Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Embrüoloogia (0)

1 Hindamata
Punktid
Histoloogia  ja embrüoloogia
15. Loeng
Embrüoloogia 
 
 
Zona pellucida
Viljastumine
Corona
radiata

Isaspronukleus
Emaspronukleus
Polotsüüt
Tsentrosoom
 
 
Lõigustumine
2 blastomeeri  staadium       4 blastomeeri staadium          Moorula 
            
 
 
Embrüoblast
Blastotsüst
Blastotsüsti õõs
Trofoblast
 
 
Blastotsüsti  pindmine  implantatsioon
Endomeetriumi  epiteel
Endomeetriumi sidekude 
Trofoblasti  hatud
Blastotsüsti õõs
Embrüoblast
Trofoblast
 
 
Embrüonaalarengu 7. päev
Trofoblast
Looteväline
Blastotsüsti õõs
mesoderm
Entoderm
Amnion
Trofoblast
Epiteel
Trofoblasti 
Verevalandus
hatud
Endomeetriumi
Emaka 
sidekude
nääre
 
 
Embrüonaalse arengu 15. päev
Looteväline 
mesoderm
Koorioni  epiteel
Koorioni hatud
Koorion
Rebupõis
Lakuunid
Amnion
Koorioni  
hatud
Amnioni  
jalake
Animatsioon
 
 
Süntsüütsiotrofoblast
Tsütotrofoblast
Koorioni sidekude
Amnioni jalake
Amnioni sein
Mitoos
Ektoderm
Amnioni
(lootekilp)
Mesoderm
õõs
Entoderm
Rebupõis
 
 
tulevane kardiogeenne ala
embrüonaalne
ürgvagu ektoderm
notokordi
       intra -
jätke
embrüonaalne
ektoderm
   mesoderm
embrüo
lõike-
tasand
mesoderm
trilaminaarne
endoderm
ürgvagu
embrüonaalne embrüoketas
endoderm
Embrüoketta dorsaalvaade
Ristilõige läbi embrüoketta
(lõiketasand näidatud)

Umbes 16. päev
 
 
Neuraalrenn
Ektoderm
Korda alge
Mesoderm
Entoderm
 
 
Sulguv neuraalrenn
Somiitide  alged
Ektoderm
Korda alge
Entoderm
Lateraalne mesoderm
 
 
Ektoderm
Mesodermi
parietaalne  leste
Somiit
Korda
Somiit
Tsöloom
Intermediaalne 
Neuraaltoru
mesoderm
Mesodermi 
Entoderm
 
 
vistseraalne leste
 
 
Neuraaltoru
Ektoderm
Entoderm
Somiit
Müotseel
Lateraalne
Nefrotoom mesoderm
Korda
 
 
Ektoderm
• Pinnaektoderm
• Epidermis,  karvad , küüned, nahanäärmed, rinnanääre, hüpofüüsi 
eessagar , hambaemail, sisekõrv, silmalääts
• Neuroktoderm
– Neuraaltoru
• Keksknärvisüsteem
• Reetina
• Epifüüs
• Hüpüfüüüsi tagasagar
– Neuraalharjad (ganglioniliist)
• Kraniaalsed ja sensoorsed ganglionid
• Neerupealise säsiosa
• Pigmentrakud
 
 
Mesoderm
• Kraniaalne mesoderm
• Lateraalne mesoderm
–  Kolju
– Jäsemete sidekude ja 
– Pea lihased ja sidekude
lihased
– Hamba  dentiin
– Pleura, perikardi ja 
• Paraksiaalne mesoderm 
peritoneumi serooskest
(somiidid)
– Vere- ja lümfirakud
– Kehatüve lihased
–  Kardiovaskulaar - ja 
– Skelett (v.a. kolju)
lümfisüsteem
– Pärisnahk e.  dermis
– Põrn
• Intermediaarne mesoderm
– Neerupealise kooreosa
– Urogenitaalsüsteem (incl. 
gonaadid , suguteed ja 
lisasugunäärmed)
 
 
Entoderm
• Hingamisteede epiteel (trahhea, bronhid
bronhioolid)
•  Seedetrakti epiteel (v.a. suuõõs, söögitoru ja 
anaalosa), maks, pankreas, kusepõis
• Epiteliaalne osa –  neel , kilpnääre, 
kõrvalkilpnäärmed, trummiõõs, tonsillid
 
 
Amnion
Lootekilp
Rebupõis
Looteväline
mesoderm
Kujunev
koorioni
õõs
 
 
Amnion
Lootekilp
Amnioni õõs
Allantois
Kujunev 
koorioni õõs
Rebupõis
Looteväline
mesoderm
 
 
Lootekilp
Amnioni õõs
Koorioni õõs
Allantois
Looteväline 
mesoderm
Rebupõis
 
 
Loode
Allantois
Nabaväät
Rebupõis
Platsenta
 
 
Decidua capsularis
Decidua 
Chorion laeve
basalis
Chorion 

Emaka õõs
frondosum
Decidua parietalis
Platsenta
Müomeetrium
 
 
Platsenta
Chorion frondosum
Redutseerunud rebupõis
Decidua basalis
Hattudevaheline 
Müomeetrium
ruum
Amnion
Chorion laeve
Nabaväät
Emakakael
 
 
Platsenta ehituse skeem
loote
nabaväädiveen  vereringe
nabaväädiarterid
decidua parietalis
amniokoriaalne 
membraan
sile koorion
koriaalplaat
hattudevaheline 
amnion
 ruum
tüvihatt
tüvihatu
könt
platsentaar -
sept
ankurdav hatt
decidua  basalis
tsütotrofoblastiline kest 
müomeetrium
endomeetriumi endomeetriumi
veenid
arterid
 
 
ema vereringe

Document Outline

  • Histoloogia ja embrüoloogia
  • PowerPoint Presentation
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Ektoderm
  • Mesoderm
  • Entoderm
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
Vasakule Paremale
Embrüoloogia #1 Embrüoloogia #2 Embrüoloogia #3 Embrüoloogia #4 Embrüoloogia #5 Embrüoloogia #6 Embrüoloogia #7 Embrüoloogia #8 Embrüoloogia #9 Embrüoloogia #10 Embrüoloogia #11 Embrüoloogia #12 Embrüoloogia #13 Embrüoloogia #14 Embrüoloogia #15 Embrüoloogia #16 Embrüoloogia #17 Embrüoloogia #18 Embrüoloogia #19 Embrüoloogia #20 Embrüoloogia #21 Embrüoloogia #22 Embrüoloogia #23 Embrüoloogia #24
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jaagup12345 Õppematerjali autor
Histoloogia ja embrüoloogia15. Loeng

Sarnased õppematerjalid

arengubioloogia kordamiskusimused 2020
83
docx

arengubioloogia kordamiskusimused 2020

ajuripatsis Enne puberteedi saabumist indutseerib kisspeptiin GnRH (gonadotropiini vabastava hormooni) sekretsiooni  ajuripatsist vabanevad FSH ja LH 2.Oogenees 19. Munarakk, mida see sisaldab? Munaraku tsütoplasma sisaldab mitmeid organelle (mitokondrid, ribosoomid) ja toitainete reservi (rebu), mis on rikas lipiidide, valkude ja polüsahhariidide poolest, sisaldab maternaalseid mRNA-sid ja valke, mis on vajalikud embrüo arengu varastel etappidel – järgneb spermi eduka viljastamise poolt. Osad sisaldavad ka kaitsemehhanisme UV kiirguse vastu, repellente munasööjate vastu ja antibiootikume Morfogeenid Faktorid, mis mõjutavad morfogeneesi – transkriptsioonifaktorid, parakriinsed faktorid Morfogenees on seotud mitmete protsessidega: 1) Rakkude adhesioon – rakkude kinnitumine üksteise ja ECM külge läbi erinevate adhesioonimolekulide (muutused

Arengubioloogia
Arengubioloogia kordamisküsimused 2020
41
docx

Arengubioloogia kordamisküsimused 2020

jõuavad neist küpsemiseni. LH - (ajuripats e hüpofüüs) vallandab ovulatsiooni, soodustab kollakeha arengut. Luteiniseeriva hormooni kontsentratsiooni kiire suurenemine veres põhjustab Graafi põiekeses kokkutõmbeid ja põiekese lõhkemise, mille tagajärjel munarakk läbib ovaari kestad ja paisatakse munasarjast välja. östrogeen (kollakeha, folliikulid) - inhibeerib FSH ja LH tootmist ning uute folliikulite küpsemist; emaka sisemus muutub selle mõjul embrüo vastuvõtmiseks sobivaks - emakakael avaneb, näärmed toodavad lima progesteroon (kollakeha) - vajalik raseduse säilitamiseks, inhibeerib FSH ja LH tootmist ning uute folliikulite küpsemist; valmistab emakat ette embrüo vastuvõtuks, surub alla ovulatsiooni, takistab munasarjast järgmiste munarakkude eraldumist, emakakaela lima pakseneb ja moodustab korgi emakakaela ette; viib östrogeeni stimuleeritud endomeetriumi sekretoorsesse faasi, mis võimaldab viljastatud

Geenitehnoloogia
Arengubioloogia kordamisküsimused-2014
31
docx

Arengubioloogia kordamisküsimused (2014)

blastulaks, sest siis on blastotsööl hästi ilmne. Blastotsööl võimaldab rakkude migratsiooni gastrulatsioonis ja aitab vältida enneaegset ülemise/alumise rakukihi kokkupuudet. Kortikaalsel rotatsioonil (kortikaalne tsütoplasma roteerub sisemise tsütoplasma suhtes 30 kraadi) pannakse paika dorso-ventraalne telg. Halli sirbi piirkonnast algab gastrulatsioon. Kesk-blastula transitsooni (ülemineku) käigus aktiveeritakse embrüo genoom, eri blastomeerides transkribeeritakse eri geene, rakutsüklis taastuvad G1 ja G2 faasid. 3) Kirjelda lõigustumist kanal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu)  Heleväli, tumeväli, blastoderm, epiblast, subgerminaalne õõs, marginaaltsoon Kanal on meroblastiline diskoidaalne lõigustumine. Muna sisaldab väga suurel hulgal rebu. Lõigustub vaid sügoodi rebuvaba osa, sellest kujuneb iduketas ehk blastodisk ehk blastoderm

Inimene
Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega-2014
18
docx

Arengubioloogia kordamisküsimused vastustega (2014)

selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) · Süntsüütium, süntsütiaalne ja rakuline blastoderm, energiidid, polaarrakud Süntsüütium ­ rakk ei jagune, kuid tuumad selle sees lõigustuvad ­ mood 1 rakk paljude tuumadega; 9.jagunemise stadiumini //Vahetult peale viljastamist on sügoodi jagunemine nii kiire, et tütarrakkude vahele ei jõua membraani moodustuda ja tekib sünsüütsium. Pärast 9- ndat jagunemist sisaldab sünsüütsium 512 tuuma, mis seejärel liiguvad embrüo äärealadesse ja jagunevad veel neli korda. Osa rakke liigub veel spetsiaalselt embrüo tagumisele poolusele. Pärast 13-ndat jagunemist eralduvad rakud tsütoplasmaatiliste membraanidega ning tekib rakuline blastoderm, kus on üle 4000 raku. Blastodermi tagumisele poolele liikunud tuumadest moodustuvad polaarrakud, mis on aluseks sugurakkudele. Seega toimub somaatiliste ja sugurakkude liinide eristumine juba väga varakult, blastula staadiumis.

Arengubioloogia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun