5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
algloom
Õppematerjali autor
Täidavad mitmeid ülesandeid, kuid ei genereeri ega kanna erutust edasi. Neurogiia jaguneb mikrogliiaks ja makrogliiaks. Makrogliias on astrotsüüdid, oligodendrotsüüdid (moodustavad kesti närvikiudude ümber, troofiline ja kaitsefunktsioon) ja ependüümi rakud (vooderdavad seljaaju tsentraalkanalit). Mikrogliia rakud paiknevad peamiselt hallaines. Fn sarnased sidekoe makrofaagidele, kuuluvad mononukleaarsete fagotsüütide süsteemi. 27. Torjuate organite üldine iseloomustus. Torujad organid moodustavad kaks süsteemi – välismaailmaga üheduses oleva (seede- ja hingamiselundid jne) ja suletud süsteemi (vere- ja lümfisooned). VÄLISMAAILMAGA ÜHENDUVAD: * limaskest – on kaetud epiteeliga, mis söögitorus ja pärasooles on sarvestumata mitmekihiline lameepiteel. Epiteeli alla jääb proopria ning limaskesta lihaskiht ja submukoosa. Submukoosas on närvid ja näärmed (kaksteistsõrmikus ja söögitorus).
TSÜTOLOOGIA KONSPEKT HISTOLOOGILISTE PREPARAATIDE VALMISTAMISE PÕHIETAPID Histoloogia uurimisobjektiks on inimese või katselooma organismi koed ja organid – selleks, et kude oleks võimalik valgusmikroskoobiga uurida, tuleb võetud proove töödelda ja sisestada Materjali võtmine – proov ei tohi olla liiga suur, sobiv suurus on 1x1cm, proovi lõigatakse skalpelli või žiletiga Fikseerimine – eesmärgiks on säilitada koed võimalikult elupuhuses seisundis, selleks kasutatakse nii liht- kui liitfiksaatoreid, koetükk asetatakse markeeritud kassetti (proovi nr, kuupäev) Veetustamine
tingimata vajalikud raku elutegevuseks. Rakusisaldiste hulk ja vahekord rakus on muutuv. Inklusioonid jagunevad: 1. Troofilisteks (glükogeen või rasv) 2. Sekretoorseteks (tekivad sekreeti valmistavates rakkudes) 3. Ekskretoorseteks (rakule mittevajalikud ained, millised kuuluvad rakust väljutamisele) 4. Pigmentinklusioonideks (looduslikult värvilised ühendid rakus) 5. Suulaetonsilli ehitus Suulaetonsillid on paarilised ovaalsed lümfoidkoest organid, mis paiknevad suuõõnes kurgukaarte ja keelejuure vahel. Suulaetonsill on moodustatud mitmest limaskesta voldist, mille prooprias asuvad lümfisõlmekesed (noduli lymphatici) idutsentritega (centrum germinativum). Tonsillide pinnalt läheb organi sisemusse 10-20 krüpti (cryptae tonsillares), millised hargnedes moodustavad sekundaarseid krüpte. Tonsillide limaskesta katab sarvestumata mitmekihiline lameepiteel, mis katab ka krüpte
neuroteelirakud. Väklis. Ja sisekolb. Reageeribad järskudele mehhaanilstele ärritustele. Erihistoloogia 11.loeng M. Aunapuu Organite mikroskoopiline anatoomia. Organ on iseloomikulu kuju, asendi ja talitlusega ehituslik üksuiss. Organite kogum on aparaat või süsteem (nt. seedeaparaat, närvisüsteem). Organute ehitusprintsiip: jagatakse kaht gruppi: kompaktsed organid(nt. lümfisõlm) ja torujad e. õõnesorganid (nt. veresooned) Kompaktsed organid Suured süljenäärmed, maks, pankreas, neerud, piimanääre, prsostata, testis, kopsud, endokriinorganid, bulbouretraalnääre. Komp. Organeid ümbritsed tihe sidekoeline struktuur kapsel või kihn. Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid. Sidekude jaotab organi alaosadeks, mida nim. Sagarikeks (lobuli), lihaste, närvide ja kõõluste puhul räägime kimpudest e. fastsiikulitest (fasciculi). Sidekude võib ollla ka sagarike vahel (nt. maksas), nim
moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse- suguaparaati, kuhu kuuluvad a)kuse- ja b) suguorganid, 5)soontesüsteem, 6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet. Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad: · Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nimetatakse kihnuks. · Torujate organite süsteem on kihiline.Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi nimetatakse kestadeks ja viimaste alaosi kihtideks. 2. Topograafilised mõisted (tasandid) Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid