiline lameepiteel, mis katab ka krüpte. Sügavamal asuvatest kudedest on tonsill eraldatud tihedama kiudsidekoelise kihnuga (capsula tonsillaris), millest tonsilli hargnevad sidekoelised septid jagavad palatiintonsilli sagarikeks vastavalt krüptide arvule. 6. Valge ja punane pulp Põrn (lien) on kaetud kihnuga (tunica fibrosa), mida omakorda katab peritoneum ehk serooskest (tunica serosa). Kihnuga on seostunud põrnas hargnevad kiudsidekoelised põrgad ehk trabeekulid (trabeculae). Trabeekulite vahele jääb põrna pulp (pulpa splenica), milles lümfotsüütiderohke tumedamalt värvunud valge pulp (pulpa alba) on ümbritsetud heledamalt värvunud punase pulbiga (pulpa rubra). 7. Tüümuse ehitus ja funktsioon Ehitus: Tüümus (thymus) on sagarikulise ehitusega, milles sagarikud (lobuli) on ümbritsetud sagarikevahelise sidekoe poolt
Organid on kindla kuju ja asukohaga ning nende tgevus on omavahel seotud. Torujate organite (seede-,hingamis-, kuse- ja suguorganid) ehitus on kihiline.Organid, mille valendik on väliskeskkonnaga ühendatud keha loomulikkude avade (suuava, sõõrmed, pärakuava, häbemeava, nisakanalid) kaudu, on valendiku poolt kaetud sidekoelise limaskestaga. Keskmist kihti , mis koosneb lihaskiududest, nim lihaskestaks. Vabu pindu, mis ei ole väliskeskkonnaga ühenduses, katab serooskest. Rinnaõõnes nimetatakse seda pleuraks, kõhu- ja vaagnaõõnes peritoneumiks. Ühesugust ülesannet täitvad organid moodustavad organite süsteemi. Eristatakse liikumis-, seede-,hingamis-, eritus-, sugu-, vereringe- ja meeleorganeid, närvisüsteemi, keha väliskatet ja sisenõrenäärmeid. Liikumisorganite all mõeldakse luid, liigeseid, sidemeid ja lihaseid. Lihased kujutavad endast aktiivseid liikumisorganeid, ülejäänud moodustavad passiivse osa, mida nimetatakse skeletiks. 32. Silm
Munajuha on pikkikurruline, seal toimub munaraku viljastumine ja munarakk juhitakse emakasse. Asub kõhuõõnes alakõhus. Väikevaagna õõnes. Lapiti kuskil. Siseehituselt kurruline ja kaetud ripsepiteeliga. Silelihaskoeline. Emakas asub väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel. Koosneb emakapõhjast, emakakehast ja emakakaelast. Seina kihid: · Sisemine e. Limaskest- endomeetrium · Keskmine e. Lihaskest- müomeetrium · Välimine e.serooskest ehk perimeetrium Emakas toimub lapse areng ja loote väljastamine. Tupp võtab osa sugulisel viljastamisel Rinnanääre- mamma ehituselt koosneb 15-20 sagarast. Sagarate ja urgete ümber rasvkude. Asub suurel rinnalihasel ja ümbritsetud sidekirmega. Munand- testis- ehituselt koosneb 200-300 sagarast, väänilistes seemnetorukestes paljunevad meessugurakud. Toodavad seemnerakke ja meesuguhormoone.Aub munandikotis, ripub kehast eemale. Munandimanus - epididymis ripub argivahel..
Südame ümber on perikard, mis sarnaneb peritoneumi ja pleuraga. Südame seina ehitus: A.Endokard – südame sisekest, kaetud endoteeliga (õhuke sisemine rakukiht, sarnaneb siseelundite epiteeliga); endoteeli all on elastse sidekoe kiht, mis moodustab ka klapid. B.Müokard – südame lihaskest, kodade seintes 2-kihiline, kuni 3mm paks; vatsakeste seintes 3-kihiline, paremal ca 5mm, vasakul ca 15mm paks. Kodade ja vatsakeste lihased on eraldi ja töötavad ka eraldi! C.Epikard – serooskest: 2 kihti – südame peal on epikard, mis suurte veresoonte väljumiskohal eemaldub südamest ja moodustab perikardi. Südamekambrid: Südameõõs on vaheseinte (septae) abil jagatud kaheks pooleks – parem pool (venoosne veri) ja vasak pool (arteriaalne veri), ning kumbki pool omakorda kaheks – ülemised osad on kojad, alumised – vatsakesed. Vasak koda (atrium sinistrum) – sisenevad 4 kopsuveeni; Vasak vatsake (ventriculus sinister) – väljub aort;
erinev. Ühtlane on neil osadel vaid seina histoloogilise ehituse printsiip. Seedekanali sein, välja arvatud suuõõs ja neel, on kolmekestaline. Seestpoolt on ta kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Söögitorust alates lisandub limaskestale vahelmise kestana lihaskest. Seedekanali väliskestaks on kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ning osaliselt ka rinnaõõnes kelme ehk serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit välimise kestana kohevakiulissidekoeline adventitsiaalkest. Seedekanali limaskest on seedefermentide produtseeriaks, imendusorganiks ja oluliseks retseptoorseks väljaks. Seedekanali algusosas, kus toit esineb veel vähe peenestatuna ja seedituna, on limaskesta ülesanne eeskätt temast väljaspool asetsevate kestade kaitsmine. Vastavalt ülesandele ja asukohale ning sellest
53.Millised on seedeelundkonna peamised ülesanded? Eluks vajaliku energia tootmine, organismi varustamine ehitusmaterjalidega, oluline bioloogiliste rütmide juhtorgan. Seedetrakti üldine ehitusprintsiip-kogu seedetrakt on torujas organ, kihilise ehitusega(kestad, mis omakorda koosnevad kihtidest. Limaskest on sisemine, lihaskest on keskmine ja adventsitiaalkest on välimine) 54.Millised on serooskest ja soolekinnised? Serooskest-see on ulatusliku kõhukelme üks osa. Vähendab soolemotoorikaga tekkivat hõõrdumist. Neil on siledad, vähese võidega pinnad, nende omavaheline liikumine toimub peaaegu hõõrdumiseta. Soolekinnisti on kahekõhukelmelestme sidekoeline tekis, mis algab umbes 15cm pikkuselt alalt kõhuõõne tagaseinast, muutub lehvikuliseks ja lõpeb serooskestana soole pinnal. 55.Suu ja hambad(eraldi lehel) Suus toimub toidu peenestamine, niisutamine süljega ja maitsmine.
- SALPINX ASEND – TORUJAS ELUND, MIS ÜHENDAB KÕHUKELMEÕÕNT EMAKAÕÕNEGA FUNKTS – VILJASTUMINE!; TEMA KAUDU KANTAKSE MUNARAKK MUNASARJAST EMAKASSE 10. EMAKAS lad.k.- UTERUS KREEKA K.- METRA ASEND – LIHASELINE ÕÕNESELUND VÄIKEVAAGNA ÕÕNES KUSEPÕIE JA PÄRASOOLE VAHEL SEINA KIHID – SISEMINE – LIMASKEST ehk ENDOMEETRIUM; KESKMINE – LIHASKEST ehk MÜOMEETRIUM; VÄLIMINE – SEROOSKEST ehk PERIMEETRIUM FUNKTS – LOOTE ARENG 11. TUPP lad.k.- VAGINA KREEKA K.- COLPOS ASEND – TORUJAS ELUND; ÜLEMISSE OTSA ULATUB EMAKAKAELA TUPEOSA, SUUNDUDES ALLA LÄHEB TUPP LÄBI UROGENITAALDIAFRAGMA JA AVANEB SUURTE HÄBEMEMOKKADE VAHELISES PILUS. FUNKTS – SÜNNITUSTEE 12. MUNAND lad.k.- TESTIS ASEND – ASUB MUNANDIKOTIS
maopistul makku läbi kõhukatete pannakse toru, mille kaudu toidetakse aastaid. 3. Seedimine maos: mao ehitus, maonõre koostis, omadused ja eritumise regulatsioon. Maonäärmete talitluse ealised iseärasused. Mao ehitus. Magu on õõnes elund, milles eristatakse kahte kõverat osa, suur ja väike kõverik. Magu koosneb kolmest kestast. Sisemine on limaskest, siis tuleb lihaskest (sellel 3 kihti pikilihas, põiklihas, ringlihas), välimine kest on serooskest. Limaskest on hatulise ehitusega, mis võimaldab väga suurt pindala. Limaskestas paiknevad mao näärmed, mis produtseerivad maonõret. Maol eristatakse ka eraldi osa, see on vajalik, et kirjeldada erinevate maopiirkondade funktsioone. Erinevates osades paiknevad näärmerakud on erineva funktsiooniga. 1. Mao lõim (maolävi) kõige kõrgemal, seal kus toit jõuab makku 2. mao põhimik (fundus) - 3. mao keha (corpus), 4. Antrum (koobas) 5
Funktsioon Tema kaudu kantakse munarakk munasarjast emakasse 11. Emakas lad. k. UTERUS Asend Väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel Seina kihid Emaka sein on 1-2,5 cm paksune ja koosneb kolmest kestast: Sisemine limaskest ehk ENDOMETRIUM (endometrium) Keskmine lihaskest ehk MÜOMETRIUM (myometrium) Välimine serooskest ehk PERIMETRIUM (perimetrium) 12. Tupp lad. k. VAGINA Asend Suundudes ette alla, läheb läbi urogenitaaldiafragma ja avaneb suurte häbememokkade vahelises pilus. Funktsioon Sünnitusel tuleb laps välja, suguühte ajal läheb peenis sisse 13. Munand lad. k. TESTIS Asend Vaheseinaga kaheks jaotunud mitmekihiline õhukese seinaga munandikottides Ehitus 200-300 sagarikku
alaosade ilme ja ehitus loomaliigiti väga erinev. Ühtlane on neil osadel vaid seina histoloogilise ehituse printsiip. Seedekanali sein, välja arvatud suuõõs ja neel, on kolmekestaline. Seestpoolt on ta kaetud limaskestaga, mis suupilu- ja pärakupiirkonnas läheb üle nahaks. Söögitorust alates lisandub limaskestale vahelmise kestana lihaskest. Seedekanali väliskestaks on kõhuõõnes, vaagnaõõne eesosas ning osaliselt ka rinnaõõnes kelme ehk serooskest. Väljaspool kere õõsi katab seedekanalit välimise kestana kohevakiulissidekoeline adventitsiaalkest. Seedekanali limaskest on seedefermentide produtseeriaks, imendusorganiks ja oluliseks retseptoorseks väljaks. Seedekanali algusosas, kus toit esineb veel vähe peenestatuna ja seedituna, on limaskesta ülesanne eeskätt temast väljaspool asetsevate kestade kaitsmine. Vastavalt ülesandele ja asukohale ning sellest tulenevale ehituseleeristatakse seedekanali algusosas nahkjat ehk
annaabi.ee 
